Rae Vallavalitsuse palgajuhend
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 35 ja 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 63 lõigete 1 ja 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Rae Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi asutus) palgajuhend.
(2) Palgajuhendi eesmärk on tagada töö õiglane, konkurentsivõimeline ja läbipaistev tasustamine.
§ 2. Mõisted
(1) Palgajuhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) ametnik – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes teostab avalikku võimu. Ametnik nimetatakse ametikohale ja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse alusel. Ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks;
2) töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning tema teenistuskohta nimetatakse töökohaks;
3) teenistuja – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja;
4) teenistuskoht – asutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht;
5) palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise lisatasu ning asendustasu;
6) töötasu – töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise lisatasust, valveaja lisatasust ja asendustasust;
7) põhipalk – teenistuja palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal;
8) muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest;
9) tulemuspalk – vallavanema või tema volitatud isiku poolt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu;
10) lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest – ametijuhendis või töölepingus sätestamata teenistusülesannete täitmise eest makstav täiendav tasu;
11) lisatasu - seaduse alusel makstav lisatasu valveaja, ületunnitöö, ööajal tehtava töö ja riigipühadel tehtava töö eest;
12) preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav lisatasu;
13) asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis;
14) eritingimustes töötamine – töötamine tavapärasest erinevas olukorras;
15) hüvitis – seaduses või käesolevas palgajuhendis ettenähtud rahaline väljamakse.
§ 3. Tasustamise üldpõhimõtted
(1) Teenistujate töö tasustamisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast määrusest.
(2) Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.
(3) Teenistujale palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse personalikulude eelarvet.
§ 4. Palga ja töötasu komponendid
(1) Ametniku palk ja töötaja töötasu koosneb:
1) põhipalgast,
2) muutuvpalgast,
3) asendustasust,
4) eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest.
§ 5. Palgagrupid ja palgaastmete vahemikud
(1) Teenistujate töö tasustamise aluseks on teenistuskohtade palgagrupid ja põhipalga vahemik.
(2) Asutuse teenistuskohad on jaotatud viide palgagruppi, mille põhimõtted on kirjeldatud lisas 1.
(3) Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade põhipalga miinimum- ja maksimummäärad (Lisa 2).
(4) Palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab vallavanem, eelkõige kui kõrgemat põhipalka saavad palgaturul sarnase kvalifikatsiooniga spetsialistid või on vajadus täita asutuse jaoks oluline ametikoht või säilitada väga raskesti asendatavat kompetentsi.
§ 6. Põhipalga ja töötasu määramine
(1) Ametniku põhipalga määramisel lähtutakse käesoleva määrusega vastavale ametikohale kehtestatud põhipalga vahemikust ning ametikohale esitatud nõuetest haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele.
(2) Ametniku põhipalk määratakse vallavanema käskkirjaga.
(3) Töötaja töötasu lepitakse kokku vallavanema ja töötaja vahel sõlmitavas töölepingus või selle lisas. Töötaja töölepingus ettenägemata tulemuspalk, preemia, lisatasud täiendavate teenistusülesannete täitmise eest ja asendustasu määratakse vallavanema käskkirjaga. Töötajale töötasu määramisel lähtutakse asutuse palgavahemikest ning töökohale seatud tingimustest haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele.
(4) Ettepaneku põhipalga määramiseks või töötasu kokkuleppimiseks ning põhipalga või töötasu muutmiseks teeb vahetu juht vastava valdkonna abivallavanema kaudu.
(5) Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas jaanuarikuus. Juhul, kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi. Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt teenistujate põhipalkade muutmist.
(6) Erandjuhtudel tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja vallavanema nõusolekul individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul.
(7) Katseajal võib määrata teenistuja (v.a töötaja, kellele makstakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäära) põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest kuni 10% madalama palgamäära.
§ 7. Muutuvpalk
(1) Muutuvpalk on teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta:
1) tulemuspalgana;
2) lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest;
3) preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.
(2) Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.
(3) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kokku kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.
(4) Tulemuspalka makstakse eelnevalt seatud eesmärkide eeldatust efektiivsemalt ja silmapaistva kvaliteediga ühekordse tasuna kord aastas. Eesmärkide ja tulemuste loetelu ning täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vahetu juht kokku arengu- ja hindamisvestlusel. Tulemuspalka võib maksta ka kollektiivile, kui kriteeriumid on kindlaks määratud kollektiivi tasandil.
