Jäätmeseadus

§ 66⁸. Jäätmeveo teenustasu kehtestamine korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustusest vabastatud kohaliku omavalitsuse üksuses

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus, kes ei ole käesoleva seaduse § 135 lõike 2 alusel kohustatud korraldatud jäätmevedu korraldama, võib jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks, kehtestada jäätmeveo teenustasu, mis hõlmab § 66² lõikes 4 nimetatud kulusid.

(2) Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja selle tasumise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.

(3) Jäätmeveo teenustasule kohaldatakse käesoleva seaduse § 66² lõigete 2, 4 ja 5, § 66⁴ lõigete 1, 2 ja 5, § 66⁵, § 66⁶ lõigete 1 ja 2 ning § 66⁷ sätteid.

(4) Jäätmeveo teenustasu maksab kohaliku omavalitsuse üksusele selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elu- või tegevuskohta omav jäätmevaldaja.

(5) Jäätmeveo teenustasu on kindlaks määratud summa, mis on kuni 100 protsenti jäätmekäitlejale eelmisel aastal üleantud olmejäätmete hinnast jagatuna selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elu- või tegevuskohta omavate isikute arvuga, kuid mitte alla ühe euro ühes kalendrikuus jäätmevaldaja kohta.

(6) Jäätmeveo teenustasu määramisel iga jäätmevaldaja kohta võetakse arvesse selle jäätmevaldaja kasutatava kinnisasja liiki, pindala ja kasutusotstarvet.

§ 67. Jäätmevedaja valik

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks kohaldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös kohalike omavalitsuste koostööorganisatsiooni või teiste kohaliku omavalitsuse üksustega riigihangete seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Viimasel juhul võivad koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritooriumid moodustada ühe veopiirkonna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirkonna elanike arvu.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib riigihangete seaduse §-s 43 sätestatud korras korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust, mittetulundusühingut või sihtasutust, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit, või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all olevat äriühingut.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks riigihanke alusdokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 77 lõikest 4 ning arvestades käesolevas lõikes sätestatud erisusi. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks määratakse riigihanke alusdokumentides muu hulgas järgmised tingimused:

1) veopiirkond;

2) veetavate jäätmete liigid;

3) eeldatavad jäätmekogused;

4) jäätmekäitluskoht või -kohad;

5) hankelepingu kestus;

6) veotingimused, nagu veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;

7) jäätmeveoga seotud vabatahtlikud lisateenused, mille eest võib võtta lisatasu, ja jäätmeveoga seotud lisateenused, mis on otseselt jäätmeveoga seotud ja mille kulud peavad sisalduma korraldatud jäätmeveo teenustasus;

8) korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud jäätmevaldajate arv, nende kasutatavate kogumismahutite arv, tüüp, suurus ja tühjenduskordade arv aastas jäätmeliikide kaupa, vabatahtlike lisateenuste tarbimise eeldatav maht ning muud teenuse tarbimise mahtu kirjeldavad andmed;

9) klienditeeninduse aluspõhimõtted, kui halduslepinguga antakse vedajale üle jäätmevaldajatega arveldamise ja arve esitamise ülesanne;

10) jäätmevedaja kohustus kontrollida, kas üleantavad jäätmed on õigesti liigiti kogutud.

(3) Pakendijäätmete vedajaga sõlmitakse eraldi hankeleping.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud veopiirkonna elanike arv ei ole suurem kui 100 000.

(6) Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast.

(7) Korraldatud jäätmeveo teenuse korraldaja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes.

§ 68. Jäätmeveo õigus

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks on vajalik käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse registreering.

§ 69. Korraldatud jäätmeveoga liitumine

(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

(2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

(2) Kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses oleval kinnistul on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine riigi julgeoleku nõuete tõttu oluliselt takistatud, võib kohaliku omavalitsuse üksus jäätmevaldaja tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastada.

(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

§ 70. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab tema korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud tootja laiendatud tootjavastutusega seotud kohustustega.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui need jäätmed on hõlmatud laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusega, sõlmib kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega hankelepingu riigihangete seaduse kohaselt.

(1) Bio- ja segaolmejäätmete käitlejaga sõlmitakse eraldi hankelepingud, isegi kui mõlemat liiki jäätmeid käitleb sama teenuseosutaja.

(1) Biojäätmete taaskasutamine peab tagama biojäätmete ringlussevõtu ja vastama käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teenuse osutamiseks sõlmitud hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldatud taaskasutamise eesmärk kokku kogutud jäätmete puhul on muu hulgas täita käesoleva seaduse § 136³ lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve.

§ 71. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega.

(2) Jäätmehoolduseeskiri sätestab:

1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine;

1¹) käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud olmejäätmete liigiti kogumise korra;

2) jäätmetest inimese tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise meetmed, või kui vältimine ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas biojäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, kui jäätmetekkekohas ei ole tagatud biojäätmete kompostimine, segaolmejäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul ning olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, lähtudes kulutõhususest ja keskkonnahoidlikkusest;

2¹) biojäätmete kompostimise nõuded kompostimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt;

3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;

4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;

5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmise korra;

6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;

7) ehitus- ja lammutusjäätmete, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded;

8) teavet korduskasutuseks ettevalmistamise kohtadest;

9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;

10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded;

11) jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega jäätmeliikide kaupa ja käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel ettenähtud erandid;

12) jäätmete kogumise korralduse hajaasustusalal, kus on jäetud jäätmevedu korraldamata käesoleva seaduse § 66 lõike 3 alusel;

13) suurjäätmete kogumise korralduse.

