Viljandi Linnavolikogu töökord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1.

Viljandi Linnavolikogu töökord (edaspidi töökord) määrab kindlaks Viljandi Linnavolikogu (edaspidi volikogu) ja selle organite töö korralduse.

§ 2.

Töökorra eesmärk on tagada volikogu asjaajamise ja istungile esitatavate materjalide korrektne ja õigeaegne ettevalmistamine, istungite organiseeritud ja tulemuslik korraldamine ning vastuvõetud otsuste täitmine.

§ 3.

Volikogu organid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid. Nende töövorm on koosolek. Kõik koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 4.

Töökorra muutmisel antakse volikogu ja linnavalitsuse liikmetele uus kehtiv töökord. Töökord on kättesaadav kantseleis ja Viljandi linna koduleheküljel.

2. peatükk VOLIKOGU JUHTIMINE

§ 5. Volikogu esimees:

(1) esindab volikogu ja juhib selle tööd;

(2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

(3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;

(4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele, samuti annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

(5) esindab Viljandi linna volikogu poolt kehtestatud korra alusel;

(6) korraldab volikogu otsuste täitmise kontrollimist;

(7) informeerib igal istungil volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest;

(8) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;

(9) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;

(10) lahendab töökorra rakendamisel tekkivad küsimused;

(11) täidab muid talle seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktidega antud ülesandeid.

§ 6.

Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul ning täidab muid volikogu õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

§ 7.

Volikogu spetsialist (edaspidi spetsialist) valmistab ette volikogu istungid, tagab volikogu asjaajamise, organisatsioonilise ja majandusliku teenindamise, info vahendamise ning dokumentide vormistamise.

3. peatükk VOLIKOGU EESTSEISUS

§ 8.

Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures, mis vaatab tema ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti, volikogu töökorralduse muudatusettepanekud ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

§ 9.

Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, komisjonide esimehed ja volikogu saadikurühmade esimehed või volitatud esindajad. Volikogu esimees võib vajadusel koosolekule kutsuda ka teisi isikuid.

§ 10.

Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel juhatab eestseisust volikogu suurima saadikurühma esindaja või kohalolijatest vanim liige. Vajaduse korral võib koosolekut pidada elektrooniliselt. Elektroonilise koosoleku toimumise otsustab volikogu esimees. Eestseisuse koosolekuid protokollitakse.

§ 11.

Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

4. peatükk VOLIKOGU SAADIKURÜHM

§ 12.

Volikogu liikmed moodustavad saadikurühma ühise tegutsemise korraldamiseks. Saadikurühmal on volikogu õigusaktide algatamise õigus.

§ 13.

Saadikurühma moodustamiseks esitab esindaja kirjaliku avalduse koos liikmete nimekirjaga volikogu esimehele. Koosseisu muudatustest teavitab saadikurühma esindaja volikogu esimeest kirjalikult.

5. peatükk VOLIKOGU KOMISJON

§ 14.

Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Vajaduse korral võib komisjoni koosolekut pidada elektrooniliselt.

§ 15.

Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku vormi, aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust volikogu spetsialistile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajaduse korral komisjoni kokku linnavolikogu esimees, kes juhatab komisjoni koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.

§ 16.

Komisjon vaatab tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi hiljemalt enne järgmise volikogu istungit. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

§ 17.

Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni.

§ 18.

Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjon arutab temale adresseeritud avaldusi ja märgukirju, vastuse neile koostab ning allkirjastab komisjoni esimees või aseesimees.

§ 19.

Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Elektroonilise koosoleku korral saadab volikogu spetsialist komisjoni liikmetele koosoleku päevakorra ja viite elektroonilistele materjalidele e posti teel. Komisjoni liikmed edastavad oma seisukohad volikogu spetsialistile kokkulepitud ajaks e posti teel. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. Elektrooniline hääletamine toimub vaid juhul, kui komisjoni esimees on kokku kutsunud elektroonilise koosoleku.

§ 20.

Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni asendusliige, komisjoni mittekuuluv volikogu liige, linnavalitsuse liige, Viljandi Noorte Volikogu esindaja, Viljandi Seeniorite Nõukoja esindaja ja linnavalitsuse teenistuja. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

§ 21.

Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme(te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Osalenud komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast protokolli kavandi väljasaatmist. Märkused lisatakse protokollile.

§ 22.

Komisjonide koosolekud salvestatakse ning salvestised säilitatakse sama koosseisu jooksul, va salvestised, mis kajastavad menetlusse jäävaid eelnõusid.

§ 23.

Protokolli vormistab volikogu spetsialist hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest. Protokollid avalikustatakse linna koduleheküljel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

6. peatükk VOLIKOGU KOKKUKUTSUMINE

§ 24.

Volikogu istungi (edaspidi istung) kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees. Uue koosseisu esimene istung viiakse läbi vastavalt seadusandlusele.

§ 25.

Korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu viimasel neljapäeval kell 17.00. Juulis volikogu korralisi istungeid ei toimu. Volikogu võib vajaduse korral istungi aega muuta.

§ 26.

Erakorraline istung linnavalitsuse või volikogu liikmete poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kutsutakse kokku linnavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu saadikute ettepanekul.

§ 27.

Istungi päevakorra projekt ja kutse avaldatakse Viljandi linna koduleheküljel vähemalt neli päeva enne istungit. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja päevakord.

7. peatükk ISTUNGI ETTEVALMISTAMINE

§ 28.

Volikogu liikmetel, komisjonidel, saadikurühmadel, linnavalitsusel, linnapeal ja linnaelanikel, kui neid on vähemalt 1 protsent, on õigus esitada volikogule eelnõusid.

§ 29.

Eelnõu vormistatakse vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõude ettevalmistamist vastavalt nõuetele korraldab linnasekretär.

§ 30.

Otsuse või määruse eelnõule lisatakse seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid. Seletuskirja allkirjastab koostaja.

§ 31.

Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse registreerimiseks ja menetlusse võtmiseks volikogu spetsialistile. Volikogu esimees suunab eelnõud komisjonidele. Volikogu spetsialist paigutab eelnõu volikogu elektroonilisse kausta.

§ 31¹. Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu

(1) Volikogus linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu algatamise õigus on:

1) komisjonil;

2) saadikurühmal.

(2) Ettepanek linnale olulise tähtsusega küsimuse aruteluks esitatakse volikogu peaspetsialistile. Ettepanekus märgitakse arutatava küsimuse teema, arutelu soovitav aeg, ettekandja ja kaasettekandjate nimed ning ettekandeks soovitud aeg.

(3) Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu ettevalmistamiseks teeb volikogu esimees ettepaneku eestseisusele või komisjonile teema läbitöötamiseks ning vajadusel teema käsitlemiseks enne volikogu istungit eestseisuse või komisjoni koosolekul.

(4) Ühe küsimuse arutelu kestab kuni kaks tundi.

(5) Komisjon või saadikurühm võib kalendriaasta jooksul algatada kaks linnale olulise tähtsusega küsimust.

§ 32.

Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees hiljemalt nädal enne volikogu istungit. Päevakorra projekt sisaldab selleks ajaks volikogu komisjonides menetletud eelnõusid. Töökorraldusliku sisuga eelnõusid ei pea komisjonides menetlema.

§ 33.

Volikogu spetsialist saadab istungi päevakorra projekti ja viite elektroonilistele materjalidele volikogule, linnavalitsusele ja volikogu komisjonide liikmetele neli päeva enne istungit e postiga. Need, kellel puudub e post, saavad istungi materjalid kätte volikogu spetsialisti käest.

§ 34. Eelnõude muudatusettepanekute esitamine

(1) Volikogu komisjonid esitavad oma seisukohad eelnõu kohta, vajaduse korral ka eelnõu muudatusettepanekud eelnõud menetleva komisjoni koosolekul. Koosolekul komisjoni liikmete poolt esitatud muudatusettepanekud hääletatakse läbi ja komisjoni poolt kuuluvad volikogule esitamisele koosolekul hääletamise tulemusel vajaliku arvu poolthääli saanud ettepanekud.

(2) Volikogu liikmed, saadikurühmad ja linnavalitsus esitavad oma seisukohad eelnõu kohta, vajaduse korral ka eelnõu muudatusettepanekud hiljemalt volikogu istungil eelnõu menetlemise ajal.

