Atmosfääriõhu kaitse seadus

(2) Käitise tegevuse peatamise korral pikemaks perioodiks kui kuus kuud teavitab käitaja sellest Keskkonnaametit kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käitise tegevuse peatamist. Keskkonnaamet peatab esimese kauplemissüsteemi loa kehtivuse käitise tegevuse peatamisest arvates.

(3) Keskkonnaamet peatab tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise käitaja sellele käitisele, mille esimese kauplemissüsteemi loa kehtivus on peatatud. Tasuta lubatud heitkoguse ühikud eraldatakse esimesel võimalusel pärast esimese kauplemissüsteemi loa kehtivuse taastamist.

(4) Käitaja teavitab Keskkonnaametit käitise tegevuse uuesti alustamisest kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käitise tegevuse alustamist. Keskkonnaamet taastab esimese kauplemissüsteemi loa kehtivuse käitise tegevuse alustamise päevast arvates.

§ 146. Heitkoguse loa andmise otsustamine

§ 147. Heitkoguse loa andmisest keeldumine

§ 148. Heitkoguse loa sisu

§ 149. Esimese kauplemissüsteemi loa omaja kohustus teavitada käitise toimimisviisi muudatustest

(2) Esimese kauplemissüsteemi loa omaja peab viivitamata teavitama Keskkonnaametit kõikidest käitise toimimisviisis kavandatavatest muudatustest, käitise laiendamisest ja märkimisväärsest tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla aluseks esimese kauplemissüsteemi loa muutmisele.

§ 150. Heitkoguse loa kehtivuse peatamine ja taastamine

§ 151. Heitkoguse loa kehtetuks tunnistamine

§ 152. Kauplemissüsteemist väljaarvamise taotlus

§ 153. Kauplemissüsteemist väljaarvamise taotluse avalik väljapanek

§ 154. Kauplemissüsteemist väljaarvamine

3. jaotis Lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kord ja lubatud heitkoguse ühikute eraldamine

§ 155. Tegevusalade loetelu ja kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord

(1) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate paiksete heiteallikate ja õhusõidukite käitajate ning laevandusettevõtjate tegevusalade loetelu, tegevusaladele kohalduvad künnised ja asjakohasel juhul künniste arvutamise alused ning tegevusaladel heitkoguse hulka arvatavate kasvuhoonegaaside loetelu kehtestab

määrusega.

(2) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise korra kehtestab

määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega kehtestatakse:

1) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute taotlemise ja eraldamise kord;

2) kasvuhoonegaaside heitkogusega seotud aruandluse kord;

3) kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendamise kord;

4) lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kord;

5) kauplemissüsteemist väljaarvamise täpsustatud kord.

(4) Kauplemisperioodil kehtivad kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikud registreeritakse kauplemise registris ja nendega tehakse tehinguid nimetatud registri kaudu vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ (ELT L 386, 29.12.2004, lk 1–77).

(5) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri toimingute eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

(7) Keskkonnaamet avaldab oma veebilehel ja esitab Euroopa Komisjonile 2019. aasta 30. septembriks ja sellest kuupäevast alates iga viie aasta järel käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladel Eestis tegutsevate paiksete heiteallikate käitajate loetelu.

(8) Kui esimesse kauplemissüsteemi kuuluva paikse käitise võimsust vähendatakse nii, et käitis ei kuulu enam käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaldamisalasse, arvatakse käitis kauplemissüsteemist välja.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud käitis võib jääda esimesse kauplemissüsteemi kehtiva ja sellele järgneva viieaastase lubatud heitkoguse ühikute eraldamisperioodi lõpuni, kui käitaja teavitab sellest Keskkonnaametit.

§ 156. Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute taotlemine ja eraldamine

(1) Kauplemisperioodiks paiksete heiteallikate käitajate lubatud heitkoguse ühikuid taotletakse ja eraldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.02.2019, lk 8–69).

(5) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist vähendatakse igal aastal õhusõiduki käitajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute hulka eelmisel kalendriaastal eraldatud lubatud heitkoguse ühikute hulga suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 sätestatud lineaarsele vähendamistegurile.

(6) Keskkonnaamet eraldab tasuta lubatud heitkoguse ühikud jooksva kalendriaasta kohta Euroopa Komisjoni heakskiidu korral paikse heiteallika käitajatele iga aasta 30. juuniks.

(7) Kui käitise suhtes kehtib energiamajanduse korralduse seaduse § 28 kohaselt kohustus teha energiaaudit ja kui energiaauditi aruande või sama paragrahvi lõike 2 kohase sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi aruande soovitusi ei rakendata, vähendatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldatavat kogust 20 protsenti, välja arvatud juhul, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ületab kolme aastat või kui nende investeeringute kulud on ebaproportsionaalselt suured või kui käitaja tõendab, et ta on rakendanud meetmeid, mis aitavad vähendada käitise kasvuhoonegaaside heitkogust seda käitist puudutavas energiaauditi aruandes või sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi aruandes soovitatuga samaväärselt, või kui käitajale kohaldub erand komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 22a kohaselt.

(8) Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldatavat kogust vähendatakse vähemalt 20 protsenti, kui kliimaneutraalsuskava vahe-eesmärkide saavutamist ei ole tõendatud 2025. aasta 31. detsembriks ja seejärel iga viienda aasta 31. detsembri seisuga käesoleva seaduse § 167 kohaselt.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.05.2023, lk 52–104), I lisas nimetatud kaupade tootmise eest paikse heiteallika käitajale lubatud heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata.

(10) Tegevuse lõpetanud käitisele lubatud heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata. Käitist, mille esimese kauplemissüsteemi loa kehtivusaeg on lõppenud või mille esimese kauplemissüsteemi luba on kehtetuks tunnistatud, ja käitist, mille tegevus või tegevuse taasalustamine ei ole tehniliselt võimalik, käsitatakse tegevuse lõpetanuna.

§ 156¹. Tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud kestliku lennukikütuse kasutamise kompenseerimiseks

(1) Keskkonnaamet eraldab tasuta lubatud heitkoguse ühikud, et katta osaliselt või täielikult fossiilse lennukikütuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestliku lennutranspordi jaoks (ELT L, 2023/2405, 31.10.2023), artikli 3 punktis 7 nimetatud kestliku lennukikütuse kasutamise hinnavahe käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud õhusõiduki käitajale kohalduvatel tegevusaladel.

