Lääne-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga (edaspidi eeskiri) sätestatakse veevarustuse, reo- ja sademevee ärajuhtimise ning puhastamise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning märgitud teenuste osutamise ja kasutamise korrad Lääne-Nigula vallas (edaspidi vald).

(2) Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes osutavad ja kasutavad vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust, peavad täitma eeskirja nõudeid koos teiste vastavate õigusaktidega.

(3) Eeskirja sätteid kohaldatakse kinnisasjaga võrdsetel alustel hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes.

§ 2. Mõisted

(1) Mõisteid kasutatakse eeskirjas järgmises tähenduses:

1) Abonenttasu - tasu, mida makstakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni püsikulude eest teenuse stabiilseks toimimiseks sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest.

2) Arvestusperiood – veevarustuse, reovee või sademeveevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse arve.

3) Avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva avaliku veevõtmise seadme koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega.

4) Eelpuhasti – puhasti reovees reoainete ja ohtlike ainete piirväärtuste vähendamiseks enne kanaliseerimist.

5) Ehitis - on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

6) Fekaalid – kuivkäimlatest, septikutest ja individuaalelamute omapuhastitest väljaveetavad jäätmed.

7) Joogivesi – joogivesi on algkujul või töödeldud vesi, sealhulgas allikavesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks kõigis omandivormides, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijani jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis.

8) Sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi (edaspidi sademevesi), mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni.

9) Kanalisatsiooni vaatluskaev – kanalisatsioonirajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks, kanalisatsiooni sissepääsuks või ühenduse teostamiseks.

10) Kanaliseerimine – heitvee, reovee ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ning reovee vastu võtmine puhastamise eesmärgil.

11) Kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk).

12) Tarbija –on isik, kellele osutatakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni teenust

13) Leping – tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping, mh nimetatud ka kui teenusleping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste osutamise kohta.

14) Mõõdukaev – kaev, kus asub joogi-, reo- või sademevee või sademevee mõõdusõlm.

15) Mõõdusõlm – vee mõõtmiseks või reovee ja sademevee arvestamiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvatest seadmetest koosnev tehniline sõlm.

16) Paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee tasapind ühiskanalisatsioonis.

17) Peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne tarbimiskoha veevärki.

18) Peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub tarbimiskoha veega varustamine või tarbimiskohalt reovee ärajuhtimine.

19) Proovivõtukaev – proovivõtmise nõuetele vastav viimane või kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav tarbimiskoha kanalisatsiooni vaatluskaev enne tarbimiskoha kanalisatsiooni liitumist ühiskanalisatsiooniga.

20) Purgimine – tekkekohast ära veetud reovee või fekaalide vastavas ettenähtud kohas ühiskanalisatsiooni laskmine.

21) Reoaine – aine, mis võib põhjustada reostumist.

22) Reostus – vee omadusi halvendav reoainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees.

23) Reostusgrupp – reovee reostusnäitajate piirväärtuste gruppide ja maksimaalsete reoainete sisalduse kujunemise vahemik, sõltuvalt reostatusest kehtestatakse ülenormatiivse reostuse tasu 24) reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mille aluseks on vastav hinnagrupp.

24) Hinnagrupp – reovee reostusnäitajate piirväärtuste järgi kujunev tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

25) Reovee lahkvoolne kanalisatsioon – ehitised ja seadmed üksnes reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks.

26) Reoveepuhasti – kogum kindlate dimensioonidega rajatisi ja seadmeid, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu või eeskirjas reguleeritud muul viisil kogutud reovesi puhastatakse tasemeni, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse juhtida.

27) Reovesi – on olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada. Reoveeks peetakse ka ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud sademevett

28) Sisendustoru – liitumispunkti ja veearvesti vaheline kinnisasja veetorustik.

29) Vee-ettevõtja – vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks.

30) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või kahjustumine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb tarbijatele teenuse osutamine.

31) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon – on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.

§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise üldised tingimused

(1) Tarbijale veevarustuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust (edaspidi teenus) osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil vallavolikogu poolt määratud vee-ettevõtja.

(2) Tarbijale antav ühisveevärgi vee kvaliteet ja selle kontroll peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Vee-ettevõtja poolt tagatakse sätestatud nõuete täitmine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise, korrashoiu ja teenuse osutamise oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt õigusaktidele ja eeskirjale.

(3) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest tarbimiskoha veevärgis, milleks on kinnisasja veetorustik ning kinnisasjal asuvad vee edasiandmiseks kasutatavad seadmed.

(4) Tarbijal on õigus kasutada käesolevas paragrahvis märgitud teenust vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingu kohaselt.

(5) Juhul kui reovesi ületab oluliselt sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, siis võetakse seda vastu ainult vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastatult.

(6) Teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastades selle vastavalt seadusele Konkurentsiametiga.

(7) Ühisveevärki kasutatakse ehitusviisist sõltuvalt joogi- ja tuletõrjevee saamiseks või ainult joogivee saamiseks.

(8) Ühiskanalisatsioon jaguneb ühisvoolseks kanalisatsiooniks ja lahkvoolseks kanalisatsiooniks. Lahkvoolne reovee kanalisatsioon on mõeldud üksnes reovee ärajuhtimiseks. Lahkvoolne sademeveekanalisatsioon üksnes sademevee ärajuhtimiseks.

(9) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või rajatiste kahjustamises süüdiolevad isikud kannavad õigusaktides sätestatud korras vastutust tekitatud kahju eest, mille hulka loetakse kaasnev veekadu ja keskkonnakahju. Veekao suurus arvestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel, mis reguleerivad teenuse ebaseadusliku kasutamise korral hüvituse arvestamise tingimusi.

(10) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise üldistes huvides sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus.

(11) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust ja kasutamist korraldab ning kannab vastavad kulud kohaliku omavalitsuse üksus, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel või teenuse eest mittemaksmisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirjale. Avalikust veevõtukohast ja tuletõrjehüdrantidest võetava vee arvestus ja tasumine toimub kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

§ 4. Liitumispunkt

(1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja -kanalisatsiooni vaheliseks piiriks. Liitumispunkti paigutuse kohta antakse tingimused liitumistingimustes ning liitumispunkti käsitletakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana.

(2) Liitumispunkti asukohaks avalikult kasutataval maal on kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Juhul kui liitumispunkti ei saa eelnimetatud tingimustel määrata, siis määratakse liitumispunkt poolte vahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel mõistliku aja jooksul määrab liitumispunkti asukoha vee-ettevõtja. Juhul kui kokkulepet ei saavutatakse määrab liitumispunkti vald.

(3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub või see asub tarbimiskoha kinnisasja piirist kaugemal kui üks meeter, määratakse liitumispunkti asukoht käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.

(4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui olemasoleval kanalisatsioonitorustikul vaatluskaev puudub või see asub tarbimiskoha kinnisasja piirist kaugemal kui üks meeter määratakse liitumispunkti asukoht käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.

(5) Piiritlusaktis fikseeritakse liitumispunkt koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu kohaste liitumistingimustega lepingu osaks ning mis määrab vee-ettevõtja ja tarbija vahelise torustiku haldusala ja liitumispunktide asukoha.

(6) Kui kinnisasja piiride, hoonestuse muutmise või põhjusel mida eeskiri ei käsitle ja tekib vajadus liitumispunktide või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, siis peab tarbija sellest eelnevalt vee-ettevõtjat teavitama. Vee-ettevõtja väljastab tarbija taotluse alusel vastavad tehnilised tingimused koos teostustähtajaga,mis ei ole rohkem kui üks (1) aasta. Märgitud tähtaja rikkumisel võib vee-ettevõtja katkestada teenuse osutamise eeskirjas sätestatud korras.

(7) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnisasja ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

§ 5. Tähtajalise teenuse osutamine

(1) Tähtajalist veekasutust, reovee või sademevee ärajuhtimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu sõlmimisega. Sel juhul liitumislepingut ei sõlmita. Vajadusel väljastatakse tähtajalise teenuse osutamiseks tehnilised tingimused.

(2) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kohustused laienevad ajutistele torustikele. Tähtajalist teenust osutatakse ajutiste torustike kaudu. Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustiku ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja võib nõuda tagasilöögiklapi paigaldamist.

(3) Teenuse kohta tähtajalise teenuslepingu taotleja kohustuseks on veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja veearvesti, kui pooled ei lepi teisiti kokku.

(4) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise kulud kannab tähtajalise teenuslepingu taotleja. Kui ajutisi ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda tarbija kulul teha vee-ettevõtja või lasta seda teha kolmandal isikul.

§ 6. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

(1) Sõltuvalt kinnisasja geodeetilisest paiknemisest maastikul tagab vee-ettevõtja ühisveevärgi veerõhu liitumispunktis minimaalse piirväärtuse 2,0 bar ja maksimaalse piirväärtuse 4,0 bar vahemikus. Üldjuhul määrab veerõhu veevärgis vastava tegevuspiirkonna survetsoonis asuvate hoonete valdav kõrgus.

