Muhu Vallavalitsuse teenistujate ning hallatavate asutuste töötajate koosseisude kinnitamise kord ja palgajuhend

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktid 35 ja 36, avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 5 ja § 63 lõigete 1–2 ning Muhu Vallavolikogu 20.09.2023. a määruse nr 33 „Muhu valla põhimäärus“ § 48 lg 3 ja § 49 lg 7 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse Muhu Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) teenistujate ning hallatavate asutuste töötajate (edaspidi töötaja):

1) koosseisude kinnitamise ja muutmise kord;

2) töötasustamise üldised põhimõtted;

3) põhipalga vahemik;

4) põhipalga, muutuvpalga, lisatasude, hüvitiste ning puhkusetasu määramise ja maksmise üldpõhimõtted.

§ 2. Koosseisude kinnitamine

(1) Ametiasutuse teenistujate koosseisu kinnitab Muhu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).

(2) Ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi asutus) struktuuri ja töötajate koosseisud kinnitab või kooskõlastab Muhu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) korraldusega asutuse juhi ettepanekul, vastavalt seaduses või hallatava asutuse põhimääruses sätestatule.

(3) Asutuse juht peab koosseisu muutmise ettepaneku (edaspidi ettepanek) tegemisel arvesse võtma vallavolikogu eelarvega kinnitatud asutuse palgafondi suurust. Motiveeritud ettepanek peab sisaldama ülevaadet kaasnevate muudatuste kohta eelarve personalikulude osas.

(4) Koosseisu suurendamisel eelarveaasta jooksul esitab asutuse juht koos taotlusega seletuskirja, näidates ära vahendid, millest kaetakse täiendava koosseisu personali kulu. Põhjendatud taotluse korral esitab vallavalitsus vallavolikogule eelnõu eelarve muutmiseks.

§ 3. Töötasustamise üldised põhimõtted

(1) Töötasustamine toimub seaduste ning Muhu valla õigusaktide alusel.

(2) Töötasu määramisel lähtutakse töötaja kvalifikatsiooninõuetele vastavusest, töötingimuste erisusest, teadmiste ja oskuste tasemest ja/või vastutuse määrast.

(3) Asutuse töötasufondi planeerimisel võetakse aluseks kinnitatud töötajate koosseisud ja põhipalga määrad kooskõlastatult vallavalitsusega. Töö tasustamine toimub valla eelarves asutuse töötasudeks ettenähtud summa piires.

(4) Ametnike töötasu koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja lisatasudest.

(5) Ametiasutuse töötajate ja asutuste töötajate töötasu koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja muudest tasudest milles on kokku lepitud töölepinguga või mille maksmine on ettenähtud seaduse alusel.

(6) Ametniku põhipalk lepitakse kokku ametniku teenistusse nimetamisel, töötaja töötasu lepitakse kokku töötaja ja asutuse juhi vahel töölepingus või selle lisas lähtudes käesolevas määruses sätestatud põhipalga määradest. Põhipalga määrad astmetena on kinnitatud käesoleva määruse lisas 1.

(7) Katseajal võib rakendada 10% madalamat töötasu võrreldes tavatingimustel asutuses samasisulise töö eest makstava töötasuga ja katseajal preemiat ei maksta.

(8) Põhipalga, muutuvpalga ja lisatasud määrab vallavanem oma käskkirjaga ametiasutuse teenistujatele ning asutuse juhtidele.

(9) Põhipalga, muutuvpalga ja lisatasud määrab asutuste töötajatele asutuse juht oma käskkirjaga selleks eelarves ettenähtud vahendite piires.

(10) Töötasufondi vabade vahendite kasutamine toimub vallavalitsuse eelneva kooskõlastusega.

(11) Asutuse juhil on õigus rakendada töötasustamisel tunnitasu, lähtudes töötajale kinnitatud kuupalgamäärast ja kuu normtundidest, mis fikseeritakse töölepingus.

(12) Asutuse juhil on õigus kehtestada täpsemad palgakorralduse põhimõtted (palgajuhend), esitades need enne kehtestamist kooskõlastamiseks vallavalitsusele.

(13) Vallavanema töötasu, muutuvpalga ja lisatasud ning vallavalitsuse liikme hüvitise suuruse määrab vallavolikogu.

§ 4. Asutuste juhtide töö tasustamine

(1) Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem.

(2) Asutuse juhile määrab lisatasud ja preemia vallavanem vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

§ 5. Üldhariduskooli õpetajate töö tasustamine

(1) Üldhariduskooli õpetaja töötasu kinnitab ja muudab asutuse juht (edaspidi direktor) arvestades asutuse aasta eelarves õpetajate töötasudeks eraldatud vahendeid ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetajate töötasu alammäärasid.

(2) Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse lisatasu 10% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetajate töötasu alammäärast.

