Pärnu linna osavaldade põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 11, § 57 lõike 2 ja Pärnu Linnavolikogu 21.12.2017 määruse nr 6 „Pärnu linna põhimäärus“ § 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Osavaldade nimed

(1) Pärnu linnas on kolm osavalda:

1) Audru osavald;

2) Paikuse osavald;

3) Tõstamaa osavald.

(2) Osavallad on käesoleva määruse alusel tegutsevad üksused ja nende eesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine omavalitsuse ülesannete täitmisel.

§ 2. Osavalla institutsioonid

(1) Osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu, mis moodustatakse käesolevas määruses sätestatud korras.

(2) Osavalla tegevust korraldab ning kodanikulähedasi avalike teenuste osutamist korraldab Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) liikmena osavalla juht, kelle ülesandeks on:

1) osavallale pandud ülesannete ja kodanikulähedaste avalike teenuste osutamise korraldamine;

2) osavalla identiteedi hoidmine (lipp, vapp, ajaleht jm);

3) osavalla arengu kavandamine ja edendamine lähtuvalt piirkonna, eelkõige selle elanike, huvidest;

4) osavalda puudutavate arengukavade ja planeeringute koostamiseks ettepanekute tegemine ja koostamises osalemine;

5) osavallakogu informeerimine piirkonna arenguvajadustest ja ettepanekute tegemine arengut puudutavate õigusaktide eelnõude algatamiseks;

6) osavallas asuvate hallatavate asutustega ja kodanikuühendustega koostöö tegemine;

7) sõprusvaldadega suhtlemise ja koostöö korraldamine;

8) oma ülesannete täitmiseks vajalike eelarvevahendite taotlemine ning eraldatud vahendite kasutamine vastavalt kehtivale korrale;

9) osavalla esindamine oma ülesannete piires;

10) teiste õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

§ 3. Osavalla eelarvelised vahendid

(1) Osavallal võib tema ülesannete täitmiseks ja tema pädevuses olevate otsuste tegemiseks olla linna eelarve osana iseseisev eelarve.

(2) Osavallal on oma investeeringute kava, mis on Pärnu linna eelarvestrateegia investeeringute kava osa.

§ 4. Osavallakogu pädevus

(1) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, on osavallakogu pädevuses arvamuse andmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla territooriumil linna toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes, sh annab osavallakogu arvamuse:

1) osavalda puudutavas osas linna üldplaneeringu, arengukava, valdkondlike arengukavade, eelarvestrateegia ning osavalla põhimääruse eelnõudele;

2) osavalla juhi ametisse nimetamisele;

3) osavalla kohaliku elu edendamiseks eraldatavate toetuste kordade eelnõudele;

4) osavallas tegutsevate linna ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise osas ning vastavate asutuste põhimääruste eelnõudele.

(2) Osavallakogu lahendab oma territooriumil ka teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

2. peatükk OSAVALLAD JA SÜMBOOLIKA

§ 5. Audru osavald

(1) Osavallas on Audru alevik, Lavassaare alev ning Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna külad.

(2) Osavalla vapil on S-lõikeline vasakult langeva hõbedase vardaga kaldjaostatud kilp, mille ülemisel rohelisel väljal on tähtristist ja tammelehtedest moodustuv kaheksaharuline rist, mille iga haru vahel on üks hõbedane ring. Risti keskel on roheline võru. Vapi alumine väli on must. Vapikilpi ümbritseb peen hõbedane raamjoon.

(3) Audru osavalla lipp on horisontaalselt jaotatud kolmeks värvilaiuks, ülemine on roheline laiusega 65 cm, keskmine valge või hõbedane laiusega 10 cm ja alumine must laiusega 30 cm. Lipu roheline toon on rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi 355C. Lipu normaalsuurus on 165x105 cm.

(4) Osavalla tunnuslause on „Maa mere ääres!“.

(5) Osavalla logo on mereäärse maastiku kujutis, millele on märgitud sõna „Audru“ ja tunnuslause „Maa mere ääres“. Logo kujutis on määruse lisa 1.

§ 6. Paikuse osavald

(1) Osavallas on Paikuse alev ning Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma külad.

(2) Osavalla vapi paremalt rohelise ja vasakult poolelt kuldse kilbi ülemised kolmnurgad on vastupidiste värvidega. Kilbi keskel asetseb juurtega puu, mis paremalt poolelt kujutab kuuske (kuldne) ja vasakult mändi (roheline).

(3) Osavalla lipp on ristkülikukujuline. Lipukanga parem pool on kollane ja vasak pool roheline, keskel asetseb juurtega puu, mis paremalt poolelt kujutab mändi (roheline) ja vasakult kuuske (kollane). Lipu roheline toon on rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi 553 ja kollane 114. Lipu normaalsuurus on 100 x 120 cm.

