Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse Anija valla elanikele ja vältimatu abi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad Anija valla territooriumil, Anija valla eelarvest ja riigieelarvest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) kirjeldus, taotlemise tingimused ja kord ning rahastamine.

§ 2. Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

(1) Määrust kohaldatakse koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

(2) Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning sotsiaalhoolekandelise abi õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

(3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatud tähenduses. Täiendavalt kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) riskipere – pere, kus esineb üks või mitu sotsiaal-majanduslikku riskitegurit, sealhulgas paljulapseline pere, puudega last kasvatav pere ning üksikvanemaga pere, kellel puudub teise vanema toetus;

2) riskirühma kuuluv isik – isik, kellel esineb üks või mitu sotsiaal-majanduslikku, tervislikku või tööalast riskitegurit, sealhulgas puudega isik, töövõime kaotusega isik, rahvapensioni saav eakas, kellel puuduvad perekonnaseaduse tähenduses seadusjärgsed ülalpidajad või kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimelised vanemat ülal pidama, vanglast vabanenud isik, asendushooldusteenuselt või hooldusperest iseseisvasse ellu astunud noor, pikaajaline töötuna arvel olev tööotsija või töötu ning muu isik, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on alla kohaliku toimetulekupiiri;

3) kohalik toimetulekupiir – ühe pereliikme kohta arvestatav toimetulekupiir ühes kuus, mis on käesolevaks aastaks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja üldised põhimõtted

§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Anija valla ülesandeid täidab Anija Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus).

(2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise vallavalitsus.

(3) Käesoleva määrusega vallavalitsusele pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib vallavalitsus delegeerida muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.

§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

(1) Sotsiaalkaitse korraldamisel lähtutakse sotsiaalseadustiku üldosa seadusega kehtestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtetest, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või riiklike määruste erisusi.

(2) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

(3) Vajadusel abistab vallavalitsus isikut taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

(4) Isiku pöördumisel või abivajavast isikust teada saamisel on vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama ning välja selgitama parima asjakohase abi (sotsiaalteenuse või sotsiaaltoetuse andmise, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamise), et toetada abivajaja iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust.

(5) Vallavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsuste kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada vallavalitsuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

§ 5. Sotsiaalhoolekandelisele abile õigust omavad isikud

(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda üldjuhul isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Anija vald, kui käesolevas määruses ei sätestata teenuse või toetuse liigi all teisiti.

(2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle elukoht rahvastikuregistris ei ole Anija vald.

(3) Erandkorras võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.

(4) Lapsele suunatud sotsiaalhoolekandelist abi on üldjuhul õigus taotleda juhul, kui nii taotleja kui ka lapse, kellele abi taotletakse, rahvastikuregistrijärgne elukoht on Anija vald.

§ 6. Sotsiaalhoolekandelise abi liigid

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:

1) Anija vallas osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused (3. peatükk);

2) vältimatu sotsiaalabi (4. peatükk);

3) Anija vallas isikule makstavad sotsiaaltoetused (5. peatükk), sealhulgas sissetulekust sõltuvad ja mittesõltuvad toetused.

3. peatükk Sotsiaalteenused

1. jagu Üldsätted

§ 7. Teenuste loetelu

(1) Anija valla poolt korraldatavad ja osutatavad sotsiaalteenused on:

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluaseme teenus;

10) võlanõustamisteenus;

11) lapsehoiuteenus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele;

12) asendushooldusteenus;

13) järelhooldusteenus;

14) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.

(2) Antud jaos kirjeldatud teenuse taotlemise, taotluse menetlemise ja teenuse eest tasumise kord laieneb kõigile määruses kirjeldatud teenustele. Teenuse taotlemise, teenuse andmise ja teenuse eest tasumise erisused sätestatakse teenuse liigi all.

§ 8. Teenuse taotlemine

(1) Teenuse taotlemiseks esitab abivajav isik, isiku pereliige, eestkostja, hooldaja või muu isik vallavalitsusele taotluse.

(2) Teenuse taotluse vormi kinnitab vajadusel vallavalitsus.

(3) Teenuse taotlemisel märgitakse taotluses abivajaduse kirjeldus, teenuse vajaduse põhjendus ning isiku majanduslik olukord ehk võime teenuse eest tasuda.

(4) Kui teenuse taotleja ei ole võimeline raske majandusliku olukorra tõttu ise teenuse eest tasuma, esitatakse lisaks taotlusele:

1) taotleja ja tema leibkonnaliikmete viimase kuue kuu sissetulekuid, tasumisele kuuluvaid kohustisi ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid;

2) andmed taotleja perekonnaseadusest tulenevate ülalpidamist andma kohustatud isikute kohta (olemasolu, isiku- ja kontaktandmed) ning nende viimase kuue kuu sissetulekuid, tasumisele kuuluvaid kohustisi ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid.

(5) Kui taotlejal on tuvastatud puue, lisatakse taotlusele Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise kohta ning rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul.

(6) Vajadusel lisatakse taotlusele muud dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.

(7) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda abi vajavalt isikult või tema esindajalt täiendavaid andmeid teenuse vajalikkuse hindamiseks.

§ 9. Abivajaduse hindamine

(1) Teenuse taotluse menetlemise käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid ja selgitatakse välja isiku abivajadus. Abivajavat isikut hooldava isiku toetamise puhul selgitatakse välja tema toetusvajadus, võttes arvesse tema tegelikku hoolduskoormust, toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid.

(2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- ja hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse üldtunnustatud hindamismetoodikat ja -instrumente.

(3) Vajadusel külastatakse abivajavat isikut tema kodus või viibimiskohas.

(4) Abivajaduse hindamisel kaasatakse vajadusel teisi erialaspetsialiste.

(5) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud vajaduse korral koguda ja töödelda andmeid isiku kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.

(6) Teenuse osutamise eest isikult võetava tasu suuruse määramiseks hinnatakse taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikku olukorda ning suutlikkust teenuse eest tasuda.

(7) Isiku puhul, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorralduse põhimõtet. Abi vajavale isikule koostatakse juhtumiplaan riiklikus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi: STAR infosüsteem). Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

§ 10. Teenuse andmise otsustamine

(1) Teenuse andmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse ja lisadokumentide vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest alates. Vallavalitsuse otsused vormistatakse üldjuhul haldusaktina ja erisused sätestatakse teenuse liigi all.

(2) Haldusaktis märgitakse:

1) isiku taotluse kokkuvõte;

2) hinnang isiku abivajadusele;

3) teenuse sisu;

4) teenuse osutamise sagedus ja maht;

5) teenuse maksumus ja tasumise kord;

6) teenuse osutamise periood;

7) teenuse andmisest keeldumise korral esitatakse põhjused, mis tulenevad käesolevast määrusest ja/või abivajaduse hindamise tulemustest.

(3) Teenuse andmisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) isiku abivajadust ei saa hinnata või abivajadus ei ole põhjendatud;

2) taotluses on andmeid varjatud või esitatud ebaõigeid andmeid;

3) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;

4) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekam katta muude teenuste või abiga;

5) abivajaduse katavad riiklikud või Anija valla toetused või muud teenused.

(4) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul haldusakti väljaandmist kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.

(5) Erandkorras võib haridus- ja sotsiaalteenistuse juhi ettepanekul juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt osutada isikule talle hädavajalikku teenust enne haldusakti väljaandmist.

(6) Vallavalitsusel on õigus kaalutlusotsusega erandkorras osutada isikule teenust määruses ettenägemata juhul.

(7) Vallavalitsus võib volitada teenuse osutamise vallavalitsuse hallatavale asutusele, eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, mittetulundusühingule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele ning tasuda teenuse eest esitatud arve alusel.

(8) Vajadusel sõlmib vallavalitsus teenuse andmise otsuse alusel lepingu teenuse osutaja ja / või teenuse saajaga.

(9) Teenus määratakse isikule vallavalitsuse otsusel tähtajaliselt perioodiks, mil isik teenust vajab, vallavalitsuse otsusega määratud ajaks või tähtajatult kuni abivajaduse äralangemiseni. Teenuse vajaduse säilimise korral esitab teenuse saaja kaks nädalat enne teenuse osutamise perioodi lõppu taotluse teenuse osutamise jätkamiseks.

(10) Teenuse osutamise kohta peetakse arvestust STAR infosüsteemis.

§ 11. Teenuse eest tasumine

(1) Teenuse osutamisega seotud kulud kaetakse kas teenuse saaja poolt või vajadusel osaliselt või täielikult valla eelarvest sotsiaalteenusteks või -toetusteks ettenähtud vahenditest. Riigieelarvelise teenuse puhul toimub teenuse rahastamine riigi poolt.

(2) Teenuse eest tasu määramine sätestatakse teenuse liigi all.

(3) Vallavalitsuse poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnad ja tasu võtmise tingimused kehtestab vallavalitsus.

(4) Enne tasulise teenuse andmise otsustamist tutvustatakse abivajavale isikule tasuliste teenuste hinnakirja ja teenuse eest tasumise korda.

(5) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, maksumusest ning teenust vajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikust olukorrast.

(6) Vallavalitsusel on õigus:

1) vabastada teenuse saaja, kellel on raske majanduslik olukord ja kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised raske majandusliku olukorra tõttu teenuse eest tasuma, täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest või;

2) võtta kolmanda isiku osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustus täielikult või osaliselt üle või;

3) määrata teenuse eest tasumiseks isikule sotsiaaltoetust.

(7) Teenuse saaja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majandusliku olukorra hindamisel arvestatakse toimetulekupiiri suurust ühe pereliikme kohta kuus. Toimetulekupiir ühe pereliikme kohta kuus on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast käesolevaks aastaks.

§ 12. Teenuse kulutuste tagasinõudmine

(1) Vallavalitsusel on õigus seaduses sätestatud juhtudel nõuda isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

§ 13. Teenuse andmise peatamine või lõpetamine

(1) Teenuse andmine peatatakse või lõpetatakse kui:

1) teenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist;

2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõike 1 punktides 1-3 või § 19 lõike 1 punktides 2-4 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.

3) põhjendatud juhul vallavalitsuse haldusaktiga.

(2) Teenuse saaja on kohustatud teavitama vallavalitsust viivitamatult asjaoludest, mis tingivad teenuse saamise õiguse peatumise või lõppemise.

(3) Teenuse andmise peatamise ja lõpetamise otsus vormistatakse üldjuhul haldusaktina ja erisused sätestatakse teenuse liigi all.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused

1. jaotis Koduteenus

§ 14. Koduteenuse eesmärk ja sisu

(1) Koduteenuse osutaja abistab või juhendab koduteenuse saajat kodustes tingimustes kõrvalabi vajaduse määrast tulenevalt koduabi ja isikuabiga seotud toimingutes, toetades teenuse saaja aktiivsust ja motivatsiooni iseseisvalt kodus elada.

(2) Koduabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist:

1) sisseostude tegemisel ja koju toomisel;

2) vajaliku teenuse kasutamisel ja asjaajamisel;

3) küttematerjali tellimisel, ladustamisel ja kütmisel;

4) eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel;

5) eluruumi korrastamisel, teenuse saaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirjade täitmisel;

6) muudes koduabi toimingutes, mis toetavad teenuse saaja iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus.

(3) Isikuabi hõlmab abistamist ja juhendamist:

1) isiklikul hügieenil, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel;

2) toitumisel;

3) riietumisel ja enese korrastamisel;

4) voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel;

5) ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele;

6) tegevusvõime jälgimisel teenuse osutamise ajal;

7) lähedastega kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise soodustamisel;

8) vaimse tervise ja hingelise toe saamisel;

9) abitehnoloogiate kasutamisel;

10) muudes isikuabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenuse saaja tegevusvõimet kodus.

(4) Teenuseosutaja arvestab teenuse saaja tahet, võimekust ning selgitab eelnevalt toimingu sisu.

§ 15. Koduteenuse osutamise korraldamine ja rahastamine

(1) Teenuse saaja on isik, kelle igapäevast toimetulekut kodustes tingimustes on võimalik tagada koduteenuse osutamisega.

(2) Koduteenuse pakkuja lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja koduteenuse osutamise lepingust.

(3) Koduteenuse andmise otsustamiseks tehakse pärast taotluse saamist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kodukülastus, mille käigus hinnatakse isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuse vajadust, kasutades selleks vastavat hindamismetoodikat või -instrumenti.

(4) Teenus on tasuline ning tasu suuruse kehtestab vallavalitsus määrusega.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

§ 16. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 17. Üldhooldusteenuse osutamise korraldamine

(1) Üldhooldusteenuse andmise otsustamiseks tehakse pärast taotluse saamist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kodukülastus, mille käigus hinnatakse isiku toimetulekuvõimet ja teenuse vajadust, kasutades selleks vastavat hindamismeetodit või -instrumenti. Haiglas viibiva isiku teenuse vajadust võib hinnata haigla sotsiaaltöötaja ülevaate alusel.

(2) Üldhooldusteenust vajavat isikut ja tema pereliikmeid abistatakse sobiva teenuseosutaja leidmisel.

§ 18. Üldhooldusteenuse rahastamine

(1) Teenuskoha maksumust rahastatakse valla eelarvest ja isikult võetavast tasust juhul, kui vallavalitsus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele.

(2) Valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid:

1) tööjõukulud;

2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;

3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;

4) koolituse ja supervisiooni kulud.

(3) Vallavalitsuse poolt rahastatavate kulude piirmäärad kehtestab vallavalitsus haldusaktiga.

(4) Teenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud. Teenuse saamiseks vajaminevad kulud võib katta teenuse saaja varade arvelt.

(5) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse Anija valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

(6) Teenuse saaja võib taotleda kulu täiendavat hüvitamist valla eelarvest juhul, kui teenuse saaja koos seadusjärgsete ülalpidajatega ei ole võimeline tasuma teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulusid. Teenuse osutamise eest isikult võetava tasu suuruse määramiseks hinnatakse teenuse saaja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikku olukorda ning suutlikkust teenuse eest tasuda.

(7) Üldhooldusteenuse osutamise ja rahastamise kohta koostatakse haldusakt, milles sätestatakse kulude jaotus osapoolte vahel.

3. jaotis Tugiisikuteenus

§ 19. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu