LegalizeAnija valla kliima- ja energiakava
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõike 3 punkti 2 alusel.
§ 1.
Kinnitada Anija valla kliima- ja energiakava vastavalt lisale.
§ 2.
Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest.
Lisa: Anija valla kliima- ja energiakava
| KOV mootorsõidukite arv | 9 |
|---|---|
| sh bensiinimootor | 4 |
| sh diiselmootor | 4 |
| sh elektrimootor | 1 |
| KOVi sõidukite kütusekulu, bensiin, 2024.a (€) | 8 630,16 |
| KOVi sõidukite kütusekulu, diisel, 2024.a (€) | 6 759,34 |
| Kütuse liik | Kütusekulu, € |
| --- | --- |
| Diisel | 6 759 |
| Bensiin | 8 630 |
| KOKKU | 6 693 |
| Soojusallikas | Elamute arv |
| --- | --- |
| ahi, kamin, pliit | 1968 |
| elektriotseküte | 133 |
| katel | 281 |
| kaugküte | 75 |
| maasoojuspump | 29 |
| muu | 15 |
| puudub | 79 |
| päikesekollektor | 5 |
| soojuspump | 322 |
| õhk-vesi soojuspump | 27 |
| õhk-õhk soojuspump | 12 |
| KOKKU | 2946 |
| sh mitme soojusallikaga | 537 |
| Soojusallikas | Mitteelamute arv |
| --- | --- |
| ahi, kamin, pliit | 830 |
| elektriotseküte | 107 |
| katel | 87 |
| kaugküte | 46 |
| maasoojuspump | 3 |
| muu | 20 |
| puudub | 2247 |
| päikesekollektor | 2 |
| soojuspump | 123 |
| õhk-vesi soojuspump | 7 |
| õhk-õhk soojuspump | 8 |
| KOKKU | 3480 |
| sh mitme soojusallikaga | 17 |
| 2024. a kaugküttevõrk | Kehra |
| --- | --- |
| Tootmine võrku st tarbimine+trassikaod (MWh) | 15 944 |
| sh 0 emissiooniga osa (hakkepuit), MWh | 15 627 |
| 0 emisiooniga osa (hakkepuit) osakaal | 98% |
| CO emissiooniga osa (põlevkiviõli), % 2 | 2% |
| CO emissiooniga osa a energia võrku (põlevkiviõli) 2 | 316 |
| Põlevkiviõlikatla kasutegur (%) | 83% |
| Kehra kaugküte, põlevkiviõli kogus (t) | 35.1 |
| 1 t põlevkiviõli kasutamise CO emissioon (t) 2 | 2.99 |
| Kaugküte, põlevkiviõli kasutamise CO emissioon (t) 2 | 104.9 |
| sellest munitsipaahoonetega seotud emissioon (t) | 14.4 |
| muude hoonete soojavarustuse emissioon (t) | 90.5 |
| Kaugküttepiirkonna klientide tarbimine kokku, MWh | 14 163 |
| sh munitsipaalasutuste tarbimine, MWh | 1 943 |
| kaugküttel munitsipaalhoonete tarbimise osakaal kogutarbimisest | 13.7% |
| Aasta | A |
| --- | --- |
| 2025 | 15 |
| 2024 | 18 |
| 2023 | 6 |
| 2022 | 19 |
| 2021 | 10 |
| 2020 | 11 |
| 2019 | 1 |
| Aasta | A |
| --- | --- |
| 2018 | 1 |
| 2017 | 2 |
| 2016 | 0 |
| 2015 | 1 |
| 2014 | 1 |
| 2013 | 0 |
| 2012 | 0 |
| 2011 | 4 |
| 2010 | 0 |
| 2009 | 0 |
| KOKKU | 89 |
| Osa- kaal | 19.6% |
| Asutus, aadress | Tarve 2024 (MWh) |
| --- | --- |
| Vallamaja, Kreutzwaldi 6, Kehra | 163.24 |
| Gümnaasium, Spordi 2, Kehra | 619.77 |
| Kool, muusikakool, Kreutzwaldi 4, Kehra | 246.58 |
| Lasteaed (Lastetare) Keskuse 4, Kehra | 172.9 |
| Asutus, aadress | Tarve 2024 (MWh) |
| --- | --- |
| Sotsiaalmaja, Kose 22, Kehra | 187.52 |
| Rahvamaja, noortekeskus, Kreutzwaldi 2, Kehra | 125.81 |
| Tervisekeskus, sotsiaalkeskus, Kreutzwaldi 7, Kehra | 142.12 |
| Lasteaed, Lasteaia tee 3, Kehra | 285.02 |