(2) Kui kestliku lennukikütuse kasutamist ei saa lennujaamas konkreetse lennuga otseselt seostada, eraldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lubatud heitkoguse ühikud selles lennujaamas tangitud kestliku lennukikütuse jaoks proportsionaalselt heitkogusega, mis tekib õhusõiduki käitaja sellest lennujaamast väljuvatel lendudel, mille puhul tuleb lubatud heitkoguse ühikud tagastada käesoleva seaduse § 168 lõike 1 kohaselt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatavate lubatud heitkoguse ühikutega kompenseeritakse:

1) fossiilse lennukikütuse ja taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku ning vedelkütuse seaduse § 2 lõike 1 punktis 17 nimetatud täiustatud biokütuste, mille heitekoefitsient võrdub nulliga, kasutamise hinnavahest 70 protsenti;

2) lennunduses kasutatava fossiilse lennukikütuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklile 25 vastavate muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütuste, mille heitekoefitsient võrdub nulliga, kasutamise hinnavahest 95 protsenti;

3) fossiilse lennukikütuse ja igasuguse kestliku lennukikütuse, mis ei ole saadud lennujaamades, mis asuvad väiksemal kui 10 000 ruutkilomeetri suurusel saarel ja millel puudub maismaaga maantee- või raudteeühendus, samuti lennujaamades, mis ei ole piisavalt suured, et neid saaks määratleda Euroopa Liidu lennujaamadena, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimates piirkondades asuvates lennujaamades, kasutamise hinnavahest 100 protsenti;

4) muudel juhtudel fossiilse lennukikütuse ja kestliku lennukikütuse kasutamise hinnavahest 50 protsenti.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kestliku lennukikütuse kasutamise kompenseerimiseks ühikute tasuta eraldamise täpsema korra võib kehtestada

määrusega.

§ 157. Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute ülekandmine

(1) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsevale käitajale toimub tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute ülekandmine kauplemise registris vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/1122.

§ 158. Õhusõiduki käitajate erireserv

§ 159. Erireservist lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise taotlus

§ 160. Lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel

(1) Riik paneb enampakkumisele kõik paiksete heiteallikate käitajate ja laevandusettevõtjate lubatud heitkoguse ühikud, mida ei eraldata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 järgi tasuta, ei suunata käesoleva seaduse §-s 165¹ nimetatud moderniseerimisfondi, ei tunnistata § 168 lõike 6 kohaselt kehtetuks ega lisata turustabiilsusreservi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 09.10.2015, lk 1–5).

(2) Riik paneb igal aastal enampakkumisele õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikud, mille Euroopa Komisjon on riigile määranud Euroopa Liidu tõendatud summaarsest lennunduse heitkogusest aastal 2010.

(3) Enampakkumine toimub vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemissüsteem, kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1–41).

(4) Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise korra kehtestab

määrusega.

§ 161. Enampakkumisel saadud tulu kasutamine

(1) Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Igal aastal kajastatakse riigieelarves selle aasta enampakkumise tulude ja neist tehtavate kulude maht. Riigi eelarvestrateegias märgitakse enampakkumisest saadud tulu kasutamise kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. Enampakkumise tulust kaetakse kauplemissüsteemi Eestiga seotud enampakkumise halduskulud.

(2) Enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused kehtestab

määrusega.

(2) Riigieelarve eest vastutav minister kehtestab enampakkumisel saadud tulu jaotamise kriteeriumid käskkirjaga.

(2) Enampakkumisel saadud tulu kasutamise seiramiseks moodustab kliimavaldkonna eest vastutav minister lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu vahendite kasutamise seirekomisjoni, mis koosneb ministeeriumite esindajatest.

(2) Kliimavaldkonna eest vastutav minister teeb käesoleva paragrahvi lõike 2¹ alusel kriteeriumite kehtestamiseks ettepaneku kooskõlastatult lõikes 2² nimetatud komisjoniga riigieelarve eest vastutavale ministrile iga aasta 1. novembriks.

(2) Riigieelarve eest vastutav minister teeb koostöös kliimavaldkonna eest vastutava ministriga Vabariigi Valitsusele ettepaneku enampakkumisel saadud tulu kasutamise jaotuseks riigi eelarvestrateegias, arvestades riigieelarve seaduse §-s 34¹ sätestatud tähtaega ja käesoleva paragrahvi lõike 2¹ alusel kehtestatud kriteeriumeid.

(2) Riigieelarve eest vastutava ministri ettepanekut enampakkumisel saadud tulu kasutamise jaotuseks riigi eelarvestrateegias tutvustatakse enne Vabariigi Valitsusele esitamist käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud komisjonile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt riigi eelarvestrateegias määratud meetmete elluviimiseks võib

kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulu, sealhulgas Eestile solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil eraldatud lubatud heitkoguse ühikutest saadud kogutulu või selle tuluga samaväärne summa, kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Need eesmärgid on:

1¹) vähese ja nullheitega transpordiliikidele ja ühistranspordile, energiatõhusamale taristule ning säästvatele alternatiivkütustele üleminekut toetavate meetmete rakendamine, sealhulgas kliimasõbraliku reisijate- ja kaubaveo raudteetranspordi ning bussiteenuste ja tehnoloogia arendamine, merendussektori süsinikuheite vähendamine ja heitevabade jõuseadmete toetamine, ning selliste meetmete rakendamine, millega toetatakse lennujaamade süsinikuheite vähendamist;

2¹) taastuvenergiaallikate ja elektrivõrkude väljaarendamine, et saavutada Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 seatud taastuvenergia ja elektrivõrkude omavahelise ühendatuse eesmärgid, samuti teiste selliste tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja kestlikule vähese süsinikdioksiidi heitega majandusele, panustamine energiatõhususe suurendamisse ning Euroopa Liidu eesmärgi saavutamisele kaasaaitamine, sealhulgas taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade oma tarbeks elektri tootmine;

3) energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine sektorites, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ;

4) väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetamine energiatarbimisest tekkivate sotsiaalprobleemide lahendamisel, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tasude sihipärase vähendamise kaudu;

4¹) hoonete rekonstrueerimine ehitusseadustikus sätestatud hoonete energiatõhususe nõuete kohaselt, eelistades kõige madalama energiatõhususega hooneid, energiatõhususe suurendamine, parem soojustamine, kaugküttesüsteemide arendamine ning taastuvatel allikatel põhinevate kütte- ja jahutussüsteemide arendamine;

5) kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine;

6) panustamine ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning kohanemisfondi;

7) kliimamuutuste mõjuga kohanemine ja kliimamuutuste mõju leevendamine;

8) osalemine Eesti ja Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatustes, samuti kliimamuutuste leevendamise poliitika ja energiapoliitika planeerimises ning nende poliitikate tulemuslikkuse seires;

9) meetmete rakendamine raadamise vältimise ning turbaalade, metsade ja muude maismaa- või mereökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamiseks, sealhulgas selliste meetmete rakendamine, mis aitavad kaasa nende ökosüsteemide kaitsmisele, taastamisele ja paremale majandamisele, eelkõige merekaitsealadel, ning elurikkust soodustava metsastamise ja taasmetsastamise suurendamine, sealhulgas arenguriikides, kes on ratifitseerinud Pariisi kokkuleppe, ning kliimamuutuste kahjuliku mõjuga kohanemise ja tehnoloogiasiirde hõlbustamine nendes riikides;

10) süsinikdioksiidi sidumine metsanduses ja mullas;

11) kauplemissüsteemi rakendamisega seotud kulude katmine;

12) kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamine kliimamuutuste mõju suhtes haavatavates kolmandates riikides;

13) oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et aidata kaasa õiglasele üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, eelistades üleminekust kõige enam mõjutatud piirkondi, ning tööjõu täiendkoolituste ja ümberõppe toetamine sektorites, mis on potentsiaalselt mõjutatud kliimaneutraalsele majandusele üleminekust, sealhulgas merendussektoris;

14) süsinikdioksiidi, eelkõige tahketel fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest ning erinevatest tööstussektoritest ja nende allsektoritest pärineva süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamise toetamine, sealhulgas kolmandates riikides, ning uuenduslike süsiniku tehnoloogilise sidumise meetodite arendamine, näiteks süsiniku kogumine otse atmosfäärist ja selle säilitamine;

15) tõendatud positiivse keskkonnamõjuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), artikli 19 lõikes 2 nimetatud aastaaruandele vastavate riiklike kliimadividendikavade rahastamine;

16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956 I lisas nimetatud kaupadega seotud süsinikuheite vähendamise ja kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamine, et leevendada nende kaupadega seotud võimalikku süsinikdioksiidi heite ülekandumise ohtu, arvestades asjakohaseid riigiabi reegleid.