(3) Asendustundide andmise korraldab direktor ning nende eest tasustamine toimub kokkuleppel õpetajaga.

(4) Direktori poolt antavate asendustundide eest tasustamine toimub eelneva kokkuleppe alusel vallavanema käskkirjaga.

§ 6. Koolieelse lasteasutuse õpetajate töö tasustamine

(1) Koolieelse lasteasutuse õpetaja ja õpetaja abi töötasu kinnitab ja muudab asutuse juht.

(2) Magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega koolieelse lasteasutuse õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.

(3) Vastava hariduseta koolieelse lasteasutuse õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on kuni 90% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast.

§ 7. Haridusasutuste tugispetsialistide töö tasustamine

(1) Haridusasutuste tugispetsialistide töötasu kinnitab ja muudab asutuse juht arvestades asutuse aasta eelarves tugispetsialistide töötasudeks eraldatud vahendeid.

(2) Haridusasutuste tugispetsialistide töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.

§ 8. Töötajate töö tasustamine

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ametiasutuse teenistujatele, asutuse juhtidele ja töötajatele (edaspidi ühiselt töötaja), välja arvatud haridusasutuste õpetajatele ja tugispetsialistidele.

(2) Töötaja töötasus kokku leppimisel lähtutakse vastavast töökoha grupile kehtestatud töötasu miinimum- ja maksimummäära vahemikust ning asutuse tööjõukulude eelarvest, võttes arvesse töötaja:

1) haridust ja töökogemust;

2) tööalaseid oskusi ja pädevust;

3) töötulemusi ning töökohustuste täitmise korrektsust ja kvaliteeti;

4) töökoha eripära, sealhulgas töö intensiivsust ja vastutusastet, vajadust asendada juhti või teist töötajat;

5) teisi asjaolusid, mis on töötasu määramisel olulised.

(3) Töökohale esitatavate haridus- ja töökogemusnõuete alusel ning vastutusest ja tööülesande täitmise iseloomust lähtuvalt liigitatakse valdavas osas ühesuguste tööülesannetega töökohad gruppidesse järgmiselt:

1) I grupp: liht- ja oskustöölised;

2) II grupp: keskastmespetsialistid ja spetsialistid;

3) III grupp: tippspetsialistid ja hallatavate asutuste juhid.

(4) Igale töökoha grupile vastab põhipalga astme vahemik (lisa 2), mis määrab vastavasse töökoha gruppi kuuluvate töökohtade kuu töötasu miinimum- ja maksimummäära.

(5) Põhipalga astme vahemikud on järgmised:

1) I grupp– töötasu alammäär kuni palgaaste 17;

2) II grupp– palgaaste 13 kuni palgaaste 22;

3) III grupp– palgaaste 15 kuni palgaaste 29.

(6) Töötaja töötasu on võimalik muuta töötasumäärade vahemiku piires töökohal tehtava töö muutumisel, vastutuse suurenemisel ning tööülesannete lisandumisel, mis fikseeritakse ametijuhendis. Ametniku töötasu muutumine kinnitatakse käskkirjaga, töötaja töötasu muutumisel sõlmitakse töötajaga töölepingu lisa.

(7) Töötaja töötasu on võimalik täiendavalt üle vaadata kord aastas.

(8) Ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral:

1) kui esineb üldine majanduslangus ning valla eelarve vähendamine on vajalik;

2) kui palga vähendamine ei ületa protsenti, mille võrra valla eelarve väheneb.

(9) Töötaja põhipalka tohib vähendada ainult poolte kokkuleppel vastavalt seaduses ettenähtud korrale.

(10) Töötajale säilitatakse põhipalk mõistliku aja eest, kui temalt ei saa teenistus- ja tööülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral.

(11) Töötaja võib tööandja loal töötasu säilimisega teenistus- ja tööülesannetest eemal viibida järgmistel põhjusel:

1) töötaja enda või tema alaealise lapse haigestumise korral arsti juures käimine;

2) töötaja enda kergema haigestumise või haigestunud perekonnaliikme hoolduslehte vormistamata hooldamise korral kuni 3 tööpäeva kuu jooksul;

3) perekonnas aset leidnud tõsise haigestumise ja/ või õnnetusjuhtumi puhul töölt puudumine kuni ühe nädala ulatuses;

4) töötaja või tema laste abiellumise, pereliikme (ema, isa, abikaasa/ elukaaslane, laps, õde, vend) surma ja isale lapse sünni puhul avalduse alusel töölt puudumine kuni kolm tööpäeva;

5) gümnaasiumi, kutse- või kõrgkooli lõpetaval töötajal töölt puudumine kooli lõpetamise päeval;

6) lasteaeda, põhikooli, gümnaasiumi, kutse- või kõrgkooli lõpetavate laste vanematel töölt puudumine kooli lõpetamise päeval;

7) esimesse klassi minevate laste vanematel töölt puudumine esimesel koolipäeval;

8) põhjendatud juhul muu vältimatu lühiajaline puudumine.

§ 9. Muutuvpalga maksmine

(1) Muutuvpalk on töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

(2) Teenistujatele ja ametiasutuse hallatava asutuse juhile on lubatud vallavanema käskkirjaga määrata muutuvpalka tulemuspalgana tulemuslikuma töö eest, lisatasuna täiendavate tööülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete tööalaste saavutuste eest eelarves töötasudeks ettenähtud vahendite piires.

(3) Hallatava asutuse juhil on lubatud määrata muutuvpalka tulemuspalgana tulemuslikuma töö eest, lisatasuna täiendavate tööülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete tööalaste saavutuste eest eelarves töötasudeks ettenähtud vahendite piires.

(4) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.

(5) Täiendavateks tööülesanneteks loetakse asutuse juhi või vahetu ülemuse poolt antud või kooskõlastatud, kuid ametijuhendis fikseerimata töökohustusi ja -ülesandeid.

(6) Tulemuslikumaks tööks loetakse erakordsete ülesannete täitmist, tähtsate või erakorraliste projektide või ülesannete edukat täitmist.

(7) Muutuvpalga määramisel makstakse seda:

1) täiendavate tööülesannete täitmise korral perioodi eest millal ametnik või töötaja oli kohustatud täiendavaid tööülesandeid täitma või ühekordse maksena;

2) tulemuspalgana tulemuslikuma töö eest või preemiana erakordsete tööalaste saavutuste eest ühekordse maksena.

§ 10. Lisatasude maksmine

(1) Lisatasu on töötajale tulenevalt seadustest makstav tasu, mis ei ole muutuvpalga ja põhipalga osa.

(2) Töö eest öösel (kella 22-st kuni 6-ni) ja riigipühal hüvitatakse töötajale täiendava vaba aja andmisega. Kui vaba aja andmine ei ole võimalik, siis makstakse lisatasu.

(3) Töötaja ületunnitöö hüvitatakse eelkõige vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Kui vaba aja andmine ei ole võimalik, hüvitatakse ületunnitöö rahas.

(4) Lisatasu makstakse puuduva töötaja ülesannete täitmise eest või vaba töökoha täitmise eest edasilükkamatutel juhtudel, kui asendaja tööle võtmine ei ole võimalik või otstarbekas. Lisatasu puuduva töötaja ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava töötasust proportsionaalselt antud ülesannete mahuga, kuid mitte rohkem kui 50% töökohale vastavast palgamäärast.

(5) Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest määratakse tööülesannete täitmise ajaks, kuid mitte kauemaks kui üheksaks kuuks.

(6) Täiendavate tööülesannete eest lisatasu maksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri, mis tuleb üldjuhul vormistada enne täiendavate tööülesannete andmist.

(7) Puuduva ametniku ülesannete täitmiseks asendaja määramine ja tasu maksmine toimub avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel.

(8) Puuduva ametniku ülesannete täitmine ei ole käsitletav täiendavate tööülesannete täitmisena käesoleva määruse § 9 lõige 5 mõttes.

(9) Antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud lisatasu maksmisel ei arvestata käesoleva määruse § 9 lõikes 4 toodud piiranguga.

§ 11. Hüvitiste maksmine

(1) Töötajatele makstakse ainult seadustes ettenähtud hüvitisi.

(2) Töötajatele hüvitatakse teenistus- ja tööülesannete täitmiseks otsesed vajalikud kulud põhjendatud ulatuses.

(3) Hüvitise maksmise suuruse otsustab asutuse juht käskkirjaga.

§ 12. Otseste vajalike kulude hüvitamine

(1) Otsesteks vajalikeks kuludeks teenistus- ja tööülesannete täitmisel loetakse:

1) isikliku sõiduauto kasutamine, kui puudub ametiauto/tööauto kasutamise võimalus;

2) isikliku mobiiltelefoni kasutamine;

3) teenistus- ja töölähetuskulud.

(2) Vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele hüvitatakse valla esindamisega seotud isikliku sõiduauto kasutamise kulud või võimaldatakse kasutada ametiautot.

(3) Töötajatele võib hüvitada ameti- või töökohustustega seotud isikliku sõiduauto kasutamise kulud vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale.

(4) Vallavalitsuse liikmetele, valla ametnikele ja töötajatele kompenseeritakse isikliku mobiiltelefoni kasutamine teenistus- ja tööülesannete täitmisel isiku avalduse alusel vallavanema käskkirjaga.

(5) Ametiasutusele kuuluvad telefoninumbrid, mida kasutavad ametnikud sõlmitud sideteenuse lepingu alusel, tasutakse sideteenust osutavale firmale vastavalt nende poolt esitatud arvele.

(6) Töötajate teenistus- ja töölähetuskulud hüvitatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale.

(7) Hüvitise maksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri.

§ 13. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral

(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud töötajale töötasu. Järgida tuleb vastava projekti rahastaja reegleid.

(2) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole töötaja ametijuhendis fikseeritud, siis olenevalt konkreetse projekti rahastaja reeglite võimalustest, käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet, kui töötajale antud täiendavat tööülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu käesoleva määrusega sätestatud korras või sõlmitakse töötajaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping.

§ 14. Haigushüvitis

(1) Töötajale makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral haiguslehe alusel alates teisest kalendripäevast vastavalt haigushüvitise maksmist reguleerivale korrale.

§ 15. Töötervishoiu korraldamine

(1) Asutuse juht korraldab tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, mis on loetletud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses.

(2) Töökeskkonna riskianalüüsi käigus hinnatakse töötaja töötamiskohta, arvestades töötaja nägemist ohustavaid tegureid, töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust, töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas valgustatust, müra, elektromagnetilist kiirgust ja tööruumi sisekliimat ning töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.

(3) Vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötava töötaja tervisekontroll peab hõlmama silmade ja nägemise kontrolli ning luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud kontrolli tuleb teostada vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, kui töötervishoiuarst või silmaarst ei ole konkreetsele töötajale määranud eraldi aega. Kontroll tuleb võimaldada ka töötaja nõudmisel nägemishäirete ja/ või luu- ja lihaskonna vaevuste korral.

(5) Töötaja tervisekontroll tuleb korraldada nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates, kui töötaja ei ole viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite ja sama töö laadi suhtes.

(6) Töötaja töötervishoiuteenuse osutamisega seotud kulud näeb asutuse juht ette asutuse eelarves. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu.

(7) Tööandja rakendab töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

§ 16. Nägemist korrigeerivate abivahendite kompenseerimine

(1) Osaliselt hüvitatakse vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötavale töötajale abivahendite (prillid, läätsed jm) maksumus esitatud kuludokumendi alusel, kui tervisekontrolli tulemusena on fikseeritud prillide või nägemisteravust korrigeerivate abivahendite vajadus.

(2) Töötajale hüvitatakse nägemist korrigeerivate abivahendite maksumusest 50%, kuid mitte rohkem kui 200 eurot.

(3) Silmade ja nägemise kontrolli eest võetav tasu ning nägemist korrigeerivate abivahendite kulu hüvitatakse üldjuhul üks kord kolme aasta jooksul.

§ 17. Tervisetoetus

(1) Tervisetoetus on mõeldud töötaja terviseedendamiseks järgmiste kulude katteks:

1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;

2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused, v.a. riietus ja jalatsid;

3) kulutused tervise ja taastusravi teenustele.

(2) Tervisetoetust makstakse aastas kuni 100 euro ulatuses, esitatud kuludokumendi alusel.

§ 18. Töötasu arvestamine ja maksmine

(1) Töötasu (edaspidi ka palk) arvestusperiood on kalendrikuu ning töötasu arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel.

(2) Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

(3) Töötajale makstakse palka üks kord kuus, hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Kui palga ja töötasu maksmise päev on puhkepäev, makstakse palk või töötasu sellele eelneval tööpäeval. Kui puhkusele minekul ei ühti puhkusetasu väljamaksmise päev töötasu väljamaksmise päevaga, makstakse puhkusele minekule eelnev töötasu välja tavalises korras.

(4) Koos põhipalgaga makstakse välja ka muud tasud (muutuvpalk, lisatasu, preemia).

(5) Töötasu makstakse ametiasutuse kulul töötaja poolt kirjalikult teatatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pangakonto muutumisel tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud avaldus vallavalitsuse raamatupidamisele esimesel võimalusel.

(6) Töötajale väljastatakse teatis arvestatud palga või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, töötaja eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Töötajal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult ja palgaarvestajalt.

§ 19. Palgalt makstavad maksud ja maksed ning nende maksmisega kaasnevad kaitsed

(1) Töötaja palgalt arvestatakse ning tasutakse Maksu- ja Tolliametile:

1) tulumaks vastavalt tulumaksuseadusele;

2) sotsiaalmaks vastavalt sotsiaalmaksuseadusele;

3) töötuskindlustuse makse vastavalt töötuskindlustuse seadusele;

4) kohustusliku kogumispensioni makse vastavalt kogumispensionide seadusele.

(2) Lõikes 1 märgitud maksude ja maksete tasumisega tagab asutus töötajale järgmised kaitsed:

1) tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust (TuMS § 5 lg 1);