| Lasteaed (Lastetare) Laste tn 6, Kehra | |
| Põhikool, Kose 6, Alavere | 376.01 |
| Lasteaed Mõmmila, Kose 5, Alavere | 130.29 |
| Rahvamaja, Kose 1, Alavere küla | 71.05 |
| Energiaklass | Ühiktarbimise vahemik (kWh/m²) |
| --- | --- |
| A (1 hoone) | 79.4 |
| C (4 hoonet) | 72.9-150.00 |
| D (4 hoonet) | 129.6-204.3 |
| E (1 hoone) | 172.4 |
| F (1 hoone) | 160.2 |
| KOKKU | 72.9 kuni 204.3 |
| Objekt/ Aadress | Asutus |
| --- | --- |
| Piibe mnt 13, Aegviidu | raamatukogu |
| Piibe mnt 12, Aegviidu | sotsiaalmaja |
| Pärna 1, Aegviidu | kool |
| Pärna 12, Aegviidu | rahvamaja |
| Kase 10, Aegviidu | lasteaed |
| Aegviidu Tervisedepoo | tervisedepoo, turism |
| Raudtee 11, Kehra | rattaring kontor |
| Kreutzwaldi 4, Kehra | töökoda |
| Raudtee tänav 5 , Aegviidu | kasutusest väljas saun |
| Raudtee 7, Kehra | muuseum |
| Raudtee 1a, Aegviidu | noortekeskus (kelder) |
| Kalda 1, Kehra | ait |
| Voose küla | rahvamaja |
| Aasta | Majapidamised |
| --- | --- |
| 2024 | 13 459 |
| 2023 | 12 958 |
| 2022 | 12 659 |
| Näitaja | Majapidamised |
| --- | --- |
| Anija valla tegelik (MWh/a) | 13 459 |
| B Ekvivalent (MWh/a) | 8 625 |
| Vahe (A-B), MWh/a | 4 834 |
| Anija valla näitaja (A) suhe Eesti keskmisesse tarbimisse (B), % | 156% |
| Näitaja | Kokku |
| --- | --- |
| Taastuvenergia väline tarbimine, MWh | 65 346 |
| Taastuvenergiapõhine tarbimine, MWh | 6 961 |
| Anija valla CO elektrienergia tarbimise CO heide 2 2 lokaalset taastuvenergia tootmist arvestamata (t/a) | 37 089.9 |
| Anija valla elektrienergia tarbimise CO heide 2 arvestades lokaalset taastuvenergia tootmist (t/a) | 33 519.2 |
| Asutuse nimetus, aadress | |
| --- | --- |
| Raamatukogu, Piibe mnt 13, Aegviidu | |
| Sotsiaalmaja, Piibe mnt 12, Aegviidu | |
| Kool, Pärna 1, Aegviidu | |
| Rahvamaja, Pärna 12, Aegviidu | |
| Lasteaed, Kase 10, | |
| Aegviidu | |
| Aegviidu | |
| Tervisedepoo | |
| Vallamaja, | |
| Kreutzwaldi 6, | |
| Kehra | |
| Rattaring kontor, Raudtee 11, Kehra | |
| Töökoda, Kreutzwaldi 4, Kehra | |
| --- | --- |
| Gümnaasium, Spordi 2, Kehra | |
| Gümnaasiumi algklassid ja muusikakool, Kreutzwaldi 4, Kehra | |
| Kasutusest väljas | |
| saun, Raudtee | |
| tänav 5, Aegviidu | |
| Lasteaed, Keskuse | |
| 4, Kehra | |
| Muuseum, Raudtee | |
| 7, Kehra | |
| Noortekeskus | |
| (kelder), Raudtee | |
| 1a, Aegviidu | |
| Sotsiaalmaja, Kose | |
| 22, Kehra (liitumine | |
| 1) | |
| Sotsiaalmaja, Kose | |
| 22, Kehra (liitumine | |
| 2) | |
| Rahvamaja, | |
| noortekeskus, | |
| Kreutzwaldi 2, | |
| Kehra | |
| Ait, Kalda 1, Kehra | |
| Tervisekeskus, sots.keskus, Kreutzwaldi 7, Kehra | |
| Põhikool, raamatukogu, noortekeskus, Kose 6, Alavere | |
| Lasteaed, Kose 5, Alavere | 19701.97 |
| --- | --- |
| Lasteaed, Lasteaia tee 3, Kehra | 27655 |
| Rahvamaja, Voose küla | 15519.91 |
| Rahvamaja, Kose 1, Alavere küla | 5340.75 |
| Hooned ja rajatised | Tarbimine (MWh) |
| --- | --- |
| Hooned | 799.700 |
| Rajatised | 193.387 |
