Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ heakskiitmine
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 4 lõike 1 alusel ning arvestades sama seaduse § 37 4 lõikeid 6 ja 7.
§ 1. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ heakskiitmine
(1) Kiita heaks Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ (lisatud).
§ 2. Arengustrateegia dokumentide avalikustamine
(1) Määruse paragrahvis 1 nimetatud arengustrateegia avalikustatakse Kadrina valla veebilehel.
§ 3. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. mail 2019.
| TUGEVUSED | Tugeva ekspordipotentsiaaliga mitmekesine majandus | |
|---|---|---|
| Efektiivne põllumajandustootmine | ||
| Asukoht Tallinn-Peterburi arengukoridoris | ||
| Maakonnakeskuse hea maine | ||
| Tuntud ja kaasajastatud turismikompleksid (Lahemaa, mõisad, AQVA keskus) | ||
| Atraktiivne suvine elukeskkond põhjarannikul | ||
| Maakonnaülesed kultuuriüritused | ||
| --- | --- | |
| Tugevad piirkondlikud algatusrühmad | ||
| Noorte ettevõtlikkusele suunatud initsiatiivid (CADrina; ettevõtlusteater) | ||
| Kõrg- ja kutsehariduse omandamise võimalus piirkonnas | ||
| Rakvere Teater kui loomemajanduse keskus | ||
| Atraktiivne, puhas ja mitmekesine looduskeskkond | ||
| (Lahemaa, rannik, meri, järved, erinevad maastikukaitsealad) | ||
| NÕRKUSED | Rahvastiku vähenemine, vananemine ja väljaränne | |
| --- | --- | --- |
| Maakonna lõunaosa ääremaastumine | ||
| Maakonna linnade ja külade nõrk areng | ||
| Rannikuala potentsiaali alakasutus (väikesadamad, | ||
| turismiteenuste olemasolu ja mitmekesisus) | ||
| Aastaringsete püsielanike vähesus rannikualal | ||
| Maakonna ettevõtluse ja ametialase hariduse nõrk seos | ||
| Tervikliku maakondliku koostöö puudumine | ||
| Maakonna vähene osalus rahvusvahelistes projektides | ||
| Liiga suur piirkondlik varieeruvus sotsiaalsete teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis | ||
| MÕÕDIK | ||
| --- | --- | --- |
| Maakonna elanike arv | Mitte rohkem kui 7% vähenemist. Algtase 59 791 elanikku (2018. a Statistikaameti andmed) | |
| Maakondlik SKP | ||
| Keskmine palk | Ühtima Eesti keskmise palgaga. Algtase 1 030 eurot, Eesti keskmine 1155 eurot (2018. a Maksu- ja Tolliameti andmed) | |
| Ettevõtlusaktiivsus | ||
| Maakonna külastajate arv | ||
| Kõrgharidusega inimeste osakaal | ||
| Kodu-Keskus-Kodu kättesaadavusaeg | ||
| prognoositav läbiviimise aeg on 2019- | ||
| --- | --- | --- |
| 2020) | ||
| Sotsiaalsete teenuste kasutamine väljaspool maakonda | Alla 10% kasutajatest. Elanike rahulolu | |
| sotsiaalteenustega vähemalt 80%. | ||
| Algtase selgub uuringu läbiviimisel | ||
| (Prognoositav rahulolu-uuringu | ||
| läbiviimise aeg on 2019) | ||
| Tervena elatud aastad | Mehed 60 eluaastat. Algtase 57,13 (2016/2017 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas) Naised 63 eluaastat. Algtase 60,82 (2016/2017 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas) | |
| ARENGUVALDKOND “AVALIKUD TEENUSED” | ||
| --- | --- | --- |
| Eesmärgid | ||
| 1. Tallinn-Narva regionaalne toimepiirkond. | 1.1. Rakveres on avalikke teenuseid koondav riigiasutuste piirkond. 1.2. Koostöö tegemine Ida-Virumaa ja Harjumaaga Tallinn-Narva toimepiirkonna arendamisel. | |
| 2. Kohalikud omavalitsused tagavad avalike teenuste kättesaadavuse. | 2.1. Kohalike omavalitsuste maakondlik koostöö ja ühistegevus. 2.2. Omavalitsuste investeeringud avalike teenuste parandamiseks ja keskuste ruumiliseks kujundamiseks. | |
| 3. Koostöö Lääne-Viru maakonna sõprusmaakondade ja – piirkondadega. | 3.1. Rahvusvahelise koostöö arendamine. | |
| Tulemusnäitajad | ||
| • Maakonna ja omavalitsuste juhtimine on suunatud arengule ja avatusele. • Avalike teenuste mitmekesisus. • Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud. • Elanike rahulolu teenustega on kasvanud. • Koostöö kontaktide ja koostöölepingute arv on kasvanud. • Ühistegevuse ja -projektide arv naabermaakondadega on kasvanud. | ||
| ARENGUVALDKOND “HARIDUS” | ||
| Eesmärgid | ||
| 1. Igale õpilasele on loodud individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikeskkond. | 1.1. Maakondliku hariduselu korraldamine. 1.2. Omavalitsuste investeeringud haridusobjektidesse (sh energiatõhusus). | |
| 2. Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks. | 2.1. Täiend- ja ümberõppevõimaluste arendamine – rakendus- ja ametiõppe | |
| võimaluste arendamine. 2.2. Haridusvaldkonna juhtide ja õpetajate koolituste läbiviimine maakondlikul tasandil. | ||
| --- | --- | --- |
| Tulemusnäitajad | ||
| • Kvaliteetne alus- ja üldharidus ning täiend- ja ümberõpe on kättesaadav kõigile. • Keskhariduse omandanute osatähtsus (20-24 aastastest) on kasvanud. • Edukus tööjõuturul on kasvanud. | ||
| ARENGUVALDKOND “KULTUUR JA SPORT” | ||
| Eesmärk | ||
| 1. Rohkem kvaliteetseid sündmusi, erinevate sihtgruppide vajadustega arvestamine. | 1.1. Kultuuriobjektide arendamine mitmekesistamise eesmärgil. 1.2. Toimib kultuuri valdkondlik võrgustik. | |
| 2. Raamatukogude keskkond on kaasajastatud. | 2.1. Raamatukogude teenuse arendamine. | |
| 3. Maakonnas on mitmekesised sportimisvõimalused erinevatele sihtgruppidele. | 3.1. Lääne-Viru maakonnas on välja arendatud spordiobjektid ja toimib terviseradade võrgustik. 3.2. Spordivaldkonna maakondlik koostöö. | |
| Tulemusnäitajad | ||
| • Maakonnas on esindatud võimalikult lai skaala erinevaid kultuurivaldkondi ja kultuuritegevusi. • Raamatukogu teenuste kättesaadavus. • Iga teine inimene tegeleb liikumisharrastusega. • Kõikidel noortel on võimalus tegeleda spordiga ja osaleda omaealiste võistlustel. Treeningtingimused on välja arendatud. • Noori juhendavad ainult kutsekvalifikatsiooniga treenerid, kes on motiveeritud ja tasustatud vastavalt nende tasemele. | ||
| ARENGUVALDKOND “TURVALISUS, RAHVATERVIS, | ||
| SOTSIAALHOOLEKANNE” | ||
| Eesmärk | ||
| 1. Lääne-Viru maakonnas on mitmekesine tervishoiusüsteem. | 1.1 Tervishoiu võrgustiku arendamine. | |
| --- | --- | --- |
| 2. Toimiv, süsteemne ja jätkusuutlik terviseedendus Lääne-Virumaal. | 2.1. Terviseedenduslikud ühistegevused (koolitusprogrammid, teavitused jms.) sihtgruppidele prioriteetsetes valdkondades. 2.2. Alaealistega tegelevate sidusrühmade teavitamine sõltuvusainetest. 2.3. Väärikas vananemine - eakate sihtgrupiga seonduvate tegevuste arendamine. 2.4. Lasteaia- ja koolilaste kehalise aktiivsuse suurendamine ja toitumisharjumuste parandamine. 2.5. Tervislik eluviis ja “tervist edendavad” tööandjad. | |
| 3. Kvaliteetsed ning kättesaadavad sotsiaalteenused. | 3.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine. | |
| Tulemusnäitajad | ||
| • Maakonna elaniku tervena elatud aastate arv on kasvanud. • Iseseisva eluga toimetulek on paranenud. • Registreeritud kuritegevuse tase ja kannatanute ning hukkunute arv liiklusõnnetustes, uppumissurmades ja tulekahjudes on langenud. • Sotsiaalteenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad kõikidele sihtgruppidele. • Elanike rahulolu sotsiaalteenustega on kasvanud. | ||
| ARENGUVALDKOND “NOORSOOTÖÖ” | ||
| Eesmärgid | ||
| 1. Väärtustatud ja kaasav noorsootöö. | 1.1. Maakondliku noorsootöö arendamine. 1.2. Noortetegevuse ja vaba aja võimaluste arendamine. | |
| Tulemusnäitajad | ||
| • Noorsootöö piirkondlik kättesaadavus on suurenenud. • Maakonna noorte vajadusest lähtuvad võimalused arenguks ja eneseteostuseks on kasvanud. | ||
| ARENGUVALDKOND “VABAÜHENDUSED” | ||
| --- | --- | --- |
| Eesmärgid | ||
| 1. Toimib vabaühenduste ja omavalitsuste koostöö ja ühistegevus. | 1.1. Vabaühenduste koostöö maakondlikul tasandil. | |
| 2. Tugevad ja motiveeritud vabaühenduste eestvedajad. | 2.1. Koolitus- ja motivatsiooniprogrammide läbiviimine. 2.2. Avastame läbi kogemuste vabaühenduslikke võimalusi. | |
| 3. Sotsiaalsele ettevõtlusele on Lääne-Virumaal loodud soodsad tingimused. | 3.1. Teadlikkuse suurendamine sotsiaalsest ettevõtlusest. | |
| Tulemusnäitajad | ||
| • Kodanikeühendustes tegutsevate inimeste osatähtsus maakonna elanikkonnast on kasvanud. • Kodanikeühendused on aktiivselt toimivad ja jätkusuutlikud. • Sotsiaalse ettevõtlusega tegelevate organisatsioonide arv on kasvanud. | ||
| ARENGUVALDKOND “ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE” | ||
| --- | --- | --- |
| Eesmärk | ||
| 1. Suurenenud noorte ettevõtlikkus ja noorte poolt loodud ettevõtete arv. | 1.1. Ettevõtlusõppe arendamine haridusasutustes. | |
| 2. Suurem ettevõtlusaktiivsus ja töökohtade lisandväärtus. | 2.1. Ettevõtlusekeskkonna tugissüsteemi ja koostöövõrgustike arendamine. 2.2. Maakondliku innovatsioonisüsteemi arendamine. 2.3. Ametiõppe tihenenud seos piirkonna ettevõtlusega. | |
| 3. Ettevõtluskeskkonna arendamine. | 3.1. Väikesadamate võrgustiku arendamine. 3.2. Toimivad ettevõtlusalad/ettevõtlus | |
| piirkonnad. | ||
| --- | --- | --- |
| 4. Mitmekesine külastuskeskkond. | 4.1. Turismivaldkonna maakondlik juhtimine/suunamine/turundamine. 4.2. Investeeringud külastus- ja puhkekeskkonda. | |
| Tulemusnäitajad | ||
| • Noorte poolt loodud ettevõtete arvu kasv. • Ettevõtlusaktiivsuse kasv. • Ettevõtete konkurentsivõime kasv. • Ettevõtete koostöövõrgustike arvu kasv. • Välja arendatud väikesadamate võrgustik. • Ettevõtlusalad/-piirkonnad on väljaarendatud ja toimivad. • Madalhooaja ööbimiste arv on kasvanud. • Maakonda on lisandunud uusi atraktsioone. • Külastajate arv igal aastal on suurenenud. | ||
| ARENGUVALDKOND “KESKKONNATARISTU” | ||
| --- | --- | --- |
| Eesmärk | ||
| 1. Kaasaegne jäätmekogumis- süsteem. | 1.1. Jäätmekäitlus võrgustiku väljaarendamine maakonna tasandil. | |
| 2. Mitmekesisem ja kättesaadavam keskkonnaharidus. | 2.1. Keskkonnaalased projektid ja ühistegevused. | |
| 3. Tasakaalustatud maakasutus. | 3.1. Määratletud on aktiivse looduspuhkuse alad. 3.2. Maakasutust suunavate ühistegevuste läbiviimine. 3.3. Korrastatud maastikud ja veealad. | |
| 4. Elukeskkond on korras ja puhas. | 4.1. Vanade ja kasutusväärtuseta hoonete/rajatiste lammutamine. 4.2. Investeeringud väikeasulate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemidesse, sadevee süsteemidesse. | |
| Tulemusnäitajad | ||
| • Heitvete puhastamise ja jäätmete taaskasutamise tase on kasvanud. | ||
| • Keskkonnateadlikumad inimesed – koolitus-, teavitusprojektide arv on kasvanud. • Korrastatud objektide arv on kasvanud. • Kvaliteetset joogivett kasutavate inimeste arv on tõusnud. • Kanaliseeritud majapidamiste osakaal kasvanud. | ||
| --- | --- | --- |
| ARENGUVALDKOND “ÜHISTRANSPORT, ENERGEETIKA JA IT-TARISTU” | ||
| Eesmärk | ||
| 1. Head ühendused töö- ja tööjõuareaalidega. | 1.1. Ühistranspordiliinivõrgu arendamine. 1.2. Raudteeühenduse arendamine. | |
| 2. Hajaasustuses võrguühenduseta piirkondades elu- ja ettevõtluskeskkonna arendused. | 2.1. Koostöö ja ühistegevuse arendamine võrguühenduseta piirkondade liitmiseks võrkudega. 2.2. Elektriühenduste kindlustamine. | |
| 3. Rahvusvaheliste ühenduste olemasolu Lääne-Virumaal. | 3.1. Regionaalse sadama arendamine Kundas, regulaarse laevaliikluse loomine. | |
| 4. Rohkem alternatiivse ja taastuvenergia lahendusi Lääne- Virumaal. | 4.1. Investeeringud ühiskondlike hoonete alternatiivenergia lahendustesse. | |
| 5. Minimiseeritud energiakaod kaugküttesüsteemides ning maksimaalne energiasääst tänavavalgustuses. | 5.1. Kaugküttesüsteemide arendamine. 5.2. Tänavavalgustussüsteemide arendamine. | |
| 6. Kaasajastatud maakonna olulised transpordisõlmed. | 6.1. Regionaalsel tasandil oluliste teede arendamine ning kohalike transpordisõlmede ja teede arendamine. 6.2. Jalg- ja jalgrattateede arendamine. | |
| Tulemusnäitajad | ||
| • Loodud on parvlaevaühendus Soomega. • Vähenenud sõiduaeg, reisimugavuse tõus. • Kaablisse viidud madalpingeliinide osakaal on tõusnud. • Uuel tasemel kõrgepingeühenduste arv naabermaakondade ja riikidega on kasvanud. • Kiiret internetti kasutavate majapidamiste arv on kasvanud. • Elanikkonna rahulolu on kasvanud. • Kasvanud ühenduste arv. • Suurenenud ühistranspordiga läbitud kilomeetrite arv ja liinivõrk. |
📎 Original PDF: KadrinaVVK_m27_lisa.pdf
⋯
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.