Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Type Määrus
Publication 2026-03-25
State In force
Department Muhu Vallavolikogu
Source Riigi Teataja
Reform history JSON API

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks Muhu valla (edaspidi vald) korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimusi ja korda.

(2) Korda kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, haldusmenetluse seaduse ja muude asjasse puutuvate õigusaktidega.

(3) Muhu Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) sotsiaalvaldkonna eest vastutav ametnik (edaspidi sotsiaalametnik) avaldab valla veebilehel toetuste ja teenuste kirjelduse, taotluste vormid ja nende täitmise juhendid.

(4) Toimetulekupiir käesoleva korra tähenduses on Riigikogu kehtestatud toimetulekupiir.

(5) Sotsiaalhoolekandelise abi (edaspidi ka sotsiaalabi) andmisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevad ning samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

§ 2. Sotsiaalhoolekandelise abi saajad

(1) Sotsiaalteenust ja -toetust on õigustatud taotlema isik, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Muhu vald ja kelle tegelik elukoht on Muhu vald või vältimatut sotsiaalabi taotlev inimene, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.

(2) Sotsiaalteenust ja -toetust võib taotleda sotsiaalabi vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja, hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abi vajava isiku kohta.

(3) Hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramise aluseks on hooldatava tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht Muhu vallas.

(4) Lapsest lähtuva sotsiaalabi saamise aluseks on lapse tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht Muhu vallas.

(5) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalabi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Muhu vald.

§ 3. Sotsiaalteenuste ja -toetuste rahastamise alused

(1) Sotsiaaltoetuste suuruse ja -teenuste maksumuse kinnitab Muhu Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

(2) Valla korraldatavate või osutatavate teenuste rahastamise tagab inimene ise või rahastatakse kas osaliselt või täielikult valla eelarvest või riigieelarvest tasandus- ja toetusfondi vahenditest.

(3) Isiku omaosaluse suurus oleneb teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast, teenuse mahust ning maksumusest. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

(4) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid, varanduslikku seisu, eluaseme kulusid ja muid püsikulusid ning seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu.

2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI ANDMISE PÕHIMÕTTED JA OTSUSTUSPÄDEVUS

§ 4. Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine ja taotluse menetlemine

(1) Sotsiaalabi saamiseks esitab abi vajav isik ametiasutusele sellekohase taotluse. Kui abivajajast saadakse teada muul viisil, selgitab Muhu valla sotsiaalvaldkonna ametnik välja isiku tahte ja tema abivajaduse.

(2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) taotleja kontaktandmed (postiaadress, e-posti aadress, telefoninumber);

3) toetuse või teenuse taotlemise põhjus ning taotleja enda võimalused tasuda omaosalust;

4) toetuse maksmise viis;

5) vajadusel kulutusi tõendavad dokumendid;

6) taotluse koostamise kuupäev ja taotleja allkiri.

(3) Sotsiaalametnikul on taotluse menetlemisel vajaduse korral õigus ja kohustus nõuda isiku enda ja tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid. Põhjendatud vajaduse korral on tal õigus teha täiendavaid päringuid andmete saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) ja muude infosüsteemide.

(4) Isiku pöördumisel või abivajadusest teadasaamisel hindab sotsiaalametnik vajadusel kodukülastuse või vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal toetuse või teenuse saaja abivajadust ning selgitab välja taotleja konkreetsed vajadused.

(5) Abivajaduse hindamisel arvestatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(6) Abivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse abivajaduse hindamise instrumenti ja/või juhtumiplaani ja/või rehabilitatsiooniplaani, mille alusel selgub isiku abivajadus. Abivajaduse muutumisel tuleb läbi viia korduvhindamine.

(7) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste pakkumisel lähtutakse edaspidi juhtumiplaanist.

§ 5. Sotsiaalhoolekandelise abi määramine ja maksmine

(1) Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest või taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul.

(2) Toetuse taotluse rahuldamisel loetakse sellekohane otsus taotlejale teatavaks tehtuks toetuse väljamakse tegemisega.

(3) Toetus makstakse viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest:

1) taotleja või taotleja volitatud isiku või taotleja hoolekannet korraldava isiku pangakontole;

2) taotluse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole;

3) erandkorras sularahas vallavalitsuse kassast.

(4) Vallavalitsusel on sotsiaalametniku põhjendatud ettepanekul õigus teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimustest.

(5) Kui isikule on vaja sotsiaalabi anda viivitamata, võib vallavalitsus tasuda isikule osutatud teenuste eest sõltumata isiku varanduslikust seisust, teavitades eelnevalt abivajajat või tema ülalpidajaid tehtud kulutuste hüvitamise vajadusest.

§ 6. Sotsiaalhoolekandelise abi andmisest keeldumine, abi andmise peatamine või lõpetamine

(1) Sotsiaalabi andmisest võib keelduda kui:

1) taotleja on esitanud valeandmeid;

2) taotleja ei esita taotlust menetleva sotsiaalametniku küsitud toetuse ja/või teenuse määramiseks vajalikke lisaandmeid, dokumente või ei kõrvalda muid puudusi taotluses;

3) taotleja või tema pereliikmete sissetulek ning kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad eelduslikult temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;

4) töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi, ei ole töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses;

5) taotleja on eelnevalt saadud toetust kasutanud mittesihipäraselt;

6) taotlejal on täitmata rahalisi kohustusi Muhu valla ees;

7) teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga;

8) abivajaduse katavad riiklikud teenused.

(2) Sotsiaalabi andmine peatatakse või lõpetatakse, kui:

1) sotsiaalabi saaja esitab taotluse sotsiaalabi peatamiseks või lõpetamiseks;

2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõikes 1 või § 19 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud asjaolu, mille alusel isiku abi saamise õigus kas peatub või lõpeb.

(3) Sotsiaalabi saaja on kohustatud teavitama ametiasutust viivitamatult asjaoludest, mis tingivad teenuse saamise õiguse peatumise või lõppemise.

§ 7. Vallavalitsuse otsustuspädevus

(1) Vallavalitsus otsustab haldusaktiga järgmiste toetuste määramise ja teenuste osutamise või toetuse määramisest ja teenuse osutamisest keeldumise:

1) toetus kriisiolukorra või õnnetusjuhtumi korral;

2) ühekordne toetus, mis ületab käesoleva määrusega kehtestatud piirmäära;

3) tugiisikuteenus;

4) isikliku abistaja teenus;

5) eluruumi tagamise teenus;

6) lapsehoiuteenus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele;

7) asendushooldusteenus;

8) järelhooldusteenus;

9) muud teenused, mis toetavad abivajava isiku toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist või aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust.

§ 8. Sotsiaalametniku otsustuspädevus

(1) Sotsiaalametnik otsustab haldusaktiga järgmiste toetuste määramise ja teenuste osutamise või toetuse määramisest ja teenuse osutamisest keeldumise:

1) õppetoetus;

2) ranitsatoetus;

3) sünnitoetus;

4) matusetoetus;

5) toimetulekutoetus;

6) ühekordne toetus kuni käesoleva määrusega kehtestatud piirmäärani;

7) hooldajatoetus;

8) täisealisele isikule hoolduse seadmine;

9) võlanõustamisteenus;

10) varjupaigateenus;

11) turvakoduteenus;

12) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

13) koduteenus;

14) sotsiaaltransporditeenus.

3. peatükk SOTSIAALTOETUSED

§ 9. Sotsiaaltoetuste loetelu

(1) Vald maksab järgmisi toetusi, mille kirjeldus ja tingimused on toodud käesolevas korras:

1) sünnitoetus;

2) ranitsatoetus;

3) matusetoetus;

4) õppetoetus;

5) toetus kriisiolukorra või õnnetusjuhtumi korral;

6) ühekordne toetus;

7) hooldajatoetus.

(2) Riigieelarvest finantseeritav sotsiaaltoetus on toimetulekutoetus.

§ 10. Sünnitoetus

(1) Sünnitoetus on ühekordne toetus elusalt sündinud lapse sünni puhul.

(2) Sünnitoetust on õigus saada:

1) 100% kehtestatud määrast lapse kohta, kui mõlema lapsevanema elukohana viimased kaksteist kuud enne lapse sündi on rahvastikuregistrisse sisse kantud Muhu vald ja nad elavad alaliselt Muhu vallas;

2) 50% kehtestatud määrast lapse kohta, kui ühe lapsevanema elukohana viimased kaksteist kuud enne lapse sündi on rahvastikuregistrisse sisse kantud Muhu vald ja ta elab alaliselt Muhu vallas;

3) 100% kehtestatud määrast lapse kohta, kui laps sünnib üksikvanema perre, kelle elukohana viimased kaksteist kuud enne lapse sündi on rahvastikuregistrisse sisse kantud Muhu vald ja ta elab alaliselt Muhu vallas.