| KOKKU | 993.087 |
| Valdkond | Hindamismeetod uuringu seletuskirja põhiselt |
| --- | --- |
| Transport | Transpordisektori jagunemine: riigisisene lennundus, maanteetransport, raudtee ja riigisisene laevandus. Riigisisese lennunduse KHG heitkoguste jaotamisel võeti aluseks lennujaamade asukoht ja lennuoperatsioonide arv siselendudeks mõeldud lennujaamades. Maanteetranspordi KHG heitkoguste jaotamisel kasutati Airviro süsteemis olevat transpordi heitkoguste andmebaasi. Sõiduautode, kaubikute, raskeveokite ja busside kasutamisega nii kiirteel, maa– ja linnaliikluses kaasnevate KHG heitkoguste jaotamisel võeti aluseks Airviro liiklusandmebaas, mis põhineb reaalsetel liiklusloenduse andmetel. Mootorrataste puhul põhineb andmebaas eksperthinnangul. Maanteetransport moodustab ca 97% kogu transpordisektori KHG heitkogusest. Raudteetranspordist pärinevate KHG heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võeti aluseks olemasolev raudteevõrk ja KHG heitkogused jaotati võrdselt raudtee lõikude vahel vastavalt lõigu pikkusele. Laevanduse heitkoguste jaotamisel võeti aluseks Airviro süsteemis olev AIS süsteemil põhinev laevade andmebaas. Laevade AIS signaal saadetakse Airviro modelleerimissüsteemi Veeteede Ameti poolt, kus konkreetsed laevad identifitseeritakse IMO numbri põhjal ning viiakse kokku Airviro süsteemis oleva laevade andmebaasiga. IMO number on unikaalne identifitseerimiskood kõigile registreeritud laevadele ning kasutusele võetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt. |
| Muud sektorid ja hajusheide | Energeetika „Muu sektorite“ alla kuuluvad kütuste tarbimise KHG heitkogused: • Äri- ja avalik teenindus • Kodumajapidamised • Põllumajandus, metsandus, kalandus Alakategooria äri- ja avalik teeninduse puhul võeti aluseks KOTKAS andmebaas, mille põhjal koostati .xlsx fail, mis sisaldab muu hulgas käitise nime, koordinaate (x, y), emiteeritavate saasteainete nimekirja ja heitkoguseid (t/a). Antud failist moodustati ruumipõhine andmebaas ning heitkoguste jaotamisel rakendati ArcGIS Pro tarkvaras loodud Python mudelit. Alakategooria kodumajapidamiste puhul on tegemist kodumajapidamistes kasutatavate põletusseadmetega, mille KHG heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võeti kodumajapidamiste asukohtade määratlemisel aluseks ehitisregister ja katastriüksuste kaardikiht (koduahjude lokaliseerimiseks). Ehitisregistri põhjal filtreeriti välja küttekoldeid sisaldavad eramud ning moodustati nende põhjal Airviro süsteemis andmebaas. Summaarne heitkogus jagati kõigi eramute vahel vastavalt köetava pinna suurusele või selle puudumisel vastavalt maja pinna suurusele. Järgmiseks ühendati saadud |
| Valdkond | Hindamismeetod uuringu seletuskirja põhiselt |
| --- | --- |
| andmebaas katastriüksuse andmebaasiga, kasutades unikaalse identifikaatorina katastriüksuse tunnust. Selle tulemusena tekkis uus andmebaas, mida saab siduda KOV-ide kaardikihiga. Alakategooria põllumajandus, metsandus ja kalandus kasutatavad põletusseadmed on hajussaasteallikad, mille KHG heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võeti aluseks KOTKAS-e andmebaasis punktsaasteallikatena defineeritud katlamajad. Kodumajapidamis- ja aiatööde liikuvatest saasteallikatest pärinevate KHG heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võeti aluseks eramute paiknemine, vastavalt Statistikaameti 1x1 km kaardirakendusele. KHG heitkogused jaotati vastavalt elamute arvule 1x1 km ruudustikus. Heitkoguste territoriaalsel jaotamisel põllumajandus- ja metsandussektorite masinatest võeti aluseks PRIA põllumassiivide kaart ning KHG heitkogused jaotatakse vastavalt põllumassiivi suurusele. Kalanduses heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võeti aluseks Eesti suuremad sadamad. Sadamate aluseks on sadamaregistri põhjal koostatud kaart. KHG heitkogused jaotati võrdselt kõigi sadamate vahel. Hajusheite puhul arvestati maagaasi edastamisel ja jaotamisel tekkivaid KHG heitkoguseid. Territoriaalsel jaotamisel võeti aluseks KOTKAS-e andmebaasis punktsaasteallikatena defineeritud gaasijaotusvõrgud ning suuremate linnade vahejaamad. | |
| Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine | Tööstusprotsesside puhul, milleks on mineraali- ja metallitööstus, eeldati, et kogu toodetud lubja, keraamika, klaasi, plii kogused lähevad siseriiklikusse kasutusse, sest detailsemad andmed antud ettevõtete põhise impordi ja ekspordi kohta puuduvad. Siseriiklik kasutus jaotati elanikkonna paiknemise ja asustustiheduse põhiselt. Toodete, mis sisaldavad ja mille kasutamisel eraldub N2O, fluoritud süsivesinikke (edaspidi nn F-gaase) ja CO2 (sh kaudne CO2), KHG heitkogused jaotatakse elanikkonna paiknemise ja asustustiheduse põhiselt. Asfalteerimisega kaasnevate lenduvate orgaaniliste ühenditee (kaudne CO2), karbamiidipõhiste katalüsaatorite (Adblue) ja sõidukite kliima- ja külmutusseadmete kasutamisest tulenevad heitkogused jaotati elanikkonna paiknemise ja rahvastiku tiheduse alusel. Fluoritud süsivesinike ehk nn F gaaside heitkogused fikseeriti vastavaid ühendeid sisaldavate seadmete ja süsteemide loetelu ja paiknemise andmeallika FOKA andmebaasi põhiselt. FOKA andmestiku põhiselt on teada seadmete asukoht ning sellest lähtuvalt jaotati seadmete koguarvu ja teadaoleva 2022. a inventuuri F-gaasi kategooriate heitkoguse alusel keskmine heitkogus piirkonda, kus seade asub. |
| Põllumajandus | Arvutustes kasutati järgnevat metoodikat: |
| Valdkond | Hindamismeetod uuringu seletuskirja põhiselt |
| --- | --- |