§ 71¹. Jäätmevaldajate register

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra.

(1) Jäätmevaldajate registri eesmärk on pidada arvestust jäätmevaldajate üle ja avaldada teavet jäätmehoolduse kohta.

(2) Jäätmevaldajate registrisse andmete esitamise, registrist andmete väljastamise ja seotud andmekogudega andmete vahetamise eest ei ole õigust tasu küsida.

(3) Jäätmevaldajate registris töödeldakse isiku üldandmeid.

(4) Jäätmevaldajate registrisse kantud isikuandmed kantakse pärast korraldatud jäätmeveo lepingu lõppemist arhiivi, kus neid säilitatakse kuni viis aastat, mille järel need kustutatakse.

§ 71². Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö jäätmehoolduse korraldamisel

(1) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad jäätmehoolduse korraldamiseks moodustada ühisameti või -asutuse, mille moodustamisele, tegevuse alustele ja juhtimisele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 62¹–62³ sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Lisaks käesolevas seaduses ette nähtud juhtudele võivad kohaliku omavalitsuse üksused jäätmevaldajate nõustamise ja teavitamise kohustuse täitmise halduslepinguga üle anda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 nimetatud koostööorganile või omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu asutatud äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele.

5. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE RAHASTAMINE

§ 72. Jäätmehoolduse arendamise toetamine

6. peatükk JÄÄTMELUBA JA JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE

1. jagu Jäätmeluba

§ 73. Jäätmeluba

(1) Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

(2) Jäätmeluba on vaja:

1) jäätmete kõrvaldamiseks;

2) jäätmete taaskasutamiseks;

3) ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;

4) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;

8) jäätmehoidla käitamiseks;

9) prügila käitamiseks;

10) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.

(4) Jäätmeluba ei nõuta:

1) füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;

2) Päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;

3) isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga;

4) riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.

(5) on õigus määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.

§ 74. Jäätmekäitleja registreerimine

§ 75. Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks

2. jagu Jäätmeloa andmine, muutmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning jäätmeloa sisu

§ 76. Jäätmeloa andja

(1) Jäätmeloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).

§ 77. Jäätmeloa taotlemine

(4) Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.

§ 78. Jäätmeloa taotlus

(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloa taotluses:

1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;

2) käitlusprotsessi tulemusena tekkivate jäätmete ning nende edasise käitlemise või üleandmise kirjeldus;

3) jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus;

4) jäätmekäitluskoha tehniliste üksuste kirjeldus koos asukohaandmetega;

5) jäätmekäitluskoha aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;

6) jäätmekäitluskohas maksimaalne jäätmete ladustamise kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;

7) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise aeg;

8) jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kirjeldus;

9) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kirjeldus, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava;

10) jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga.

(2) Kui jäätmeluba taotletakse probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemiseks, tuleb taotluses esitada käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist tõendavad andmed koos asjakohaste dokumentidega. Andmeid ei pea esitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete veo, ümberpakkimise ja ladustamise korral.

(3) Kui jäätmeluba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks või prügila või jäätmehoidla käitamiseks, esitab taotleja loa andjale taotletava tegevuse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava füüsilise isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad ning pädevust tõendavad dokumendid.

(4) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vastutava isiku asjakohase koolituse ja pädevuse kohta kehtestab

määrusega.

(5) Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isikuna võib tegutseda ka välisriigis kutseoskused omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaamet.

§ 79. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus jäätmeloa taotluse kohta

§ 79¹. Jäätmeloa andmise avatud menetlus

§ 80. Jäätmeloa andmine ja teatavakstegemine

§ 81. Jäätmeloa sisu

(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloas:

1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;

2) lubatud jäätmekäitlustoimingud ja nende kirjeldus;

3) tegevuse kohta esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded;

4) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg;

5) käitlusvõimsused jäätmekäitluskohas või -kohtades jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides kalendriaasta jooksul;

6) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites, lähtudes käitluskoha tehnilistest ja ruumilistest võimalustest ning jäätmete ladustusviisist;

7) jäätmete ladustamise korral jäätmete taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise eeldatav aeg.

§ 82. Jäätmeloa kehtivusaeg

§ 83. Jäätmeloa andmisest keeldumine

(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alustele keeldub loa andja jäätmeloa andmisest, kui taotleja tegevus on olulises vastuolus keskkonna valdkonna tegevuskavaga või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavaga.

§ 84. Jäätmeloa muutmine

§ 85. Jäätmeloa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine

(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtivuse peatada kuni üheks aastaks, kui loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav.

(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt esitamata jäätmeveo saatekirja, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav.

§ 86. Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm

§ 87. Riigilõiv jäätmeloa taotlemisel ja muutmisel

3. jagu Jäätmeluba metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks

§ 88. Lisaandmed metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmeloa taotlemisel

§ 89. Metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine

(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudele keeldub loa andja metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui luba taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või luba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige on pannud toime keskkonnavastase, varavastase või majandusalase kuriteo ja kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.