(3) Lapsendajal on õigus sünnitoetust taotleda juhul, kui lapsendaja elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Muhu vald ja ta elab alaliselt Muhu vallas ning tingimusel, et lapsendamise ja lapse registreerimine lapsendaja elukoha aadressile toimub enne lapse üheaastaseks saamist. Lapsendajale makstakse sünnitoetust 100% kehtestatud määras.

(4) Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja, makstakse sünnitoetus eestkostjale, kui eestkostja elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Muhu vald ja kes elab alaliselt Muhu vallas ning tingimusel, et lapse registreerimine eestkostja elukoha aadressile toimub enne lapse üheaastaseks saamist. Eestkostjale makstakse sünnitoetust 100% kehtestatud määras.

(5) Sünnitoetuse saamiseks tuleb lapsevanemal esitada ametiasutusele taotlus koos sünnitõendiga.

(6) Sünnitoetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud korras ja määras ning tingimusel, et lapsele ei ole makstud sünnitoetust teises omavalitsuses.

§ 11. Ranitsatoetus

(1) Ranitsatoetus on ühekordne toetus perekonnale, kelle koolikohustuslikku ikka jõudnud laps alustab kooliteed Muhu Põhikoolis ja lapse elukoht esmakordsel kooliminemise hetkel rahvastikuregistri andmetel on Muhu vald. Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja või kohaliku omavalitsuse otsuse alusel hooldaja, makstakse ranitsatoetus välja eestkostjale või hooldajale.

(2) Ranitsatoetust makstakse Muhu Põhikooli poolt esitatud esimesse klassi minevate laste nimekirja alusel.

(3) Juhul kui laps, kellel on õigus saada ranitsatoetust, viibib laste hoolekandeasutuses, makstakse toetus hoolekandeasutusele, kes kasutab toetust lapse kooliminekuga seonduvate kulude katteks.

(4) Lapsel, kes ei alusta kooliteed Muhu Põhikoolis, kuid kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel tema esmakordsel kooli minemise hetkel on Muhu vald ja vähemalt ühe lapsevanema elukoht on registri alusel Muhu vald, on õigus ranitsatoetusele 50% kehtivast toetuse määrast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodud juhtudel makstakse ranitsatoetust kirjaliku taotluse alusel.

§ 12. Matusetoetus

(1) Matusetoetus on ühekordne toetus rahvastikuregistrijärgse Muhu valla elaniku surma korral matuse korraldamise kulude osaliseks kompenseerimiseks omastele või isikule, kes kannab surnu matuse korraldamisega seotud kulud.

(2) Matusetoetust on õigus taotleda ka matuse korraldajal, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Muhu vald ja kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.

(3) Matusetoetuse taotleja esitab ametiasutusele kirjaliku taotluse koos surmatõendiga.

(4) Matusetoetust makstakse surma kuupäeval kehtinud korras ja määras.

(5) Matusetoetust makstakse toetuse taotlejale kuni kolm kuud peale isiku surma.

§ 13. Õppetoetus

(1) Õppetoetus on õppetöös osalemisega seotud kulude osaliseks kompenseerimiseks makstav perioodiline toetus õppetöös võlgnevusteta edasi jõudvatele gümnaasiumi-, kutse- või kutsekeskharidust omandavatele noortele, kes ei ole vanemad kui 21 eluaastat.

(2) Toetust makstakse õpilastele vastavalt nominaalse õppeaja kestvusele gümnaasiumi- või kutsekeskhariduse omandamisel, kuid mitte kauem kui neli aastat.

(3) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane taotlus üks kord aastas, septembris, mille alusel määrab sotsiaalametnik toetuse õppeperioodiks, so september-juuni, mis kantakse igakuiselt taotleja arveldusarvele.

(4) Sotsiaalametnikul on õigus kontrollida õpilaste edasijõudmist koolis ja koolikohustuse mittetäitmise korral toetuse maksmine peatada.

§ 14. Toetus kriisiolukorra või õnnetusjuhtumi korral

(1) Toetust makstakse isikule või perekonnale, kes on sattunud kriisiolukorda varguse, tulekahju, loodusõnnetuse või muu õnnetusjuhtumi tagajärjel.

(2) Toetuse määr ja abi osutamine sõltub konkreetsest juhtumist ning isiku olukorrast.

(3) Toetuse taotleja esitab vajadusel koos taotlusega ametiasutusele päästeameti või politsei kirjaliku tõendi.

§ 15. Ühekordne toetus

(1) Ühekordne sotsiaaltoetus on vähekindlustatud isiku (sissetulek väiksem kui kahekordne riiklik toimetulekupiir) või perekonna konkreetse olukorra leevendamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks või ajutiste majandusraskuste ületamiseks antav toetus.

(2) Ühekordse sotsiaaltoetuse määramisel võetakse arvesse taotluse põhjendatust ja tulemuslikkust olukorra leevendamisel, perekonna majanduslikku olukorda, taotleja enda panust toimetuleku tagamisel ja teisi võimalusi probleemi lahendamiseks.

(3) Ühekordse sotsiaaltoetuse maksimaalne suurus kalendriaastas on kahekordne kehtiv toimetulekupiir.

(4) Sotsiaalametniku põhjendatud taotluse alusel on vallavalitsusel õigus otsustada toetuse määramine ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutele ja lõikes 3 nimetatud maksimaalsest suurusest suuremas summas.

(5) Toetuse taotleja esitab ametiasutusele põhjendatud taotluse koos kulutusi tõendavate dokumentidega (nimeline retseptiravimi maksekviitung, arsti suunamiskiri, eluaseme kuludokument jm).

§ 16. Hooldajatoetus

(1) Hoolduse seadmist ja hooldajatoetust saab taotleda isik, kes hooldab suure abivajadusega isikut.

(2) Hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramise eelduseks on hooldatava abivajaduse hindamine, millest nähtub hooldusvajadus.

(3) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt alates hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramise kalendrikuust hiljemalt kuu viimasel kuupäeval hooldaja arvelduskontole. Kui toetuse saamise õigus lõpeb kuu keskel, makstakse toetus selle kuu eest välja täies ulatuses.

(4) Sotsiaalametnik otsustab hoolduse ja hooldajatoetuse maksmise lõpetamise:

1) hooldatava või hooldaja surma korral;

2) hooldatava hoolduse korraldamisel ööpäevaringses hoolekandeasutuses;

3) hooldusvajaduse vähenemisel;

4) hooldaja suutmatusel hooldust korraldada;

5) hooldatava elukoha vahetusel teise omavalitsusse;

6) hooldatava või hooldaja taotluse alusel.

(5) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud viivitamata teavitama ametiasutust kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa:

1) hoolduse peatumise või lõpetamise;

2) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise;

3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

§ 17. Toimetulekutoetus

(1) Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

(2) Eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramiseks kehtestab vallavalitsus määrusega.

4. peatükk SOTSIAALTEENUSED

§ 18. Sotsiaalteenuste loetelu

(1) Vald korraldab järgmisi sotsiaalteenuseid, mille kirjeldus ja tingimused on toodud sotsiaalhoolekande seaduses:

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamise teenus;

10) võlanõustamisteenus;

11) lapsehoiuteenus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele;

12) asendushooldusteenus;

13) järelhooldusteenus.

(2) Vald korraldab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest alljärgnevaid täiendavaid sotsiaalteenuseid:

1) erialaspetsialisti nõustamisteenus;

2) perelepitusteenus;

3) viipekeele tõlketeenus;

4) muud teenused, mis toetavad abivajava isiku toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist või aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust.

§ 19. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

(1) Üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kellel on ajutine või püsiv ööpäevaringse hooldamise vajadus ning kelle hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega kodustes tingimustes ei ole võimalik. Abivajaduse, selle ulatuse ning õigustatuse teenuse saamiseks selgitab välja sotsiaalametnik.

(2) Üldhooldusteenus ja -teenuse rahastus otsustatakse sotsiaalametniku haldusaktiga. Teenuse osutajale tasutakse teenuse eest arve alusel.

(3) Üldhooldusteenuse eest tasub teenuse saaja, vald ja vajadusel ülalpidamiskohustusega isikud.

(4) Muhu valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid:

1) hoolduspersonali tööjõukulud;

2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;

3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;

4) koolituse ja supervisiooni kulud.

(5) Lõikes 4 nimetatud kulude tasumise piirmäära kehtestab vallavalitsus.

(6) Teenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.

(7) Teenuse saajale jääb pärast lõikes 6 nimetatud kulude tasumist isiklikuks kasutamiseks vähemalt 10 % igakuisest sissetulekust.

(8) Kui vallavalitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses tasutud kulud ja teenuse saaja igakuised sissetulekud ei kata teenuse maksumust, tasuvad teenuse saaja suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduoleva osa.

Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.