| 1) Sektoripõhine KHG emissioon (tonni, tonni summaarse toodanguühiku) kohta = KHG emissioon CO2 ekv/kokku, t (liha eluskaalus, piim, munad)*1000. Lähtealuseks on siin kasvuhoonegaaside summaarne loomakasvatusest loomakasvatussaaduste kogus. ning vastaval perioodil toodetud loomakasvatussaaduste kogus. 2) Sektoripõhisest KHG emissioonist jääb Eestisse = Sektoripõhine KHG CO2 ekv x Eestis toodetud ja tarbitud toodangu kogus (%). Kalkulatsioonis arvestatakse ka Eestis toodetud ja tarbitud põllumajandussaaduste kogust. Eestis toodetud, kuid eksporditud põllumajandussaaduste kogus enam arvesse ei lähe. 3) PM toodangu impordist lisanduv KHG kogus (CO2 ekv, kt) = Import (liha tapakaalus, piim, munad, muud tooted) + elusloomad x Sektoripõhine KHG emissioon (tonni, tonni summaarse toodanguühiku) kohta/1000. Arvutustesse lisandub Eestisse imporditud põllumajandus saaduste ja selle tootmisega seotud KHG kogus. Tarbimispõhine inventuur on seotud rahvastiku arvukusega KOV-ide lõikes. Tarbimispõhine KHG emissioon koondub piirkondadesse (KOV-idesse), kus rahvastiku tihedus on suurem. | |
| Jäätmed | Tarbimispõhise inventuuri aluseks on riiklikud kasvuhoonegaaside heitkogused jäätmesektorist, mis jaotati vastavalt rahvaarvule ArcGIS Pro tarkvaras loodud Python mudeliga. See tähendab, et tarbimispõhisel inventuuril ei võeta arvesse punktsaasteallikate asukohti, vaid kogu sektori heitkogus jagatakse rahvaarvuga. Seega suurimad heitkogused pärinevad suurima rahvaarvuga omavalitsustest. |
| Valdkond | Ühik |
| --- | --- |
| Energeetika, töötlev tööstus ja ehitus | CO t/a ekv 2 |
| Transport | CO t/a ekv 2 |
| Muud sektorid ja hajusheide | CO t/a ekv 2 |
| Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine | CO t/a ekv 2 |
| Põllumajandus | CO t/a ekv 2 |
| Jäätmed | CO t/a ekv 2 |
| KOKKU | CO t/a ekv 2 |
| Omavalitsus | Ühik |
| --- | --- |
| Anija vald | CO t/a ekv 2 |
| Raasiku vald | CO t/a ekv 2 |
| Kuusalu vald | CO t/a ekv 2 |
| Jõelähtme vald | CO2 t/a ekv |
| Kose vald | CO t/a ekv 2 |
| Tapa vald | CO t/a ekv 2 |
| Järva vald | CO2 t/a ekv |
| Kliimamõju/sagenev ilmastikunähtus | Kliimarisk |
| --- | --- |
| Aasta keskmise õhutemperatuuri tõus | Invasiivsete võõrliikide mõju kasv |
| Muutused kuumalainete sageduses ja kestuses | Probleemid optimaalse temperatuuri tagamisel hoonetes |
| Muutused kuumalainete sageduses ja kestuses | Põhjaveevarude ammendumine |
| Muutused kuumalainete sageduses ja kestuses | Kulu või metsa süttimise ning maastikupõlengute oht. |
| Nullilähedane temperatuur talvel, sulailma ja miinuskraadidega perioodide vaheldumine, jäitepäevade arvu suurenemine, jäävihm | Teede libeduse sagenemine |
| --- | --- |
| Intensiivsete vihmasadude sagenemine, vihmased suved | Valla teedel ja tänavatel võivad sademevee tõttu tekkida üleujutused, kuna sademeveesüsteemid ei suuda vett piisavalt tõhusalt ära juhtida. |
| Tugev lumesadu | Rasked ilmastikuolud võivad põhjustada lume- ja libedusetõrje katkestusi. |
| Tuulisus ja tormid | Tormide sagedasem esinemine põhjustab puude murdumist ning hoonete ja rajatiste kahjustusi. Samuti kasvab elektrikatkestuste oht. |
| Põhjavee- maardla | Veekihi geoloogiline indeks |
| --- | --- |
| Aegviidu | O-C |
| Anija vald | O-C |
| Anija vald | C-V |
| Kehra linn | O-C |
| Kehra linn | C-V |
vallavolikogu esimees
Jaanus Kalev
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)