(2) Kui kinnisasja tarbimiskohal vajatakse eeskirjas sätestatust suuremat või väiksemat rõhku, siis peab tarbija küsimuse lahendama vastavate seadmetega ja omal kulul.

(3) Ühiskanalisatsioonis määratakse paisutustase kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse liitumistingimustes. Paisutustaseme mittesätestamisel on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaane kõrgus, millele lisatakse arvestuslikult 0,1m. Reovee isevoolse või üleujutusriskita ärajuhtimise mittetagamise korral lasub tarbijal reovee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitsekohustus. Tarbija täidab märgitud kohustust oma kulul ning oma seadmete abil.

(4) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbimiskoha kinnisasjal allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate rajatiste või ruumide üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

§ 7. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamistingimused

(1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peavad olema rajatud vastavuses õigusaktide ning tehniliste normdokumentide ja eeskirjaga.

(2) Tarbimiskoha veevärgist vee tagasivoolu vältimiseks ühisveevärki peab olema tarbimiskoha veemõõdusõlme paigaldatud tagasilöögiklapp. Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel olema uputuse vältimiseks kaitseseadmed.

(3) Tarbija on kohustatud:

1) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamisel tagama selle ohutuse isikutele, vältima ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustamise ning mitte takistama teistele tarbijatele teenuse osutamist;

2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul vee-ettevõtjat sellest koheselt teatama;

3) teavitama vee-ettevõtjat viivitamatult kõigist tema kinnisasjal toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooni avariidest ning muudest asjaoludest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni;

4) mitte püstitama tarbimiskoha veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste asukohta ehitisi ega ladustama materjale;

5) lubama tarbimiskoha veevärgile paigaldada ja hooldada veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse vastavalt eeskirjale;

6) kinni pidama eeskirja nõuetest ärajuhitavale reoveele;

7) lubama volitatud isikutel võtta tarbimiskoha võrgust joogivee ja reoveeproove;

8) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama viivitamatult vee-ettevõtjat;

9) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnisasjal olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele;

10) tagama volitatud isikule ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.

(4) Tarbija peab kasutama tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel vastavaid oskusi omavaid ettevõtjaid või isikuid. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud või ümberehitatud vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele ja kehtivatele ehitusnormidele.

(5) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada tarbimiskoha veevärki või kanalisatsiooni teistele klientidele teenuse osutamiseks tingimusel, et see ei halvenda selle tarbija kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

(6) Keelatud ühendusteks loetakse ühendust, mis võimaldab:

1) ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse tarbimiskoha veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;

2) reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest veevärgi normaal- või alarõhu korral;

3) tarbimiskoha veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;

4) juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole sätestatud lepingus.

(7) Keelatud ühenduse tegemise, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või tarbija muu süülise tegevuse tõttu ühisveevärgis vee reostumisel või ühiskanalisatsiooni rajatiste rikkumisel või keskkonnareostuse põhjustamisel või muude kahjude tekitamisel peab tarbija hüvitama kahjud.

§ 8. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

(1) Kontrolli tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku üle teostab vallavolikogu otsusega volitatud isik (edaspidi volitatud isik) ning lepingu ja eeskirja kohaselt vee-ettevõtja.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus koheselt ilma ette teatamata sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust. Tarbimiskoha sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja poolt akt.

(3) Juhul kui kontrolli käigus avastatakse puudused või rikkumised, siis koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks antakse tarbijale. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste ettekirjutuste, veeandmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

(4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses tarbimiskoha reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Lähtudes reovee hinnast on mõõtmisandmed aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel.

§ 9. Veeseadmete plommimine kliendi kinnistul

(1) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:

1) ühendused, mis võimaldavad veevõttu nõuetele vastavast veemõõdusõlmest;

2) tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant vastava veearvesti puudumisel;

3) tarbimiskoha veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik.

(2) Veeseadmete plommimise kohta koostatakse kahepoolne akt, millega tarbija võtab vastutuse plommide säilimise eest ning kohustub koheselt teatama plommide kaotsiminekust või rikkumisest vee-ettevõtjale.

(3) Keelatud on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning tarbimiskoha võrkudel plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 toodud juhtudel.

(4) Tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt võib tarbija plomme ära võtta kahjutule tõrjumise korral, millest peab teatama vee-ettevõtjale hiljemalt 24 tunni jooksul.