Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 ja § 16 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse Põltsamaa valla eelarve vahenditest ja riigieelarve vahenditest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi hüvitis) kirjeldus, rahastamine ning nende taotlemise tingimused ja kord.

(2) Hüvitist antakse üldjuhul isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Põltsamaa vald. Turvakodu- ja varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele Põltsamaa valla territooriumil asuvatele abi vajavatele isikutele.

(3) Hüvitisi antakse isiku või perekonna iseseisva toimetuleku toetamiseks ning sotsiaalsete riskide ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja/või vähendamiseks.

§ 2. Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

(1) Määrust kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate õigusaktidega.

(2) Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise saamise õiguse käsutamist, peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

(3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud tähenduses.

(4) Lõikes 1 nimetatud õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses kasutatakse järgmisi termineid:

1) vähekindlustatud isik või perekond on isik või perekond, kellel puuduvad säästud või kellel puudub kasutuses või omandis olev vara, mille üürimine, rentimine või müümine tagaks temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid või kelle kolme kuu keskmine netosissetulek pereliikme kohta on väiksem kui kahekordne riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiir pereliikme kohta pärast eluasemekulude mahaarvamist;

2) perekond on seaduslikus abielus olevad abikaasad või kooselus olevad isikud, nende lapsed ja vanemad või üksikvanem, tema lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Põltsamaa valla ülesandeid täidab üldjuhul Põltsamaa Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaaltöö spetsialistide ning lapse ja pere heaolu spetsialistide ametikohad, kelle õigused ja pädevus sätestatakse käesolevas määrusega või ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).

(2) Vallavolikogu täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

(3) Määruses sätestatud juhtudel teeb sotsiaalkaitse korralduse või tagamise kohta otsused Põltsamaa Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

(4) Vallavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni.

(5) Põltsamaa vald osutab ja korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmist ametiasutuse, ametiasutuse hallatavate asutuste ja eraõiguslike teenuseosutajate kaudu.

§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) isikut tuleb sotsiaalkaitse korraldamisel kohelda tema inimväärikust alandamata ja isikuga tuleb arvestada temaga seotud menetluses;

2) isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul;

3) hüvituse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele;

4) isikut abistatakse tema vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava toetuse või teenuse taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teadmatusest või muul põhjusel teostamata;

5) hüvitise määramisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest, mille väljaselgitamiseks viiakse läbi eelnev abivajaduse hindamine;

6) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;

7) isikule tagatakse abimeetmed võimalikult kättesaadaval moel.

(2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel. Isiku abivajadusest võivad abi vajava isiku huvides ametiasutust teavitada kõik isikud, kes märkavad isiku abivajadust.

(3) Kui seadusest tulenevalt on võimalik sotsiaalhoolekandelist abi korraldada ning hüvitist anda taotlust esitamata ning on tagatud sotsiaalhoolekandelise abi osutamiseks vajalike andmete õiguslik kogumine, osutatakse sotsiaalhoolekandelist abi proaktiivselt.

(4) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

(5) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt hindama. Ametiasutus peab selgitama välja parima asjakohase abi, toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

(6) Määrusega sätestatud alustel sotsiaalteenuse eest tasu määramisel või tasunõudest loobumiseks tuleb hinnata sotsiaalteenuse mahtu, teenuse maksumust ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikku olukorda.

(7) Kui isik vajab sotsiaalteenust viivitamatult, kuid puuduvad teenuse saaja ja tema suhtes seaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikute vahelised kokkulepped või isik vajab sotsiaalteenuse eest tasumiseks aega oma vara käsutamiseks, võib ametiasutus tasuda sotsiaalteenust saama õigustatud isiku kasuks rahalise kohustuse Põltsamaa valla eelarvest, kasutades hiljem tagasinõudeõigust ning teenust saama õigustatud isiku kohustuste täitmiseks tehtud kulude hüvitamist käsundita asjaajamise sätetest tulenevalt. Sotsiaalteenust saama õigustatud isiku eest rahalise kohustuse täitmise kuni 1000 euro ulatuses otsustab sotsiaalosakonna juhataja oma haldusaktiga. 1000 eurost suurema kohustuse täitmise otsustab vallavalitsus.

