Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶, lõike 2, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 69 lg 4, 4², 5, 5¹, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ja § 20 lõike 4⁴ ning keskkonnaministri 3. juuni 2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korralduse nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete kogumise ja käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse Hiiumaa vallas (edaspidi vald).

(2) Eeskirja eesmärk on vallas jäätmehoolduse tegevustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine, puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmetekke vältimine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine, jäätmete liigiti kogumise, jäätmete taaskasutamise ning ringmajanduse edendamine.

(3) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, tegutsevad või viibivad vallas.

§ 2. Jäätmehoolduse arendamine ja korraldamine

(1) Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist valla haldusterritooriumil viivad ellu Hiiumaa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja Hiiumaa Jäätmejaam OÜ (edaspidi Hiiumaa jäätmejaam).

(2) Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaate nende üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus.

(3) Teavet valla jäätmehoolduse kohta saab valla veebilehelt www.vald.hiiumaa.ee.

§ 3. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

(2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:

1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, kanalisatsiooni- ja reovee jäätmed, romusõidukid ning ehitus- ja lammutusjäätmed.

2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;

4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeks;

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes, s.h jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;

6) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad, taimed ja muu taoline;

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;

8) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;

9) klaasijäätmed on erinevat liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;

10) plastijäätmed on jäätmed, mis koosnevad plastist, oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist;

11) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed;

12) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

13) metallijäätmed on mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;

14) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;

15) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL nr 1357/2014) lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale;

16) tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad ja tekstiiljäägid, nt voodipesu, laudlinad, rätikud;

17) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult, majanduslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;

18) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

19) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti;

20) ühismahuti on kogumismahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;

21) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel, tavapäraselt biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;

22) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks ettenähtud eesmärgiga seade või toode;

23) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt;

24) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;

25) iseteeninduspunkt on liigiti kogutavate jäätmete kogumislahendus kindlaksmääratud jäätmevaldajatele. Iseteeninduspunkti kasutamise ja haldamise tingimused määrab vallavalitsus;

26) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja, millel asub suvila, elu- või äriruum, omanik;

27) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;

28) jäätmekäitleja on isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus;

29) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust;

30) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks sõlmitud leping;

31) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;

32) tühisõit on korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid jäätmevedajast mitteolenevatel põhjustel ära vedada;

33) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik;

34) tiheasustusala ja hajaasustusala on valla üldplaneeringuga määratud valla territooriumi osad;

35) kortermaja on ehitisregistris korterelamuna registreeritud ehitis. Kortermaja, mille kõik korterid on ühe ja sama omaniku omandis või kasutuses, on käesoleva eeskirja mõistes võrdsustatud üksikelamuga.

(3) Eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS

§ 4. Jäätmehoolduse üldnõuded

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

(3) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või muul viisil taaskasutada.

(4) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses.

(5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(6) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.

(7) Jäätmete paigutamine väljapoole kogumismahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole kogumismahutit keskkonnahäiringuid tekitamata.

(8) Küttekolletes võib põletada ainult kemikaalidega töötlemata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(9) Vallavalitsusel on õigus jäätmehoolduse korralduse osas kehtestada täiendavaid nõudeid ja rakendada erisusi.

§ 5. Jäätmete kogumine

(1) Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.

(2) Tekkekohal tuleb koguda jäätmeid liigiti. Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) plastid (20 01 39);

3) metallid (20 01 40);

4) klaas (20 01 02);

5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);

8) paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);

9) puit (20 01 38);

10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);

11) suurjäätmed (20 03 07);

12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21, 20 01 23, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);

13) ohtlikud jäätmed ja olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid.

(3) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:

1) liigiti kogutavaid jäätmeid;

2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka;

3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;

4) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;

5) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;

6) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

7) radioaktiivseid jäätmeid;

8) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

(4) Liigiti kogutud jäätmed tuleb anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas korraldatud jäätmeveo raames, viies jäätmed avalikesse kogumispunktidesse, viies jäätmed jäätmejaama, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse vastava jäätmeliigi vastuvõtuõigust omavasse kohta või kompostides biolagunevaid jäätmeid.

(5) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, toitlustuses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud samalaadsete jäätmete kohta.

(6) Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumise ja üleandmise kohustuse puudumine või jäätmeseaduse § 69 lõigete 4 ja 4¹ kohase vabastuse omamine ei vabasta jäätmevaldajat tekkivate jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise kohustusest.

(7) Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel sobivasse mahutisse.

(8) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahutist väljapoole ja asukohta, kus jäätmevedajale on tagatud juurdepääs.

(9) Kasutuskõlblike esemete, nagu rõivad ja tekstiilid, mööbel, ehitusmaterjalid, tarbeesemed ja töökorras elektroonika äraviskamist tuleb võimalusel vältida ja eelistada nende suunamist korduskasutusse.

(10) Kogumismahutisse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja. Jäätmevaldaja vastutab oma tegevuse eest mittenõuetekohasel jäätmete liigiti kogumisel vastavalt eeskirjale ja jäätmeveolepingu tingimustele.

(11) Ühist kogumismahutit on lubatud kasutada valla piires olenemata kinnistute sihtotstarbest. Ühismahutina ei ole lubatutud kasutada kogumiskotti. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut. Ühismahuti kasutamise allkirjastatud leping tuleb esitada vallavalitsusele.

§ 6. Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:

1) koguma liigiti enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;

2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle vastavalt nõuetele;

3) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmete või ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada ohtlike jäätmete kogust ja ohtlikkust;

4) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed üle jäätmete vastuvõtuõigust omavale isikule;

5) tagama piisavas koguses ja suuruses kogumismahutite olemasolu jäätmete liigiti kogumiseks, hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana;

6) tagama kogumismahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib häiringute teket;

7) rakendama muid meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;

8) paigutama kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumismahuti, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku;

9) talvisel ajal tagama jäätmeveo päevaks juurdepääsu kogumismahutile.

(2) Aladel, kus nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil kogumismahutite paigutamiseks jäätmete tekkekoha kinnistule ei ole piisavalt ruumi, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal. Sel juhul tagab kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu mahuti omanik või valdaja.

(3) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või kasutajaid valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest ning vastav info peab olema püsivalt kättesaadavaks tehtud.

§ 7. Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded

(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

(2) Kogumismahutina võib kasutada:

1) suletavaid ja käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;

2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Muid mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;

3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte;

4) süvakogumismahuteid, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;

5) presskonteinerit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;

6) kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja mida on võimalik tühjendada.

(3) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

(4) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui tegemist on ühismahutiga või avaliku mahutiga. Kogumismahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

(5) Erandkorras ja kokkuleppel territooriumi haldajaga võib kogumismahuti paigutada ka väljapoole jäätmevaldaja kinnistu piire, kui see on vajalik eeskirjast nõuete täitmiseks.

(6) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistu eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(7) Kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele kõva kattega pinnale juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja võimaldama jäätmeveoki pealesõitu ja manööverdamist. Võimalusel peab vältima või vähendama jäätmeveoki tagurdamise vajadust.

(8) Kuni 240-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada tasasele kõva kattega pinnale ja asukohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 20 meetrit. 241- kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale tasasele kõva kattega pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.

(9) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

(10) Kogumismahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või kogumismahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja korraldama selle avamise tühjenduspäeval. Sissepääs jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmemaja, katusealuse või aediku korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja.

(11) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava maa-ala haldaja või maa omaniku või haldaja nõusolekul muu isik. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste ning müügipaviljonide juures peavad nende lahtioleku ajal olema vajalikud kogumismahutid, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.

(12) Kogumiskoti kasutamisel peab kott vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja vältima keskkonnahäiringute tekkimist.

(13) Kogumismahuti valdaja vastutab mahuti piisava märgistuse (vähemalt jäätmetekkekoha aadress, kogutava jäätmeliigi nimetus) osas. Avalikel mahutitel peab olema täiendavalt esitatud mahutit teenindava jäätmekäitleja kontaktandmed.

(14) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi kogumismahuteid koos vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on:

1) hall ja must – segaolmejäätmed;

2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;

3) roheline – klaaspakend;

4) sinine – paber- ja kartong;

5) punane - ohtlikud jäätmed;

6) pruun - biolagunevad jäätmed.