Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamise ja kinnitamise korda;
2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete (edaspidi lähteained) käitlemise korda;
3) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kontrolli ning identifitseerimise korda, samuti narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemiseks vajalike lubade väljastamise ja registreeringute tegemise korda ning kontrolli selle täitmise üle;
4) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainetega seotud informatsiooni ning aruandluse korda;
5) narkomaania leviku tõkestamise, narkomaanide ravi ja rehabilitatsiooni korda.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Seaduses kasutatavad mõisted
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) narkootilised ja psühhotroopsed ained – käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid;
11) uus psühhoaktiivne aine – psühhoaktiivset toimet avaldav aine, mis ei ole kantud käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja või ei kuulu nimekirjas loetletud ainete rühma, kuid millega võivad kaasneda sotsiaalsed või terviseriskid, sealhulgas on eelkõige sellise aine kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise risk;
12) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete rühm – käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud VI nimekirjas loetletud ainete rühma kuuluvad ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained;
2) lähteained – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 047, 18.02.2004, lk 1–10) artikli 2 alapunktis a ja nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT L 022, 26.01.2005, lk 1–10), artikli 2 alapunktis a nimetatud ained;
21) sisse- ja väljavedu – narkootilistele või psühhotroopsetele ainetele või lähteainetele tolliprotseduuri vabasse ringlusse lubamine (edaspidi import) või tolliprotseduuri eksport (edaspidi eksport) rakendamine või nimetatud ainete toimetamine Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse või vastupidi;
3) käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule;
4) käitleja – füüsiline või juriidiline isik, kes on seotud narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemisega;
5) käitlemiseks vajalikud load ja registreeringud – Ravimiameti antavad ühekordsed kindlaks määratud kehtivusajaga tegevusload või tehtavad registreeringud tootjatele, hulgimüüjatele, teadusasutustele ja muudele asutustele, lähteainete käitlejatele, sisse- ja väljaveoload ning impordi- ja ekspordiload, samuti jälitusasutuse antavad load käesoleva seaduse §-s 5 viidatud juhtudel;
6) narkomaania – psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel;
7) narkomaan – isik, kellel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest.
2. peatükk KÄITLEMISE KORD
§ 3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise piiramine
(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
(1) Käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine.
(2) Unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud.
(2) Psilotsiini või psilotsübiini sisaldavate seente kasvatamine on keelatud.
(4) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabi, riigi päästeasutuste ning rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavad ravimpreparaadid. Ravimitagavarade käitlemine peab toimuma käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 31. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad
(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab
määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist või arvestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust.
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud korras võib ette näha tingimused, millal teatud ravimpreparaate ei loeta tulenevalt nende kasutamise eesmärgist ja narkootilise või psühhotroopse aine sisaldusest narkootiliseks või psühhotroopseks ravimiks.
(3) Suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.
§ 4. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine
(1) I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks toimub Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel.
(2) I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemine peab vastama II nimekirja ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemise nõuetele.
(3) I nimekirjas nimetatud ainete ja ravimite meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks sisseveoloa saamise täiendavad tingimused sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel kehtestatud õigusaktis.
(4) II ja III nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid võib toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult narkootiliste ainete käitlemise õigust omav isik. II ja III nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite tootmiseks väljastab Ravimiamet tähtajalise loa, milles määratakse kindlaks toodetava ravimi kogus ning tootmiseks ettenähtud ajavahemik.
(5) IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid võib toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omav isik. Psühhotroopsete ainete käitlemise õigust ei pea taotlema narkootiliste ainete käitlemise õiguse olemasolul ja juhul, kui on tagatud psühhotroopsete ainete käitlemiseks nõutavad tingimused.
(5) V nimekirjas loetletud ainete käitlemisele kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 sätestatud piirangut.
(5) VI nimekirjas loetletud ainete rühmadele kohaldatakse I nimekirjas loetletud ainetele kehtestatud piiranguid.
(9) Apteegist võib elanikele II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti või narkootilise ravimi veterinaarretsepti alusel, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid ainult retsepti või veterinaarretsepti alusel. Teistele isikutele võib väljastada II, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid tellimislehe alusel.
(9) Ravimiseaduse § 33 lõikes 11 nimetatud Euroopa Liidu retsepti alusel narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja neid sisaldavaid ravimeid ei väljastata.
(10) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teadusuuringul või muul teaduslikul eesmärgil kasutamiseks peab taotlema loa Ravimiametilt.