(8) Sotsiaalhoolekandelist abi osutatakse hinnatud abivajadusest lähtuvalt ja abivajava isiku nõusolekul.

2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamine

§ 5. Põltsamaa valla korraldatava sotsiaalhoolekandelise abi liigid

(1) Sotsiaalhoolekandeline abi jaguneb järgmiselt:

1) riigi korraldatav sotsiaalhoolekandeline abi;

2) kohaliku omavalitsuse ehk Põltsamaa valla korraldatav sotsiaalhoolekandeline abi.

(2) Sotsiaalhoolekandeline abi on:

1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk sotsiaalteenus;

2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk sotsiaaltoetus.

§ 6. Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise alused

(1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest ning sotsiaalhoolekande seadusega riigi korraldatava rahalise hüvitise maksmiseks vajalik raha kantakse riigi kehtestatud korras Põltsamaa valla eelarvesse.

(2) Põltsamaa valla korraldatavate või osutatavate hüvitiste andmine tagatakse kas osaliselt või täies ulatuses valla eelarvega. Valla eelarvesse eraldatakse hüvitiste andmiseks sihtfinantseeringuna raha ka riigieelarvest.

(3) Sotsiaalteenuse eest võib võtta tasu. Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla takistuseks abi saamisel.

(4) Kui hüvitise andmist rahastatakse (osaliselt või täielikult) struktuurifondide, muu projektitoetuse või sihtfinantseeringu rahaga, siis on õigus vastavalt vähendada teenuse eest võetavat tasu, tasust loobuda või hinnastada teenus kooskõlas projekti tingimustega.

(5) Ametiasutuse ja tema hallatava asutuse osutatavate teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus korraldusega. Teiste teenuseosutajate korral tasutakse nende hinnakirja alusel.

(6) Ametiasutusel on õigus mitterahalise hüvitise saaja, kellel on raske majanduslik olukord ja kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised oma toimetulekut oluliselt kahjustamata abivajajat toetama:

1) vabastada täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest;

2) võtta kolmanda isiku osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustus täielikult või osaliselt üle;

3) määrata teenuse eest tasumiseks isikule rahaline hüvitis.

(7) Sotsiaalhoolekandelise abi finantseerimiseks võib kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid. Sellise teenuse rahastuse korral võib kliendile teenust osutada tasuta, kui rahastaja tingimused seda lubavad.

3. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine ja abi andmise korraldus

§ 7. Hüvitise taotlemine

(1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus, v.a juhul, kui hüvitist saab seaduse või käesoleva määrusega sätestatud juhtudel taotleda taotlust esitamata või kui hüvitist saab anda ennetavalt.

(2) Taotlus esitatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 24 lõigetes 3 ja 4 sätestatud põhimõtteid arvestades. Üldjuhul esitatakse taotlus hüvitise õiguse tekkimisel või võimalusel enne hüvitisele õiguse tekkimist.

(3) Taotluses märgitakse:

1) abi saamise pöördumise põhjus ning abivajadusega seotud olulised asjaolud;

2) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isiku isikukood või sünniaeg;

3) taotleja valikul tema kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);

4) sissetulekust sõltuva hüvitise taotlemisel ja juhul, kui isik ei ole võimeline sotsiaalteenuste eest täies ulatuses ise tasuma, tuleb taotlusele lisada taotleja sissetulekut ja varalist seisu tõendavad dokumendid;

5) vajadusel määruses sätestatud täiendavad andmed;

6) taotluse koostamise kuupäev ja taotleja allkiri.

(4) Kui taotletakse rahalist hüvitist (sotsiaaltoetust), märgitakse taotlusele lisaks:

1) hüvitise maksmise viis (sularahas või ülekandega panka);

2) raha maksmisel ülekandega panka vastava arvelduskonto omaniku nimi ning arvelduskonto number.

(5) Taotlusele lisatakse määruses sätestatud juhtudel või ametiasutuse ametniku põhjendatud nõudmisel dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud hüvitise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.

(6) Kui hüvitist rahastatakse struktuurifondide, projektitoetuse või sihtfinantseeringu rahaga, siis on taotleja kohustatud esitama vajadusel ka täiendavaid andmeid, mis tulenevad selle meetme tingimustest.

(7) Kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti, esitatakse taotluses ka informatsioon, millisel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud viisil soovib taotleja haldusakti või halduslepingu teatavakstegemist.

(8) Kui infosüsteemide kasutusvõimalustest või õigusaktide erinõuetest tulenevalt on hüvitise taotlemisele sätestatud erinõuded, tuleb taotluse koostamisel lähtuda ka erinõuetest.

(9) Taotlus esitatakse üldjuhul kirjalikult või elektrooniliselt. Kui isik objektiivsetel põhjustel ei ole võimeline ise taotlust kirjalikult või elektrooniliselt esitama, võib taotluse esitada ametiasutuse sotsiaalosakonna ametnikule suuliselt, kes isiku avalduse protokollib. Määruses sätestatud juhtudel võib taotluse esitada isiku eest ning tema nõusolekul ka ametiasutuse ametnik.

(10) Isiku kirjalik avaldus ei ole vajalik juhul, kui hüvitise määrab juhtumiplaani alusel sotsiaalosakonna spetsialist.

(11) Üldjuhul on hüvitise saamiseks taotluse esitamine vormivaba. Ametiasutusel on õigus isikute abistamiseks koostada kirjalikke või elektroonilisi taotluste vorme. Vormikohane avaldus hüvitise saamiseks tuleb esitada, kui see nõue tuleneb õigusaktist.

(12) Ametiasutusel on kohustus abivajajaid taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel vajalike andmete esitamisel abistada ning nõustada.

§ 8. Taotluse menetlemise põhimõtted

(1) Taotluse saamisel sotsiaalosakond:

1) kontrollib selle nõuetele vastavust;

2) viib läbi taotleja abivajaduse hindamise.

(2) Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral määratakse esimesel võimalusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Ametiasutus võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui määratud tähtajaks taotluses puudust ei kõrvaldata.

(4) Võimalusel kogub ametiasutus ise andmeid andmekogudest, millele on tagatud juurdepääs.

(5) Taotlust menetletakse sisuliselt ehk selgitatakse välja isiku õigus hüvitisele ajast, mil taotlus on koostatud ja esitatud ametiasutusele nõuetekohaselt ning kõigi vajalike tõenditega.

(6) Taotluse menetlemisel on vastutaval ametnikul õigus nõuda taotlejalt sissetulekut tõendavaid dokumente, seal hulgas väljavõtteid taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepinguid ja muid otsustamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente, sealhulgas kulutusi põhjendavaid dokumente, teha kodukülastusi, saada andmeid teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt.

(7) Sotsiaalhoolekandelise abi määramisel võetakse vajadusel arvesse abivajava isiku ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid, üldist majanduslikku olukorda, taotluse põhjendatust ja tulemuslikkust olukorra leevendamisel, abivajava isiku enda panust toimetuleku tagamisel ning teisi olemasolevaid võimalusi olukorra lahendamiseks.

(8) Vastavalt abivajaduse hindamisele võib teenuseid osutada integreeritult, kombineerides omavahel erinevate teenuste komponente, mis fikseeritakse teenusele suunamise otsuses.

(9) Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda määruse § 4 lõikest 4 ning sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse menetlusele ning haldusmenetluse seadusega haldusmenetlusele kehtestatud nõuetest.

§ 9. Hüvitise andmine

(1) Hüvitise andmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates, kui muude õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

(2) Hüvitis antakse:

1) haldusakti alusel;

2) toiminguga;

3) haldusakti asemel antud halduslepingu alusel.

(3) Üldjuhul otsustatakse hüvitise andmine haldusakti alusel. Haldusaktis kirjeldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lõikes 2 märgitud asjaolud ning haldusaktis ja halduslepingus märgitakse vähemalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 26 lõigetes 1 ja 2 märgitu.

(4) Hüvitise andmine otsustakse halduslepingu alusel juhul, kui hüvitise andmine või andmise tingimused otsustatakse ametiasutuse ja hüvitise saajaga või ametiasutuse, hüvitise saaja ning hüvitise vahetu andjaga (teenuse osutajaga) koosöös. Halduslepingu alusel antava hüvitise andmise menetlusele kehtivad haldusakti andmise menetluse nõuded ning halduslepingule haldusakti ning haldusmenetluse seadusega halduslepingule kehtestatud nõuded.

