LegalizeLaevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning laevaliiklusjuhi atesteerimise kord
Määrus kehtestatakse «
» § 51 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi laevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning atesteerimise kord, kutsetunnistuse väljastamise kord ning kutsetunnistuse vormid.
§ 2. Laevaliiklusjuhtide kvalifikatsiooniastmed
§ 3. Laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse saamine
(1) Laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse saamiseks tuleb läbida järgmised etapid:
1) käesoleva määruse §-s 4 nimetatud valikukriteeriumid;
2) kutsekoolitus;
3) kvalifikatsioonieksam.
(2) Transpordiamet väljastab kutsekoolituse ja kvalifikatsioonieksami edukalt läbinud laevaliiklusjuhile kutsetunnistuse ja teenistusraamatu.
§ 4. Laevaliiklusjuhi kandidaadile esitatavad nõuded
(1) Laevaliiklusjuhina võib töötada isik, kellel on vähemalt 500 ja suurema kogumahutavusega laeva laevajuhi kvalifikatsioon, kes valdab eesti keelt ja kõrgtasemel inglise keelt.
(2) Enne laevaliiklusjuhi kandidaadi kutsekoolitusele lubamist peab kandidaat läbima sobivustesti, isikuomaduste hindamise ja üldise tervisekontrolli vastavalt tööandja nõuetele.
(3) Sobivustest peab määrama kandidaadi oskused leida olulist informatsiooni muu informatsiooni hulgast, kombineerida auditiivset ja visuaalset informatsiooni, demonstreerida ruumilist ja olukorra taju, tegutseda teadlikult ja otsustavalt kiiretes olukordades ning täita mitut ülesannet samaaegselt. Testid peavad näitama, kas kandidaadid on suutelised tegema rutiinset tööd, töötada standardite, määruste ja struktureeritud protsesside raames, samuti kandidaadi kommunikatiivseid oskusi.
(4) Isikuomaduste hindamisel hinnatakse kandidaadi oskust töötada meeskonnas.
§ 5. Laevaliiklusjuhi koolitus
(1) Transpordiamet kooskõlastab laevaliiklusjuhi koolituse õppekavad.
(2) Mereõppeasutus, mis korraldab laevaliiklusjuhi koolitust, peab olema läbinud auditeerimise, laevaliiklusjuhi õppekava peab olema vastavuses Transpordiameti nõuetega ning Transpordiamet peab olema heaks kiitnud laevaliiklusjuhi kutse- ja taseme tõstmise koolituse.
(3) Laevaliiklusjuhi koolitus jaguneb kutse-, täiendus- ja taseme tõstmise koolituseks ning koolituseks töökohal.
(4) Laevaliiklusjuhi kandidaat peab läbima kutsekoolituse, mis annab kandidaadile pädevuse töötamaks laevaliiklusjuhina. Kutsekoolituse läbinu minimaalsed pädevusnõuded on esitatud lisas 2.
(5) Enne, kui laevaliiklusjuht hakkab täitma kohustusi Transpordiametis, peab ta läbima koolituse töökohal vanemlaevaliiklusjuhi juhendamisel. Koolitus töökohal hõlmab järgmist:
1) teadmised kohaliku või piirkondliku meretopograafia, hüdrograafia ja meteoroloogia iseärasustest;
2) teadmised õigusaktidest, mis on seotud laevaliiklusjuhi vastutuse ja tegevusega;
3) teadmised laevaliiklusteenusest;
4) süstemaatilised ja praktilised teadmised ning kogemus laevaliiklusjuhi ja töö vahikorra vanema ülesannetest, kohustustest ja vastutusest Transpordiametis.
(5) Koolitus töökohal dokumenteeritakse ja registreeritakse laevaliiklusjuhi teenistusraamatus.
(6) Täienduskoolituse peab läbima iga laevaliiklusjuht iga 5 aasta järel pärast viimast taseme tõstmise koolitust.
(7) Taseme tõstmise koolituse lisas 3 toodud pädevusnõuete kohaselt peavad läbima kõik vanemlaevaliiklusjuhi kandidaadid.
(8) Transpordiamet korraldab laevaliiklusjuhi iga-aastase atesteerimise. Atesteerimisel hinnatakse laevaliiklusjuhtide oskust jälgida olukorra kujunemist ja reageerida sellele adekvaatselt, teadete edastamisel kasutatavate väljendite lihtsust ja korrektset kasutamist ning ohtlike olukordade ettenägemist ja neile sobivate lahenduste kavandamist.
§ 6. Kvalifikatsioonieksam
(1) Laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmiseks ja kvalifikatsiooni omistamiseks moodustab koolitusasutus komisjoni. Komisjoni koosseis peab olema kooskõlastatud Transpordiametiga. Komisjoni koosseisu peavad kuuluma Transpordiameti kooseisus töötavad laevaliiklusjuhid.
(2) Kvalifikatsioonieksami edukalt läbinuile väljastatakse laevaliiklusjuhi kutsetunnistus ja teenistusraamat.
(3) Vanemlaevaliiklusjuhi kvalifikatsiooni saamiseks on vajalik:
1) vähemalt kaheteistkuuline tööperiood laevaliiklusjuhina;
2) edukalt läbitud iga-aastane atesteerimine;
3) edukalt läbitud taseme tõstmise koolitus.
(4) Juhul kui iga-aastane atesteerimine näitab, et tunnistuse omaniku pädevus on langenud allapoole laevaliiklusjuhi või vanemlaevaliiklusjuhi pädevust, peab isik läbima täienduskoolituse või koolituse töökohal vastavalt keskuse juhi otsusele.
(5) Kui ülesannete täitmises on tekkinud kuuekuuline paus, on vajalik enne töökohustuste täitma asumist läbida täienduskoolitus, taseme tõstmise koolitus või koolitus töökohal vastavalt Transpordiameti otsusele.
§ 7. Kutsetunnistuse, teenistusraamatu ja kinnituslehe väljastamine
(1) Transpordiamet väljastab käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohase laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse ja lisas 4 toodud vormi kohase laevaliiklusjuhi teenistusraamatu. Laevaliiklusjuhi tunnistuse ja laevaliiklusjuhi teenistusraamatu väljastamise aluseks on läbitud kutsekoolitus ja edukalt sooritatud laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksam. Andmed koolituse kohta ning eksamitulemused märgib teenistusraamatusse Transpordiamet koolitaja tõendite alusel.
(2) Transpordiamet märgib teenistusraamatusse kutsetunnistuse andmed, läbitud koolitused ja koolituse töökohal, märke vahivanema kohustuste täitmise võimalikkuse kohta, tööperioodi VTS keskuses, samuti pideva tööperioodi katkestused, mis kestavad enam kui kuus kuud. Teenistusraamat täidetakse eesti ja inglise keeles.
(3) Käesoleva määruse lisas 4 toodud vormi kohase laevaliiklusjuhi teenistusraamatu kinnituslehe väljastab Transpordiamet ja selles märgitakse kohustused, piirangud ja muud kinnituslehe täitmiseks vajalikud andmed. Esimest korda väljastatakse kinnitusleht pärast töökohal koolituse läbimist, seejärel pärast edukalt lõpetatud täiendus- või taseme tõstmise koolitust. Laevaliiklusjuhi teenistusraamatu kinnitusleht väljastatakse kehtivusega kuni viis aastat. Laevaliiklusjuhi ja vanemlaevaliiklusjuhi töökohustusi võib täita vaid kehtiva teenistusraamatu kinnituslehe olemasolul.
(4) Transpordiamet võib tunnustada laevaliiklusjuhi tunnistust või laevaliiklusjuhi teenistusraamatut, mille on välja andnud teise riigi pädev ametiasutus. Tunnustamise eelduseks on edukas töökohal koolituse läbimine.
📎 KLIM_m2_lisa1.pdf (PDF annex)
| Pädevus | Teadmised ja oskused |
|---|---|
| Merendusalase standardfraseoloogi a tundmine | Eesti ja inglise keel Piisav keeleoskus merekaartide, väljaannete ja seadusandlike aktide kasutamiseks; mõista meteoroloogilist, veeteede ja sadamatega seotud ohutusinfot ning suuta suhelda teiste laevade, kaldaüksuste ja asutustega; oskus kasutada ja mõista põhilist navigatsioonialast sõnavara; kõne peab olema: –arusaadav; –täpne; –selge hääldusega; –lihtsalt mõistetav. |
| Liikluskorraldus | Õigusaktid 1. Vajalik riiklik ja rahvusvaheline seadusandlus; 2. VTS ülesannetega seotud juriidiliste kohustuste mõjud; 3. Laevadokumendid ohutuse aspektist. |
| VTS keskkond 1. Liiklusskeemid; 2. VTS tööpiirkond. | |
| Liikluse jälgimine / korraldamine Põhjalikud teadmised vastavast riiklikust ja rahvusvahelisest seadusandlusest, menetlused, seadmed, laevaliikluse korraldamisega ja jälgimisega seotud oskused ja võtted. | |
| Tehnilised seadmed ja vahendid | Põhiseadmed 1. Telekommunikatsioon; 2. radar; 3. audio/video; 4. VHF/DF; 5. Tegevuse/olukorra jälgimine seadmete abil. |
| Põhisüsteemid 1. Arvutisüsteemid; 2. juhtimisinfo; 3. manuaalseire; 4. radarseire. | |
| --- | --- |
| Arenevad tehnoloogiad 1. ECS; 2. VTMIS; 3. AIS. | |
| Navigatsioon | Merekaartide kasutamine Teadmised ja oskused kasutada merekaarte ja väljaandeid. 1. Kaartide info ja terminoloogia; 2. asukoha märkimine kaardile; 3. tõeline-, magnet-, kaardi- ja põhjakurss; 4. kursi/kiiruse/vahemaa/aja arvutused; 5. tõusud/mõõnad (looded) ja hoovused; 6. liiklusskeemid; 7. merekaartide ja väljaannete korrektuur. |
| Kokkupõrgete vältimine Kokkupõrke Vältimise Reeglite sisu, rakendamise ja eesmärgi mõistmine. | |
| Meremärgid Erinevate poisüsteemide ja elektrooniliste navigatsiooni abivahendite tundmine. | |
| Navigatsiooniseadmed Põhiteadmised laeva navigatsioonivarustusest ja navigatsiooniseadmetest (radar, kompassid, ECDIS, ECS jne). | |
| Pardatoimingud Põhiteadmised: 1. laevaterminoloogiast; 2. erinevatest laeva- ja lastitüüpidest, kaasa arvatud ohtlike kaupade klassifikatsioon; 3. püstuvusest; 4. jõuseadmetest; 5. välisjõududest; 6. silla protseduuridest. | |
| Sadamatoimingud Teadmised sadamatoimingutest ja oskus koordineerida järgmist infot: 1. lootsimine; 2. sadamatoimingud (kaasa arvatud situatsioonplaanid); 3. turvalisus; 4. puksiirid ja pukseerimine; 5. laevaagendid; 6. muud seotud teenused. | |
| Infovahetus | Kommunikatsioonialased põhioskused Teadmised: 1. inimeste vahelisest suhtlemisest; 2. probleemidest, mis võivad tõkestada või takistada suhtlusprotsessi; 3. verbaalse ja mitte-verbaalse suhtlemise erinevus; 4. kultuurilised tegurid, mis võivad takistada edastatud sõnumite ühtset arusaamist. |
| --- | --- |
| Koordineerida suhtlemist erinevate merendus- ja merendusega seotud asutuste vahel: 1. tavaolukorras; 2. häireolukorras; 3. tugifunktsioonid. | |
| Logiraamatu pidamine 1. käsitsi; 2. elektrooniliselt. | |
| Raadio | Raadiosideoperaatori tegevus 1. Raadiooperaatori tegevused ja toimingud; 2. VHF raadiosüsteemid ja nende kasutamine VTSis; 3. raadioseadmete kasutamine; 4. infovahetuse protseduurid, kaasa arvatud otsingu- ja päästetööd. |
| Psühholoogia | Diplomaatia Teadmine ja oskus korraldada: 1. avalikke suhteid; 2. tööalaseid telefonivestlusi; 3. läbirääkimisi teiste osapooltega. |
| Teistega suhtlemine Demonstreerida: 1. positiivset ja koostööaldist suhtumist; 2. empaatiavõimet; 3. oskust teha ja kuulata konstruktiivset kriitikat; | |
| 4. käsuliinist kinnipidamist; 5. oskust töötada meeskonnas. | |
| Ajajuhtimine Demonstreerida oskusi, mida nõutakse mitmete muutuvate ülesannete täitmisel ja eelisjärjekorda seadmisel. Demonstreerida initsiatiivi ja kriitilist mõtlemisoskust ootamatutes olukordades. | |
| Usaldusväärsus Demonstreerida: 1. täpsust; 2. põhjalikkust; 3. otsusekindlust. | |
| Stressiga toimetulek Demonstreerida otsuste tegemise oskust rutiinsetes, häireolukordades, paanikas olevate inimeste puhul ja muudes ootamatutes olukordades. |
📎 Original PDF: KLIM_m2_lisa2.pdf
| Pädevus | Teadmised ja oskused |
|---|---|
| Navigatsioon | Töö merekaartide ja väljaannetega Kindlustada, et 1. kõiki merekaarte ja väljaandeid korrigeeritakse õigeaegselt ja korrektselt ning koostatakse vastav dokumentatsioon; 2. VTSis kasutuselolevate andmete muutused registreeritakse korrektselt; 3. meremärgistus VTS tööpiirkonnas funktsioneerib etteantud parameetrite piires. |
| Merendusorganisatsioonid Põhjalikud teadmised merendusorganisatsioonidest (mis on seotud kohaliku VTS-ga). | |
| Sadama juhtimine Põhjalikud teadmised ja oskus koordineerida järgnevat infot: 1. lootsimine; 2. sadamatoimingud (kaasa arvatud situatsioonplaanid); 3. turvalisus ja ohutus; 4. puksiirid ja pukseerimine; 5. laevaagendid; 6. muud seotud teenused. | |
| Tehnilised seadmed ja vahendid | Seadmete kättesaadavus ja töökord Oskus määrata, kas VTS seadmed funktsioneerivad rahuldavalt ja vajadusel tegutseda vastavalt, et tagada teenuste osutamine nõutud tasandil. Samuti kõrvaldada defektid ja täita asjassepuutuvat dokumentatsiooni. |
| Psühholoogia | Diplomaatia Põhjalikud teadmised ja oskus täita järgmisi ülesandeid: 1. meedia ja avalikkusega suhtlemine; 2. tööalased telefonivestlused; 3. läbirääkimised teiste osapooltega. |
| Vahikorra korraldamine Demonstreerida oskust: 1. panna meeskond tööle; 2. juhatada ja organiseerida tööprogramme; | |
| 3. juhtida VTS vahikorda. | |
| --- | --- |
| Stressiga toimetulek Põhjalikud teadmised stressiga toimetuleku võtetest. | |
| Eriolukorrad | Merehäda, saaste vältimist ja eriolukordi puudutavate situatsioonplaanide rakendamine Omama teadmisi: 1. häireolukordi puudutavatest ette määratud protseduuridest ning koordineerima nende rakendamist; 2. lisaressursside kättesaadavusest ja nende kasutamise olukordadest; 3. olukordadest, millal võib vastutust delegeerida. Abistamine häireolukordadega seotud olukordade koordineerimisel. |
| Administreerimine | Planeerimine ja organiseerimine Demonstreerida oskust: 1. teha koostööd VTS kasutajate ja seotud teenustega VTS sõiduplaanide ja läbisõiduplaanide ettevalmistamisel ning VTS tööpiirkonda siseneva ja sealt väljuva liiklusega; 2. koostada ja kehtestada 24 tunni-liiklusplaani; 3. koostada ettekandeid; 4. täita logiraamatut; 5. hinnata ja dokumenteerida tegevust. |
| Seadusandlus | Üldine Põhjalikud teadmised: 1. juriidilistest kohustustest ja nende mõjust; 2. ohutusega seotud laevadokumendid; 3. seadused ja määrused, mis on seotud kohaliku VTS tegevusega. |
📎 Original PDF: KLIM_m2_lisa3.pdf
📎 KLIM_m2_lisa4.pdf (PDF annex)
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.