Pakendiseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse, nõuded audiitorkontrollile ning ringlussevõtu sihtarvud, nõuded pakendiregistrisse esitatavate andmete kontrollile ja nõuete riikliku järelevalve alused ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest.

(2) Käesolev seadus hõlmab kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on kasutusel või tekitatud tööstuses, kaubandustegevuses, olmes, ametiasutustes või mujal ning olenemata kasutatud materjalidest.

(3) Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see on reguleerimata jäätmeseadusega. Kui pakendile on kehtestatud teiste õigusaktidega nõudeid, mis käsitlevad ohutust, tervisekaitset ja transporti, kohaldatakse pakendiseadust nendest õigusaktidest tulenevate erisustega.

(4) Käesoleva seadusega ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(5) Käesolevas seaduses sätestatud tegevusloa menetlusele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(6) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse ka toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Pakend

(1) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

(2) Toote määramine pakendina põhineb järgmistel kriteeriumidel:

1) toode loetakse pakendiks, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määratlusele, piiramata seejuures muid võimalikke pakendi kasutamise funktsioone, välja arvatud olukord, kui pakend on selles oleva toote lahutamatu osa ning peab sisaldama, toetama või säilitama toodet ja selle osi kogu nende kasutusea jooksul ning kui pakend ja selles olev toode on mõeldud koos kasutamiseks, tarbimiseks või äraviskamiseks;

2) toode, mis on kujundatud ja määratud müügikohas täitmiseks, ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud toode, mida müüakse, mis on täidetud või mis on määratud müügikohas täitmiseks, loetakse pakendiks, kui see toode täidab pakendi funktsiooni;

3) pakendi komponendid ja pakendiga püsivalt ühendatud lisaelemendid loetakse selle pakendi osadeks, millega nad on ühendatud. Ühtlasi loetakse pakendiks lisaelement, mis ripub vahetult toote küljes või on toote külge kinnitatud ja täidab pakendi funktsiooni, välja arvatud juhul, kui see element on toote lahutamatu osa ning on mõeldud tarbimiseks või äraviskamiseks koos tootega.

(3) Toote määramisel pakendite hulka tuleb vajaduse korral arvestada selgitavaid näiteid, mida sätestab I lisas Euroopa Komisjoni direktiiv 2013/2/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (ELT L 037, 08.02.2013, lk 10–12).

§ 3. Pakendi liigid

(1) Pakendi liigid käesoleva seaduse tähenduses on järgmised:

1) müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakend;

2) rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata;

3) veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid.

(2) Sõltuvalt pakendi kasutuskordadest on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakendi liikide alaliigid järgmised:

1) korduskasutuspakend – olelusringi jooksul mitme veo- või kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud pakend, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks ta valmistati;

2) ühekorrapakend – mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.

(3) Pakendimaterjali liigid on järgmised:

1) klaas – kõik sulatatud anorgaanilise klaasi liigid, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 70 vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühtse tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675);

2) plast – polümeer Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850), artikli 3 punkti 5 tähenduses ja kõik looduslikel või tehispolümeeridel põhinevad materjalid nii ühe- kui ka mitmekihilises teostuses, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 39 vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87;

3) mustmetall – teras, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 73 nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 järgi;

3¹) värviline metall – alumiinium, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 76, ja muud pakendimaterjalidena kasutatavad kombineeritud nomenklatuuri jaotusse XV (mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted) kuuluvad metallid nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 järgi;

4) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong, mille kombineeritud nomenklatuuri grupp on 48 vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87;

5) puit;

6) muu materjal.

(3) Komposiitpakend on pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning mis moodustavad ühe sisemisest mahutist ja välisümbrisest koosneva lahutamatu terviku, mida täidetakse, ladustatakse, transporditakse ja tühjendatakse.

(3) Oksüdantide toimel lagunev plast on plastmaterjal jäätmeseaduse § 7³ lõike 3 tähenduses.

(3) Biolagunev plast on plastmaterjal jäätmeseaduse § 7³ lõike 4 tähenduses.

(4) Plastkandekott on plastist valmistatud sangadega või sangadeta kandekott, mille tarbija saab kauba müügikohas.

(5) Plastkandekoti liigid on järgmised:

1) õhuke plastkandekott – plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit;

2) eriti õhuke plastkandekott – plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit ning mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist;

3) oksüdantide toimel lagunev plastkandekott – plastkandekott, mis on valmistatud plastist, mis sisaldab mikroosakesteks lagunemist põhjustavaid lisaaineid.

(6) Ühekordselt kasutatav plasttoode on plasttoode jäätmeseaduse § 22² tähenduses.

(7) Ühekordselt kasutatavate plasttoodete liigid on järgmised:

1) joogipakend – kuni kolm liitrit vedelikku mahutav joogianum, kaasa arvatud selle kork ja kaas;

2) joogipudel – kitsama kaelaosaga või suuga kuni kolm liitrit vedelikku mahutav joogipakend, kaasa arvatud selle kork ja kaas;

3) joogitops – joogianum, mis on mõeldud kas täitmiseks müügikohas või mida müüakse eraldi isiklikuks tarbeks, kaasa arvatud selle kork ja kaas;

4) toidupakend – kaanega või kaaneta anum, millest pakutakse kohapeal või kaasavõtmiseks valmistoitu, mida tavaliselt tarbitakse samast anumast ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta;

5) painduvast materjalist pakk ja pakkematerjal – koheseks otse tarbimiseks mõeldud valmistoidu pakkumiseks ettenähtud pakk või pakkematerjal;

6) õhuke plastkandekott.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud toidupakendiks ei loeta rohkem kui ühe inimese portsjonit sisaldavat pakendit või ühe inimese portsjonit sisaldavat pakendit, mida müüakse rohkem kui ühekaupa.

§ 4. Pakendijäätmed

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on pakendijäätmed mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke.

§ 4¹. Võõris

(1) Võõris käesoleva seaduse tähenduses on materjal või ese, mis oma olemuselt ei kuulu pakendijäätmete hulka või mida käesoleva seaduse alusel ei koguta koos pakendijäätmetega.

§ 5. Pakendi ja pakendijäätmete vältimine ning ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piirang

(1) Pakendi ja pakendijäätmete vältimine on jäätmetekke vältimine jäätmeseaduse § 22 tähenduses.

(2) Pakendiettevõtja müügikohas:

1) ei või anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, välja arvatud eriti õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist;

2) tuleb tarbijale pakkuda õhukese plastkandekoti, kaasa arvatud eriti õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kauba pakendamiseks;

3) tuleb vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müüki või tasuta andmist;

4) tuleb anda lõppkasutajale ja tarbijale infot korduskasutatavate toidupakendite ja joogitopside olemasolust, sealhulgas millistel tingimustel müügikoht aktsepteerib müügipakendisse pakendamata valmistoidu ja joogi müümist lõppkasutaja või tarbija korduskasutatavasse toidupakendisse või joogitopsi.

(3) Turule on keelatud lasta pakendeid, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast plastist, ning järgmisi vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid:

1) toidupakendid;

2) joogipakendid, sealhulgas üle kolme liitri vedelikku mahutavad joogipakendid;

3) joogitopsid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 käsitatakse turule laskmist jäätmeseaduse § 23 lõike 1⁸ tähenduses.

(5) Pakendiettevõtja võtab kasutusele meetmed, et saavutada käesoleva seaduse § 3 lõike 7 punktides 3 ja 4 nimetatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähenemine vastavalt jäätmepoliitika üldistele eesmärkidele, eriti jäätmetekke vältimine, mis peaks üha suureneva tarbimise suundumuse olulisel määral ümber pöörama.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmetega tuleb saavutada käesoleva seaduse § 3 lõike 7 punktides 3 ja 4 nimetatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise mõõdetav vähenemine 2026. aastaks võrrelduna kalendriaastaga, mille kohta on pakendiettevõtjal esimest korda kohustus esitada pakendiregistrisse ühekordselt kasutatavate plasttoodete andmed.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete kirjeldamiseks tuleb pakendiettevõtjal koostada tegevuskava, mis avaldatakse ettevõtte veebilehel selle olemasolul.

(8) Avalikel üritustel on lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

§ 5¹. Pakendijäätmete käitlus

(1) Pakendijäätmete käitlus on jäätmekäitlus jäätmeseaduse § 13 tähenduses.

§ 5². Pakendijäätmete kogumine

(1) Pakendijäätmete kogumine on jäätmete kogumine jäätmeseaduse § 14 lõike 1 tähenduses.

§ 5³. Pakendijäätmete liigiti kogumine

(1) Pakendijäätmete liigiti kogumine on jäätmete liigiti kogumine jäätmeseaduse § 14 lõike 1¹ tähenduses.

§ 6. Pakendi korduskasutus

(1) Pakendi korduskasutus on korduskasutus jäätmeseaduse § 14¹ tähenduses.

§ 6¹. Pakendijäätmete töötlemine

(1) Pakendijäätmete töötlemine on jäätmete töötlemine jäätmeseaduse § 16 tähenduses.

§ 7. Pakendijäätmete taaskasutus

(1) Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmete taaskasutamine jäätmeseaduse § 15 tähenduses.

§ 8. Pakendijäätmete ringlussevõtt

(1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmete ringlussevõtt jäätmeseaduse § 15 lõike 4 tähenduses.

§ 8¹. Pakendijäätmete kõrvaldamine

(1) Pakendijäätmete kõrvaldamine on jäätmete kõrvaldamine jäätmeseaduse § 17 lõike 1 tähenduses.

§ 9. Pakendijäätmete energiakasutus

(1) Pakendijäätmete energiakasutus on põletuskõlbliku pakendimaterjali kasutamine energia tootmiseks pakendijäätmete otsesel põletamisel eraldi või koos muude jäätmetega, kasutades ära tekkinud soojuse.

§ 9¹. Pakendatud kauba turule laskmine

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on pakendatud kauba turule laskmine Eestis pakendatud oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine Eestis levitamiseks või kasutamiseks. Kui kaup pakendatakse ümber, siis ümberpakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemist Eestis käsitatakse samuti pakendatud kauba turule laskmisena.

§ 10. Pakendiettevõtja

(1) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.

§ 10¹. Taaskasutusorganisatsioon

(1) Taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.

(1) Taaskasutusorganisatsiooni liige, osanik või aktsionär ei või olla isik, kelle põhitegevusala on jäätmekäitlus jäätmeseaduse tähenduses või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni, ning see isik ei või omada taaskasutusorganisatsiooni üle valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses ega muul viisil olulist mõju taaskasutusorganisatsiooni tegevuse üle.

(2) Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle käesoleva seaduse § 12¹ lõike 2 alusel kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses.

(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on korraldanud käesoleva seaduse § 15 lõigete 3 ja 11 kohaselt tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise, on taaskasutusorganisatsiooni ülesanne korraldada kokku kogutud pakendijäätmete taaskasutamine.

§ 10². Volitatud esindaja

(1) Volitatud esindaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes täidab liikmesriigi territooriumil pakendiettevõtja laiendatud tootjavastutuse süsteemidega seotud kohustusi, kui pakendiettevõtjal puudub liikmesriigis asukoht. Volitused kehtivad üksnes siis, kui volitatud esindaja on need kirjalikult heaks kiitnud. Volitatud esindaja täidab pakendiettevõtjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid.

§ 11. Majandustegevuses osaleja

(1) Majandustegevuses osaleja on käesoleva seaduse tähenduses pakendiettevõtja, pakenditootja, isik, kes tarnib, toodab või töötleb pakendimaterjali, taaskasutusorganisatsioon, pakendijäätmekäitleja ja haldusorgan.

§ 12. Nõusolek vabatahtlikuks koostööks

(1) Nõusolek vabatahtlikuks koostööks on käesoleva seaduse eesmärkide paremaks elluviimiseks Kliimaministeeriumi ja majandustegevuses osaleja vahel sõlmitud koostöökokkulepe, millega võivad liituda kõik isikud, kes soovivad koostöö tingimusi täita. Nimetatud koostöökokkuleppega ei saa üle anda käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ega vastutust.

§ 12¹. Laiendatud tootjavastutuse põhimõte

(1) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama oma turulelastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma nende tegevuste kulud.

(2) Pakendiettevõtja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Kui pakendiettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, vastutab nende kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon.

(2) Müügipakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on pakendiettevõtja kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga.

(2) Tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda.

(3) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon peavad tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised või rahalised ja korralduslikud vahendid.

(4) Pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel vähemalt kulud, mis tekivad:

1) pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel, arvestades käesoleva seaduse § 15² lõikes 7 sätestatut, ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sissenõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu;

2) teavitustegevusest, andmete kogumisest ja esitamisest.

(4) Pakendiettevõtja on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 nimetatud ühekordselt kasutatavate plasttoodetega seoses lisaks kulud, mis on seotud:

1) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest pakenditest tekkinud jäätmete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise, ning nende pakendijäätmete edasise veo ning käitlemisega;

2) asjaomastest pakenditest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemisega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ kirjeldatud kulud ei tohi ületada nimetatud lõikes kirjeldatud teenuste kulutõhusa osutamise kulusid. Kulud määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude korral piirdutakse avaliku sektori asutuste või nende volitatud tegevusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud kulude ühetaolise arvutamise metoodika ja kulude määramise korra kehtestab

määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks. Kulud määratakse asjaomaste osalejate vahel kindlaks läbipaistval viisil.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud kulude kandmise kohustus on pakendiettevõtjal üksnes juhul, kui kulu põhjustanud toimingud on teinud tema ise, need on tehtud tema volitusel või ta on varem nende toimingute tegemisest või volituse andmisest ilma seadusliku aluseta keeldunud või kui kulu tuleneb käesoleva seaduse §-st 15².

(7) Pakendiettevõtja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes sõltumata müügiviisist laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eestis turule pakendeid, peab määrama Eestis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest pakendiettevõtjale käesoleva seadusega pandud kohustused.