Kanepi valla põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Põhimääruse reguleerimisala

(1) Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:

1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus;

3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

4) valla ametiasutuste moodustamise kord;

5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

§ 2. Valla omavalitsusorganid

(1) Kanepi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Kanepi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatud täitevorgan.

§ 3. Valla elanik

(1) Kanepi valla elanik on isik, kellel Eesti Rahvastikuregistri järgi on elukohaks Kanepi vald.

§ 4. Valla piir ja halduskeskus

(1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.

(2) Valla halduskeskus asub Kanepi alevikus, aadressil Turu põik 1, Kanepi alevik, Kanepi vald, 63101 Põlvamaa. Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

§ 5. Valla sümbolid ja nende kasutamise kord

(1) Valla sümbolid on lipp, vapp, logo, tunnuslause ja muu sümboolika.

(2) Valla sümboli kirjelduse ja kujutise kinnitab volikogu.

(3) Valla vapi kujutist kasutatakse:

1) volikogu, vallavalitsuse, valla ametiasutuse hallatavate asutuste plankidel, nende väljaantavatel dokumentidel ja pitseritel;

2) Kanepi valla autasudel, valla meenetel, ametlike trükistel;

3) vallavalitsuse hoonetel ja valla piiritähistel;

4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Kanepi valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;

5) vallaametnike visiitkaartidel ning trükistel, meenetel, reklaamidel, embleemidel, kutsetel, kaartidel;

6) muudel juhtudel, kui esindatakse valda.

(4) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele.

(5) Valla lipp heisatakse:

1) alaliselt valla ametiasutuse hoonetel;

2) valla hallatavate asutuste hoonetel valla tähtpäevadel;

3) valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel;

4) valla avalikel üritustel;

5) muudel juhtudel, kui esindatakse valda.

(6) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

(7) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, omavalitsusüksuse või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, omavalitsusüksuse või muust lipust. Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(8) Kui valla lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

(9) Valla lippu kasutatakse kandelipuna üritustel, kus esindatakse valda.

(10) ) Kanepi valla logo, tunnuslause ja muu sümboolika on Kanepi valla omand, mida võib kasutada Kanepi valda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, valla esitlustel, messidel, rekvisiitidel, trükistel, plakatitel, meedias ja muus valda esindavas visuaalses kommunikatsioonis. Vallavalitsus võib kehtestada logo, tunnuslause ja muu sümboolika kasutamise täpsema korra.

(11) Valla sümboli muutmist võib taotleda volikogult:

1) vallavalitsus;

2) volikogu alatine komisjon.

§ 6. Valla tunnustusavaldused

(1) Kanepi valla tunnustusavalduste andmise korra kehtestab volikogu.

§ 7. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid

(1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.

(3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Kanepi valla haldusterritooriumil.

(4) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

2. peatükk Volikogu

§ 8. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

(1) Volikogu esimehe valimist volikogu uue koosseisu esimesel istungil korraldab valla valimiskomisjon. Sama kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muudel juhtudel korraldab volikogu esimehe valimist käesolevas määruses sätestatud korras moodustatud volikogu häältelugemiskomisjon.

(2) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälte-enamusega volikogu esimehe ja aseesimehe. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl.

(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale.

(4) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil kandidaadid uuesti üles ja viiakse läbi uus hääletamine.

§ 9. Volikogu esimehe pädevus

(1) Volikogu esimees:

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

2¹) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;

3) allkirjastab volikogu poolt vastuvõetud määrused, otsused ja muud volikogu dokumendid;

4) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist;

5) peab volikogu nimel kirjavahetust ja informeerib istungil vallavolikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest;

6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;

7) suunab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonidele;

8) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;

11) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

12) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 10. Volikogu komisjonid

(1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

(2) Komisjoni tegevusvaldkond, moodustamise eesmärk ja ülesanded, liikmete arv ning ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

(3) Volikogu moodustab alalise komisjonina revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja põhimäärusega sätestatud korras.

(4) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Komisjoni teised liikmed, välja arvatud revisjonikomisjoni liikmed, kinnitatakse volikogu häälteenamusega komisjoni esimehe esildusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

(5) Komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul:

1) komisjoni liikme avalduse alusel või;

2) juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 11. Komisjoni pädevus

(1) Komisjonil on õigus:

1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;

2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta;

3) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

4) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiis, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

(2) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja nõuandva iseloomuga.

(3) Volikogu komisjonid annavad volikogule jooksvalt ülevaate tehtud tööst.

(4) Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusega enne tähtaega.

§ 12. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni koosoleku juhataja hääl.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosolekukutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekti edastab koosoleku kokkukutsuja kutsutavatele isikutele elektronposti teel vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist, erandkorras kokku kutsutava koosoleku korral vähemalt 24h enne koosoleku toimumist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees.

(2) Vajaduse korral võib komisjoni koosolek toimuda või komisjoni koosolekul osaleda kaugosalusel (infotehnoloogiliste vahendite abil). Kaugosalusega koosoleku läbiviimise või koosolekul kaugosaliselt osalemise otsustab komisjoni kokkukutsuja.

(3) Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel.

(4) Komisjoni koosolekust osa võtvale komisjoni koosseisu mittekuuluvale isikule sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(5) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees saadab eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

(6) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, siis ta edastab oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.

(7) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkuste lisamine protokollile otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

(8) Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Koosoleku protokolli registreerimise dokumendiregistris ja avalikustamise korraldab valla kantselei.

§ 13. Revisjonikomisjoni töökord

(1) Revisjonikomisjonil on õigus:

1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;

2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

(2) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:

1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;

2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;

3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(4) Revisjonikomisjon esitab iga aasta esimeses poolaastas volikogule kinnitamiseks komisjoni tööplaani.

(5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil, mis avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.

§ 14. Volikogu fraktsioon

(1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni.

(2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud.

(3) Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

(4) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.

(5) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel.

(6) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte ning teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta kuni päevakorra kinnitamiseni.

(7) Enne hääletamist on fraktsioonil õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata.

(8) Fraktsiooni sisemine töökorraldus kehtestatakse fraktsiooni poolt.

§ 15. Volikogu istung ja selle kokkukutsumine

(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.

(2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu kolmandal täisnädalal. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.

(3) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Käesolevas punktis toodud etteteatamise tähtaega ei rakendata volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumisel.

(4) Ettepaneku volikogu kokkukutsumiseks võib teha vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele.

§ 16. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Volikogu istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks seaduses sätestatud korras ja alustel.

(2) Volikogu istungi avab, seda juhatab ning kuulutab istungi lõppenuks volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(3) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:

1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;

2) kutsutud külalistest teatamine;

3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

(4) Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.

(5) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(6) Päevakorra küsimuse arutamisel on aega:

1) küsimused esitatakse lühidalt ja konkreetset teemat puudutavad kuni 1 minut;

2) küsimusele vastamiseks kuni 2 minutit;

3) sõnavõtuks kuni 3 minutit;

4) repliik on märkus või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 1 minutit;

5) ettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit;

6) arupärimisele vastamiseks kuni 3 minutit.

(7) Volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kuni 3 küsimust. Küsimus esitatakse suuliselt pärast ettekande ja kaasettekande lõppemist. Küsimuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. Küsimuse esitamise õiguse annab istungi juhataja, arvestades soovijate järjekorda.

(8) Sõnavõtusoovist teatatakse käe tõstmisega. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda. Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja teistel istungile kutsutud isikutel on õigus ühele sõnavõtule ja kuni kahele repliigile iga päevakorrapunkti arutamisel. Istungi juhatajal on õigus ettekanne, kaasettekanne, sõnavõtt või repliik katkestada, kui esineja kordab ennast, kaldub ilmselt teemast kõrvale või ületab etteantud aega.

§ 16¹. Kaugosalusega istung

(1) Kaalukate põhjuste olemasolul võib volikogu esimees või aseesimees otsustada volikogu istungi läbiviimise kaugosalusega. Kaugosalusega istung on vallavolikogu istung, millel saab osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.

(2) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja määruses istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.

§ 16². Istungite salvestamine

(1) Volikogu istungist tehakse videoülekanne, mida saab jälgida otseülekandena ning salvestusena valla veebilehe viidatud kanali kaudu. Istungi ülekanne säilitatakse valla veebilehel vähemalt 1 aasta. Volikogu istungite videosalvestuse eesmärgiks on:

1) anda vallaelanikele ja avalikkusele võimalus jälgida volikogu istungeid otseülekandena ja hiljem salvestusena;

2) hilisemate vaidluste korral toimunud istungi ülevaatamine;

3) toetab volikogu istungite protokollimist.

(2) Tehnilise rikke korral asendab videosalvestust helisalvestus.

(3) Volikogu istungite videosalvestuste tegemist korraldab vallavalitsus. Teistel isikutel on õigus volikogu istungeid salvestada volikogu esimehe loal.

(4) Kinnisel volikogu istungil on salvestamine lubatud ainult protokolli koostajal.

§ 17. Volikogu istungi protokoll

(1) Volikogu istungid protokollitakse.