(4) Enampakkumisest saadud tulu kasutamise kavandamisel arvestatakse vajadusega jätkata kliimamuutustega seotud rahvusvahelise rahastamise suurendamist haavatavates kolmandates riikides.

(4) Enampakkumisest saadud tulust toetatakse erasektori roheinnovatsiooni ning rohetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu kooskõlas riigi eelarvestrateegia ja selles kavandatud meetmetega.

(4) Enampakkumisel saadud tulust võidakse toetada tööstussektoreid või nende allsektoreid, mille puhul esineb süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht suurte kaudsete kulude tõttu, mille on põhjustanud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kulude edasikandmine elektrihinda.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4³ nimetatud toetus peab olema suunatud kaitseks süsinikdioksiidi heite ülekandumise ohu vastu ja vastama järgmistele tingimustele:

1) toetusest ei hüvitata tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikutega kaetavaid kaudseid kulusid;

2) toetus põhineb süsinikdioksiidi kaudsete heitkoguste eelmistel võrdlusalustel toodanguühiku kohta, mis arvutatakse konkreetse sektori või allsektori jaoks, korrutades kõige tõhusamale olemasolevale tehnoloogiale vastava elektritarbimise toodanguühiku kohta asjaomase Euroopa elektritootmise kombinatsiooni süsinikdioksiidi heitkogusega;

3) toetuse andmine on kooskõlas riigiabi reeglitega ega moonuta põhjendamatult konkurentsi.

(4) Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks avaldab riigi eelarvestrateegia kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4³ nimetatud meetme eest vastutav ministeerium oma kodulehel teabe eelmisel aastal makstud toetuse kogusumma kohta sektorite ja allsektorite kaupa.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4³ nimetatud toetuse maht on üle 25 protsendi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulust aastas, koostab riigi eelarvestrateegia kohaselt meetme eest vastutav ministeerium aruande, mis sisaldab:

1) põhjuseid, miks toetuse maht ületab 25 protsenti enampakkumisel saadud tulust;

2) meetmest toetust saavate suurte tööstustarbijate elektrihindu, arvestades teabe avalikustamise reegleid;

3) teavet muude meetmete kohta süsinikdioksiidi heitega seotud kaudsete kulude jätkusuutlikuks vähendamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2¹ ja 4¹ nimetatud eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste hulgas antakse väikeelamutes taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetust.

(7) Lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks võib vahendite kasutaja sõlmida halduslepingu riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isikuga halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 6 lõiget 2. Halduslepinguga võib muu hulgas isikutele üle anda toetuste andmise ülesande ning kõigi selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õiguse.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimustes ja korras võib ette näha, et toetuste taotlemise menetlusega ja toetuste andmise korraldamisega seotud ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus ning nende haldusülesannete kulude katmiseks võib saadud tulu kasutada.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet halduslepingu sõlminud vahendite kasutaja.

(9) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise vahendite kasutaja, kes on sõlminud asjaomase halduslepingu.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulu kasutamisel ja käesoleva seaduse §-s 156¹ sätestatud lennukikütuste hinnavahe katmisel tuleb tagada, et viide rahastamisallikale on nähtav.

(11) Täpsemad tingimused teabe esitamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulu kasutamisel kehtestab

määrusega.

§ 162. Enampakkumistel otsepakkumiste tegemise loa taotlemine

(1) Väärtpaberituru seaduse § 47 lõike 1 punktis 9 nimetatud isik taotleb Finantsinspektsioonilt loa enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks enda või oma põhitegevusala klientide nimel.

(2) Kehtivat tegevusluba omav Eestis registreeritud investeerimisühing või krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt loa enda või oma klientide nimel otsepakkumiste esitamiseks selliste enampakkumistoodete enampakkumisel, mis ei ole finantsinstrumendid.

§ 163. Enampakkumistel otsepakkumiste tegemise loa andmine ja järelevalve teostamine

(1) Käesoleva seaduse § 162 lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa andmise menetlus toimub väärtpaberituru seaduse §-des 51–53, § 54 lõigetes 2 ja 3, § 55 lõigetes 1–4¹ ning §-des 55¹ ja 56 sätestatut järgides.

(2) Käesoleva seaduse § 162 lõigetes 1 ja 2 nimetatud luba antakse üksnes tingimusel, et taotleja täidab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 59 lõikes 5 esitatud nõudeid ning esitab seda arvesse võttes väärtpaberituru seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–5, 7–10, 12, 13 ja 15 nimetatud dokumendid. Väärtpaberituru seaduse § 54 lõike 1 punktis 12 nimetatud sise-eeskirjade või nende projektide esitamisel tuleb lähtuda ka komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 59 lõikes 2 sätestatust.

(3) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse § 162 lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 58 kehtetuks tunnistada, tuginedes Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1031/2010 sätestatud erisustele ja nimetatud määruse artikli 59 lõike 6 punktis c sätestatule. Käesoleva seaduse § 162 lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa kehtetuks tunnistamisel kaasatakse menetlusse käesoleva seaduse §-s 222 nimetatud järelevalveasutus.

(4) Järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 59 lõigetes 2 ja 5 esitatud nõuete üle on Finantsinspektsioonil õigus tasuta saada kasvuhoonegaaside heitkoguste aruandluse andmeid kauplemise registrist.

(5) Käesoleva seaduse § 162 lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa taotleja või nimetatud loa saanud isiku suhtes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 59 lõigetes 2, 3 ja 5 esitatud nõuete täidetuse kontrollimisel ja ettekirjutuse tegemisel on Finantsinspektsioonil kõik finantsinspektsiooni seadusest tulenevad ning väärtpaberituru seaduse § 230 lõigetes 1 ja 5, §-des 230³ ja 233, § 234 lõike 1 punktides 1 ja 3, §-s 234¹ ning § 235 punktides 1 ja 5 sätestatud õigused.

§ 164. Elektri tootmise eest tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine

§ 165. Elektri tootmise eest tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamine

§ 165¹. Moderniseerimisfond

(1) Moderniseerimisfond käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d alusel loodud fond, mille kaudu rahastatakse energiasüsteemide moderniseerimise ning energiatõhususe parandamise projekte.

(2) Energiasüsteem käesoleva seaduse tähenduses on elektrienergia katkematu tootmise ja jaotamise poolest terviklik, ühtses režiimis töötavate elektrijaamade, elektriliinide, alajaamade ja soojusvõrkude ning energia tarbijate kogum.

(3) Vähemalt 90 protsenti moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest tuleb kasutada selliste projektide toetamiseks, mis täidavad üht või mitut järgmistest eesmärkidest:

1) taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikust, elektrienergia tootmine ja kasutamine;

2) üldise energiakasutuse vähendamine energiatõhususe parandamise kaudu, sealhulgas tööstussektoris, transpordisektoris, hoonete valdkonnas, põllumajanduses ja jäätmemajanduses;

3) energia salvestamine ja energiavõrkude moderniseerimine, hõlmates nõudluse juhtimist, kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke, Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste ühenduste lisamist ja heitevaba liikuvuse taristut;

4) õiglane üleminek suure süsinikdioksiidi heitega majandusele tuginevates piirkondades, et toetada töötajate ümberpaigutamist, ümber- ja täiendõpet, haridust ja tööotsimisalgatusi ning idufirmasid dialoogis kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega viisil, mis on kooskõlas Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kavaga;

6) taastuvatel energiaallikatel põhineva kaugkütte ja kaugjahutuse arendamine;

7) madala sissetulekuga leibkondade toetamine energiaostuvõimetuse leevendamiseks ja küttesüsteemide ajakohastamisel.

(4) Moderniseerimisfondist ei toetata energiatootmisüksusi, mis kasutavad fossiilkütuseid.

(5) Moderniseerimisfondi vahendite kasutamise ja aruandluse üldtingimused kehtestab

määrusega.

(5) Moderniseerimisfondi vahendite kasutamise jaotus ja vahendite kasutamise eest vastutavad ministrid määratakse riigi eelarvestrateegias.

(5) Riigi eelarvestrateegias määratud meetmete elluviimiseks võib

kehtestada määrusega vastava meetme rakendamise tingimused ja korra.

(7) Kliimaministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõike 5¹ kohaselt määratud moderniseerimisfondi vahendite kasutamise jaotuse hindamiseks ja kinnitamiseks Euroopa Investeerimispangale ning investeerimiskomiteele vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/1001, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses moderniseerimisfondi tegevusega, millega toetatakse investeeringuid teatavate liikmesriikide energiasüsteemide moderniseerimiseks ja energiatõhususe suurendamiseks (ELT L 221, 10.07.2020, lk 107–221).

(8) Investeerimiskomitee käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõike 5 alusel loodud komitee.

(9) Kliimaministeerium avalikustab igal aastal oma veebilehel Eestis moderniseerimisfondist rahastatavate projektide aruande, mis sisaldab teavet elluviidud projektide kohta ning hinnangut projektide tulemusel saavutatud energiatõhususe ja energiasüsteemi moderniseerimise lisandväärtuse kohta.

(10) Moderniseerimisfondist saadavate vahendite kasutamiseks võib vahendite kasutaja sõlmida halduslepingu riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isikuga halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 6 lõiget 2. Halduslepinguga võib muu hulgas isikutele üle anda toetuste andmise ülesande ning kõigi selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute tegemise õiguse.

(11) Moderniseerimisfondi vahendite kasutamise otsustamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 sätestatud „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte kriteeriumitest, kui toetatavale majandustegevusele on kehtestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid nimetatud määruse artikli 10 lõike 3 punkti b kohaselt.

4. jaotis Heitkoguste seire, aruandlus ja lubatud heitkoguse ühikute tagastamine

§ 166. Esimese kauplemissüsteemi heitkoguste seire ja aruandlus

(2) Kui õhusõiduki käitaja alustab tegevust käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal, esitab ta Keskkonnaametile seirekava vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2018/2066. Õhusõiduki käitajate heitkoguse seire toimub vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ IV lisale.

(3) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja kontrollib regulaarselt, kas tema kasutatavat seiremetoodikat saab parandada, ja esitab Keskkonnaametile heakskiitmiseks sellekohase aruande vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklile 69.

(4) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja esitab Keskkonnaametile ajakohastatud seirekava enne iga olulist muudatust kasutatavas seiremetoodikas.

(5) Õhusõiduki käitaja vaatab seirekava läbi enne iga kauplemisperioodi algust ja vajaduse korral esitab Keskkonnaametile ajakohastatud seirekava.

(6) Keskkonnaamet kiidab paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja esitatud seirekava heaks 30 päeva jooksul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066 nõuetele vastava seirekava esitamisest arvates ja uuesti pärast iga olulist muudatust käitaja kasutatavas seiremetoodikas.

(6) Laevandusettevõtja seirekava koostamine ja seire toimuvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.05.2015, lk 55–76).

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud seirekava esitab laevandusettevõtja Keskkonnaametile.

(7) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja esitab Keskkonnaametile iga aasta 25. märtsiks eelmise kalendriaasta kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendatud aruande (edaspidi heitkoguse aruanne) ja korraldab eelmise kalendriaasta heitkoguse tõendamise kauplemise registris.

(7) Laevandusettevõtja esitab Keskkonnaametile iga aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 nõuetele vastava eelmise kalendriaasta heitkoguse aruande ning sisestab eelmise kalendriaasta heitkoguse kauplemise registrisse.

(8) Kui paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt korraldanud kauplemise registris eelmise kalendriaasta heitkoguse tõendamist või kui laevandusettevõtja ei ole lõike 7¹ kohaselt sisestanud kauplemise registrisse eelmise kalendriaasta heitkogust, koostab Keskkonnaamet paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja või laevandusettevõtja eelmise kalendriaasta tegevuse kohta kasvuhoonegaaside heitkoguse konservatiivse hinnangu ja sisestab selle põhjal arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguse kauplemise registrisse.

(9) Õhusõiduki käitaja esitab koos heitkoguse aruandega Keskkonnaametile ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõikes 1 nimetatud rakendusakti kohase aruande lennunduse muu kui süsinikdioksiidi heite mõju kohta.

(10) Õhusõiduki käitaja, kelle lennutegevus toimub piiratud lennuväljade või riikide vahel, mille suhtes kohaldatakse kompenseerimisnõudeid, või riikide vahel, mille suhtes ei kohaldata kompenseerimisnõudeid, võib oma ärihuvide kaitseks esitada Keskkonnaametile taotluse, et Keskkonnaamet ei avaldaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõike 6 punktides a ja b nimetatud andmeid õhusõiduki käitaja täpsusega. Nimetatud taotluse põhjal võib Keskkonnaamet Euroopa Komisjonilt taotleda nende andmete avaldamist üldistatud kujul.

§ 167. Tõendamine

(1) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluva paikse heiteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja puhul on tõendamine heitkoguse aruandes esitatud andmete usaldusväärsuse ja täpsuse hindamine, mida teeb akrediteeritud tõendaja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2067 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 15 ja 30f ning selle V lisa kohaselt.

(2) Ühisrakendusprojektide elluviimise käigus tekkivaid heitkoguse vähendamise ühikuid võib tõendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik.

(3) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluva laevandusettevõtja puhul on tõendamine heitkoguse aruandes esitatud andmete usaldusväärsuse ja täpsuse hindamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 III peatükis sätestatud tõendamise ja akrediteerimisnõuete kohaselt.

§ 168. Lubatud heitkoguse ühikute tagastamine, kehtetuks tunnistamine ja asendamine esimeses kauplemissüsteemis

(1) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad paikse heiteallika käitaja, õhusõiduki käitaja ja laevandusettevõtja tagastavad kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelmise kalendriaasta heitkoguse aruandele vastava koguse lubatud heitkoguse ühikuid, mis tekivad käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud esimese kauplemissüsteemi tegevusaladel ning mis on tõendatud § 167 lõigete 1 ja 3 kohaselt.

(2) Käesoleva seaduse § 166 lõikes 8 nimetatud juhul peab paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja kauplemise registris tagastama Keskkonnaameti sisestatud kasvuhoonegaaside heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

(2) Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei teki selliste kasvuhoonegaaside heitkoguse puhul, mida loetakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/2620, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses nõuetega, mille kohaselt tuleb lugeda kasvuhoonegaasid tootes püsivalt keemiliselt seotuks (ELT L, 2024/2620, 04.10.2024), kohaselt kogutuks ja kasutatuks sellisel viisil, et need on tootes püsivalt ja keemiliselt seotud ega satu tavapärase kasutamise ja kõrvaldamise korral atmosfääri.

(3) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel kasutada tõendatud heitkoguse vähendamise ühikuid ja heitkoguse vähendamise ühikuid vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1123/2013 rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste määramise kohta vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ (ELT 299, 09.11.2013, lk 32–33).

(4) Paikse heiteallika käitaja, õhusõiduki käitaja ja laevandusettevõtja võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel kasutada teise Euroopa Liidu liikmesriigi eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid, välja arvatud juhul, kui lubatud heitkoguse ühikud on väljastanud liikmesriik, kelle suhtes muutuvad paikse heiteallika käitaja, õhusõiduki käitaja ja laevandusettevõtja kohustused kehtetuks.

(5) Paikse heiteallika käitaja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel kasutada õhusõiduki käitajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid.

(6) Isiku kirjaliku taotluse alusel tunnistab Keskkonnaamet isiku omandis olevad heitkoguse ühikud kehtetuks kümne päeva jooksul nõude saamisest.

(7) Alates 2013. aasta 1. jaanuarist eraldatud lubatud heitkoguse ühikud kehtivad tähtajatult.

(8) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kohta tehakse kauplemise registris märge, mis näitab, millisel kümneaastasel ajavahemikul alates 2021. aasta 1. jaanuarist need välja anti, ja need kehtivad alates kõnealuse ajavahemiku esimesest aastast tekitatud heitkoguste suhtes.

§ 168¹. Rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi heite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi kompenseerimisnõuete kohaldamine ning esimesse kauplemissüsteemi kuuluva õhusõiduki käitaja lubatud heitkoguse ühikute tagastamise erisused

(1) Transpordiamet arvutab komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/1879, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakendamise eeskirjad seoses kompenseerimisnõuete arvutamisega CORSIA jaoks (ELT L, 2024/1879, 10.07.2024), sätestatud metoodika kohaselt igal aastal välja eelmise kalendriaasta kompenseerimisnõuded rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi heite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (edaspidi CORSIA) kohaldamiseks lendudele Euroopa Liidu liikmesriikide, Šveitsi ja Ühendkuningriigi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel kehtestatud rakendusaktis loetletud riikide vahel, keda loetakse asjakohase aasta heitkoguse suhtes CORSIA-t kohaldavaks riigiks, ning teatab need õhusõiduki käitajatele iga aasta 30. novembriks.

(2) Transpordiamet arvutab komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/1879 sätestatud metoodika kohaselt välja CORSIA nõuete täitmise perioodi lõplike kompenseerimisnõuete kogusumma ja teatab selle asjakohastele õhusõiduki käitajatele CORSIA nõuete täitmise perioodi viimasele aastale järgneva aasta 30. novembriks.

(3) Transpordiamet teatab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaste kompenseerimisnõuete suuruse õhusõiduki käitajale, kes tegutseb käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladel.

(4) Õhusõiduki käitaja, kellel on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud lennuettevõtja sertifikaat või kes on registreeritud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, sealhulgas selle liikmesriigi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimas piirkonnas, tunnistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 11a nimetatud ühikud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt teatatud koguse ulatuses üksnes asjaomase CORSIA nõuete täitmise perioodi kohta.

(5) Õhusõiduki käitaja ei ole kohustatud heitkoguse eest lubatud heitkoguse ühikuid tagastama sellistel lendudel, mis:

1) suunduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel kehtestatud rakendusaktis loetletud riikidesse või väljuvad nendest riikidest;

2) toimuvad Euroopa Majanduspiirkonna ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel kehtestatud rakendusaktis loetlemata riikide vahel, välja arvatud Šveitsi ja Ühendkuningriiki suunduvad lennud.

(6) Õhusõiduki käitaja ei ole kohustatud lubatud heitkoguse ühikuid tagastama mõlemal suunal lendudel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni määratluse kohaselt vähim arenenud riikidena ja väikeste arenevate saareriikidena käsitatavatesse riikidesse, mida ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel kehtestatud rakendusaktis, välja arvatud riikidesse, mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisega võrdne või sellest kõrgem.

(7) Käesoleva seaduse §-s 166 ja § 168 lõikes 1 sätestatud nõuded loetakse täidetuks ning õhusõiduki käitajale ei kohaldata § 169 lõikes 1 nimetatud meedet:

1) väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate riikide lennuväljadele, välja arvatud Ühendkuningriigi ja Šveitsi lennuväljadele, igal kalendriaastal alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini suundunud ja sealt väljuvate lendude kõigi heitkoguste suhtes;

2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses äärepoolseima piirkonna lennuvälja ja Euroopa Majanduspiirkonna muu piirkonna lennuvälja vahel igal kalendriaastal alates 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini toimunud lendude kõigi heitkoguste suhtes.

(8) Käesoleva seaduse §-de 166 ja 168 kohaldamisel käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata lendude tõendatud heitkoguseid õhusõiduki käitaja tõendatud heitkogustena.

(9) Kui õhusõiduki käitaja iga-aastane koguheide on alla 25 000 tonni süsinikdioksiidi või kui õhusõiduki käitaja iga-aastane koguheide, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut, on alla 3000 tonni süsinikdioksiidi, käsitletakse heidet tõendatud heitkogusena, kui see on kindlaks määratud väikeheitetekitajatele ette nähtud vahendiga, mis on heaks kiidetud komisjoni määrusega (EL) nr 606/2010, milles käsitletakse Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) poolt teatavate väikeste saasteallikate hulka kuuluvate õhusõidukite käitajate kütusetarbimise hindamiseks välja töötatud lihtsustatud vahendi heakskiitmist (ELT L 175, 10.07.2010, lk 25–26), ja milles kasutatakse Eurocontroli esitatud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi tugivahendi andmeid. Keskkonnaamet võib mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajate suhtes rakendada lihtsustatud korda, kui see menetlus tagab samasuguse täpsuse, kui tagab väikeheitetekitajatele ette nähtud vahend.

(10) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 kohaldatakse selliste riikide suhtes, kellega on sõlmitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25 või 25a kohane kokkulepe, järgides sellises kokkuleppes sätestatud tingimusi.

§ 168². Esimesse kauplemissüsteemi kuuluva laevandusettevõtja lubatud heitkoguse ühikute tagastamise erisused

(1) Laevandusettevõtja nendele reisidele, mis väljuvad Euroopa Liidu välisest sadamast ja saabuvad Euroopa Liidu sadamasse või mis väljuvad Euroopa Liidu sadamast ja saabuvad Euroopa Liidu välisesse sadamasse, kehtib käesoleva seaduse § 168 lõikes 1 sätestatud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustus 50 protsendi ulatuses.

(2) Laevandusettevõtja võib tagastada IA või IA Super või samaväärse jääklassiga laevade kuni 2030. aasta 31. detsembrini tekitatud tõendatud heitkogusest 5 protsenti vähem lubatud heitkoguse ühikuid.

(3) Käesoleva seaduse § 168 lõikes 1 sätestatud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõuet ei rakendata laevandusettevõtjale kasvuhoonegaaside heite kohta, kui:

1) reis on tehtud reisilaevaga, välja arvatud merematkelaevaga, või reisiparvlaevaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3-d alusel kehtestatud rakendusaktis nimetatud saarte ja sadamate nimekirja kantud sadama ja selle sadamaga sama liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahel ning kui heide on tekkinud nimetatud laevade sadamas toimuvast tegevusest sellistel reisidel;

2) heide tekib riikidevahelise teenuste hankelepingu või riikidevahelise avaliku teenindamise kohustuse raames toimuvatest, kahte liikmesriiki ühendavatest reisilaevade või parvlaevade reisidest ning nimetatud laevade kai ääres toimuvast tegevusest sellistel reisidel, kui Euroopa Komisjon on selliste erandite kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3-c alusel kehtestanud rakendusakti;

3) heide tekib reisidest, mis toimuvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud Euroopa Liidu äärepoolseimas piirkonnas asuva sadama ja samas liikmesriigis asuva sadama vahel, sealhulgas reisid sadamate vahel sama liikmesriigi äärepoolseima piirkonna piires ja reisid sama liikmesriigi äärepoolseimate piirkondade sadamate vahel, ning selliseid reise tegevate laevade kai ääres toimuvast tegevusest sellistel reisidel.

(4) Reis käesoleva paragrahvi tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis c määratletud reis.

(5) Merematkelaev käesoleva paragrahvi tähenduses on lastitekita reisilaev, mis on eranditult ette nähtud reisijate veoks ärilistel eesmärkidel ja pakub merereisi ajal ööbimisega majutust.

(6) Sadam käesoleva paragrahvi tähenduses on sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks, või sadam, kus avamerelaev peatub meeskonna vahetamiseks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud peatuste hulka ei kuulu:

1) üksnes tankimise, varude täiendamise, muu laeva kui avamerelaeva meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva, selle seadmete või mõlema remondi eesmärgil tehtavad peatused;

2) abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas;

3) laevade vahel reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamat;

4) üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil sadamas tehtavad peatused;

5) konteinerilaevade peatused konteinerite ümberlaadimisega tegelevas naabersadamas, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3ga lõike 2 alusel kehtestatud rakendusaktile.

§ 169. Meetmed lubatud heitkoguse ühikute tähtajaks tagastamata jätmise korral

(1) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev paikse heiteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja ning laevandusettevõtja, kes ei ole § 168 lõikes 1 sätestatud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõuet tähtajaks täitnud, on kohustatud tagastamata jäänud heitkoguse eest tasuma lubatud heitkoguse ühikute hüvitist 100 eurot iga ülemääraselt õhku paisatud tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi kohta, mille korral on lubatud heitkoguse ühikud tagastamata. Nimetatud summa tasumine ei vabasta seda paikse heiteallika ja õhusõiduki käitajat ning laevandusettevõtjat kohustusest tagastada ülemäärasele heitkogusele vastav hulk lubatud heitkoguse ühikuid hiljemalt järgmise kalendriaastaga seotud lubatud heitkoguse ühikute tagastamisel. Lubatud heitkoguse ühikute hüvitist suurendatakse Euroopa tarbijahinnaindeksi alusel alates ühikute tagastamise tähtajast.

(2) Lubatud heitkoguse ühikute hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet ning see kantakse riigieelarvesse.

(3) Kui laevandusettevõtja ei ole täitnud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust vähemalt kahe järjestikuse aruandeperioodi jooksul, teavitab Keskkonnaamet sellest Transpordiametit.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, kui lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei ole võimalik tagada muude meetmetega, võib Transpordiamet anda selle laevandusettevõtja laevale, mis on sisenenud Eesti sadamasse, väljasaatmiskorralduse. Väljasaatmiskorraldusest teavitab Transpordiamet Euroopa Komisjoni, Euroopa Meresõiduohutuse Ametit, teisi Euroopa Liidu liikmesriike ja laeva lipuriiki.

(5) Laeval, mis ei sõida Eesti lipu all ja millele on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel antud väljasaatmiskorraldus või millele lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustuse mittetäitmise tõttu väljasaatmiskorralduse andmisest või lipuriigi sadamast lahkumise keelust on mõni Euroopa Liidu liikmesriik teavitanud, on keelatud siseneda Eesti territooriumil asuvatesse sadamatesse seni, kuni laevandusettevõtja on täitnud lubatud heitkoguse ühikute tagastamisega seotud kohustused ning väljasaatmiskorraldus on tühistatud.

(6) Kui Eesti lipu all olevale laevale on antud väljasaatmiskorraldus lubatud heitkoguse ühikute tagastamata jätmise tõttu mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis ja laev siseneb Eesti sadamasse või leitakse sealt, keelab Transpordiamet sellisel laeval sadamast väljumise kuni väljasaatmiskorralduse tühistamiseni.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, kui lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei ole võimalik tagada muude meetmetega, ning kui laevandusettevõtjale kuuluv laev sõidab Eesti lipu all ja asub Eesti territooriumil asuvas sadamas, võib Transpordiamet keelata sellisel laeval sadamast väljumise.

(8) Kui laevandusettevõtja täidab lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustuse, teavitab Keskkonnaamet sellest Transpordiametit, misjärel tühistab Transpordiamet käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel antud väljasaatmiskorralduse või lõigete 6 ja 7 alusel kehtestatud sadamast väljumise keelu.

(9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud väljasaatmiskorralduse andmist ning lõigetes 6 ja 7 sätestatud sadamast väljumise keelu kehtestamist annab Transpordiamet laevandusettevõtjale võimaluse esitada kirjalik selgitus.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud väljasaatmiskorraldus ja lõikes 5 sätestatud sadamasse sisenemise keeld ei piira merehädas olevate laevade suhtes rakendatava rahvusvahelise mereõiguse kohaldamist.

§ 170. Teabe avalikustamine

(1) Teabe tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eralduskavade ning esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate paiksetest heiteallikatest ja õhusõidukitest ning laevandusettevõtjate laevadelt pärinevate kasvuhoonegaaside iga-aastase heitkoguse kohta avalikustab Keskkonnaamet oma veebilehel.

(2) Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõuet rikkuvate käitajate ja laevandusettevõtjate nimed avalikustab Keskkonnaamet oma veebilehel.

2. jagu Ühisrakendus ja puhta arengu mehhanism

§ 171. Ühisrakendus

(1) Ühisrakendus käesoleva seaduse tähenduses on Kyoto protokolli artiklis 6 sätestatud projektitegevus, mille raames Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riik või arenenud riigi käitaja, rahastades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projekti teises Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riigis, saab õiguse omada selle projekti elluviimise tulemusena saavutatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise ühikuid Kyoto protokolli lisas B märgitud kohustuse täitmiseks.

(2) Heitkoguse vähendamise ühik on käesoleva seaduse tähenduses ühisrakenduse elluviimise tulemusena vähendatud kasvuhoonegaaside heitkogus, mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina.

§ 172. Puhta arengu mehhanism

(1) Puhta arengu mehhanism käesoleva seaduse tähenduses on Kyoto protokolli artiklis 12 sätestatud projektitegevus, mille raames Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riik või arenenud riigi käitaja, rahastades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projekti Kyoto protokolli ratifitseerinud arenguriigis, saab õiguse omada selle projekti elluviimise tulemusena saavutatud kasvuhoonegaaside tõendatud heitkoguse vähendamise ühikuid Kyoto protokolli lisas B märgitud kohustuse täitmiseks.

(2) Tõendatud heitkoguse vähendamise ühik käesoleva seaduse tähenduses on puhta arengu mehhanismi elluviimise tulemusena vähendatud kasvuhoonegaaside heitkogus, mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina.

§ 173. Ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektitegevust käsitleva teabe ning kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise aastaaruannete avalikustamine

(1) Kliimaministeerium avalikustab teabe ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuse kohta oma veebilehel.

§ 174. Projektitegevusest saadud ühikute kasutamine kauplemissüsteemis

(1) Kui käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja ei ole ära kasutanud talle kauplemisperioodiks 2008–2012 antud tõendatud heitkoguse vähendamise ühikute ja heitkoguse vähendamise ühikute kasutamise õigust vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 2 ja 3, võib käitaja esitada Kliimaministeeriumile taotluse järgmiste ühikute vahetamiseks alates 2013. aastast kehtivate lubatud heitkoguse ühikute vastu:

1) tõendatud heitkoguse vähendamise ühikud ja heitkoguse vähendamise ühikud, mis on eraldatud heitkoguste vähendamise eest kuni 2012. aasta 31. detsembrini puhta arengu mehhanismi või ühisrakenduse projektide käigus, mille elluviimine oli kauplemissüsteemis lubatud kauplemisperioodil 2008–2012;

2) enne 2013. aastat registreeritud puhta arengu mehhanismi või ühisrakenduse projektide tõendatud heitkoguse vähendamise ühikud ja heitkoguse vähendamise ühikud, mis on eraldatud alates 2013. aastast toimunud heitkoguste vähendamise eest;

3) alates 2013. aastast vähim arenenud riikides alustatud uute puhta arengu mehhanismi projektide tõendatud heitkoguse vähendamise ühikud, mis on eraldatud alates 2013. aastast teostatud heitkoguste vähendamise eest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkt 2 kehtib kõigi puhta arengu mehhanismi projektide tõendatud heitkoguse vähendamise ühikute ja heitkoguse vähendamise ühikute suhtes, mille elluviimine oli kauplemisperioodil 2008–2012 kauplemissüsteemis lubatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkt 3 kehtib kõigi puhta arengu mehhanismi projektide tõendatud heitkoguse vähendamise ühikute suhtes, mille elluviimine oli kauplemisperioodil 2008–2012 kauplemissüsteemis lubatud, seni kuni vähim arenenud riik on Euroopa Liiduga sõlminud asjaomase kliimaalase lepingu või kuni aastani 2020, olenevalt sellest, kumb saabub varem.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühikuid võib kasutada kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli ning nende põhjal vastu võetud otsuste kohaselt, välja arvatud:

1) tuumarajatistega seotud projektitegevuses;

2) maa kasutamise, maakasutuse muutmise ja metsandusega seotud projektitegevuses.

(8) Kliimaministeerium kiidab heaks üksnes projektitegevused, mille kõikide projektiosaliste registrijärgne asukoht asub selliseid projekte käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlminud riigis, või riigis või osariigi või piirkonna taseme haldusüksuses, mille kauplemissüsteem on seotud Euroopa Liidu kauplemissüsteemiga.

3. jagu Roheline investeerimisskeem

§ 175. Roheline investeerimisskeem

(1) Roheline investeerimisskeem käesoleva seaduse tähenduses on Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse.

(2) Riigi lubatud heitkoguse ühik on käesoleva seaduse tähenduses ühik, mis annab riigile õiguse emiteerida kindlaksmääratud perioodi jooksul välisõhku üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti.

(3) Rohelise investeerimisskeemi kaudu toetatakse lisaks muudele keskkonnasäästlikele projektidele ja programmidele ka füüsiliste isikute väikeelamute rekonstrueerimist, väikeelamutele taastuvenergia tootmisseadmete soetamist ja paigaldamist ning elektriautode ja nende laadimisseadmete soetamist ja paigaldamist.

§ 176. Topeltarvestuse vältimine

(1) Kliimaministeerium ei eralda heitkoguse vähendamise ühikuid ega tõendatud heitkoguse vähendamise ühikuid projektitegevuste eest, mis vähendavad või piiravad kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate tegevusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

§ 177. Rohelise investeerimisskeemi rakendamine

(1) Vabariigi Valitsus määrab korraldusega iga rohelise investeerimisskeemi rakendamiseks sõlmitava riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe alusel saadavate vahendite kasutajaks asjaomase ministri (edaspidi vahendite kasutaja) ning vajaduse korral vahendite kasutamise üldtingimused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse täitmiseks võib

kehtestada määrusega riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja korra.

(3) Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise korraldamiseks, kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks ning rohelise investeerimisskeemi rakendamiseks võib vahendite kasutaja sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 6 lõiget 2. Halduslepinguga võib muu hulgas üle anda isikutele toetuste andmise ülesande ning kõigi selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õiguse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet halduslepingu sõlminud vahendite kasutaja.

(5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise vahendite kasutaja, kes on sõlminud asjaomase halduslepingu.

§ 178. Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused

(1) Käesoleva seaduse § 177 lõikes 2 nimetatud määruses sätestatakse riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahenditest toetuse andmiseks:

1) toetuse andmise eesmärk ja toetatavad meetmed;

2) abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud;

3) toetuse maksimaalne määr ja omafinantseeringu vajaduse korral selle minimaalne määr;

4) taotlejale esitatavad nõuded;

5) toetuse taotluse kohta esitatavad nõuded;

6) toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord;

7) toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 järgi võib toetuse taotlejale kehtestada järgmisi nõudeid:

1) taotleja on maksevõimeline;

2) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;

3) taotleja vastab muudele vahendite kasutamise tingimustes sätestatud nõuetele.

(3) Taotleja on kohustatud:

1) tõendama taotluse menetleja nõudmisel raha kasutamise tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude finantsvahendite või dokumentide olemasolu;

2) esitama taotluse menetleja nõudmisel lisateavet taotleja ja toetuse taotluse kohta;

3) võimaldama kontrollida toetuse taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;

4) teavitama viivitamata taotluse menetlejat toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist.

4. jagu Kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramine sektorites, mis ei kuulu kauplemissüsteemi

§ 179. Kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramine ja tehingud heitkoguse ühikutega

(1) Kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramist sektorites, mis ei kuulu kauplemissüsteemi (transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni 20-megavatise nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine ning lahustite ja teiste toodete kasutamine), reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 05.06.2009, lk 136–148), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 26–42).

(2) Kui riigi kasvuhoonegaaside tegelik heitkogus aastas on väiksem selleks aastaks Euroopa Komisjoni poolt riigile määratud kasvuhoonegaaside heitkoguse piirkogusest ja riik otsustab sõlmida Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohase müügilepingu, laekub müügilepingu alusel saadav tulu riigieelarvesse.

(3) Kui riigi kasvuhoonegaaside tegelik heitkogus aastas on suurem selleks aastaks Euroopa Komisjoni poolt riigile määratud kasvuhoonegaaside heitkoguse piirkogusest ja riik otsustab sõlmida Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohase ostulepingu, kaetakse ostulepinguga kaasnev kulu riigieelarvest.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohase kauplemise tegevusplaan määratakse riigi eelarvestrateegias.

§ 180. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohased müügilepingud

(1) Vabariigi Valitsus määrab korraldusega iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohase müügilepingu alusel saadavate vahendite kasutajaks asjaomase ministri (edaspidi vahendite kasutaja) ning vajaduse korral vahendite kasutamise üldtingimused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse täitmiseks võib

kehtestada määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohasest kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja korra.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohase müügilepingu alusel saadavate vahendite kasutamiseks ning vahendite suunamiseks keskkonnasäästlikesse projektidesse ja programmidesse võib vahendite kasutaja sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 6 lõiget 2. Halduslepinguga võib muu hulgas üle anda isikutele toetuste andmise ülesande ning selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õiguse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet halduslepingu sõlminud vahendite kasutaja.

(5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise vahendite kasutaja, kes on sõlminud asjaomase halduslepingu.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohasest müügilepingust saadud vahendid suunatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatesse või piiravatesse projektidesse või programmidesse sektorites, mis ei kuulu kauplemissüsteemi.

§ 181. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohasest kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused

(1) Käesoleva seaduse § 180 lõikes 2 nimetatud määruses sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohasest kauplemisest saadud vahenditest toetuse andmiseks järgmised andmed:

1) toetuse andmise eesmärk ja toetatavad meetmed;

2) abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud;

3) toetuse maksimaalne määr ja omafinantseeringu vajaduse korral selle minimaalne määr;

4) taotlejale esitatavad nõuded;

5) toetuse taotluse kohta esitatavad nõuded;

6) toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord;

7) toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

(2) Toetuse taotlejale võib kehtestada käesoleva seaduse § 178 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid ja kohustusi.

§ 182. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohased ostulepingud

(1) Vabariigi Valitsus volitab korraldusega iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohase ostulepingu allkirjastajaks valdkonna eest vastutava ministri ja määrab ostulepingu täitmisest aruandmise korra.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse täitmisel tagab valdkonna eest vastutav minister, et ostulepingu kohaselt suunab tehingus osalev müüjariik müügist saadud vahendid keskkonnasäästlikesse tegevustesse.

4¹. jagu Kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmine

§ 182¹. Kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmine

(1) Toetuse andja nõuab toetuse tagasi, kui pärast kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja:

1) on teadlikult esitanud valeandmeid;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole kasutanud toetust sihipäraselt;

4) ei täida toetuse saaja kohustusi.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates.

(3) Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahenditest, lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 406/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohasel kauplemisel saadud vahenditest antud toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(4) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa. Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus.

(5) Kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise ja -maksmise täpsustatud tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

5. jagu Osoonikihti kahandavate ainete kasutamise reguleerimine

§ 183. Osoonikihti kahandavad ained

(1) Osoonikihti kahandavad ained käesoleva seaduse tähenduses on ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1–30) I ja II lisas.

§ 184. Osoonikihti kahandavate ainete käitlemise korraldamine, käitlemine ja käitleja

(1) Kliimaministeerium korraldab osoonikihi kaitsmist ja osoonikihti kahandavate ainete käitlemisega seotud tegevust osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni, osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli ja Euroopa Liidu osoonikihti kahandavate ainete alaste õigusaktide nõuete kohaselt. Kliimaministeerium võib selle ülesande täitmiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute läbiviimine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

(2) Osoonikihti kahandavate ainete käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses osoonikihti kahandavate ainete tootmine, kasutamine, sisse- ja väljavedu, turustamine, kogumine, ringlusse võtmine, taastamine, samuti neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete ja mahutite sisse- ja väljavedu, turustamine, paigaldamine, hooldamine, teenindamine, lekkekontroll ja märgistamine.

(3) Osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või mahuti omanik on osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või mahuti käitleja.

§ 185. Osoonikihti kahandavate ainete käitlemise piirang

(1) Osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud. Nende ainete, toodete ja seadmete Euroopa Liitu sisseveo ning Euroopa Liidust väljaveo loa annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohaselt Euroopa Komisjon, küsides nimetatud määruses sätestatud juhtudel Kliimaministeeriumi nõusolekut.

§ 186. Pädevusnõuded

(1) Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite käitlemisega tegeleval isikul peavad olema vajalikud teadmised ja oskused, mille olemasolu tõendab erialast väljaõpet kinnitav dokument.

(2) Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite käitlemisega tegeleva isiku pädevusnõuded kehtestab

määrusega.

(3) Keskkonnaamet kontrollib üheaegselt seadme kontrollimisega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku pädevust tõendava dokumendi olemasolu.

§ 187. Toodete, seadmete ja mahutite märgistamine

(1) Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad või nendel ainetel põhinevad tooted, seadmed ja mahutid märgistatakse kemikaaliseaduses sätestatud korras, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2009 esitatud nõudeid.

§ 188. Aruandlus osoonikihti kahandavate ainete kohta

(1) Maksu- ja Tolliamet esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 30. aprilliks andmed eelmisel kalendriaastal avastatud osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslike vedude kohta.

6. jagu Fluoritud kasvuhoonegaasid ja nende käitlemine ning fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide, mahutite ja käitlemistoimingute register

§ 189. Fluoritud kasvuhoonegaasid

(1) Fluoritud kasvuhoonegaasid on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.05.2014, lk 195–230) artikli 2 punktis 1.

§ 190. Fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevate õigusaktide rakendamise ja aruandluse korraldamine

(1) Kliimaministeerium korraldab fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevate õigusaktide rakendamist ja riigi aruandlust lähtuvalt kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja Euroopa Liidu fluoritud kasvuhoonegaaside alaste õigusaktide nõuetest. Kliimaministeerium võib selle ülesande täitmiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute läbiviimine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

§ 191. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad tooted, seadmed ja süsteemid ning fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemine ja käitleja

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad tooted, seadmed ja süsteemid on kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad või nende gaaside sisaldamise võimalusega tooted, seadmed ja süsteemid, kaasa arvatud fluoritud kasvuhoonegaaside transpordiks ja hoidmiseks kasutatavad mahutid.

(2) Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses kõik toimingud fluoritud kasvuhoonegaasidega, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ja selle rakendusmäärustes.

(3) Fluoritud kasvuhoonegaaside, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või süsteemi omanik on fluoritud kasvuhoonegaaside, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või süsteemi käitleja.

(4) Fluoritud kasvuhoonegaaside, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või süsteemi käitleja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 nimetatud käitaja kohustuste eest vastutav isik.

§ 191¹. Fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine