Tallinna põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 1 p 9 alusel.

I ÜLDSÄTTED

§ 1 Tallinn - Eesti Vabariigi pealinn

(1) Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn.

§ 2 Tallinna linna kohalik omavalitsus

(1) Tallinna linna (edaspidi: Tallinn) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

(3) Tallinna omavalitsuse lähendamiseks linnaelanikele, nende kaasamiseks linna küsimuste otsustamisse, piirkondlike huvide esindamiseks linna ülesannete täitmisel ning kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmiseks on Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) jaotanud Tallinna linna linnaosadeks, mis on Tallinna linna maa-alal ja koosseisus linnavolikogu kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsevad üksused.

§ 3 Tallinna kohaliku omavalitsuse põhimõtted

(1) Kohalik omavalitsus Tallinnas rajaneb järgmistel põhimõtetel:

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;

3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;

5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avalikkus;

7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 4 Tallinna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

(1) Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Tallinna õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.

(2) Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.

(3) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Tallinna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, Tallinna Linnavalitsus (edaspidi: linnavalitsus) ja linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

(4) Käesolevas põhimääruses reguleerimata küsimuste suhtes kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning teiste riigi ja linna õigusaktide sätteid.

§ 5 Tallinna omavalitsusorganid

(1) Tallinna omavalitsusorganid on:

1) linnavolikogu - omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel;

2) linnavalitsus - linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.

§ 6 Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesanded

(1) Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada:

1) sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi;

2) eakate hoolekannet;

2¹) noorsootööd;

(Tvk m 25.03.1999 nr 4 - jõust. 05.04.1999)

3) elamu- ja kommunaalmajandust;

4) veevarustust ja kanalisatsiooni;

5) heakorda;

6) ruumilist planeerimist;

(Tvk m 25.06.2009 nr 24 - jõust. 01.07.2009)

6¹) jäätmehooldust;

(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

7) linnasisest ühistransporti;

8) teede ehitamist ja korrashoidu.

(2) Tallinna ülesandeks on samuti linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(Tvk m 19.02.2009 nr 3 - jõust. 01.07.2009)

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Tallinn kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Tallinn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

(5) Seaduste täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu käesoleva põhimääruse § 26 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses.

(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 7 Tallinna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega

(1) Tallinna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

(2) Tallinna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

(3) Linnavolikogu valib linnavolikogu esindajad Vabariigi Presidendi valimiskogusse ning Harju Maakohtu rahvakohtunikukandidaadid asjaomase seaduse alusel. Linnavolikogu nimetab Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogusse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekule, volikogusse ja juhatusse esindajad ja nende asendajad asjaomase liidu põhikirja alusel.

§ 8 Tallinna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega

(1) Tallinna omavalitsusorganid võivad Tallinna õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite, ühisasutusi ja muid ühendusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud juriidilistes isikutes.

§ 9 Tallinna sümbolid

(1) Tallinna sümbolid on suur ja väike vapp, täisvapp, logo, linnalipp ja heraldiline vapilipp.

(2) Tallinna suureks vapiks on kuldsel kilbil kolm sinist kuldsete kroonidega sammuvat otsavaatavat lõvi. Tallinna suure vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1.

(3) Tallinna väikeseks vapiks on punasel kilbil hõbedane rist. Tallinna väikese vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.

(4) Tallinna täisvapiks on kuldsel kilbil kolm sinist kuldsete kroonidega sammuvat otsavaatavat lõvi. Kiiver on hõbedane, suletud varbsilmikuga ja punase voodriga. Kaelakaitsel on kuldne kett punase juveeliga. Kiivriehiseks on kuldsest punaste juveelidega kiivrikroonist tõusev punases rüüs rinnal ristatud kätega kuldse krooniga naisekuju. Naise nägu ja käed on ihuvärvi, juuksed on kuldsed. Hõlst on pealt sinine, seest kuldne. Tallinna täisvapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 3.

(4) Tallinna logo (edaspidi logo või linna logo) on märk, mis kujutab vapikuju sisse asetatud dünaamilist linnalipu motiivi. Logo kasutatakse koos kirjaga „Tallinn“ või linna haldusorgani nimetusega. Logo põhivärv on sinine. Logo kasutatakse üldjuhul sinisena valgel taustal (positiiv), valgena sinisel taustal (negatiiv) või valgena fototaustal. Logo kujutis on esitatud määruse lisas 16.

(5) Tallinna linna lipp (edaspidi: linnalipp) koosneb kolmest sinisest ja kolmest valgest ühelaiusest ribast, asetatuna vaheldumisi, ülal sinine, all valge. Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2:1 ja normaalsuurus 1600 x 800 mm. Linnalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.

(6) Tallinna heraldilise vapilipu (edaspidi vapilipu) kollasel kangal paikneb Tallinna suure vapi kolm sinist kroonitud sammuvat otsavaatavat lõvi. Vapilippu ääristavad narmad ja ehisnöörid on kollased. Vapilipu kanga laiuse ja pikkuse suhe on 7:8, normaalsuurus 105x120 cm. Vapilipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.3.

(Tvk m 17.05.2007 nr 14 - jõust. 24.05.2007)

§ 10 Tallinna sümbolite kasutamise kord

(1) Tallinna suurt vappi kasutatakse:

1) linnavolikogu dokumentidel ja asjaajamises;

2) linnavalitsuse määratud juhtudel linnavalitsuse, linnaosakogude, linna ametiasutuste, linna ametiasutuste hallatavate asutuste ja linna sihtasutuste pitsatitel ja dokumentidel ning äriühingute pitsatitel ja dokumentidel, kui äriühingu aktsiate või osade ainuomanik on Tallinn;

3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonetel, Tallinna Raekojal ja muudel hoonetel, kuhu vapp ajalooliselt kuulus.

(2) Tallinna väikest vappi kasutatakse hoonetel, kuhu vapp ajalooliselt kuulus.

(3) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 4. lõikes nimetamata juhtudel võib suurt ja väikest vappi ning täisvappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal.

(4) Tallinna täisvappi kasutatakse linnavolikogu esimehe ja linnapea protokollilises suhtluses.

(5) Tallinna suure ja väikese vapi ning täisvapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt.

(5) Linna logo kasutatakse Tallinna visuaalses kommunikatsioonis linnavalitsuse määratud juhtudel.

(5) Linna asutus kasutab linna logo koos asutuse nimetusega oma teabehalduses, sh asjaajamises, linnavalitsuse määratud viisil.

(6) Linnalipp heisatakse:

1) alaliselt Tallinna Raekoja, linnavolikogu, linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste hoonetel;

(Tvk m 17.05.2007 nr 14 - jõust. 24.05.2007)

2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.

(7) Linnalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga.

(7) Linnalipu heiskamisel leinalipuna juhindutakse Eesti lipu seaduses leinalipu heiskamise kohta sätestatust.

(8) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

(9) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.

(9) Vapilipp on Tallinna Linnavolikogu esinduslipp. Vapilipu ainueksemplar asub Tallinna Linnavolikogu esimehe ametiruumides. Vapilippu kasutatakse koos Tallinna linnalipuga linna pidulikel üritustel, kus osaleb Tallinna Linnavolikogu esimees. Vapilippu ei kasutata leinalipuna. Vapilipu laualipuna (edaspidi – laualipp) valmistamine ja kasutamine toimub linnavolikogu esimehe otsusel. Laualipu normaalsuurus on 140x160 mm ja see seisab paekivist alusel. Laualipud nummerdatakse väljaandmise järjekorras ja number kantakse lipualusele. Laualipp number 1 asub linnavolikogu esimehe ametiruumides. Laualippu kasutatakse linnavolikogu istungitel. Linnavolikogu esimehe otsusel võib laualippu kinkida füüsilistele või juriidilistele isikutele linnavolikogu poolse austusavaldusena. Laualippude valmistamise, hoidmise ja saajate üle peab arvestust Tallinna Linnavolikogu Kantselei.

(Tvk m 13.12.2007 nr 43 - jõust. 20.12.2007)

(10) Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal.

(10) Tallinna sümboleid on keelatud kasutada tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seoses. Tulu teenimise eesmärgil võib Tallinna sümboleid kasutada linnaga sõlmitud litsentsilepingu alusel. Tallinna sümboli kasutamisel Tallinna linna mainet kahjustaval viisil või vastuolus linna kehtestatud reeglitega on linnavalitsusel õigus nõuda Tallinna sümboli kasutajalt selle kasutamise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist.

(11) Linnavalitsus kehtestab Tallinna kaubamärkide registreerimise ja kasutamise korra ning Tallinna ühtse visuaalse identiteedi kasutamise põhimõtted ning avaldab need Tallinna veebilehel. Tallinna ühtse visuaalse identiteedi juhist haldab Tallinna Strateegiakeskus (edaspidi strateegiakeskus).

§ 10¹ Tallinna linna päev

(1) Iga aasta 15. mail tähistatakse Tallinna linna päeva.

(Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)

§ 10² Tallinna vapipäev

(1) 22. detsember on Tallinna vapipäev.

(Tvk m 13.12.2007 nr 43 - jõust. 20.12.2007)

§ 11 Tallinna teenetemärk

(1) Tallinna teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud pikaajaliste eriliste teenete eest. Igal aastal võib välja anda kuni kümme teenetemärki.

(2) Teenetemärk on oma kujult Kreeka rist. Selle moodustavad kaks ristuvat linnalippu. Risti keskkoha peale kinnitub Tallinna suur vapp. Teenetemärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Teenetemärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 4.

(3) Teenetemärgi võib anda Eesti kodanikule või välismaalasele. Välismaalase all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

(4) Teenetemärgi andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu fraktsioonidel, linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel. Taotlus, mis sisaldab muu hulgas isiku nime, sünniaega, kontaktaadressi ja teene kirjeldust, esitatakse linnavalitsusele iga aasta 31. märtsiks. Iga taotluse esitaja võib esitada ühe kandidaadi.

(5) Linnavalitsus esitab teenetemärkide kandidaatide kohta oma ettepanekud, mis on läbi arutatud linnavalitsuse istungil, ja talle tähtajaks saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlused linnavolikogule. Ettepaneku alusel teenetemärgi andmata jätmist ei pea põhjendama.

(6) Teenetemärgi andmise otsustab linnavolikogu.

(7) Teenetemärgi annavad linnavolikogu esimees ja linnapea autasustatavale üle üldjuhul 15. mail, Tallinna linna päeval.

(8) Teenetemärgi kandmise õigust tõendab tunnistus, mille allkirjastab linnapea ja mis antakse kätte koos teenetemärgiga.

(9) Teenetemärgiga autasustatute nimed koos teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu otsuse alusel teenetemärkide kavaleride raamatusse. Märgi saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.

(10) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud. Teenetemärki kantakse vasakul kuuerevääril või sellele vastaval kohal.

(11) Teenetemärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja heast tavast.

(12) Teenetemärkide andmist ja sellega seonduvat korraldab Tallinna Linnakantselei (edaspidi linnakantselei).

§ 12 Tallinna vapimärk

(1) Tallinna vapimärk (edaspidi vapimärk) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linna erilise austusavaldusena. Igal aastal võib välja anda ühe vapimärgi.

(2) Vapimärk koosneb kahest teineteise peale paigutatud käppristist. Alumine rist on sinine, pealmine, pikemate harudega kitsam rist on valge ja selle keskmes asub valge vääriskivi. Risti kohal on Tallinna täisvapp. Vapimärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Vapimärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.

(3) Vapimärgi võib anda Eesti kodanikule või välismaalasele, kes on vähemalt 40-aastane. Välismaalase all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

(4) Vapimärgi andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu fraktsioonidel, linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel. Taotlus, mis sisaldab muu hulgas isiku nime, sünniaega, kontaktaadressi ja teene kirjeldust, esitatakse linnavalitsusele iga aasta 31. märtsiks. Iga taotluse esitaja võib esitada ühe kandidaadi.

(5) Linnavalitsus esitab vapimärgi kandidaatide kohta oma ettepanekud, mis on läbi arutatud linnavalitsuse istungil, ja talle saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlused linnavolikogule. Ettepaneku alusel vapimärgi andmata jätmist ei pea põhjendama.

(6) Vapimärgi andmise otsustab linnavolikogu.

(7) Vapimärgi annavad linnavolikogu esimees ja linnapea autasustatavale üle üldjuhul 15. mail, Tallinna linna päeval.

(8) Vapimärgi kandmise õigust tõendab tunnistus, mille allkirjastab linnapea ja mis antakse kätte koos vapimärgiga.

(9) Vapimärgiga autasustatute nimed kantakse Tallinna vapimärkide kavaleride raamatusse. Märgi saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.

(10) Vapimärki võib kanda üksnes isik, kellele vapimärk on antud. Vapimärki kantakse ripatsina linnalipu värvides siidmuareest õlalindi küljes vasakul puusal. Meeste õlalindi laius on 105 mm ja naiste õlalindi laius 64 mm. Originaalsuuruses vapimärgi asemel võib rinnal vasakul küljel kanda vapimärgi miniatuuri, rosettmärki või lindilõiget.

(11) Vapimärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja heast tavast.

(12) Vapimärkide andmist ja sellega seonduvat korraldab linnakantselei.

§ 12¹ Tallinna raemedal

(1) Tallinna raemedal (edaspidi raemedal) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

(2) Raemedali aluseks on keskaegse Tallinna raepitsatid. Medali hõbedasel sõõril on gooti kilbil kolm sammuvat otsevaatavat lõvi. Kilbi kohal on pikkade juustega kroonikandev pea. Medalit ääristab kahe kontuurjoone vahel lehtedest ornament. Kõik kujundid on reljeefsed. Medali tagumine külg on sile. Medali läbimõõt on 32 mm. Raemedali etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 15.

(3) Raemedal võidakse anda Eesti kodanikule või välismaalasele. Välismaalase all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

(4) Raemedali andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ja linna ametiasutustel. Taotlus, mis sisaldab muu hulgas isiku nime, sünniaega, kontaktaadressi ja raemedali andmise põhjendust, esitatakse linnavalitsusele.

(5) Raemedali andmise otsustab linnavalitsus.

(6) Raemedali annab autasustatavale üle linnapea Tallinna linna päeval või mõnel muul pidulikul üritusel.

(7) Raemedali kandmise õigsust tõestab tunnistus, millele kirjutab alla linnapea ja mis antakse kätte koos raemedaliga.

(8) Raemedalit kantakse 30 mm laiuse linnavärvides lindi küljes vasakul pool rinnal.

(9) Raemedali saajate kohta peab arvestust linnavalitsus ning medali saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.

(10) Raemedali kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja heast tavast.

(11) Raemedali andmist ja sellega seonduvat korraldab linnakantselei.

§ 12² Tallinna Linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk

(1) Tallinna Linnavolikogu liikme ametimärk (edaspidi – ametimärk) näitab selle kandja kuulumist Tallinna linna esinduskogusse. Ametimärki kantakse linnavolikogu liikme volituste kehtivuse ajal.

(2) Ametimärk on valmistatud hõbedast, see on ovaalse kujuga. Märgi kõrgus on 22 mm, laius 18 mm. Märgil on reljeefne Tallinna täisvapp ja kiri “Tallinna Linnavolikogu“. Linnavolikogu liikme ametimärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.4. Ametimärki kantakse vasakul kuuerevääril või sellele vastaval kohal.