§ 90. Metallijäätmeloa asukoht

4. jagu Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla käitamiseks ning järelhoolduseks

§ 91. Prügila käitamiseks jäätmeloa taotlemine

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele esitab prügila käitamiseks jäätmeloa (edaspidi prügilaluba) taotleja loa andjale:

1) andmed ladestatavate jäätmete koguse kohta jäätmekoodide ja -liikide kaupa;

2) andmed prügila kavandatud mahutavuse kohta ruumala- ja massiühikutes;

3) prügila asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;

4) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid või rahalist tagatist tõendava dokumendi;

5) prügila töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavate meetmete kirjeldused;

6) andmed kavandatava prügila liigi kohta;

7) prügila sulgemise ja järelhoolduse kava;

8) käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava;

9) saastamise vältimiseks ja vähendamiseks kavandatavate meetmete kirjelduse.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii ja rahaline tagatis peavad kehtima kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse ajal, et tagada käitaja suutlikkus täita oma ülesandeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud nõuet võib Keskkonnaameti nõusolekul mitte rakendada püsijäätmeprügila korral.

§ 92. Prügilaloa taotluses esitatud andmete kontroll

§ 93. Prügilaloa sisu

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügilaloaga:

1) prügila liik käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel;

2) prügilasse ladestatavate jäätmete liigid vastavalt jäätmenimistule ning jäätmete kogus kas üldkogusena või vajaduse korral jäätmeliikide kaupa või jäätmeliikide lõikes jäätmekoguste summana;

3) prügila kasutamist, keskkonnaseiret ning järelevalvet käsitlevad nõuded;

4) loa taotleja kohustus vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale aru anda prügilasse vastuvõetud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta ning loa andja teavitamise kord.

§ 94. Prügilaloa andmisest keeldumine

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätetatule keeldub loa andja prügilaloa andmisest, kui:

1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii või rahaline tagatis;

2) prügila ei vasta käesoleva seaduse § 33 alusel kehtestatud nõuetele;

3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita prügila personali vajalikke oskusi tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;

4) prügila käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.

§ 94¹. Jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks

(1) Jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisel kohaldatakse käesolevas jaos, välja arvatud § 91 lõike 1 punkt 7 ning § 93 punkt 1, sätestatut. Käesoleva seaduse § 1 lõigetes 3² ja 3⁴ nimetatud jäätmete ladestamiseks rajatava jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloa suhtes ei kohaldata § 91 lõike 1 punktis 4 ja § 94 punktis 1 sätestatut.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks, esitama loa andjale:

1) andmed jäätmehoidla võimalike alternatiivsete asukohtade kohta;

2) kaevandamisjäätmekava;

3) andmed jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta;

4) jäätmehoidla asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;

5) jäätmehoidla kasutamisel, sulgemisel ja järelhooldusel käitaja kohustuste täitmise rahalise tagatise olemasolu kirjaliku tõenduse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluses ei pea esitama andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas.

(4) Kui luba antakse A-kategooria jäätmehoidla käitamiseks ja loa andja on teadlik, et käitamisega kaasneb keskkonnaoht teises riigis, või kui asjakohast teavet taotleb Euroopa Liidu liikmesriik, keda oht võib mõjutada, edastab loa andja loa taotluses esitatud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui taotlus riigisiseselt avalikustatakse.

(5) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud andmetele märgitakse jäätmehoidla käitamise jäätmeloas:

1) jäätmehoidla kategooria käesoleva seaduse § 35² lõike 4 alusel;

2) jäätmehoidlasse ladestatavate jäätmete kogus jäätmeliikide kaupa;

3) jäätmehoidla kasutamise, keskkonnaseire ja järelevalve nõuded;

4) kohustus anda vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale teavet jäätmehoidlas ladestatud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta.

(6) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisest, kui:

1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii;

2) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning taotleja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;

3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita jäätmehoidla personali oskusi, mis on vajalikud taotluses märgitud tegevusalal tegutsemiseks;

4) jäätmehoidla käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.

(7) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud juhtudele muudetakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba, kui:

1) jäätmehoidla töös või ladestatud jäätmetes on toimunud olulised muutused;

2) käitaja esitatud või järelevalve käigus saadud teabe alusel on vaja muuta loale märgitud andmeid;

3) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja muuta loale märgitud nõudeid;

4) parima võimaliku tehnika põhimõtted on muutunud ulatuses, millest tingituna on vaja muuta loa tingimusi.

(8) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud juhtudele tunnistatakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba kehtetuks, kui:

1) loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmearuande või on jätnud korduvalt esitamata jäätmeveo saatekirja, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav;

2) esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolud;

3) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning loa omaja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

§ 94². Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks jäätmeluba taotlev isik loa andjale § 27⁶ lõike 1 punktides 7‒9 nimetatud andmed.

(2) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügila ja jäätmehoidla järelhoolduse jäätmeloas:

1) prügila ja jäätmehoidla järelhooldustingimused;

2) keskkonnaseire tingimused.

5. jagu Jäätmeluba jäätmete põletamiseks

§ 95. Jäätmete põletamiseks jäätmeloa taotlemine

§ 96. Jäätmepõletusloa sisu

6. jagu Jäätmeluba kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks

§ 97. Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa taotlemine

§ 98. Korraldatud jäätmeveoloa sisu

7. jagu Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel

§ 98¹. Loa taotlemine maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks

§ 98². Maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamise loa andmisest keeldumine ja loa muutmine

8. jagu Keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks ning jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks

§ 98³. Keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 või 98⁸ nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi koos jäätmete ladustamise tagatis) olemasolu tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks.