(3) Volikogu istungi ajal esitatud muudatusettepanekud esitatakse volikogu esimehele kirjalikult.

§ 35. Eelarve eelnõule muudatusettepanekute tegemise erisused

(1) Eelarve eelnõu muudatusettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

(2) Eelarve esimese lugemise lõpetamisel määrab volikogu esimees eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtpäeva, mis on hiljemalt üks tööpäev enne eelarve eelnõud teisel lugemisel menetleva volikogu istungi toimumise aega.

(3) Eelarve eelnõu teisel lugemisel volikogu istungi päeval muudatusettepanekuid ei tehta.

§ 36.

Eestseisus, kuulanud ära volikogu esimehe, saadikurühmade ja linnavalitsuse seisukohad istungi päevakorra projektis olevate eelnõude kohta, arutab eelnõude lisamist istungi päevakorra projekti või nende väljaarvamist sellest ning kooskõlastab päevakorra projekti. Elektroonilise koosoleku korral saadetakse liikmetele koosoleku päevakord ja viide elektroonilistele materjalidele e-posti teel ja nad edastavad oma seisukohad kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel. Võimalik on ka üksiku liikme koosolekul osalemine elektrooniliselt. Sellisel juhul edastab ta oma seisukohad e-posti teel enne koosoleku algust.

8. peatükk ISTUNGI KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 37.

Volikogu töövorm on istung, mis on üldjuhul avalik ja selle toimumist on võimalik jälgida Viljandi linna koduleheküljel. Volikogu võib kuulutada istungi või mõne päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletavaid volikogu liikmeid on vähemalt kaks korda enam kui vastu hääletavaid või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avaldamine on seadusega keelatud või piiratud.

§ 37¹. Kaugosalusega istung

(1) Volikogu istung võib volikogu esimehe otsusel toimuda täieliku või osalise kaugosalusega (edaspidi kaugosalusega istung). Hea tava kohaselt osaleb volikogu liige volikogu istungil pigem füüsiliselt kohal olles.

(2) Täieliku kaugosalusega istungi läbiviimiseks peavad olema kaalukad põhjused. Otsuse langetab volikogu esimees volikogu eestseisuse ettepanekul.

(3) Kaugosalusega istung on volikogu istung, millel saab osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.

(4) Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui volikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise videosilla abil istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid (eelnõu esitamine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, protestid, hääletamine ja muud toimingud) ning võimalus anda teada nende tegemise takistusest.

(5) Kaugosalusega istungil peab kaugosaluse teel istungil osaleja viibima kogu aja istungil avatud kaameraga.

(6) Kaugosalusega istungi toimumisest teatab volikogu esimees istungi kutses.

(7) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu tema õiguste teostamist.

(8) Soovist osaleda istungil kaugosalusega anda teada volikogu peaspetsialistile.

(9) Kui esinevad takistused, mis ei võimalda volikogu kaugosalusega istungi läbiviimist, katkestab istungi juhataja istungi ja määrab mõistliku aja takistuste kõrvaldamiseks. Kui takistuse kõrvaldamine mõistliku ajaga ebaõnnestub ja takistus seisneb kaugosalusega voliniku osalemise võimatuses erinevate tehniliste probleemide tõttu, siis arvatakse volinik istungilt lahkunuks.

§ 38.

Istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu istungil viibiv vanim volikogu liige. Istungil mitteosalemisest teatab volikogu liige volikogu spetsialistile.

§ 39.

Istungid protokollitakse ning salvestatakse audiovisuaalselt.

§ 40.

Volikogu teeb istungil oma töös iga kahe tunni järel kuni 15-minutilise vaheaja, kui ei otsustata teisiti.

§ 41.

Töökorralduslikes küsimustes on istungi juhatajal õigus võtta kuni 10-minutilisi vaheaegu.

§ 42.

Istungi juhataja informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja saadetud vastustest. Volikogu liikmeil on õigus esitada küsimusi linnavolikogu esimehele ja aseesimehele volikogu tööd puudutavates küsimustes.

§ 43.

Päevakorra viimane punkt on linnavalitsuse infotund. Volikogu liikmeil on õigus esitada küsimusi kõigile kohalolevatele linnavalitsuse liikmetele. Infotunni kestus on kuni üks tund. Küsimuse esitamiseks on aega kuni üks minut.