(5) Ettepaneku teenistujale tulemuspalga maksmise ja suuruse osas teeb teenistuja vahetu juht. Lõpliku otsuse teenistuja tulemuspalga suuruse kohta teeb vallavanem.
(6) Tulemuspalga maksmisel tuleb käskkirjas näidata selle maksmise põhjendus ning ajavahemik, mille eest tulemuspalk määratakse.
(7) Tulemuspalka ei maksta:
1) teenistujale katseajal;
2) teenistujale, kelle teenistussuhe oli tulemustasu maksmise aluseks oleva hindamisperioodi jooksul peatunud rohkem kui 8 kuud hindamisperioodist;
3) ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal;
4) töölepingu seaduse § 88 lõike 3 kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale aasta jooksul hoiatuse tegemisest.
(8) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse teenistujale, kes täidab ülesandeid, mis ei tulene tema teenistuskoha eesmärgist ega ametijuhendist. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust.
(9) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui ülesannete kestus on pikem kui kuus kuud, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.
(10) Ettepaneku lisatasu maksmiseks täiendavate teenistusülesannete osas teeb teenistuja vahetu juht. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab vallavanem.
(11) Erakordsete teenistusalaste saavutuste või kauaaegse laitmatu teenistuse eest võib teenistujale maksta preemiat.
(12) Ettepaneku preemia määramiseks esitab vallavanemale teenistuja vahetu juht. Otsuse teenistuja preemia osas teeb vallavanem.
(13) Preemia maksmisel kohaldatakse käesoleva määruse § 7 lg 7 punktides 1, 3 ja 4 sätestatut.
(14) Samade ülesannete täitmisega seoses teenistujale lisatasu ja preemiat samaaegselt ei maksta.
§ 8. Asendustasu ja eritingimustes töötamise lisatasu
(1) Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.
(2) Lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest makstakse, lähtudes asendatava ametniku põhipalgast proportsionaalselt ülesannete mahuga, mida asendaval ametnikul tuleb täita asendatava ametniku eest.
(3) Ettepaneku puuduva teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale teeb vallavanemale vahetu juht. Ülesannete määramise ja asendustasu maksmise ulatuse otsustab vallavanem.
(4) Eritingimustes töötamise eest makstakse lisatasu:
1) ületunnitöö eest;
2) valveaja eest;
3) ööajal töötamise eest, kui nimetatud kohustus ei sisaldu teenistuja ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel või töötasu kokku leppimisel;
4) riigipühal töötamise eest.
(5) Eritingimustes töötamise eest makstakse lisatasu vastavalt avaliku teenistuse seadusele ja töölepingu seadusele.
(6) Kui ületunnitöö, valveaeg, ööajal ja riigipühal töötamine hüvitatakse rahas, peavad need kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.
(7) Puuduva teenistuja ülesannete täitmise ja eritingimustes töötamise eest makstava lisatasu korral ei rakendu 20% muutuvpalga ülempiir.
§ 9. Hüvitised
(1) Teenistujale võib vajadusel võimaldada kasutada ametiautot või vallavanema käskkirja alusel hüvitada isikliku sõiduauto töö- või ametisõitudeks kasutamise kulud. Nimetatud kulud ning nende hüvitamise piirmäärad ja korra kehtestab vallavanem käskkirjaga.
(2) Teenistujale võib hüvitada töötervishoiuarsti soovitustest lähtuvate või tervist hoidvate teenuste kasutamisele tehtud kulutused osaliselt või täielikult. Nimetatud kulud ning nende hüvitamise piirmäärad ja korra kehtestab vallavanem käskkirjaga.
(3) Teenistujale makstakse haigestumise või vigastuse korral vähemalt kolm kalendripäeva kestva töövõimetuslehe alusel seadusega mittehüvitatavate teise ja kolmanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest palgast.
§ 10. Täiendavad sotsiaalsed garantiid
(1) Vallavanem võib otsustada maksta oma käskkirjaga toetust järgmistel juhtudel:
1) teenistuja perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral teenistujale või teenistuja surma korral tema lähisugulastele;
2) isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul;
3) teenistusest vabastamisel vähemalt viieaastase teenistusstaaži puhul vanaduspensionile jäämise tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi tõttu või pikaajalise töövõimetuse tõttu lisaks seaduses ettenähtule kuni kolme kuu põhipalga ulatuses.