(4) Osavalla tunnuslause on „Paikuse - parim paik, kus elada”.

(5) Osavalla logo on stiliseeritud kujutis endisest Paikuse vallast ning näitab seda piirkonda kui parimat elupaika. Logo keskel asuv sinine L kujuline joon sümboliseerib Pärnu ja Reiu jõge. Paremal asuv roheline kuuse siluetti, profiilis inimese nägu ja ka kaasaegse maja viilkatust kujutav joon märgib ümbritseva kauni looduse rüpes asuvat kaasaegset asustust. Vasakul asuvad rohelised jooned kujutavad püstkoda, mis sümboliseerib kiviaegset asulakohta. Täpp logo paremas osas markeerib osavalla keskust ning on ka kui kohaliku elaniku silm, mis jälgib, et kaunis ja tervislik elukeskkond säiliks. Logo kujutis on määruse lisa 2.

§ 7. Tõstamaa osavald

(1) Tõstamaa osavallas on Tõstamaa alevik ning Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla.

(2) Osavalla vapil on põigiti poolitatud sini-kuldsel kilbil kuldmust kaheksakodaraline ratas, mille ülemisel poolel on laevarooli käepidemed.

(3) Osavalla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105x135 cm. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Lipul asendub vapi kuldne kollasega.

(4) Osavalla logo on pool rooliratast-pool vankriratast, mis sümboliseerivad maaharimist ja merendust. Logo kujutis on määruse lisa 3.

§ 8. Püsiasustusega väikesaare üldkogu

(1) Tõstamaa osavalla territooriumil asuva püsiasustusega väikesaare Manija (edaspidi väikesaar) üldkogu (edaspidi üldkogu) on väikesaare püsielanike (edaspidi püsielanik) kogu, mille pädevuses on püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ülesanded, saarevanema valimine ja tagasikutsumine.

(2) Püsielanik on isik, kes alaliselt ja peamiselt elab väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega.

(3) Üldkogu koosolek on püsielanike koosolek, mis võidakse kokku kutsuda saarevanema, vähemalt 1/3 püsielanike või linnavalitsuse poolt. Esimene üldkogu kutsutakse kokku seaduses sätestatud korras.

(4) Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased väikesaare püsielanikud.

(5) Üldkogu toimub vähemalt üks kord aastas.

(6) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled hääleõiguslikud püsielanikud.

(7) Hääletamine üldkogus võib olla kas avalik või salajane.

(8) Üldkogu koosolekud protokollitakse.

(9) Üldkogu tööd juhib saarevanem.

§ 9. Üldkogu liikme õigused

(1) Üldkogu liikme õigused on:

1) esitada küsimusi ja teha ettepanekuid;

2) esineda sõnavõttudega;

3) nõuda ettepanekute hääletamist ja protokollimist;

4) seada üles kandidaate;

5) osaleda hääletamisel, igal liikmel on üks hääl.

§ 10. Üldkogu koosolek

(1) Üldkogu koosoleku päevakorra projekti koostab saarevanem.

(2) Üldkogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema üldkogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt 7 päeva enne üldkogu koosolekut kas e-posti või posti teel.

(3) Üldkogu koosolekut juhib saarevanem. Üldkogu koosolekul valitakse osalejate hulgast protokollija.

(4) Protokollis kajastatakse toimumise aeg ja koht, osavõtjad, päevakord, küsimuste arutelu käik, tehtud ettepanekud ja otsused.

(5) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija seitsme päeva jooksul. Protokoll edastatakse linnavalitsusele. Protokoll avalikustatakse linna dokumendiregistris.

§ 11. Saarevanema valimise kord

(1) Saarevanem valitakse täisealiste püsielanike hulgast kohalolevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega. Saarevanem kutsutakse tagasi üldkogu koosseisu poolthäälteenamusega.

(2) Saarevanema valimised viib läbi komisjon, mis moodustatakse üldkogu poolt.

(3) Saarevanema valimine toimub salajasel hääletamisel.

(4) Saarevanema volitused kestavad kuni 5 aastat. Saarevanema volitused algavad saarevanemaks valimisest. Saarevanema volitused lõpevad tagasiastumisel, ennetähtaegsel tagasikutsumisel, surma korral.

(5) Saarevanema ennetähtaegse tagasikutsumise koosolek kutsutakse kokku vähemalt 1/3 püsielanike algatusel.