(5) Hüvitis antakse toiminguga, kui hüvitise suurus on igale taotlejale ühesugune kindlaks määratud rahasumma ja makstava hüvitise suurus ei olene otsustaja kaalutlusõigusest (nt sünnitoetus, matusetoetus jms);

(6) Haldusakti andmise ja halduslepingu sõlmimise õigus on üldjuhul sotsiaalosakonna juhatajal, määruses sätestatud erandjuhtudel vallavalitsusel. Menetlustes, kus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR võimaldab otsuse tegemist, teeb otsuse ametnik, kellele on antud vastavad õigused.

(7) Toiminguga antava hüvitise määramise otsustab sotsiaalosakonna spetsialist, kellele on antud vastavad õigused.

(8) Kui hüvitis antakse toiminguga, tuleb ametiasutusel hüvitise taotlejat taotleja määratud viisil (e-post, telefoni teel, kirjalikult või suuliselt ametiasutuses) hüvitise andmisest teavitada. Rahalise hüvitise maksmisel rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 põhimõtteid.

(9) Haldusakt või haldusleping tuleb taotlejale teatavaks teha sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud viisil.

(10) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib hüvitise anda ka otse vastava teenuse osutajale.

§ 10. Hüvitise andmisest keeldumine

(1) Hüvitise andmisest keeldutakse, kui isikul puudub õigus hüvitisele.

(2) Hüvitise andmisest võib keelduda ka juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja on esitanud valeandmeid;

2) taotleja on jätnud nõutud lisadokumendid tähtajaks esitamata;

3) abivajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekud ja/või säästud on piisavad, et tagada abivajava isiku sotsiaalhoolekandelise abi eest tasumine;

4) abivajava isiku või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;

5) tööealine isik, kes ei tööta ega õpi, on mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või ametiasutuse või selle hallatava asutuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses;

6) taotleja ei ole eelnevalt määratud sotsiaalabi kasutanud sihipäraselt;

7) taotleja ei võimalda hüvitise määramise vajadust kontrollida;

8) hüvitise vajaduse katavad muud riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused;

9) hüvitist taotletakse juba tekkinud võlgade tasumiseks.

(3) Hüvitise andmisest keeldumine vormistatakse ametniku haldusaktiga või halduslepingu muutmise või lõpetamisega.

§ 11. Vaidluste lahendamine

(1) Kui sotsiaalhoolekandelise abi andmisel on rikutud kellegi õigusi, võib ta esitada vallavalitsusele vaide või Tartu Halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama. Isikul on võimalik halduskohtusse pöörduda ka vaide esitamise asemel, ilma eelnevalt vaidemenetlust läbimata.

4. peatükk Põltsamaa valla eelarvest makstavad rahalised hüvitised

1. jagu Üldsätted

§ 12. Rahaliste hüvitiste liigid

(1) Sissetulekust sõltumatud rahalised hüvitised on:

1) sünnitoetus;

2) kooli alustamise toetus;

3) laste prillitoetus;

4) asendushooldusteenuselt elluastuja toetus;

5) hooldajatoetus;

6) matusetoetus.

(2) Sissetulekust sõltuvad rahalised hüvitised:

1) tervisetoetus;

2) lasteaia ja lastehoiu kohatasu toetus;

3) koolitoetus;

4) täiendav sotsiaaltoetus;

5) erakorraline toetus;

6) hoolekandeseadme toetus;

7) vältimatu sotsiaalabi toetus.

2. jagu Sissetulekust sõltumatud rahalised hüvitised

1. jaotis Sünnitoetus

§ 13. Sünnitoetus

(1) Sünnitoetus on Põltsamaa valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste katmiseks makstav toetus.

(2) Sünnitoetust makstakse kahes osas järgmiselt:

1) pärast lapse sünni registreerimist 2022. aastal 350 eurot, 2023. aastal 400 eurot, 2024. aastal 450 eurot, alates 2025. aastast 500 eurot;

2) pärast lapse kaheaastaseks saamist 2022. aastal 350 eurot, 2023. aastal 400 eurot, 2024. aastal 450 eurot, alates 2025. aastast 500 eurot.