(1) Jäätmete ladustamise tagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:

M = (T × K + T × L + V) × 1,15, kus

M – jäätmete ladustamise tagatise suurus eurodes;

T – keskkonnakaitseloa taotluses või keskkonnakaitseloas märgitud ühel ajal ladustatav jäätmekogus tonnides;

K – jäätmete käitlemise hind eurodes ühe tonni kohta;

L – jäätmete laadimise hind eurodes ühe tonni kohta;

V – jäätmeveo hind eurodes.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantiist tuleneva kohustuse võlausaldaja on Keskkonnaamet.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatissumma makstakse deposiidina Rahandusministeeriumi kontole.

(1) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alus nõuda jäätmete ladustamise tagatist on ära langenud, korraldab Keskkonnaamet deposiidina makstud tagatissumma tagastamise või garantii väljastanud ettevõtja garantiist tulenevate kohustuste lõppemise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis peab katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema ja kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul.

(3) Jäätmete ladustamise tagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud.

(4) Jäätmete ladustamise tagatise väärtus peab moodustama vähemalt 115 protsenti taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast.

(4) Keskkonnaametil on õigus nõuda tagatissumma kujunemise aluseks olevate tõendite ja andmete esitamist, et kontrollida, kas tagatissumma määramisel on arvesse võetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹, 2, 4 ja 4² sätestatut.

(4) Jäätmete ladustamise tagatise suuruse määramisel lähtutakse ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kuludest, kusjuures jäätmete käitlemise korraldamise kuludena võetakse arvesse nii jäätmete laadimise kui ka nende veo kulu ning jäätmete käitlemise kuludena jäätmekäitluse kulu jäätmeliigi järgi.

(4) Keskkonnakaitseluba omav isik hindab kirjalikult taasesitatavas vormis jäätmete ladustamise tagatise piisavust vähemalt iga kolme aasta tagant ja muudab seda vajaduse korral.

(4) Kui Keskkonnaameti hinnangul ei kata jäätmete ladustamise tagatis ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulusid, on Keskkonnaametil õigus nõuda keskkonnakaitseluba omavalt isikult tagatise suurendamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma ei kuulu keskkonnakaitseluba omava isiku pankrotivara hulka.

(5) Jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustust ei ole:

1) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamal või kogumispunktil;

2) prügila käitajal ladestamisele suunatavate jäätmete osas;

3) jäätmehoidla käitajal;

4) isikul, kes käitleb probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja või tootjavastutusorganisatsiooni nimel kirjaliku lepingu alusel;

5) metalli- ja pliiakujäätmete ladustajal;

6) isikul, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 sätestatud nõuetele vastav keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem, nendes jäätmekäitluskohtades, mis on kantud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi registreerimistunnistusele;

7) käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punktis 1 viidatud alusel Keskkonnaametis registreeritud isikul taaskasutamisele suunatavate jäätmete puhul, kui jäätmete ladustamise tagatise suurus ei ületa 500 eurot;

8) vee-ettevõtjal enda tegevuses tekkinud reoveesette käitlemise korral;

9) kaevandamisloa omajal enda tegevuses tekkinud kaevandamisjäätmete käitlemise korral;

10) põllumajandustootjal põllumajanduses kasutatava kääritusjäägi puhul.

(6) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, teavitab ta sellest viivitamata Keskkonnaametit.

(7) Jäätmete ladustamise tagatise kasutamise otsustab Keskkonnaamet. Keskkonnakaitseluba omava isiku suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Keskkonnaameti õigusi tagatise kasutamisel.

(8) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, korraldab Keskkonnaamet nimetatud kohustuste täitmise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras.

(9) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust ning Keskkonnaamet on teinud otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asendustäitmise kohta, esitab Keskkonnaamet garantii väljastanud ettevõtjale garantii alusel väljamakse tegemiseks nõude või teeb deposiidina makstud tagatissumma kohta väljamakse otsuse.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantiis peab olema kokku lepitud Keskkonnaameti poolt garantii alusel esitatud nõude väljamakse tähtajaks kuni 20 tööpäeva alates garantii väljastanud ettevõtja poolt nõude kättesaamisest.

(11) Kui deposiidina selleks määratud kontolt Keskkonnaameti määratud kontole kantud tagatissumma on suurem kui ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja nende käitlemise tegelikud kulud, kantakse ülejäänud summa keskkonnakaitseluba omava isiku kontole tagasi, selle puudumise korral riigieelarvesse.

(12) Kui keskkonnakaitseluba omava isiku jäätmete ladustamise tagatisest ei piisa ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks, tagab puuduoleva osa keskkonnakaitseluba omav isik.

§ 98⁴. Jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest keeldumine

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest, kui taotlejal puudub § 98³ lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis või loa andja ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks.

§ 98⁵. Jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotleja loa andjale:

1) juhtimissüsteemi kirjelduse, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest;

2) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või rahalist tagatist tõendava dokumendi õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks;

3) hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavate meetmete kirjelduse;

4) saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kinnituse.

(2) Ohtlike jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise garantii või rahalise tagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:

M = T × L/52, kus

M – garantii või muu tagatise suurus eurodes;

T – 255 eurot tonni kohta;

L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on nimetatud ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa taotluses;

52 – nädalate arv aastas.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud garantii või rahalise tagatise summa on väiksem kui 6400 eurot, on rahalise tagatise väärtus 6400 eurot aastas.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud garantii või rahalise tagatise summa on suurem kui 320 000 eurot, on rahalise tagatise väärtus 320 000 eurot aastas.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või rahaline tagatis peab olemas olema samal ajal, kui tegeletakse ohtlike jäätmete käitlemisega.

(6) Ohtlike jäätmete veol peab garantii või finantstagatis katma vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summa.

§ 98⁶. Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui:

1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 98⁵ lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või rahaline tagatis;

2) taotleja jäätmekäitluse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutav füüsiline isik ei vasta käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele või tal ei ole lõike 5 kohast kutsekvalifikatsiooni;

3) taotlejat või käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud vastutavat füüsilist isikut on korduvalt karistatud keskkonnavastase süüteo eest ning süüteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

4) taotlejal puuduvad tehnilised vahendid ja võimalus käesoleva seaduse §-s 117¹ nimetatud saatekirja esitamiseks keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu;

5) taotleja ei suuda tõendada probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemisel käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel määratud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamist.

9. jagu Jäätmekäitleja registreerimine

§ 98⁷. Jäätmekäitleja registreerimine

(1) Jäätmekäitleja tegevuse registreerimine Keskkonnaametis (edaspidi ka registreeringu andja) annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks.

(2) Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes:

1) on käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;

2) veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;

3) kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;

4) korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel;

5) tegutseb jäätmete edasimüüjana.

(3) Registreerimise kohustust ei ole:

1) füüsilisel isikul, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, arvestades käesolevas seaduses jäätmevaldajale kehtestatud nõudeid;

2) Päästeametil päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;

3) isikul, kellele on selleks tegevuseks antud õigus jäätme- või kompleksloaga;

4) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud jäätmete vedajal, välja arvatud juhul, kui nimetatud jäätmevedaja viib jäätmeid üle riigipiiri;

5) isikul, kes kogub müügikohas probleemtoodetest tekkinud jäätmeid või ravimijäätmeid jäätmetekitajalt ning kellel on selleks tegevuseks õigusaktist tulenev kohustus;

6) riigi- ja õppeasutustel õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga;

7) juriidilisel isikul, kes käitleb ise oma tegevuse käigus tekkivaid biojäätmeid tekkekohal kuni üks tonn aastas käesoleva seaduse nõuete kohaselt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul või punktides 2–6 nimetatud tegevusaladel tegutsemise korral nõuab registreeringu andja jäätmeloa taotlemist, kui isiku tegevus vajab keskkonnaohu tõttu täiendavate nõuete või meetmete määramist jäätmeloaga.

(5) Kui probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogujana, vahendajana või edasimüüjana tegutseb käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud tootjate ühendus, siis tema tegevus registreeritakse käesolevas seaduses nimetatud probleemtooteregistris.

(6) võib kehtestada määrusega teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral registreerimise kohustust ei ole.

§ 98⁸. Registreeringu taotlemine

(1) Registreeringu taotleja esitab registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega:

1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;

2) taotleja aadress ja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;

3) tegevuskoha, sealhulgas jäätmekäitluskoha aadress, e-posti aadress, telefoninumber;

4) tegevusala tegevuskohas;

5) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;

6) kavandatava tegevuse kirjeldus koos andmetega jäätmete käitlemisel kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta;

7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega;

8) jäätmekäitluskoha olemasolul dokumendid, mis tõendavad käitluskoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas;

9) jäätmekäitluskoha olemasolul selle aastased käitlusmahud ja käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;

10) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;

11) registreeringu taotletav kehtivusaeg;

12) maakondade loetelu, kus kavandatakse jäätmete kogumist või vedu;

13) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud nõuetele vastavust või lõike 5 kohast jäätmeid käitleva isiku koolitust ja pädevust tõendavad dokumendid;

14) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse §-s 98⁵ sätestatud nõuete kohased dokumendid.

(3) Jäätmete kogumiskohtade registreeringu taotluses nimetatakse kõik kogumiskohad, kus tegevust kavandatakse.

(4) Registreeringu andja kontrollib registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui taotletavaks tegevuseks ei ole vaja registreeringut või on vaja jäätmeluba, teavitab registreeringu andja sellest registreeringu taotlejat kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(5) Käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punktis 2 nimetatud jäätmeveo registreeringu taotlemisel infot jäätmete koguste kohta ei esitata.

(6) Kui käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punktis 3 nimetatud isik taotleb jäätmete kogumise registreeringut, esitab ta teabe kalendriaastal käideldavate jäätmekoguste kohta summeeritult, eristades tava- ja ohtlikke jäätmeid.

§ 98⁹. Registreeringu sisu

(1) Registreeringus märgitakse:

1) registreeringu omaja nimi ja isikukood või registrikood;

2) registreeringu omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed;

3) tegevuskoha täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega;

4) registreeritav tegevus seaduses sätestatud registreerimisnõuete kohaselt;

5) registreeringu kehtivusaeg, kui registreering on tähtajaline;

6) käideldavate jäätmete liigid ning kogused kalendriaastas;

7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava tegevuse jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega;

8) jäätmete ladustamisel nende eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise periood;

9) nende maakondade loetelu, kus kavandatakse ohtlike või tavajäätmete kogumist või vedu.

(3) Käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punktis 2 nimetatud jäätmeveo registreeringus ei märgita veetavaid jäätmekoguseid.

(4) Käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku jäätmete kogumise registreeringus märgitakse teave kalendriaastal käideldavate jäätmekoguste kohta summeeritult, eristades tava- ja ohtlikke jäätmeid.

§ 98¹⁰. Registreerimine

(1) Registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse saamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel isiku tegevust vaikimisi registreerituks.

(2) Kui registreering antakse käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punktis 1 nimetatud isikule, võib registreeringu andja registreeringu vormistada keskkonnaloa osana.

(3) Tegevus registreeritakse keskkonnaotsuste infosüsteemis ja selle kohta väljastatakse registreeringu taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreerimistõend.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.

§ 98¹¹. Registreerimisest keeldumine

(1) Registreeringu andja keeldub jäätmekäitleja registreerimisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud alustel.

(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 2 sätestatud alusele on registreeringu andjal õigus keelduda registreerimisest, kui:

1) registreeritav tegevus ei vasta valdkonna arengukavale või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavale;

2) ohtlike jäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 98⁶ sätestatud alused;

3) metallijäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud alused;

4) registreeringu taotleja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata jäätmearuande või on jätnud korduvalt esitamata jäätmeveo saatekirja, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav.

§ 98¹². Registreeringu kehtivus

(1) Käesoleva seaduse § 98⁷ lõikes 2 nimetatud isiku tegevus registreeritakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui:

1) taotletakse tähtajalist registreeringut;

2) kavandatav tegevus on ühekordne.

§ 98¹³. Registreeritud isiku kohustus teatada registreeringu taotluses esitatud andmete muudatustest

(1) Registreeritud isik on kohustatud viivitamata teavitama registreeringu andjat ärinime, registrikoodi ja kontaktandmete muutumisest, samuti tegevuse muutmisest või lõpetamisest ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada registreeringu alusel lubatud tegevust, ja taotlema registreeringu muutmist või uut registreeringut.

§ 98¹⁴. Registreeringu muutmine

(1) Registreeringu andjal on õigus registreeringut muuta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel.

§ 98¹⁵. Registreeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Registreeringu andja tunnistab registreeringu kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud alustel.

(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele on registreeringu andjal õigus tunnistada registreering kehtetuks, kui:

1) esinevad käesoleva seaduse §-s 98¹¹ sätestatud alused registreerimisest keeldumiseks;

2) registreeritud isik on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle registreeringuga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt esitamata jäätmeveo saatekirja, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav.

7. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS

§ 99. Ohtlike jäätmete käitluslitsents

§ 99¹. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlusest teatamine

§ 100. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimused ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsis kehtestatavad nõuded

§ 101. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest keeldumine

§ 101¹. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmine

§ 102. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivuse peatamine ja litsentsi kehtetuks tunnistamine

§ 103. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja menetluse tähtajad ning litsentsi vorm

§ 103¹. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest, andmisest keeldumisest ja muutmisest teavitamine

§ 103². Riigilõiv ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisel ja muutmisel

8. peatükk METALLIJÄÄTMETE KOGUMISE ERITINGIMUSED

§ 104. Metallijäätmed

(1) Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestatakse

määrusega vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud jäätmenimistuga.

§ 105. Metallijäätmete kokkuostmise piirang

(1) Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.

(2) Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid elektrituruseaduses nimetatud võrguettevõtjalt, kellel on elektrituruseaduse alusel antud tegevusluba, elektroonilise side seaduses nimetatud elektroonilise side ettevõtjalt, kes on esitanud elektroonilise side seaduses nõutud majandustegevusteate, või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

(3) Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid avalike teede korrashoiu pädevusega isikult, kes on esitanud ehitusseadustikus nõutud majandustegevusteate, raudteeseaduses nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt, kellel on raudteeseaduse alusel antud tegevusluba, või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

(4) Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordiameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta.

§ 106. Metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimine

(1) Isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmete koguja), ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas:

1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht;

2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus;

3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber;

4) metallijäätmete maksumus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale.

(3) Metallijäätmete koguja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti viis aastat, tagades isikuandmete kaitse.

§ 107. Arveldamine metallijäätmete kokkuostul

(1) Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud.

9. peatükk JÄÄTMETE RIIKIDEVAHELINE VEDU

§ 108. Jäätmete riikidevaheline vedu

(1) Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud korras.

(2) Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi veoluba) alusel.

§ 108¹. Jäätmete riikidevahelise veo kontrollikavad

(1) Keskkonnaamet ja Maksu- ja Tolliamet koostavad kontrollikavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 50 lõikele 2a.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrollikavad avaldatakse Keskkonnaameti veebilehel.

§ 109. Tavajäätmete riikidevaheline vedu

§ 110. Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoluba

(1) Veoluba on dokument, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada.

(2) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ mõistes on Keskkonnaamet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veoluba taotletakse ning saatedokumendid koostatakse ja edastatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.

§ 111. Riigilõiv veoloa taotlemisel

(1) Veoloa taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.

§ 112. Asutusesisene teave

§ 113. Veoloa kontrollimine

(1) Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete sisseveol, väljaveol ja läbiveol peab jäätmesaadetisega kaasas olema jäätmete veoloa ärakiri ja saateleht.

(1) Piiriülese või Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise veoga tegelev jäätmevedaja peab omama keskkonnakaitseluba sõltumata sellest, kas veetavad jäätmed on käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohaselt tema valduses või mitte. Jäätmesaadetisega peab kaasas olema keskkonnakaitseluba või selle koopia, mis vajaduse korral esitatakse pädevale asutusele või järelevalveasutusele.

(2) Kui järelevalveasutusel tekib põhjendatud kahtlus, et saatelehel või veoloal märgitud andmed ei vasta jäätmesaadetisele, peab järelevalveasutus jäätmesaadetise kinni ja teavitab kinnipidamise asjaoludest pädevat asutust.

§ 114. Ohtlike jäätmete veoloa andmise arvestuse pidamine

(1) Keskkonnaamet peab arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat iga väljaantud ohtlike jäätmete veoloa ärakirja ja selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente.

§ 114¹. Teabe esitamine selliste jäätmete riikidevahelise veo kohta, milleks veoluba ei ole vajalik

(1) Riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldav isik koostab vähemalt üks päev enne saadetise lähetamise alustamist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 18 lõikes 1 nimetatud jäätmesaadetisega kaasneva ja määruse VII lisale vastava jäätmesaadetise kohta teavet sisaldava saatedokumendi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik edastab keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, lõikes 1 nimetatud saatedokumendi, mille on kinnitanud jäätmete vastuvõtja.

(3) Riikidevahelise jäätmesaadetise vastuvõtja Eestis peab esitama keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saatedokumendi.

§ 115. Jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo kord

(1) Jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vormid sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ lisades IA ja IB.

(3) Pakendile, millele on Eestis kehtestatud tagatisraha, rakendatakse sisseveol Eesti Vabariiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, kui jäätmesaadetise kogus ületab neli kilogrammi.

10. peatükk ARVESTUS JA ARUANDLUS

§ 116. Jäätmete kohta arvestuse pidamine

(2) Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on käesoleva seaduse § 28 lõikes 1¹ sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.

(4) Arvestuse algdokumentide ja koondandmetega on õigus tutvuda keskkonnajärelevalve asutusel ning keskkonnaotsuste infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal.

§ 117. Jäätmearuandlus

(1) Keskkonnakaitseluba omav isik esitab üks kord kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu jäätmearuande.

(1) Jäätmearuande esitamise kohustus ei laiene järgmistele isikutele:

1) käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punkti 2 alusel registreeritud jäätmevedaja;

2) käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punkti 4 alusel registreeritud vahendaja;

3) käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punkti 5 alusel registreeritud edasimüüja;

4) jäätmeluba omav suletud prügila käitaja;

5) kompleksluba omav isik, kelle jäätmealast tegevust kompleksloaga ei reguleerita.

(1) Jäätmearuande andmekoosseisu ja aruande esitamise korra kehtestab

määrusega.

§ 117¹. Jäätmeveo saatekiri ja saatekirja andmed

(1) Jäätmete vedaja, üleandja, edasimüüja või vastuvõtja esitab iga jäätmeveose kohta enne veo algust keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu jäätmeveo saatekirja.

(2) Jäätmeveo saatekiri tuleb esitada ka ettevõtja enda tegevuskohtade vahelise jäätmeveo korral.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate, juriidilise isiku suhtes isiku enda tegevuses tekkivate ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete vedamise korral.

(4) Juhul, kui jäätmeid ostetakse või müüakse enne vedu, tuleb jäätmete ostmise ja müümise andmed kanda saatekirjale.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustus ei ole täidetud, esitab jäätmeveo saatekirja jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist.

(6) Jäätmeveo saatekirja andmekoosseisu, sealhulgas isiku üldandmed, ning jäätmeveo saatekirja esitamise korra kehtestab

määrusega.

§ 117². Statistikatööd

(1) Jäätmevaldkonna statistikatöid korraldatakse riikliku statistika seaduses sätestatud korras.

§ 118. Andmetöötlus

11. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE

§ 119. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostavad Keskkonnaamet ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.

(2) Järelevalve teostamisel käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmise üle arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1020 sätestatud erisusi.

(2) Järelevalvet käesoleva seaduse §-s 29¹ sätestatud nõuete järgimise üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.

(5) Järelevalvet käesoleva seaduse § 27 nõuete järgimise üle teostavad lisaks Keskkonnaametile ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Maksu- ja Tolliamet.

(6) Järelevalvet käesoleva seaduse §-de 108 ja 113 nõuete järgimise üle teostab lisaks Keskkonnaametile ka Maksu- ja Tolliamet.

(7) Järelevalvet käesoleva seaduse § 25 lõike 4 ja § 26⁸ nõuete järgimise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(8) Järelevalvet käesoleva seaduse § 27² nõuete täitmise üle teostab lisaks Keskkonnaametile ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(9) Järelevalvet käesoleva seaduse § 27², § 27³ lõike 1, § 27⁴ ja § 27⁶ nõuete täitmise üle teostab Päästeamet.

(9) Järelevalvet käesoleva seaduse § 21¹ lõike 1 nõuete täitmise üle teostatakse kemikaaliseaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatu kohaselt.

(9) Järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 VIII peatüki, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.

(10) Järelevalvet jäätmeluba omava isiku, Keskkonnaametis registreeritud isiku ning ohtlike jäätmete tekitaja jäätmealase tegevuse üle teostatakse regulaarselt.

(11) Kohaliku omavalitsuse üksus või asutus on kohustatud teostama järelevalvet oma haldusterritooriumil probleemtoodete või nendest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise üle.

§ 119¹. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riiklikule järelevalve teostamisel kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 34, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 119². Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgani ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

(2) Keskkonnaamet on kohustatud kontrollima vähemalt kord aastas A-kategooria jäätmehoidla käitaja jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist.

(3) Keskkonnaamet on kohustatud kontrollima vähemalt üks kord aastas tootjate ühenduse tegevuse vastavust jäätmeseadusega kehtestatud nõuetele.

(4) Kui käesoleva seaduse §-s 119¹ sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse §-des 105 ja 107 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet teostada, kuid see on vajalik kõrgendatud või olulise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik.

(5) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Kontrolltehingu sooritamisel võib seda tegev ametiisik varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kontrolltehingu tegemisel ei või läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7⁵¹ ja 7⁵⁴–7⁵⁷ tähenduses.

(6) Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud alates tehingu tegemise päevast.

(7) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Kontrolltehingu protokollis tuuakse täiendavalt ära kontrolltehingu aluseks olnud otsus, kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud, ametiisikute ütlused kontrolltehingu asjaolude ja tulemuste kohta, kontrolltehingu tulemusena üleantud või vastuvõetud asjade ja dokumentide kirjeldus ning muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused. Kui selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamine lükatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel ja korras edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.

(8) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.

(9) Korrakaitseorganil on õigus riikliku järelevalve käigus teha mõõtmisi, võtta proove ja teha või tellida ekspertiise ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega. Ekspertiisikulud kannab korrakaitseorgan. Kui proovi- või mõõtmistulemuste või ekspertiisi kohaselt selgub, et valdus või selle kasutamine ei vasta seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning valdaja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema, siis võib korrakaitseorgan nõuda valdajalt proovi võtmise, mõõtmise ja ekspertiisi tegemise põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamist.

§ 119³. Sunniraha määr

(1) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

§ 119⁴. Vahetu sunni kasutamine

(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 119⁵. Järelevalve erisus kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete veol

(1) Elektroonikaromudeks peetavate kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete nõuetekohase analüüsi ja kontrolli kulud, sealhulgas ladustamiskulud, võib järelevalveasutus sisse nõuda tootjalt, tema nimel tegutsevalt kolmandalt isikult või teiselt isikult, kes korraldab selliste kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saatmist, mida arvatakse olevat elektroonikaromud.

§ 119⁶. Järelevalve eesmärgil teostatav audiitorkontroll

(1) Keskkonnaamet võib nõuda tootja või tootjate ühenduse kulul audiitorkontrolli, mille eesmärk on anda hinnang:

1) käesoleva seaduse § 25¹ lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta;

2) käesoleva seaduse § 23 lõike 4¹ kohaselt tootjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamise nõuete täitmise kohta;

3) probleemtooteregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt jäätmesaadetiste kohta kogutud andmete õigsuse kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiitorkontrolli teostab vandeaudiitor piiratud kindlustandva töövõtuna audiitortegevuse seaduse tähenduses.

§ 119⁷. Haldusjärelevalve

(1) Haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega määratud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustuse täitmise õiguspärasuse üle teostab Keskkonnaamet (edaspidi haldusjärelevalve teostaja).

(2) Haldusjärelevalve eesmärk on kontrollida olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise aruanne avaldatakse igal aastal keskkonnaportaali kaudu.

§ 119⁸. Haldusjärelevalve teostaja pädevus

(1) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:

1) tutvuda kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, ning saada nendest ärakirju;

2) saada kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganilt seletusi;

3) saada kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet õigusaktide ja jäätmehoolduseks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite rakendamise kohta;

4) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanekuid tegevuse parandamiseks;

5) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettekirjutusi käesoleva seaduse § 136³ lõikes 5 sätestatud sihtarvu saavutamata jätmise korral.

(2) Haldusjärelevalve valim moodustatakse kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste hulgast käesoleva seaduse § 136³ lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmise jälgimise põhimõttel.

§ 119⁹. Ettekirjutus

(1) Käesoleva seaduse § 119⁸ lõike 1 punktis 5 nimetatud ettekirjutus peab sisaldama järgmist teavet:

1) isik, kellele ettekirjutus on tehtud;

2) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega õigusakti asjakohastele sätetele;

3) õigusrikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;

4) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

6) hoiatus, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha;

7) haldusjärelevalvet teinud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;

8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.

12. peatükk VASTUTUS

§ 120. Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine

(1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete, sealhulgas jäätmete üleandmise kohustuse või üleandmise nõuete, või jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 120¹. Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine

(1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 120². Jäätmete käitlemine registreeringuta ja registreeringu nõudeid rikkudes

(1) Jäätmete käitlemise eest registreeringuta või registreeringu nõudeid rikkudes –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 120³. Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes

§ 120⁴. Jäätmete vedamine jäätmeveo saatekirjata ja jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes

(1) Tavajäätmete vedamise eest jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav, või jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(3) Ohtlike jäätmete vedamise eest jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on nõutav, või jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 120⁵. Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumine

(1) Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 120⁶. Jäätmearuande esitamata jätmine ja jäätmete kohta arvestuse pidamise korra rikkumine

§ 120⁷. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.