Kriminaalmenetluse seadustik

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seadustiku reguleerimisala

(1) Käesolevas seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord.

(2) Käesolevas seadustikus sätestatakse ka jälitustoimingute tegemise alused ja kord.

§ 2. Kriminaalmenetlusõiguse allikad

(1) Kriminaalmenetlusõiguse allikad on:

1) Eesti Vabariigi põhiseadus;

2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud;

3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid;

4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel.

§ 3. Kriminaalmenetlusõiguse ruumiline ja ajaline kehtivus

(1) Kriminaalmenetlusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil. Kriminaalmenetlusõigus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui kriminaalmenetluse esemeks on Eesti kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu.

(2) Kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust.

(3) Välisriigis kogutud tõendite Eesti kriminaalmenetluses kasutamise nõuded on sätestatud käesoleva seadustiku §-s 65.

(4) Erakorralise seisukorra ajal kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades erakorralise seisukorra seaduses sätestatud erisusi.

§ 4. Kriminaalmenetlusõiguse isikuline kehtivus

(1) Kriminaalmenetlusõigus kehtib võrdselt kõigi isikute kohta järgmiste eranditega:

1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kohta süüdistusakti koostamise ning neid puudutavate mõnede menetlustoimingute erisused on sätestatud käesoleva seadustiku 14. peatükis;

2) Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist tehtavate menetlustoimingute ning süüdistusakti koostamise erisused on sätestatud käesoleva seadustiku 14¹. peatükis;

3) isikule, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud muud eesõigused, võib Eesti kriminaalmenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud erisusi.

§ 5. Riiklikkuse põhimõte

(1) Kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel.

§ 6. Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte

(1) Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 203¹, 204, 205, 205², 205³ või § 435 lõike 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada.

§ 7. Süütuse presumptsioon

(1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

(2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.

(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

§ 8. Menetlusosalise õiguste tagamine

(1) Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud:

1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi;

2) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta;

3) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale kaitsja abi käesoleva seadustiku § 45 lõikes 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb;

4) edasilükkamatutel juhtudel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi;

5) andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule;

6) tagama vahistatu alaealise lapse järelevalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise;

7) selgitama füüsilisest isikust kannatanule tema õigust pöörduda ohvriabitöötaja poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid käesolevast seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada.

(2) Kui Politsei- ja Piirivalveamet, prokuratuur või kohus on käesoleva seaduse § 37² lõikes 1 sätestatud hindamise tulemusena tuvastanud, et kannatanu võib vajada ohvriabiteenuseid, edastatakse kannatanu andmed ohvriabi seaduses sätestatud korras Sotsiaalkindlustusametile.

§ 9. Isikuvabaduse tagamine ning inimväärikuse austamine

(1) Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni nelikümmend kaheksa tundi.

(2) Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil.

(3) Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus peavad menetlusosalist kohtlema tema au teotamata ja tema inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda.

(4) Kriminaalmenetluses on isiku perekonna- või eraellu lubatud sekkuda vaid käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

§ 10. Kriminaalmenetluse keel

(1) Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad.

(2) Kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Kahtluse korral selgitab menetleja välja isiku eesti keele oskuse. Kui eesti keele oskust ei ole võimalik välja selgitada või see osutub ebapiisavaks, tagatakse tõlgi abi.

(2) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, tagatakse talle tema või kaitsja taotlusel tõlgi abi kaitsjaga kohtumisel, mis on otseselt seotud kahtlustatava või süüdistatava suhtes läbiviidava menetlustoimingu, esitatava taotluse või kaebusega. Kui menetleja leiab, et tõlgi abi ei ole vajalik, vormistab ta keeldumise määrusega.

(3) Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.

(4) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohtuistungi protokolli kanda ka teksti, mis ei ole eestikeelne. Sellisel juhul lisatakse protokollile teksti tõlge eesti keelde.

(5) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, tõlgitakse isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast.

(6) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, võib ta ise või tema kaitsja esitada põhjendatud taotluse kriminaalasjas kahtlustuse või süüdistuse sisu arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimiseks emakeelde või keelde, mida ta valdab. Kui menetleja leiab, et dokumentide tõlkimise taotlus ei ole tervikuna või osaliselt põhjendatud, vormistab ta keeldumise määrusega.

(6) Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse või kohtuotsuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise teksti tõlkimist kannatanu emakeelde või keelde, mida ta valdab. Füüsilisest isikust kannatanu võib taotleda ka muu tema menetlusõiguste tagamiseks olulise dokumendi tõlkimist. Kui menetleja leiab, et muu dokumendi tõlkimise taotlus ei ole tervikuna või osaliselt põhjendatud, vormistab ta keeldumise määrusega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–6¹ loetletud dokumentide kirjaliku tõlke asemel võib need tõlkida suuliselt või teha nendest suulise kokkuvõtte, kui:

1) sellega ei mõjutata menetluse õiglust, või

2) kahtlustatav või süüdistatav, keda on teavitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 loetletud dokumentide kirjalikust tõlkest loobumise tagajärgedest, on esitanud kirjalikust tõlkest loobumise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil või see on muul viisil protokollitud.

(8) Suuline tõlge tagatakse kahtlustatavale ja süüdistatavale viivitamata, dokumentide kirjalik tõlge tagatakse kahtlustatavale ja süüdistatavale mõistliku aja jooksul nii, et see ei halvenda nende kaitseõiguse teostamist.

(9) Käesoleva paragrahvi alusel tõlke tagamata jätmise või osalise tagamise võib isik vaidlustada vastavalt käesoleva seadustiku § 228 või 229 sätetele või käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt.

(10) Kui isikule on menetlusdokument käesoleva paragrahvi alusel tõlgitud, siis selle menetlusdokumendi peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates.

§ 11. Kohtuistungi avalikkus

(1) Igal isikul on võimalus jälgida ja talletada kohtuistungit käesoleva seadustiku §-s 13 sätestatud korras.

(2) Avalikkuse põhimõte toimib kohtulahendi kuulutamisel piiranguta, välja arvatud juhul, kui selle kuulutamist kinnisel kohtuistungil nõuavad alaealise, abikaasa, registreeritud elukaaslase või kannatanu huvid.

(3) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni toimib avalikkuse põhimõte käesoleva seadustiku §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega.

(4) Avalikult kohtuistungilt võib kohus kõrvaldada alaealise, kui see on vajalik alaealise huvide kaitseks.

§ 12. Kohtuistungi avalikkuse piiramine

(1) Kohus võib istungi kuulutada osaliselt või täielikult kinniseks:

1) riigi- või ärisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks;

2) kõlbluse või perekonna- või eraelu kaitseks;

3) alaealise või kannatanu huvides;

4) õigusemõistmise huvides, sealhulgas juhul, kui kohtuistungi avalikkus võib ohustada kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut.

(2) Kohtuistungi avalikkuse piiramise käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel lahendab kohus põhistatud määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel.

(3) Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk, käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 3 nimetatud isik ning kannatanu ja süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses.

(4) Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ning seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.

(4) Kohus võib menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid põhistatud määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.

(4) Istungi protokolli tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 4¹ sätestatud juhtudel märge menetlusosaliste ja teiste istungisaalis viibijate hoiatamise kohta saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest.

§ 13. Kohtuistungi talletamise piiramine

(1) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni on istungisaalis viibijal lubatud teha kirjalikke märkmeid.

(2) Muid vahendeid võib kohtuistungi talletamisel kasutada vaid kohtu loal.

(3) Kinnisel kohtuistungil võib kohus lubada vaid kirjalike märkmete tegemist.

§ 14. Kohtumenetluse võistlevus

(1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid.

(2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus.

§ 15. Kohtuliku arutamise vahetus

(1) Maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

(2) Ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda:

1) tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud;

2) tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud.

(3) Kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 2¹ nimetatud isiku ütlustele.

§ 15¹. Kohtuliku arutamise katkematus ja viivitamatus

(1) Kohus arutab kohtuasja ühtse tervikuna ning tagab võimalikult kiire lahendini jõudmise.

§ 15². Isikuandmete töötlemine kriminaalmenetluses

(1) Kriminaalmenetluses on menetlejal õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse läbiviimiseks, tõendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks, jälitustoimingu tegemiseks või muu käesolevas seaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

(2) Isikuandmete töötlemisel kriminaalmenetluse raames tegutseb menetleja õiguskaitseasutusena isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest.

(3) Isikuandmete kaitse seadusest tulenevate andmesubjekti õiguste teostamisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust, sõltumata sellest, kas andmesubjekt on kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik, tunnistaja või muu isik.

(4) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, tsiviil-, haldus- või mistahes muu seadusliku menetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:

1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;

2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;

3) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;

5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.

(6) Kriminaalmenetluses töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on menetlejad vastavalt oma pädevusele.

(7) Isikuandmete edastamine kolmandas riigis asuvale isikule, kes ei ole õiguskaitseasutus isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses, on lubatud üksnes isikuandmete kaitse seaduse §-s 49 sätestatud tingimustel ja korras.

2. peatükk KRIMINAALMENETLUSE SUBJEKTID

§ 16. Menetlejad ja menetlusosalised

(1) Menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus.

(2) Menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.

§ 17. Kohtumenetluse pooled

(1) Kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.

(2) Kohtumenetluse poolel on käesolevas seadustikus sätestatud menetlusosalise õigused.

1. jagu Kohus

§ 18. Maakohtu koosseis

(1) Maakohtus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik ainuisikuliselt. Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel jätkab maakohtunik ainuisikuliselt õiguse mõistmist nendes kohtuasjades, milles rahvakohtunik ei osalenud.

(2) Teise astme kuritegude kriminaalasju ja kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt.

(4) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtumäärusega kaasata kohtuistungile varukohtuniku või varurahvakohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtukoosseisust kohtuniku või rahvakohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varukohtuniku või varurahvakohtunikuga.

(5) Kohtueelses menetluses, kohtulikus eelmenetluses ja kohtulahendi täitmise menetluses täidab kohtu ülesandeid kõikides kriminaalasjades kohtunik ainuisikuliselt. Korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib kõigis kriminaalasjades kogu menetluse vältel teha kohtunik ainuisikuliselt.

(6) Rahvusvahelises koostöös kriminaalasja lahendav kohtukoosseis on sätestatud 19. peatükis.

§ 19. Ringkonnakohtu koosseis

(1) Ringkonnakohtus arutab kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Eelmenetlust kriminaalasjas toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.

(2) Ringkonnakohtu esimees võib ringkonnakohtu koosseisu kaasata sama kohturingkonna maakohtu kohtuniku tema nõusolekul.

(3) Korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib kõigis kriminaalasjades kogu menetluse vältel teha ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.

§ 20. Riigikohtu koosseis

(1) Riigikohtus vaatab kriminaalasja läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev kohtukoosseis.

(3) Korraldava määruse, mis ei lõpeta asja menetlust Riigikohtus, võib kogu menetluse vältel teha riigikohtunik ainuisikuliselt.

§ 21. Eeluurimiskohtunik

(1) Eeluurimiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.

(2) Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel annab jälitustoiminguks loa eeluurimiskohtunik.

§ 22. Täitmiskohtunik

(1) Täitmiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.

§ 22¹. Kohtukoosseis lahendijärgse taotluse menetlemisel

(1) Pärast asjas lahendi tegemist samale kohtule esitatavat taotlust, eelkõige lahendis vea parandamise või lahendi avalikustamise piiramise taotlust, ei pea lahendama lahendi teinud kohtukoosseis.

§ 23. Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus

(1) Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega.

(2) Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja.

(3) Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, kui ta ei ole eesistuja. Hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras, alates noorimast. Eesistuja hääletab viimasena.

(4) Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav eesistuja hääl.