§ 44.

Istungi juhataja tagab istungi toimumise seaduslikkuse ja korra.

9. peatükk ISTUNGI AVAMINE, PÄEVAKORRA KINNITAMINE JA AVALDUSTE ÄRAKUULAMINE

§ 45.

Istungi juhataja avab istungi sõnadega: „Avan Viljandi Linnavolikogu ___ (koosseisu number) koosseisu ____ (istungi number) istungi.”, kinnitades seda haamrilöögiga. Seejärel loetleb juhataja puuduvate saadikute nimed ja tutvustab kutsutud isikuid.

§ 46.

Volikogu istung algab infotunniga, kus võivad volikogule küsimusi esitada ja ettepanekuid teha kõik volikogu spetsialisti juures sõnasaamiseks registreerunud isikud. Infotunni kestus on kuni üks tund. Iga sõnasaamiseks registreerunud isiku sõnavõtu pikkuseks on maksimaalselt 10 minutit. Pikema sõnavõtu otsustab istungi juhataja. Küsimuse esitamiseks on aega kuni üks minut, vastamiseks kuni kolm minutit. Isikute küsimuste puudumisel alustab volikogu päevakorra menetlemist.

§ 47.

Pärast infotunni lõppu tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt ja vaadatakse läbi selle kohta laekunud avaldused.

§ 48.

Avaldused lahendab istungi juhataja ükshaaval. Päevakorra projekti võib täiendada vähemalt 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul.

§ 49.

Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik esitatud päevakorrapunktid hääletamisele ükshaaval. Päevakorrapunktide väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega.

§ 50.

Kui istungil ei jõuta läbi arutada kõiki päevakorrapunkte, otsustab volikogu istungi katkestamise ning selle edaspidise jätkamise aja ja koha. Istungilt puudunud volikogu liikmeid teavitatakse sellest otsusest üldises korras.

10. peatükk KÜSIMUSTE ARUTAMINE ISTUNGIL

§ 51.

Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike.

§ 52.

Eelnõud pannakse kuni kolmele lugemisele ja eelnõude iga lugemist võib katkestada üks kord.

§ 53.

Mitmele lugemisele lähevad eelnõud, mis käsitlevad:

(1) linna eelarvet, v.a lisaeelarvet;

(2) linna põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;

(3) linna arengukava;

(4) kohalike maksude kehtestamist.

§ 54.

Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise ning järgmise lugemise aja otsustab volikogu.

§ 55.

Teisele lugemisele saadetakse eelnõu juhul, kui eelnõud arutanud juhtivkomisjon seda ei toeta. Eelnõuga töötab edasi eelnõu esitaja koos juhtivkomisjoniga.

§ 56.

Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil enim hääli saanud eelnõu.

§ 57.

Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta igas menetluse etapis vahetult enne lõpphääletust.

§ 58.

Volikogu istungil antakse päevakorra küsimuses ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjatele maksimaalselt aega:

(1) ettekandeks kümme minutit;

(2) kaasettekandeks viis minutit;

(3) küsimuseks üks minut;

(4) sõnavõtuks ühes päevakorrapunktis üks kord kolm minutit ja repliigiks üks kord kaks minutit;

(5) kaasettekandja lõppsõnaks kolm minutit;

(6) ettekandja lõppsõnaks kolm minutit.

§ 59.

Poolthäälteenamusega võib nimetatud aega pikendada, kusjuures ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõnaandmist. Kui kõneleja räägib üle ettenähtud aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, kutsub istungi juhataja teda korrale või lõpetab sõnavõtu.

§ 60.

Pärast ettekandeid võib esitada ettekandjatele küsimusi. Iga volikogu liige võib esitada kuni kaks küsimust ja lisaks ühe täpsustava küsimuse. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise komisjoni või linnavalitsuse liikmele. Istungi juhataja võib küsimustele vastamise ajal anda vajaduse korral kaasvastamiseks sõna vastava ala linnavalitsuse ametnikule.

§ 61. Eelnõude muudatusettepanekute menetlemine

(1) Eelnõu muudatusettepanek esitatakse kirjalikult.

(2) Eelnõu muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust.