Harku valla elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõike 2¹ alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse Harku vallas õppimiskohustuslikus eas lapsele ning mittestatsionaarses õppes 18-aastasele või vanemale isikule (edaspidi eraldi täiskasvanud õpilane), kes ei ole põhiharidust omandanud, Eesti Vabariigi akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsele ja õppimiskohustuslikust east nooremale lapsele (edaspidi kõik koos õpilane), kelle elukoht vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on Harku vald:

1) elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja kord;

2) põhiharidust omandava õpilase ülemineku kord teise kooli.

§ 2. Elukohajärgne kool

(1) Elukohajärgne kool on üldjuhul õpilase elukohale kõige lähemal asuv kool, kus õpivad pere teised lapsed või kool, mille Harku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on määranud õpilasele elukohajärgseks kooliks.

(2) Elukohajärgsed koolid Harku vallas on Tabasalu Kool, Harkujärve Põhikool, Vääna Mõisakool, Vääna-Jõesuu Kool, Muraste Kool ja Tiskre Kool.

(3) Elukohajärgses koolis põhihariduse omandamise võimaldamiseks tagab vallavalitsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolides põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolides võib vallavalitsusega kooskõlastatult moodustada klasse, mille komplekteerimisel käesoleva määruse sätteid ei kohaldata. Õpilaste vastuvõtul nendesse klassidesse lähtub kool direktori poolt määratud õpilaste arvust, võttes arvesse õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud piirarve eriklassidele.

§ 3. Elukohajärgse kooli määramise olulised asjaolud

(1) Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse oluliste asjaoludena esmajärjekorras:

1) õpilase elukoha lähedust koolile;

2) sama pere teiste laste õppimist samas koolis;

3) võimaluse korral vanemate või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) soove.

2. peatükk Elukohajärgse kooli määramine esimesse klassi astuvale õpilasele

§ 4. Esimesse klassi astuda soovivale õpilasele elukohajärgse põhikooli määramise alused

(1) Elukohajärgse kooli määramisel lähtub vallavalitsus käesoleva määruse §-s 3 sätestatud olulistest asjaoludest.

(2) Vallavalitsus määrab õpilasele, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks või kellele lasteaed või kooliväline nõustamismeeskond on soovitanud õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem või välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsele elukohajärgse kooli, seadusliku esindaja haridusteenuste haldamise infosüsteemis (edaspidi e-keskkond) esitatud taotluse (edaspidi taotlus) alusel.

(3) Kuni 1. maini tehtud seadusliku esindaja taotluse alusel tagab vallavalitsus võimaluse põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis õppimiskohustuslikust east nooremale lapsele, kui kooliväline nõustamismeeskond või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud tema koolivalmidust, sealhulgas sotsiaalset küpsust ja soovitanud kooli õppima asumist. Vastava dokumendi esitab seaduslik esindaja enne e-keskkonnas taotluse esitamist hariduse valdkonda korraldavale osakonnale (edaspidi osakond).

(4) Õppimiskohustuslikust east noorema lapse, kelle seaduslik esindaja on õppima asumise soovist teavitanud ja taotluse esitanud pärast 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta õpilaseks vaba õppekoha olemasolul.

§ 5. Taotluse esitamine

(1) Koolikohta saab seaduslik esindaja taotleda e-keskkonnas:

1) õpilasele, v.a täiskasvanud õpilasele, 1. veebruarist – 1. aprillini (k.a);

2) õppimiskohustuslikust east nooremale lapsele 1. veebruarist kuni 1. maini (k.a) e-keskkonna kaudu.

(2) Taotluses tuuakse välja järgmised andmed:

1) õpilase andmed (nimi, isikukood, elukoht);

2) seadusliku esindaja andmed (nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed);

3) elukohajärgsete koolide eelistused, alates kõige eelistatumast;

4) samast perest teiste laste (isikukood) käimine samas koolis;

5) vajadusel muud andmed.

§ 6. Elukohajärgse kooli kohapakkumisest teavitamine ja kohapakkumisele vastamine

(1) Osakond teavitab seaduslikku esindajat e-keskkonna kaudu tehtud elukohajärgse koolikoha pakkumisest hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul alates taotlemisperioodi lõppemisest.

(2) Seaduslik esindaja teavitab osakonda kümne kalendripäeva jooksul pakkumise esitamisest arvates e-keskkonna kaudu:

1) koha pakkumise sobivusest või

2) koha pakkumisest loobumisest, märkides loobumise põhjenduse.

3) Kui seaduslik esindaja ei ole koolikoha pakkumisele vastanud seitsme kalendripäeva jooksul, saadetakse talle e-keskkonnast koolikoha pakkumise kohta meeldetuletus.

4) Seaduslik esindaja loetakse kohast loobunuks, kui ta kümne kalendripäeva jooksul

pakkumisele ei vasta.

§ 7. Elukohajärgse kooli muutmine

(1) Seaduslik esindaja võib õpilasele määratud elukohajärgse kooli muutmiseks esitada ekeskkonnas muutmise taotluse, kui:

1) koolikoha pakkumisel pole arvestatud asjaoluga, et sama pere teine laps õpib teises elukohajärgses koolis;

2) õpilase elukoht on muutunud;

3) elukohajärgse kooli muutmiseks on muud mõjuvad põhjused.

(2) Taotlus elukohajärgse kooli muutmiseks esitatakse osakonnale e-keskkonnas kümne kalendripäeva jooksul õpilase elukohajärgse kooli määramise kohta teate saamisest.

(3) Elukohajärgse kooli muutmise taotluse menetleb osakond lähtudes vanema taotlusest ja arvestades vabade kohtade olemasolu elukohajärgsetes koolides ning käesoleva määruse §-s 3 sätestatud olulisi asjaolusid kümne kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 8. Elukohajärgse kooli määramise erisused

(1) Kui seaduslik esindaja ei ole osakonda õpilase esimesse klassi astumise või elukohajärgse kooli muutmise soovist määruses sätestatud tähtaegadel ja korras teavitanud, esitab seaduslik esindaja pärast 1. juunit e-keskkonnas põhikooli vastuvõtu taotluse konkreetsesse käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud Harku valla kooli, kus on vaba õppekoht.

(2) Alates 1. juunist on võimalik e-keskkonnas esitada põhikooli vastuvõtu taotlusi esimesse klassi astumiseks õpilaste osas, kelle elukoht põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse tähenduses pole Harku vald. Käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud koolid võivad nende taotluste alusel õpilasi vastu võtta vabade õppekohtade olemasolul.

§ 9. Dokumentide esitamine elukohajärgsesse kooli

(1) Seaduslik esindaja esitab e-keskkonna kaudu hiljemalt 31. maiks ja lähtuvalt valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud õpilase kooli vastuvõtmise üldistele tingimustele ja korrale elukohajärgsele koolile põhikooli vastuvõtu taotluse koos sisseastumiseks vajalike andmetega ja lisab eraldi:

1) võimalusel koolivalmiduskaardi või juurdepääsu sellele;

2) võimalusel ja olemasolul koolivälise nõustamiskomisjoni otsuse ja/või dokumendid, individuaalse arengu jälgimise kaardi ja/või individuaalse arengu jälgimise kaardi ja individuaalse õppekava.

(2) Kui seaduslikul esindajal pole võimalik põhikooli vastuvõtu taotlust e-keskkonna kaudu esitada, siis pöördub ta osakonna valdkonna eest vastutava ametniku poole, kes tagab taotluse esitamise e-keskkonna kaudu.

(3) Põhikooli vastuvõtu taotluses tuuakse välja järgmised andmed:

1) õpilase andmed (nimi, isikukood, elukoht);

2) seadusliku esindaja andmed (nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed);

3) elukohajärgse kooli nimi ja klass;

4) samast perest teiste laste käimine samas koolis;

5) seadusliku esindaja kinnitus, et ta on tutvunud käesoleva määrusega;

6) vajadusel muud andmed.

3. peatükk Elukohajärgse kooli määramine seitsmendasse klassi astuvaleõpilasele

§ 10. Seitsmendasse klassi astuda soovivale õpilasele elukohajärgse põhikooli määramise alused

(1) Seitsmendasse klassi astuda soovivale õpilasele määratakse elukohajärgne kool õpilase või seadusliku esindaja e-keskkonnas esitatud taotluse alusel.

(2) Harku vallas on elukohajärgne kool, kus toimub õpe 7. kuni 9. klassis, Tabasalu Kool. Õppetööd viiakse läbi Tabasalu Kooli peahoones ja Tabasalu Kooli Meriküla õppehoones.

(3) Elukohajärgse kooli õppehoone määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 3 sätestatud olulistest asjaoludest.

§ 11. Taotluse esitamine

(1) Koolikoha taotlemiseks järgmiseks õppeaastaks Tabasalu Kooli esitab õpilane või seaduslik esindaja põhikooli vastuvõtu taotluse e-keskkonnas jooksva õppeaasta 31. märtsiks (k.a).

(2) Alates 1. aprillist esitatud taotluste puhul lähtutakse õppehoone määramisel kooli õppehoonetes olevatest vabadest kohtadest.

(3) Taotluses tuuakse välja järgmised andmed:

1) õpilase andmed (nimi, isikukood, elukoht);

2) seadusliku esindaja andmed (nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed), v.a täiskasvanud õpilase puhul;

3) elukohajärgse kooli nimi, klass ja õppehoone eelistus;

4) samast perest teiste laste käimine samas koolis;

5) täiskasvanud õpilase või seadusliku esindaja kinnitus, et ta on tutvunud käesoleva määrusega;

6) õpilase eelneva kooli nimetus;

7) vajadusel muud andmed.

§ 12. Elukohajärgse kooli määramisest teavitamine

(1) Elukohajärgne kool teavitab õpilast või seaduslikku esindajat õpilasele määratud elukohajärgse kooli õppehoonest e-keskkonna kaudu hiljemalt õppeaastale eelnevas juunikuus.

§ 13. Dokumentide esitamine elukohajärgsesse kooli

(1) Õpilane või seaduslik esindaja esitab e-keskkonna kaudu elukohajärgsele koolile käesoleva määruse § 15 lõikes 2 nimetatud sisseastumiseks nõutavad dokumendid.

§ 14. Määratud koolikohast loobumine

(1) Õpilane või seaduslik esindaja teavitab e-keskkonnas elukohajärgset kooli määratud koolikohast loobumisest, märkides loobumise põhjenduse.

4. peatükk Põhiharidust omandava õpilase üleminek teise kooli

§ 15. Põhiharidust omandava õpilase üleminek teise kooli

(1) Õpilase, sh täiskasvanud õpilase, ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

(2) Õpilase üleminekuks ühest koolist teise esitab õpilane või seaduslik esindaja taotluse läbi ekeskkonna, lisades sellele juurde valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud õpilase kooli vastuvõtmise üldistest tingimustest ja korrast tulenevad andmed ja eraldi juurde:

1) väljavõtte õpilasraamatust;

2) klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;

3) klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel;

4) võimalusel ja olemasolul nõustamiskomisjoni otsuse ja/või dokumendid, individuaalse arengu jälgimise kaardi ja individuaalse õppekava.

(3) Kui õpilasel või seaduslikul esindajal pole võimalik taotlust e-keskkonna kaudu esitada, pöördub ta vastava kooli poole, kus on vabasid õppekohti.

(4) Taotluses tuuakse välja käesoleva määruse § 11 lõikes 3 välja toodud andmed.

(5) Kui vabale õppekohale on soovijaid rohkem, kui vabu õppekohti, võetakse vabale kohale vastu ajaliselt esimesena taotluse esitanud sooviavaldaja, võttes arvesse käesoleva määruse §-s 3 sätestatud olulisi asjaolusid.

(6) Õpilane või seaduslik esindaja teavitab e-keskkonnas määratud koolikohast loobumisest, märkides loobumise põhjenduse.

§ 16. Välisriigist tulnud õpilase õpingute jätkamine elukohajärgses koolis

(1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

(2) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsioonis sätestatut. Õpilane asub õppima selles klassis, mis vastab valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud õpilase kooli vastuvõtmise üldiste tingimuste ja korra lisas välja toodud Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas.

(3) Välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud, määrab klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust.

(4) Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 1997. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).

§ 17. Rakendussätted

(1) Käesolevat määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. veebruarist.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

vallavanem

Katrin Krause

vallasekretär

Maarja Lehemets-Tihhanov