Sotsiaalhoolekandeabi andmise kord Rõuge vallas

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse Rõuge vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmise ning isikutele sotsiaalkaitse tagamiseks Rõuge valla eelarve ja riigieelarve vahenditest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ning sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja osutamise kord (edaspidi kord).

(2) Korda kohaldatakse koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning teiste sotsiaalkaitse korraldust ja tagamist reguleerivate õigusaktidega.

(3) Korras sätestatud ülesandeid täidab Rõuge Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus).

(4) Korras nimetatud teenuste hinnakirja ja toetuste määrad ning taotluste vormid kehtestab Rõuge Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi valitsus) korraldusega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Teenuse eest võetav tasu ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

(5) Korras sätestamata juhtudel võib sotsiaalkaitse korraldamise või tagamise otsustada valitsus korraldusega.

§ 2. Sotsiaalhoolekandeabile õigustatud isik

(1) Teenuseid ja toetusi on õigus taotleda isikul, kes rahvastikuregistri andmetel elab Rõuge vallas, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.

(2) Vältimatut sotsiaalabi korraldab vallavalitsus kõigile Rõuge valla haldusterritooriumil viibivatele isikutele.

(3) Teenuse ja sissetulekust sõltuva toetuse määramise aluseks on taotleja tegelik abivajadus ning toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud.

(4) Toetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

§ 3. Sotsiaalhoolekandeabi taotlemine

(1) Vallavalitsus korraldab sotsiaalhoolekandeabi andmise isiku taotluse alusel, kui käesolev kord ei sätesta teisiti.

(2) Kui isik ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline taotlust esitama, võivad taotluse esitada tema eest teised isikud.

(3) Vallavalitsus peab isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel hindama isiku abi vajadust ja selle ulatust ning tagama vastava abi.

(4) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlusele tuleb lisada kompenseerimisele kuuluvate kulutuste suurust tõendavad dokumendid.

(5) Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja valla eelarvest makstavad ühekordsed toetused, kui seaduses ei ole määratud teisiti.

(6) Lõike tekst

§ 4. Abivajaduse hindamine

(1) Abivajaduse hindamisel lähtutakse isiku tegelikust vajadusest ja eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt.

(2) Abivajaduse hindamisel hinnatakse abivajaja toimetulekut, tegevusvõimet ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid, ja tehakse kindlaks vajalike teenuste maht ja/või toetuste suurus.

(2) Abivajaja on toimetulekuraskustes, kui üksi elava isiku kuue kuu keskmine sissetulek on väiksem kui 2-kordne elatusmiinimum või pere kuue kuu keskmine sissetulek on väiksem kui 1,5-kordne elatusmiinimum ühe pereliikme kohta.

(3) Vallavalitsus selgitab välja sotsiaalhoolekandeabi andmise aluseks olevad asjaolud, sealhulgas on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, taotleja nõusolekul külastada kodu ja küsitleda taotleja lähedasi ning teha päringuid infosüsteemidesse elatusvahendite ja vara olemasolu hindamiseks.

(4) Abivajaduse hindamiseks võib kaasata asjaomaseid spetsialiste.

(5) Isikule, kes vajab mitmekülgset ja pikaajalist abi tema toimetulekuvõime paranemiseks, rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Teenuste ja toetuste võimaldamisel lähtutakse kehtivast juhtumiplaanist.

§ 5. Sotsiaalhoolekandeabi määramine

(1) Ametniku ettepanekul teeb valdkonna eest vastutava osakonna juht (edaspidi osakonna juht) teenusele suunamise või suunamata jätmise või toetuse määramise või määramata jätmise kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul alates toetuse või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.

(2) Teenusele suunamise haldusaktis või -lepingus kirjeldatakse teenuse vajadus ja määratakse teenuse osutamise koht, maht, sagedus, ajavahemik, hind, tasu võtmise tingimused, teenuse osutaja ja muud teenuse osutamisega seotud olulised asjaolud.

(3) Teenuse osutajaks on üldjuhul vallavalitsus, kuid teenust võib osutada ka vallavalitsuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või muu isik vastavalt kokkulepitud tingimustele.

(4) Taotlejat teavitatakse otsusest viie tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.

§ 6. Teenuse või toetuse määramisest keeldumine

(1) Teenuse või toetuse määramisest võib keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotluses on esitatud teadvalt ebaõigeid andmeid;

2) mõjuva põhjuseta ei kõrvaldata taotluse puudusi etteantud tähtajaks või ei võimaldata kontrollida taotluse asjaolusid;

3) abivajadus on juba kaetud riiklike või kohaliku omavalitsuse määratud toetuste või osutatavate teenustega;

4) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada abivajava isiku toimetulek, vajalik teenus ja abi;

5) isik ei vasta abi saamise tingimustele;

6) abivajadust on võimalik või otstarbekas katta muu teenuse andmise või abiga.

(2) Keeldumise otsus tehakse teatavaks § 5 lõikes 4 sätestatud korras.

§ 7. Toetuse väljamaksmine

(1) Toetus makstakse välja taotluses näidatud viisil kas sularahas või kantakse arveldusarvele, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti.

§ 8. Teenuse osutamise ja toetuse maksmise lõpetamine

(1) Teenuse osutamine ja toetuse maksmine lõpetatakse:

1) vajaduse äralangemisel;

2) saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel;

3) elukoha registreerimisel teise kohaliku omavalitsuse territooriumile;

4) saaja on esitanud valeandmeid;

5) muudel asjaoludel, mis takistavad teenuse osutamist.

(2) Teenus või toetuse maksmine lõppeb teenuse saaja surmaga.

(3) Vallavalitsus teatab teenuse või toetuse saajale või tema esindajale teenuse või toetuse saamise lõpetamisest.

2. peatükk Sotsiaalteenused

§ 9. Koduteenus

(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades või parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalise abita, kuid mis on vajalikud tema igapäevase eluga toimetulekul ning kodustes tingimustes elamiseks.

§ 10. Sotsiaaltransporditeenus

(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikule, kelle puue takistab isiklikku või ühissõiduki kasutamist, tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Teenuse osutamiseks ei vormistata kirjalikku otsust.

§ 11. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

(1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Teenust osutatakse isikule, kelle hooldust ei ole võimalik korraldada teiste teenustega.

§ 12. Eluruumi tagamise teenus

(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

§ 13. Isikliku abistaja teenus

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi või juhendamist. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumine, söömine, toidu valmistamine, riietumine, hügieenitoimingud, majapidamistööd ja muud toimingud.

§ 14. Täisealise isiku hooldus

(1) Täisealise isiku hoolduse teenuse eesmärk on hoolduse tagamine täisealisele isikule, kes puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 15. Tugiisikuteenus

(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

(2) Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(3) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

(4) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse hooldustoimingute sooritamine.

(5) Lapse tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

(6) Lapsele tugiisiku teenuse osutaja, teenuse osutamise koht, aeg, maht ja tingimused kooskõlastatakse enne otsuse tegemist teenust vajava lapse esindaja ja teenuse osutajaga.

§ 16. Varjupaigateenus

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

(2) Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda vallale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist valitsuse kehtestatud tingimustel.

§ 17. Võlanõustamisteenus

(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

§ 18. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus

(1) Lapse hoiu teenuse eesmärk on toetada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist ja vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(2) Lapse hoiu teenuse määramiseks hindab ametnik teenuse vajadust eelkõige lapse eripärast ja hooldusvajadusest lähtuvalt.

(3) Teenuse osutaja, teenuse osutamise koht, aeg, maht ja tingimused kooskõlastatakse enne otsuse tegemist teenust vajava lapse esindaja ja teenuse osutajaga.

§ 19. Turvakoduteenus

(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab seda tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut, või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab tema psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest.

(3) Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

§ 20. Asendushooldusteenus

(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja võib olla hoolduspere, perekodu või asenduskodu.

(3) Asendushooldusteenuse tagamiseks ja tagamisel teeb vallavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõikes 4 märgitud toimingud ja otsused.

(4) Asendushooldusteenusele suunamise otsustab valitsus korraldusega.

§ 21. Järelhooldusteenus

(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eeskostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt ametniku koostatud juhtumiplaanist.

(3) Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu sõlmimisel on üheks lepingupooleks teenuse saaja.

§ 21¹. Vaimse tervise teenus

(1) Vaimse tervise teenuse eesmärk on koolieelses eas lapsele ja noorele kuni 27-aastaseks saamiseni ning vajadusel tema perekonnale pakkuda psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi.

(2) Vaimse tervise teenust osutatakse tasuta sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 3⁹ alusel eraldatud riigieelarveliste vahendite piires.

(3) Vaimse tervise teenus määratakse lähtudes isiku abivajadusest korraga kuni viieks korraks kalendriaastas.

(4) Vaimse tervise teenust osutab teenuse osutaja, kellel on asjakohane ettevalmistus ning olemas piisav töökogemus.

3. peatükk Sotsiaaltoetused

1. jagu Sissetulekust sõltumatud toetused

§ 22. Sünnitoetus

(1) Toetus määratakse lapse sünni puhul lapsevanemale või lapsendajale, kui lapse elukohaks registreeritakse ja vähemalt ühe vanema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Rõuge vald.

(3) Sünnitoetus makstakse välja kahes osas. Esimene osa makstakse pärast lapse sünni registreerimist ja teine osa lapse kaheaastaseks saamisel.

(4) Sünnitoetuse esimese osa saamiseks tuleb esitada taotlus kolme kuu jooksul pärast lapse sünni registreerimist. Teise osa saamiseks ei pea esitama taotlust, kui:

1) seda on juba tehtud esimese osa taotlemisel ning

2) lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht on lapse kaheaastaseks saamiseni katkematult olnud Rõuge vald.

§ 23. Esimesse klassi astuja toetus

(1) Esimesse klassi astuja toetus määratakse esimesse klassi astuja lapse, kelle elukohaks on rahvastikuregistri järgi Rõuge vald, ühele vanemale või last kasvatavale isikule.

(2) Toetus määratakse ja makstakse rahvastikuregistri, EHIS-e andmete ja esitatud taotluse alusel.

§ 24. Laste ja noorte prillitoetus

(1) Laste ja noorte prillitoetus määratakse lapsele ning kuni 19-aastasele statsionaarses õppevormis õppivale noorele prilliklaaside maksumuse hüvitamiseks üks kord kolme kalendriaasta jooksul.

(2) Toetust makstakse kuludokumentide alusel valitsuse korraldusega kehtestatud piirmääras.

§ 25. Lapse abivahendi toetus

(1) Abivahendi toetus määratakse lapsele kuni 19-aastaseks saamiseni puude või muu tervisliku seisundi tõttu toimetulekuks vajalike abivahendite ja meditsiiniseadmete soetamise omaosaluse kompenseerimiseks. Toetust makstakse riigisisese õigusaktiga kinnitatud abivahendite ja meditsiiniseadmete soetamiseks.

(2) Toetust makstakse kuludokumentide alusel 100% ulatuses omaosaluse kogumaksumusest.

§ 26. Matusetoetus

(1) Matusetoetust makstakse isiku, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmete alusel oli Rõuge vald, surma korral.

(2) Matusetoetus määratakse lahkunu omastele või matuse korraldajale.

(3) Matusetoetust ei määrata isiku surnuks tunnistamise korral tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 19 alusel.

(4) Matusetoetuse taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast surma registreerimist.

§ 27. Üldhooldusteenuse hoolduskulu toetus

(1) Üldhooldusteenuse hoolduskulu toetus määratakse isikule, kes vajab väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust.

(2) Hoolduskulud on hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekaitse ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud.

(3) Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära.

(4) Hoolduskulu toetus määratakse taotluse esitamise kuust tegelike kulude põhjal kuni hoolduskulu piirmäärani.

(5) Toetus kantakse teenuse osutaja arveldusarvele.

§ 28. Täisealise isiku hoolduse toetus

(1) Toetus määratakse tähtajaliselt isikule, kes hooldab igapäevaselt raske või sügava puudega isikut puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses.

(2) Toetus määratakse tähtajaliselt isikule, kes hooldab igapäevaselt raske või sügava puudega isikut.

(3) Põhjendatud juhul võib hooldajaks olla ülalpidamiskohustusega isik, kellel ei esine hooldusvajadust.

(4) Toetus määratakse taotluse esitamise kuust ja makstakse välja üldjuhul jooksva kuu 25. kuupäevaks.

§ 29. Puudega lapse hoolduse toetus

(1) Toetus puudega lapse hooldamiseks määratakse puudega lapse vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale.

(2) Toetus määratakse perekonna ühele liikmele vastavalt kehtestatud määras puudega lapse hooldamise eest kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.

(3) Toetus määratakse taotluse esitamise kuust ja makstakse hooldajale üldjuhul jooksva kuu 25. kuupäevaks.

§ 30. Erakorraline toetus

(1) Erakorraline toetus määratakse, kui tegemist on ootamatute kulutustega loodusõnnetuse, tulekahju, kuriteo, pikaajalise haiguse, perekonnaliikme surma vms tõttu.

(2) Toetuse määrab valitsus korraldusega valdkonna eest vastutava osakonna juhi ettepanekul konkreetset olukorda ja valla eelarve võimalusi arvestades.

§ 31. Vallavalitsuse korraldatav muu asjaline toetus

(1) Muu asjaline toetus on meene vallas sündinud lapsele, lasteaia ja põhikooli lõpetajale, esimesse klassi astujale ja eakale (alates 75. sünnipäevast) juubeli puhul ning jõulupakk valla haridusasutustes käivatele lastele.

(2) Toetust rahastatakse valla eelarvest ja toetuse saamiseks ei ole vaja esitada taotlust.

2. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused

§ 32. Täiskasvanu abivahendi toetus

(1) Täiskasvanu abivahendi toetus määratakse puudega isikule abivahendi soetamise või üürimise omaosaluse osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks.

(2) Toetus makstakse taotlejale välja kuludokumentide alusel.

§ 33. Üldhooldusteenuse saaja väiksema sissetuleku hüvitis

(1) Üldhooldusteenuse saaja väiksema sissetuleku hüvitis määratakse üldhooldusteenusel viibivale isikule, kelle sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmine vanaduspension.

(2) Hüvitise suuruseks on üldhooldusteenuse saaja poolt tasutavate kulude ja tema sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe.

(3) Hüvitis määratakse alates taotluse esitamise kuust, kui taotluses ei ole märgitud teisiti.

(4) Hüvitis kantakse teenuse osutaja arveldusarvele.

§ 34. Üldhooldusteenuse kohamaksumuse hüvitis

(1) Üldhooldusteenuse kohamaksumuse hüvitis määratakse üldhooldusteenusel viibivale isikule, kelle majanduslik olukord ei võimalda üldhooldusteenuse eest tasuda.

(2) Hüvitise määramisel arvestatakse, et üldhooldusteenuse saaja käsutusse pärast üldhooldusteenuse maksumuse tasumist jääb vähemalt 5% tema sissetulekutest.