Kadrina valla põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõigete 1 ja 2, § 22 lõike 1 punktide 9 ja 23 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Kadrina valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:

1) Kadrina valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

2) valla õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine;

3) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

4) vallavolikogu töökord;

5) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord ja vallavalitsuse pädevus;

6) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

7) valla ametiasutuse moodustamise kord;

8) valla välissuhtluse ja esindamise alused.

§ 2. Kadrina valla sümbolid ja nende kasutamine

(1) Kadrina valla sümboliteks on lipp ja vapp.

(2) Valla vapil on kujutatud hõbedase kaldtalaga vasakult poolitatud rohelise-musta kilbi ülemisel rohelisel väljal kuue kodaraga ratas, millest osa on murdunud ja mustal väljal kolm kreeka risti – kõik hõbedased.

(3) Valla vapi kujutist kasutatakse värvilisena või mustvalgena vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste plankidel ja pitseritel, trükistel, meenetel, samuti kuulutustel.

Loa vapi kasutamiseks muudel juhtudel annab vallavalitsus.

(4) Valla lipp koosneb kolmest horisontaalselt asetsevast värvilaiust. Ülemine laid on valge, keskmine must ja alumine roheline, laiuste suhtega vastavalt 3:2:3. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 98 x 154 cm.

(5) Valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoone ees. Valla lippu võib heisata või kasutada ameti- ja eluruumide hoonete peasissekäigu juures või mujal selleks sobivas kohas kas lipuvarda hoidjas või lipumastis.

(6) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipu ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja teise riigi lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul. Vertikaalselt heisatud lippude puhul asub valla lipp allpool Eesti riigilipust või teiste riikide lippudest.

§ 3. Kadrina valla õigusaktide avalikustamine, jõustumine, täitmise kontroll

(1) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid ning komisjonide protokollid on kättesaadavad ametiasutuses ning avalikustatud valla veebilehel ametiasutuse dokumendiregistri kaudu hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungi või koosoleku toimumist. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis või protokollis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud valla ametiasutuse või tema hallatava asutuse siseseks kasutamiseks.

(2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus .

(3) Volikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(4) Volikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(5) Õigusaktide ja protokollide avaldamise korraldab Kadrina Vallavalitsuse kantselei.

(6) Õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.

(7) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. Arupärimine esitatakse kirjalikult istungil või valla kantseleisse.

Arupärimisele vastamist võib nõuda kirjalikult ja/või suuliselt volikogu istungil. Arupärimises tuleb märkida vastamise tähtaeg, mis on vähemalt 14 tööpäeva.

2. peatükk VALLAVOLIKOGU

§ 4. Vallavolikogu esimees ja aseesimees

(1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimees:

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab istungite ettevalmistamist;

2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) koostab volikogu istungi päevakorra eelnõu;

4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;

5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;

6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;

7) annab volikogu liikmete kohta käskkirju;

8) võib teenistuslähetusse minna või otsustab saata teenistuslähetusse volikogu liikme avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Teenistuslähetusse saatmise ja teenistuslähetuse kulude hüvitamise kohta annab volikogu esimees käskkirja;

9) täidab muid temale seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid temale volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

(3) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

§ 5. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek koos ülesseatava kandidaadi allkirjastatud nõusolekuga kandideerimiseks.

(3) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

(4) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end pärast nimekirja sulgemist ülesseadmise järjekorras ning volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

(5) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(6) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning selle järel lahtrid märkustega poolt, vastu, erapooletu. Hääletav volikogu liige märgib hääletussedeli vastavasse lahtrisse oma eelistuse ristiga. Kehtetu on hääletussedel millel kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist kahes või enamas lahtris.

(7) Kui üles on seatud mitu kandidaati, on hääletussedelil lahter, kuhu hääletav volikogu liige kirjutab selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletussedel millel vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kirjutatud number ei ole antud ühelegi kandidaadile, kirjutatud number ei ole loetav või on parandatud selliselt et see pole üheselt mõistetav.

(8) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatav kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(9) Kadrina valla pitseriga varustatud hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele allkirja vastu.

(10) Volikogu esimehe valimise korraldamisel valimiskomisjoni poolt tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.

(11) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel.

(12) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib üles seada ka valituks mitteosutunud isiku kandidatuuri.

(13) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt moodustatav kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon käesolevas paragrahvis sätestatud korras eraldi valimisprotseduuri käigus.

§ 6. Volikogu komisjon

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Komisjoni esimees ja komisjoni aseesimees valitakse üheaegselt volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Hääletamisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat ning aseesimeheks häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Hääletamise täpsema korraldamise lepib vallavolikogu kokku enne hääletamist ja pärast kandidaatide ülesseadmist.

(3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

(4) Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel.

(5) Komisjoni liige arvatakse komisjoni koosseisust välja isikliku avalduse alusel või kui ta on puudunud komisjoni koosolekutelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal komisjoni koosolekuid ei toimunud. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel.

§ 7. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek võib vajadusel toimuda elektroonilises vormis.

(2) Elektrooniline koosolek viiakse läbi elektroonilise infosüsteemi kaudu, kus isik peab olema tuvastatav reaalajas näo ja häälega kogu koosoleku toimumise ajal, või elektroonilise kirjavahetusena. Viimasel juhul edastavad komisjoni liikmed oma otsused päevakorrapunktide kohta e-posti teel kokku lepitud ajaks koosoleku kutses näidatud meiliaadressile.

(3) Elektroonilise koosoleku ja selle läbiviimise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(4) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimees.

(5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise või lubamise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(6) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega .

(7) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokollimist, protokolli registreerimist dokumendiregistris ning avalikustamist korraldab volikogu esimees.

(8) Komisjoni liikmel on konfidentsiaalsuskohustus seoses komisjoni tööga teatavaks saanud piiratud juurdepääsuga teabe suhtes.

§ 8. Volikogu komisjoni pädevus

(1) Volikogu esimees suunab komisjoni arutamiseks volikogu õigusaktide eelnõud, vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informeerimiseks esitatud materjalid ning valla kantseleisse laekunud isikute avaldused.

(2) Volikogu komisjonil on õigus:

1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;

2) teha ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude ning volikogu istungi päevakorra kohta;

3) saada vallavalitsuselt ja vallavalitsuse hallatavalt asutuselt oma tööks vajalikke dokumente ja teavet s.h. kutsuda koosolekule vallavalitsuse liikmeid, vallavalitsuse ametnikke ning teisi komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud isikuid;

4) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida eksperte, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

§ 9. Revisjonikomisjon

(1) Revisjonikomisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelisena. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.

(2) Revisjonikomisjon teostab kontrolli seaduses sätestatud ulatuses. Kontrolli teostamise aluseks on revisjonikomisjoni otsusega kinnitatud tööplaan, v.a. juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel.

(3) Kontrolli teostavad isikud nimetab revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni otsuse alusel võib kontrolli teostamisse kaasata vastava ala spetsialiste.

(4) Kontrolli teostaval isikul on õigus:

1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;

2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva teabe esitamist;

3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

(5) Kontrolli teostamisel ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd ning peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. Kontrollitav asutus peab võimaldama kontrolli teostamiseks vajalikud tingimused.

(6) Revisjonikomisjon ja kontrolli teostav isik võivad kontrolli teostamise tulemusena neile teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid kasutada ainult revisjonikomisjoni ülesannete täitmise huvides.

(7) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.

§ 10. Volikogu fraktsioon

(1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget, kes on ühes erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerides saanud volikogu liikme mandaadi.

(2) Fraktsiooni registreerib volikogu esimees. Registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud kirjalik avaldus, kus on märgitud fraktsiooni nimi, fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete nimed ning fraktsiooni esimees ja soovi korral muud andmed.

(3) Fraktsiooni liikmeks astumine ning fraktsioonist välja astumine toimub kirjaliku avalduse alusel. Muudatused volikogu fraktsiooni liikmete koosseisus registreerib volikogu esimees.

§ 11. Volikogu istung ja selle kokkukutsumine

(1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu korraline istung toimub üks kord kuus välja arvatud juuli ja august, kui volikogu või volikogu esimees ei otsusta teisiti.

(2) Vajadusel toimub volikogu istung elektrooniliselt. Istungi läbiviimisel kehtivad kõik tavapärased istungi läbiviimise sätted erisustega, mis on vajalikud elektroonilise istungi läbiviimiseks ega takista volikogu liikmel tema õiguste teostamist.

(3) Elektroonilise istungi läbiviimise otsustab istungi kokkukutsuja.

(4) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.

(5) Volikogu kokkukutsumise kutses näidatakse ära istungi aeg, koht, arutamisele tulevad küsimused ja ettekandjad. Kutsele peavad olema lisatud arutamisele tulevad eelnõud ja lisamaterjalid.

(6) Valla kantselei edastab istungi kutse koos lisamaterjalidega volikogu liikmetele e-posti teel ja volikogu liikme nõudmisel posti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kantselei avalikustab istungi teabe samal ajal ka valla veebilehel.

Kutse loetakse kättesaaduks valla kantselei arvutis fikseeritud kutse saatmise ajal.

(7) Ettepaneku volikogu kokkukutsumiseks võib teha vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele.

(8) Volikogu liige teatab võimalusel istungilt puudumisest või istungile hilinemisest valla kantseleisse enne istungi algust.

§ 12. Päevakord

(1) Volikogu istungi päevakorra eelnõu valmistab ette volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees või valla kantselei tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Päevakord sisaldab arutusele tulevaid küsimusi, nende järjekorda ja küsimuste ettekandjate nimesid.

(2) Ettepanekuid päevakorra kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu liige, vallavalitsus, volikogu komisjon ja volikogu fraktsioon.

(3) Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.

§ 13. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Volikogu istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks seaduses sätestatud korras ja alustel.

(2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees . Nende mõlema puudumisel juhatab volikogu istungit volikogu vanim kohalolev liige. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(3) Istungi avab ja kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Istungi juhataja võib välja kuulutada vaheaja, kuid mitte varem kui 90 minuti möödumisel istungi algusest. Vaheaja kestus on 10 - 20 minutit.

(4) Istung algab päevakorra eelnõu arutamise ning selle kinnitamisega.

(5) Päevakorraküsimuse arutamine istungil koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest ja repliikidest ning ettekandja lõppsõnast.

(6) Päevakorraküsimuse arutamisel on aega:

1) ettekandeks kuni 10 minutit;

2) kaasettekandeks kuni 5 minutit;

3) küsimuseks kuni 1 minut küsimuse kohta;

4) sõnavõtuks kuni 5 minutit;

5) repliigiks kuni 2 minutit;

6) ettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit.

(7) Volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kuni 3 küsimust. Küsimus esitatakse suuliselt pärast ettekande ja kaasettekande lõppemist. Küsimuse esitamise õiguse annab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda.

(8) Sõnavõtusoovist teatatakse käe tõstmisega või elektrooniliselt, kui selline võimalus on olemas. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda. Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja teistel istungile kutsutud isikutel on õigus ühele sõnavõtule ja kuni kahele repliigile iga päevakorrapunkti arutamisel. Istungi juhatajal on õigus ettekanne, kaasettekanne, sõnavõtt või repliik katkestada, kui esineja kordab ennast, kaldub ilmselt teemast kõrvale või ületab lõikes 6 sätestatud aega ning istungi juhataja on eelnevalt teinud esinejale sellekohase suulise märkuse. Sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab volikogu poolthäälteenamusega.

(9) Muudatusettepanekud arutusel oleva volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult.

(10) Enne päevakorraküsimuse hääletusele panemist teavitab istungi juhataja volikogu esitatud ettepanekutest nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist on volikogu liikmel õigus nõuda kuni 10-minutilist vaheaega, mida aktsepteeritakse hääletamisele panemata.

(11) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed. Volikogu istungi protokollijal on õigus kasutada istungi protokolli koostamiseks kaasaegset audio-video, elektroonilist jms tehnikat.

(12) Volikogu liikmel on konfidentsiaalsuskohustus seoses volikogu tööga sealhulgas volikogu istungil teatavaks saanud piiratud juurdepääsuga teabe suhtes.

§ 14. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu otsustab ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige või see on sätestatud volikogu õigusaktis.

(2) Volikogu otsustab küsimusi poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Hääletamine on avalik, väljaarvatud isikuvalimised.

(4) Volikogu liige hääletab käe tõstmisega. Isikuvalimisel/salajasel hääletamisel hääletatakse hääletussedeliga või vajadusel elektroonilist hääletussüsteemi kasutades.