§ 12. Saarevanema õigused ja kohustused

(1) Saarevanemal on õigus:

1) esindada püsielanikke riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes ja muudes institutsioonides;

2) kutsuda kokku üldkogu koosolekuid ja lahendada väikesaare elanike poolt algatatud küsimusi;

3) teha püsielanike huve puudutavate küsimuste lahendamiseks algatusi, mis esitatakse volikogule või linnavalitsusele;

4) taotleda väikesaarele eelarvelisi vahendeid, lähtudes üldkogu koosolekul kinnitatud otsustest ja arengukavast;

5) saada linnavalitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet;

6) juhtida püsielanike tähelepanu väikesaare probleemidele, mh heakord ja avalik kord;

7) astuda saarevanema kohalt tagasi, eelnevalt kokkukutsudes üldkogu uue saarevanema valimiseks.

(2) Saarevanemal on kohustus:

1) edastada püsielanikele asjakohast informatsiooni, sh teavitada püsielanikke neid puudutavatest õigusaktidest;

2) teha ettepanek väikesaare arengukava koostamise või muutmise algatamiseks;

3) ärgitada püsielanikke koostööle;

4) organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul erialase abi saabumiseni;

5) korraldada vähemalt üks kord aastas üldkogu koosolek ja esitada püsielanikele aruanne oma tegevuse kohta.

§ 13. Osavalla sümboolika kasutamine

(1) Sümboolika kasutamine on tasuta.

(2) Sümboolikat ei tohi kasutada vääritul moel.

(3) Vappi kasutatakse:

1) osavalla esindushoonetel ja -ruumides, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, koos linna vapiga;

2) osavallakogu plankidel ja osavalla juhi poolt väljaantavatel dokumentidel koos linna vapiga;

3) osavalla pitseritel, autasudel, meenetel, reklaamidel ja ametlikel trükistel;

4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks osavalla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;

5) osavalla piiritähisel.

(4) Lipp heisatakse:

1) alaliselt hoonel, kus asub osavallakogu, koos linna lipuga;

2) osavalla territooriumil asuvate koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal koos linna lipuga;

3) ajutiselt hoonel või kohas, kus toimub osavalla ametlik tseremoonia.

(5) Igaühel on õigus osavalla territooriumil heisata ja kasutada osavalla lippu, järgides käesoleva määruse sätteid ja head tava.

(6) Osavalla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

(7) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest.

(8) Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(9) Tunnuslauset ja logo kasutatakse osavalda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, osavalla esitlustel, meedias ja muudes kohtades.

(10) Osavallakogu võib kehtestada osavalla tunnuslause ja logo kasutamise täpsema korra.

3. peatükk OSAVALLA TUNNUSTUSAVALDUSED

§ 14. Osavalla tunnustusavaldused

(1) Osavald avaldab tunnustust vapimärgi ning osavallakogu esimehe tänukirja andmisega.

(2) Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.

(3) Osavallakogul on osavalla nimel õigus avaldada tunnustust ka siin nimetamata autasu või aunimetuse andmise või muu tunnustusavalduse vormis.

§ 15. Vapimärgi kirjeldus ja andmise kord

(1) Audru osavalla vapimärgi keskel on emailitud hõbe taustal osavalla vapp, mida ümbritsevad hõbedased tammelehed. Vapimärgi ülaservas on graveeritud kiri AUDRU. Märgi kõrgus on 22,5 mm ja laius 21,5 mm.

(2) Paikuse osavalla vapimärk on 925 hõbedast rinnamärk, mille 1. kihiks on 22x20 mm tammelehtedest pärg925 hõbedast ning 2. kihiks 10x13 mm osavalla vapp 925 hõbedast, kullatud999 kullaga, kuumemailitud.

(3) Tõstamaa osavalla vapimärgil on osavalla vapi kujutis, mis on piiratud pärjaga.

(4) Igal isikul on õigusteha ettepanek vapimärgi andmiseks. Ettepanek tuleb esitada kirjalikult 15. jaanuariks märkides ära:

1) kandidaadi ees- ja perekonnanimi;

2) põhjendus, mille eest tunnustust avaldatakse;

3) ettepaneku esitaja nimi, kontaktandmed, kuupäev ja allkiri.

(5) Vapimärgi andmise otsustab osavallakogu koosseisu häälteenamusega. Osavallakogu võib määrata vapimärgi saajale ka ühekordse rahalise preemia.

(6) Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, millel on osavalla vapp, vapimärgi number ja saaja nimi. Tunnistusele kirjutab alla osavallakogu esimees.

(7) Vapimärk, tunnistus ja rinnamärk antakse üldjuhul üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval üritusel.

(8) Vapimärk antakse isikule üks kord.

§ 16. Tänukirja kirjeldus ja andmise kord

(1) Ettepaneku tänukirja andmiseks võib teha osavallakogu liige, linna ametiasutuse teenistuja ja osavalla territooriumil asuva linna ametiasutuse hallatava asutuse juht, märkides ära põhjenduse, mille eest isik tänukirja väärib, ning tänukirja üleandmise soovitav aeg ja koht.

(2) Tänukirja andmine otsustatakse osavallakogu esimehe otsusega.

(3) Tänukirjal on osavalla vapp, tekst autasustatu nimega ning selgitus, mille eest tänukiri antakse. Tänukirjale kirjutab alla osavallakogu esimees.

(4) Tänukirja võib ühele isikule anda mitu korda.

4. peatükk Osavallakogu moodustamine ja töökorraldus

§ 17. Osavallakogu moodustamine

(1) Audru osavallakogusse kuulub 15 liiget, Paikuse osavallakogusse kuulub 13 liiget, Tõstamaa osavallakogusse kuulub 7 liiget, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud erisust.

(2) Osavallakogu liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht on volikogu valimispäeval rahvastikuregistri järgi osavalla territooriumil.

(3) Osavallakogu moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

2) kohad osavallakogus jagatakse volikogusse kandideerinud isikute vahel vastavalt saadud häälte arvule olenemata sellest, kas isik kandideeris volikogusse erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina;

3) kui võrdse häälte arvuga isikute suhtes tuleb otsustada, kes saab osavallakogu liikmeks, otsustatakse see liisu heitmise teel.

(4) Osavallakogu koosseisu ja asendusliikmete järjekorra nimekirjas kinnitab linnavalitsuse poolt moodustatud osavallakogu valimiskomisjon, lähtudes valimistulemustest ning isiku kirjalikust nõusolekust osaleda osavallakogu töös.

(5) Juhul, kui volikogu valimiste vahelisel ajal jääb osavallakogu liikmete arv alla lõikes 1 sätestatust, loetakse kuni uute volikogu valimisteni osavallakogu koosseisu suuruseks allesjäänud liikmete arv.

(6) Osavallakogu volitused lõpevad samal ajal volikogu volituste lõppemisega.

(7) Osavallakogu liikmele makstakse tasu osavallakogu tööst osavõtu eest ja hüvitust osavallakogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(8) Osavallakogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras.

§ 18. Osavallakogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Osavallakogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:

1) tagasiastumisega;

2) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel osavalla territooriumil;

3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;

4) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;

5) surmaga.

(2) Osavallakogu esimees teavitab osavallakogu valimiskomisjoni esimeest kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisest.

§ 19. Osavallakogu liikme volituste peatumine

(1) Osavallakogu liikme volitused peatatakse:

1) kui osavallakogu liige on valitud Pärnu linnapeaks või kinnitatud linnavalitsuse liikmeks;

1¹) volikogu liikme volituste täitmise ajaks;

2) kui isik on nimetatud linnavalitsuse ametnikuks või asunud töötama linnavalitsuses töölepingu alusel;

3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

4) osavallakogu valimiskomisjoni otsuse alusel, kui ta on puudunud osavallakogu koosolekutelt vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal osavallakogu koosolekuid ei toimunud.

(2) Osavallakogu esimees teavitab osavallakogu valimiskomisjoni esimeest kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisest.

§ 20. Osavallakogu asendusliige

(1) Osavallakogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub osavallakogu liikme asemele asendusliige, kes määratakse osavallakogu valimiskomisjoni otsusega.

(2) Osavallakogu valimiskomisjon teeb §-des 18, 19 ja 21 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist. Kui osavallakogu valimiskomisjon on valitud osavallakogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva määruse § 18 lõikes 1 või § 19 lõikes 1 sätestatud asjaolude tõttu osavallakogu liige ei saa osavallakogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab osavallakogu valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

(3) Osavallakogu valimiskomisjon teavitab viivitamata asendusliiget õigusest saada osavallakogu liikme volitused. Asendusliige peab kolme tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates teavitama kirjalikult osavallakogu valimiskomisjoni, kas ta soovib osavallakogu töös osaleda.

(4) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa osavallakogu töös osaleda käesoleva määruse § 18 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

(5) Kui asendusliige ei saa osavallakogu töös osaleda määruse § 19 lõikes 1 märgitud aluste ilmnemise tõttu, jääb ta asendusliikmete nimekirja ning koha vabanemisel on võimalik nimetada ta osavallakogu liikmeks.

§ 21. Osavallakogu liikme volituste taastumine

(1) Osavallakogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse osavallakogu valimiskomisjoni esimehele. Avaldust ei pea esitama, kui osavallakogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks või volikogu liikme volituste täitmise ajaks.

(2) Osavallakogu liikme volituste taastumisel lõppevad selle asendusliikme volitused, kes määrati asendusliikmena osavallakogusse viimasena.