Mulgi valla põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8, § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Mulgi valla põhimääruse eesmärk

(1) Mulgi valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:

1) Mulgi valla sümbolid;

2) Mulgi Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord;

3) Mulgi Vallavolikogu komisjonide moodustamise kord ja pädevus, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning liikmete valimise kord;

4) Mulgi vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord;

5) Mulgi Vallavalitsuse moodustamise kord ja pädevus;

6) Mulgi valla ametiasutuse moodustamise kord;

7) Mulgi valla teenuskeskused;

9) Mulgi valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;

10) Mulgi valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted.

§ 2. Mulgi valla omavalitsusorganid

(1) Mulgi valla (edaspidi vald) omavalitsusorganid on Mulgi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Mulgi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 3. Valla sümbolid ja selle kasutamise kord

(1) Valla sümbolid on lipp, vapp ja muu sümboolika.

(2) Valla vapi ja valla lipu kirjeldused kinnitatakse volikogu määrusega.

(3) Valla vapi kujutist kasutatakse:

1) valla vapipitsatil, mis on hoiul vallasekretäri käes ning valla hallatavate asutuste pitsatitel;

2) valla kirjaplangil;

3) valla üldplangil;

4) valla lipul;

5) vallaametnike visiitkaartidel ning trükistel, meenetel, reklaamidel, embleemidel, kutsetel, kaartidel;

6) valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel;

7) muudel juhtudel, kui esindatakse valda.

(4) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele.

(5) Valla lipp heisatakse:

1) alaliselt valla ametiasutuse hoonetel;

2) valla hallatavate asutuste hoonetel valla tähtpäevadel;

3) valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel;

4) valla avalikel üritustel;

5) muudel juhtudel, kui esindatakse valda.

(6) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

(7) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, omavalitsusüksuse või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, omavalitsusüksuse või muust lipust. Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(8) Kui valla lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

(9) Valla lippu kasutatakse kandelipuna üritustel, kus esindatakse valda.

2. peatükk Volikogu

§ 4. Volikogu, volikogu liige ja volikogu pädevus

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.

(3) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(4) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

(5) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.

(6) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud küsimustele ka õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused, mille lahendamist ei ole volikogu volitanud vallavalitsusele või volikogu poolt määratud ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.

(7) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(8) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.

(9) Volikogu töökord kehtestatakse eraldi määrusega.

§ 5. Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed)

(1) Volikogu esimees:

1) juhib volikogu, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;

2) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;

3) informeerib istungil volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest;

4) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele ja kehtestatud korrale;

5) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;

6) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;

7) korraldab volikogu komisjonide tööd;

8) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

9) täidab muid seaduse alusel ja põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

(2) Volikogu aseesimees (aseesimehed):

1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel;

2) abistab volikogu esimeest volikogu istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel;

3) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

(2) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, siis otsustav aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu esimees.

(3) Kui volikogu aseesimehel (aseesimeestel) ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita asendab volikogu esimeest vanim kohal olev volikogu liige.

(4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „volikogu esimehe ülesannetes“.

(5) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.

§ 6. Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimine

(1) Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(1) Volikogul on kuni kaks aseesimeest. Enne volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.

(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(5) Vallavalitsuse pitsatiga varustatud hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele allkirja vastu.

(6) Kui volikogu esimehe valimist korraldab valimiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(9) Volikogu esimehe kordusvalimise võib läbi viia ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Volikogu esimehe kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.

(10) Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimisel rakendatakse käesolevas paragrahvis volikogu esimehe valimise kohta käivaid sätteid.

§ 7. Volikogu komisjon

(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjon moodustatakse vallaelu probleemide lahendamiseks, arengu kavandamiseks, õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ja elanikkonna seisukohtade selgitamiseks.

(2) Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

(3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

(4) Komisjoni esimees ja komisjoni aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Valimisprotseduur on analoogiline volikogu esimehe ja aseesimehe valimisega (vt § 6).

(5) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

(6) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

(7) Alatise komisjoni koosseisu kuulub vähemalt kolm liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks saavad olla ainult volikogu liikmed.