(11) Loa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel eesmärgil tootmiseks või hulgimüügiks annab Ravimiamet ravimiseaduses ettenähtud tingimustel ja korras koos ravimite käitlemise tegevusloa andmisega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise õigus kantakse eritingimusena ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloale.
(13) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa annab Ravimiamet ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(14) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu.
(15) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja korra kehtestab
.
§ 41. Lähteainete käitlemine
(1) Lähteainete käitlemisel lähtutakse lisaks käesolevas seaduses reguleeritule järgmistest Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivatest vahetult kohalduvatest õigusaktidest:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta;
2) nõukogu määrusest (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad;
3) komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2015/1011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta ja nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1277/2005 (ELT L 162, 27.06.2015, lk 12–25);
4) komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2015/1013, millega kehtestatakse eeskirjad seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT L 162, 27.06.2015, lk 33–64).
(2) Esimesse kategooriasse kuuluvate lähteainete omamiseks, turuleviimiseks, impordiks, ekspordiks või vahendustegevuseks nõutava tegevusloa väljaandjaks on Ravimiamet.
(3) Tegevusloa saamiseks ja uuendamiseks peab tegevusloa taotleja esitama Ravimiametile komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1011 artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud dokumendid ning tasuma riigilõivu.
(4) Teise kategooria lähteaine turuleviimiseks, impordiks, ekspordiks ja vahendustegevuseks ning kolmanda kategooria lähteaine ekspordiks peab ettevõte registreerima oma tootmis- ja kauplemiskohtade (tegevuskohaks olevate ruumide) aadressid Ravimiametis ning tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Eestis püsivat tegevuskohta omav ettevõtja peab enne teise kategooria alamkategooriasse 2A kuuluva lähteaine omandamist registreerima nimetatud aine käitlemise Ravimiametis ja tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(5) Apteegiteenuse tegevusloa omaja ei pea taotlema käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 41 ettenähtud tegevusluba või registreeringut lähteainete omandamiseks, omamiseks ja kasutamiseks, kui lähteaineid kasutatakse lähteainete käitlemise nõudeid järgides ainult ravimite valmistamiseks.
(6) Lähteainete impordi- ja ekspordiloa väljaandjaks on Ravimiamet.
(7) Lähteainete impordi- ja ekspordiloa taotlemisel tasub taotluse esitaja riigilõivu.
(7) Sihtriigi pädevale asutusele narkootikumide lähteainete ekspordi eelse teate saatjaks on Ravimiamet.
(8) Lähteainete käitlemise aruanne tuleb komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1011 artikli 9 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1013 artikli 10 kohaselt esitada Ravimiametile.
§ 42. Uue psühhoaktiivse aine käitlemise tingimused
(1) Uueks psühhoaktiivseks aineks loetakse käesoleva seaduse § 2 punkti 11 tähenduses aine alates hetkest, kui riiklik ekspertiisiasutus on selle aine lõplikult identifitseerinud narkootilise ja psühhotroopse ainega sarnaneva ainega.
(2) Alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hetkest kohalduvad uuele psühhoaktiivsele ainele käesolevas seaduses narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele kehtestatud käitlemise tingimused, arvestades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjale kohaldatavaid käitlemise erinõudeid.
(3) Riiklik ekspertiisiasutus edastab teabe uue psühhoaktiivse aine identifitseerimise kohta Politsei- ja Piirivalveametile, kes teavitab sellest avalikkust oma veebilehel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusi kohaldatakse uuele psühhoaktiivsele ainele kuni selle narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kandmiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta alates uue psühhoaktiivse aine identifitseerimise kuupäevast.
(5) Kui uut psühhoaktiivset ainet ei ole ühe aasta jooksul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud, lõpeb sellele ainele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele kehtestatud käitlemise tingimuste kohaldamine ning aine tagastatakse selleks õigustatud isikule. Aine tagastamiseks võib õigustatud isik esitada kirjaliku taotluse aine hoiule võtnud korrakaitseorganile.
(6) Riiklik ekspertiisiasutus hoiab uut psühhoaktiivset ainet selle säilimist tagaval viisil.
(7) Uus psühhoaktiivne aine hävitatakse, kui see lisatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Uus psühhoaktiivne aine hävitatakse ka juhul, kui ühe aasta möödumisel alates aine identifitseerimise kuupäevast ei ole aine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud ning õigustatud isik ei ole selle aja jooksul taotlenud aine tagastamist või õigustatud isikut ei ole tuvastatud.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui uut psühhoaktiivset ainet käideldakse meditsiinilisel, tööstuslikul või teaduslikul eesmärgil ja õigustatud isik esitab selle kohta tõendi. Uue psühhoaktiivse aine omanik või valdaja võib igal ajal taotleda aine hoiule võtnud korrakaitseorganilt aine tagastamist, näidates taotluses ära ainest lähtuva ohu puudumise, eelkõige juhul, kui ainet kasutatakse käesolevas lõikes sätestatud eesmärkidel.
(9) Uuest psühhoaktiivsest ainest teavitamise ning aine üleandmise, tagastamise, säilitamise ja hävitamise täpsema korra kehtestab
määrusega.
§ 5. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine süütegude ennetamise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil ning õppeotstarbel käitlemiseks
(1) Jälitusasutusesiseselt annab loa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks süütegude ennetamise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil ning õppeotstarbel käitlemiseks jälitusasutuse juht.
(1) Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis käideldakse narkootilisi ja psühhotroopseid aineid õppeotstarbel teenistuskoerte väljaõppe raames sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektori loal.
(2) Jälitusasutus ja sisekaitseline rakenduskõrgkool peab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguselist arvestust.
§ 6. Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete arvestus
(1) Juriidilisest isikust käitleja peab kirjalikult määrama vastutava füüsilise isiku ja tema äraolekul teda asendava isiku, kes peab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete arvestust ning edastab sellega seonduvat informatsiooni Ravimiametile käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud korras.
(3) Ravimiametil on õigus kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestust ning teha ettekirjutusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1011 artikli 9 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1013 artikli 10 alusel kogutud informatsioon narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete kohta edastatakse Euroopa Komisjonile.
(5) Statistilised andmed narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kogukäibe kohta riigis on avalikud.
§ 7. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete üleandmine, konfiskeerimine ja hävitamine
(1) Käitleja, kellel puudub õigus käidelda narkootilist või psühhotroopset ainet või lähteainet, kuid kes hoiab seda enda valduses, on kohustatud selle viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile üle andma. Aine üleandmise vormistamise ja säilitamise korra kehtestab
määrusega.
(2) Ravimite tootmise, hulgimüügi või jaemüügi tegevusloa omaja võib narkootilised ja psühhotroopsed ained tasu eest või tasuta üle anda teisele nimetatud ainete käitlemise õigust omavale ravimite tootmise, hulgimüügi või jaemüügi tegevusloa omajale. Lähteainete üleandmine peab toimuma käesoleva seaduse § 41 lõike 15 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(3) Kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus anda nimetatud aineid asutusele teadus- ja arendustegevuseks, kui asutusel on nimetatud ainete käitlemiseks käesoleva seaduse § 4 lõike 10 alusel väljastatud kehtiv luba, ning § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ning hävitamise korra kehtestab
määrusega.
§ 8. Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete nimekirjad
§ 9. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete ja uute psühhoaktiivsete ainete lõplik identifitseerimine
(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete ja uute psühhoaktiivsete ainete lõpliku identifitseerimise tagab riiklik ekspertiisiasutus.
(2) Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning nende lähteaineid sisaldavate ravimite ja nende kõlblikkuse määramise tagab Ravimiamet.
(3) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lõpliku identifitseerimise inimpäritoluga bioloogilistest materjalidest tagab riiklik ekspertiisiasutus.
(4) Riiklik ekspertiisiasutus ja Ravimiamet võivad tellida analüüse kodu- ja välismaistest laboratooriumidest.
§ 10. Narkomaania leviku tõkestamine
(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tarvitamise tõkestamist ning narkomaania leviku vähendamist korraldatakse korrakaitseseaduse §-s 20 nimetatud ennetusnõukogu koordineerimisel ning käesoleva seaduse ja Vabariigi Valitsuse kinnitatava vastavat valdkonda hõlmava strateegilise arengukava alusel.
(2) Vabariigi Valitsus ja kohaliku omavalitsuse üksused soodustavad igati narkomaania leviku tõkestamist taotlevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevust.
(3) Uimastiolukorra kohta olemasolevate epidemioloogiliste ja statistiliste andmete kogumise ja analüüsimise ning narkomaania leviku hindamisega tegeleb Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus.
§ 101. Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteem
§ 102. Varajase hoiatuse infosüsteemile juurdepääs, andmete esitajad ja andmete esitamise kord
§ 103. Varajase hoiatuse infosüsteemi kantavad andmed
§ 11. Narkomaania ravi
⋯
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.