(2) Toetusi makstakse teenistujatele võrdselt.
(3) Toetuste maksmise kord ja suurus kinnitatakse vallavanema käskkirjaga.
§ 11. Palga ja töötasu arvestamine ja maksmine
(1) Palga ja töötasu arvestusperioodiks on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka või töötasu proportsionaalselt töötatud aja eest.
(2) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 5. tööpäevaks sularahata arvelduse korras ülekandega teenistuja märgitud pangakontole. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada kirjalikult rahandusametit.
(3) Rahandusamet väljastab teenistujale e-posti teel teatise arvestatud palga või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta.
(4) Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult ja palgaarvestajalt.
(5) Teenistuja palgalt või töötasult peetakse kinni maksud ja maksed, mille eest talle on ette nähtud kaitse vastavalt käesoleva määruse lisale 3.
(6) Asutus võib ametniku palgast kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Töötaja puhul on selleks vajalik töötaja kirjalik nõusolek.
§ 12. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine
(1) Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.
(2) Puhkusetasu makstakse eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Kokkulepe puhkusetasu maksmise osas sõlmitakse puhkuste ajakava koostamisel.
(3) Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.
§ 13. Vallavanema ja abivallavanema tasustamine
(1) Vallavanema ja abivallavanema põhipalga, lisatasude ja preemiate maksmise ning täiendavate kulutuste hüvitamise otsustab vallavolikogu. Hüvitisi (v.a isikliku sõiduauto töö- või ametisõitudeks kasutamise kulud või vajadusel võimalus kasutada ametiautot) ja toetusi, mida makstakse vallavalitsuse kõikidele teenistujatele ühesugustel alustel, makstakse samadel alustel ka vallavanemale ning abivallavanematele.
§ 14. Määruse kehtetuks tunnistamine
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 15. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
| Palgagrupp | Teenistusgrupp | Teenistusgrupi kirjeldus | |
|---|---|---|---|
| V | juht | Struktuuriüksuse juhtimine, töö organiseerimine ja | |
| kontrollimine, valdkonna arendamine. Oluline ja | |||
| iseseisev otsustus- ning vastutuspädevus | |||
| valdkonna juhtimisel ja valdkonna arendus- | |||
| tegevustes | |||
| IV | tippspetsialist | Valdkonna arendustegevuses osalemine ning | |
| iseseisvalt keerukate ülesannete lahendamine. | |||
| Oluline otsustus- ja vastutuspädevus oma ameti- | |||
| või tööülesannete täitmisel, oma tegevusvald- | |||
| konnas teiste ametnike või töötajate juhendamine | |||
| III | keskastme spetsialist | Keerukamate ülesannete täitmine ja oma spetsiifilises töövaldkonnas nõustamine. Otsustus- ja vastutuspädevus oma ameti- või tööülesannete täitmisel | |
| II | nooremspetsialist | Protsesside toetamine, kindlate ja rutiinsete | |
| tööülesannete täitmine. Otsustus- ja | |||
| vastutuspädevus reguleeritud tööülesannete | |||
| piires | |||
| I | tööline | Rutiinsete ja ühetaoliste tegevuste täitmine, vähese iseseisva otsustuspädevusega. | Rutiinsete ja ühetaoliste tegevuste täitmine, |
| vähese iseseisva otsustuspädevusega. |
| palgagrupp | palgamäära vahemik eurodes — miinimum | maksimum |
|---|---|---|
| V (juht) | 3100 | 4200 |
| IV (tippspetsialist) | 2400 | 3400 |
| III (keskastmespetsialist) | 1800 | 2900 |
| II (nooremspetsialist) | 1500 | 2300 |
| I (tööline/tugiteenistuja) | riiklik alampalk | 2250 |
| Maks või makse | Maksu või makset saav asutus | Maksu või maksega kaasnev kaitse |
|---|---|---|
| Tulumaks | Maksu- ja Tolliamet | Tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust |
| Töötuskindlustusmakse | Töötuskindlustusmaksest rahastatakse töötuskindlustust, mis tagab töötajale kaitse töötuks jäämise korral (hüvitised, toetused ja teenused) | |
| Kohustusliku kogumispensioni makse | Kogumispensioni maksest rahastatakse II samba pensioni | |
| Sotsiaalmaks | Sotsiaalmaksust rahastatakse ravikindlustust ning I ja II samba pensioni |
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.