(8) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

(9) Komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu, komisjoni esimehe ettepanekul:

1) komisjoni liikme avalduse alusel;

2) juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul;

3) komisjoni esimehe komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu, volikogu liikmete ettepanekul.

(10) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist. Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub volikogu komisjoni või liikme ettepanekul.

§ 8. Komisjoni pädevus

(1) Volikogu esimees võib suunata komisjoni läbivaatamisele:

1) volikogu õigusaktide eelnõud;

2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;

3) isikute avaldused.

(2) Komisjonil on õigus:

1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;

2) algatada arutelusid;

3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

§ 9. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.

(3) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku toimumist. Võimalusel esitatakse tutvumiseks ka arutusele tulevate küsimustega seonduvad materjalid.

(4) Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni vajadusel kokku volikogu esimees, kes juhatab koosolekut või määrab volikogu aseesimehe koosoleku juhatajaks või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.

(5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.

(6) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees või tema otsusel vallakantselei saadab eelnõud ja/või vajalikud materjalid komisjoni kõikidele liikmetele elektrooniliselt. Teates on määratud tähtaeg, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta eelnõu poolt hääletanuks.

(7) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest või vallakantseleid. Komisjoni liige loetakse komisjoni tööst osavõtnuks, kui ta on edastanud oma seisukohad elektrooniliselt või kirjalikult enne komisjoni koosoleku algust.

(8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete kirjalikult esitatud eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(9) Protokoll vormistatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

(10) Komisjoni esimees:

1) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu;

2) esitab volikogule ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks;

3) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid;

4) koostab komisjoni tööplaani, mille esitab komisjonile kinnitamiseks;

5) jaotab komisjoni liikmetele tööülesanded;

6) koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise;

7) vajadusel kutsub komisjoni koosolekule külalised;

8) allkirjastab komisjoni protokollid;

9) edastab volikogu esimehe kaudu volikogule komisjoni otsused, seisukohad, arvamused, ettepanekud ja eelnõud komisjoni pädevusse kuuluvates küsimustes;

10) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest.

(11) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel, valib volikogu uue komisjoni esimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus.

(12) Komisjoni protokollid vormistatakse vastavalt vallavalitsuse ametiasutuse asjaajamiskorrale.

(13) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis. Volikogu komisjoni dokumendid registreeritakse valla dokumendihaldustarkvaras.

(14) Kõik volikogu komisjonid esitavad vähemalt üks kord aastas volikogule aruande tehtud tööst. Aruanne esitatakse kirjalikult ja on kättesaadav kõigile vallakantseleis.

§ 10. Ajutine komisjon ja selle pädevus

(1) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks ja teiste sellelaadsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone.

(2) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus.

(3) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alaline komisjon.

§ 11. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.

(3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruande avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist.

(4) Revisjonikomisjon töötab tööplaani alusel. Revisjonikomisjon peab esitama iga aasta esimeses kvartalis volikogule tööplaani kinnitamiseks.

(5) Revisjonikomisjon kontrollib tööplaani alusel ja/või volikogu ülesandel:

1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvele võtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;

3) vallavalitsuse ametiasustuse hallatavate asutuste ning valla äriühingute raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;

4) vallavalitsuse poolt sõlmitud lepingute täitmist;

5) vallavalitsuse ametiasutusena ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(6) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus tagastab kümne päeva jooksul revisjoniakti koos omapoolsete seisukohtade ja abinõude plaaniga revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuste tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(7) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente.

3. peatükk Vallavanem ja vallavalitsus

§ 12. Vallavanema valimise kord

(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu liikmete poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni ei kuulu ükski vallavanema kandidaat.

(5) Vallavanema valimise protseduur on analoogiline volikogu esimehe ja aseesimehe valimisega (vt § 6).

(6) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

(7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(8) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad vallavanema valimised uuesti algusest peale.

(9) Vallavanema kordusvalimise võib korraldada samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Vallavanema kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.

(10) Volikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. Avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja korra sätestab volikogu.

§ 13. Vallavanema pädevus

(1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.

(2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:

1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;