Atmosfääriõhu kaitse seadus

(1) Keelatud on edasi anda, vahendada, omandada ja vallata fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavaid mahuteid, mida kasutatakse jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide ja elektrijaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel ning selliste seadmete või süsteemide täitmisel.

(2) Fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite edasiandmiseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse muu hulgas müügiks pakkumist ja müüki veebilehel ja muu sidevahendi abil.

(3) Fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavaid mahuteid tohib hävitamiseks üle anda isikule, kellel on selleks vastav keskkonnakaitseluba ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise luba.

§ 192. Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute register

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute register FOKA (edaspidi FOKA register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu koondatakse:

1) andmed kõigi viis või enam tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toodete, seadmete või süsteemide kasutusvaldkonna, aine koguse, tüübi ja käitlemistoimingute kohta, välja arvatud lõikes 1 nimetatud hermeetiliselt suletud seadmed ja elektrijaotlad ning lõike 2 punktides e ja g nimetatud seadmed;

2) andmed viis või enam tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevaid lahusteid sisaldavate seadmete, nendes sisalduva aine koguse, tüübi ja käitlemistoimingute kohta;

3) andmed kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava paikse toote, seadme, süsteemi või mahuti kasutusvaldkonna, aine koguse, tüübi ja käitlemistoimingute kohta;

4) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide kohta koostatud aruanded.

(1) FOKA registri eesmärk on käesoleva seaduse alusel kogutavate fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingutega seotud andmete digitaalses keskkonnas haldamine. Andmete kogumise laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri heidetavate koguste vähenemine.

(2) FOKA registri asutab ning registri põhimääruse kehtestab

määrusega.

§ 193. Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainetega seotud andmete FOKA registrisse kandmine

(1) Kõik käesoleva seaduse § 192 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tooted, seadmed või süsteemid peab käitleja registreerima FOKA registris.

(2) Käitleja peab käesoleva seaduse § 192 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toote, seadme või süsteemi FOKA registris registreerima kahe nädala jooksul selle paigaldamisest arvates.

(3) Kui viis või enam tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase või kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldav toode, seade, süsteem või mahuti on juba FOKA registris registreeritud, peab käitleja selle toote, seadme, süsteemi või mahuti võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutuselt kõrvaldamise ja jäätmekäitlejale üleandmise või mahuti hoiustamise registreerima FOKA registris kahe nädala jooksul asjaomasest toimingust arvates.

(4) Pädev käitlemistoimingu tegija peab viis või enam tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase või kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava toote, seadme, süsteemi või mahuti käitlemistoimingu FOKA registris registreerima viie tööpäeva jooksul toimingust arvates.

(5) Kui viis või enam tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase või kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavat toodet, seadet või süsteemi ümberehitamise käigus muudetakse, täiendab käitleja FOKA registri koosseisu selle uue toote, seadme või süsteemi andmestikuga kahe nädala jooksul ümberehitamise lõpetamisest arvates.

(6) Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute kohta FOKA registrisse andmete esitamise korra ja esitatavate andmete koosseisu kehtestab

määrusega.

§ 194. Fluoritud kasvuhoonegaase käitleva töötaja kutse- või osakutsetunnistus

(1) Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval füüsilisel isikul (edaspidi töötaja) peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohane töötaja sertifikaat või kutse- või osakutsetunnistus.

(2) Kutse- või osakutsetunnistus tõendab töötaja pädevust teha käitlemistoiminguid, mis on nimetatud:

1) komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate statsionaarsete tuletõrjesüsteemide ja tulekustutitega tegelevate äriühingute ja töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ning vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 92, 03.04.2008, lk 12–16), artikli 2 lõikes 1;

2) komisjoni määruse (EÜ) nr 306/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 seadmetest teatavate fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega tegelevate töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ja vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 92, 03.04.2008, lk 21–24), artiklis 1;

3) komisjoni määruse (EÜ) nr 307/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavate mootorsõidukite teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate kliimaseadmetega tegelevate töötajate koolitusprogrammide miinimumnõuded ja koolitustunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 92, 03.04.2008, lk 25–27), artiklis 1;

4) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2066, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate paigaldamise, teenindamise, hooldamise, remondi või kasutuselt kõrvaldamisega või paiksetest elektrijaotlatest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega tegelevate füüsiliste isikute sertifitseerimise miinimumnõuded ja vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 301, 18.11.2015, lk 22–27), artiklis 1;

5) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2067, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 miinimumnõuded, mille alusel sertifitseeritakse füüsilisi isikuid seoses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega ning külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmetega ning äriühinguid seoses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega, samuti sellise sertifitseerimise vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 301, 18.11.2015, lk 28–38), artikli 2 lõikes 1.

§ 195. Kutse- või osakutsetunnistuse andmine

(1) Kutsetunnistuse andmisele kohaldatakse kutseseadust käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustest tulenevate erisustega.

(2) Lisaks käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustega sätestatud töötajate miinimumpädevusnõuetele peab fluoritud kasvuhoonegaase käitlev kutse- või osakutsetunnistusega töötaja tundma kutsealaga seotud Eesti õigusakte.

(3) Lisaks kutseseaduses sätestatule peab kutseseaduse §-s 10 nimetatud kutset andev organ vastama sertifitseerimis- ja hindamisasutusele või atesteerimisasutusele kehtestatud nõuetele, mis on kehtestatud käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustega.

§ 196. Vastastikune tunnustamine

(1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi isiku õigust tegutseda Eesti Vabariigis käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustega reguleeritud tegevusvaldkondades tõendab asjaomases liikmesriigis eelnimetatud määruste kohaselt antud töötaja või ettevõtja sertifikaat.

(2) Keskkonnaametil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadi tõlkimist eesti keelde, kui selle sisu ja detailid jäävad talle vastavuse hindamisel arusaamatuks. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

§ 197. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa kohustuslikkus

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa (edaspidi käitlemisluba) omamine on kohustuslik tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 517/2014 järgmistes tegevusvaldkondades tegutsevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele ja juriidilistele isikutele:

1) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade käitlemine;

2) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete tuletõrjeseadmete käitlemine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkondades on käitlemisluba nõudvateks käitlemistoiminguteks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2067 artikli 2 lõikes 2 ja lõike 1 punktides a ja b ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 artikli 2 lõikes 2 ja lõike 1 punktides a ja b nimetatud toimingud.

§ 198. Käitlemisloa kontrolliese

(1) Käitlemisluba antakse isikule, kelle käsutuses on fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemiseks käesoleva seaduse §-s 194 nimetatud töötaja sertifikaati või kutse- või osakutsetunnistust omavad isikud ning kes rakendab oma majandus- või kutsetegevuses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete või süsteemide käitlemiseks vajalikke töövahendeid ja -meetodeid.

(2) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitleja peab vastama Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2067 artikli 6 lõikes 1 ja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

§ 199. Käitlemisloa taotlemine

(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule esitab käitlemisluba taotlev isik loa andjale kirjaliku taotluse järgmiste andmetega:

1) andmed käitlemistoimingute kohta, milleks käitlemisluba taotletakse;

2) andmed töömahu kohta, millest nähtub, et loa taotleja käsutuses on piisav arv käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohaselt sertifitseeritud töötajaid, et teha käitlemisluba nõudvaid käitlemistoiminguid kirjeldatud töömahus;

3) loa taotleja käsutuses olevate töövahendite loetelu;

4) loa taotleja töömeetodite kirjeldused;

5) taotluse esitamise kuupäev.

(2) Kui loa taotleja soovib teha mitut liiki käitlemistoiminguid ühes tegevusvaldkonnas, tuleb need märkida ühes käitlemisloa taotluses.

§ 200. Käitlemisloas esitatavad andmed ja tingimused

(1) Käitlemisloal märgitakse:

1) käitlemisloa number ja andmise kuupäev;

2) loa andja nimi ja kontaktandmed;

3) käitlemisloa omaja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed;

4) käesoleva seaduse §-s 197 nimetatud tegevusvaldkond, käitlemiseks lubatud fluoritud kasvuhoonegaasi kogused seadmetes ja pumpades ning käitlemistoimingud;

5) käitlemisloa taotluse esitamise kuupäev.

(2) Käitlemisloa osaks on käitlemisloa kõrvaltingimused, mille loa andja kehtestab käitlemisloa andmise otsusega ja mida käitlemisloa omaja on kohustatud täitma.

§ 201. Käitlemisloa andmise otsustamine

(1) Käitlemisloa annab Keskkonnaamet.

(2) Loa andja teeb otsuse käitlemisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul käesoleva seaduse nõuetele vastava taotluse ja kõigi sellele lisatavate dokumentide ning loa taotlejalt käesoleva seaduse alusel täiendavalt nõutud andmete esitamisest arvates.

(3) Kui käitlemisloa taotlust ei vaadata läbi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel käitlemisluba taotlejale vaikimisi antuks.

§ 202. Käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud korra, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded kehtestab

määrusega.

§ 203. Käitlemisloa omajate avalik nimekiri

(1) Käitlemisloa omajate nimekiri ja teave käitlemisloaga lubatud käitlemisvaldkondade ning käitlemistoimingute kohta on avalikult kättesaadav majandustegevuse registri veebilehel.

§ 204. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavale tootele, seadmele ja süsteemile ligipääsu tagamine

(2) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme või süsteemi käitleja peab tagama järelevalve teostajatele ligipääsu toote, seadme või süsteemi lahtivõetavatele ühenduskohtadele niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik.

§ 205. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamine

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artikli 12 kohaselt.

(2) FOKA registri koodiga fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava toote, seadme või süsteemi märgis peab olema kantud toote, seadme või süsteemi hooldeavade lähedusse ning olema selgelt loetav kogu aja vältel, kui toode, seade või süsteem sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase.

§ 206. Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse nõuded

(1) Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise kohta andmeid koondav asutus esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 20. juuniks andmed tema vastutusalas olevates toodetes, seadmetes ja süsteemides sisalduvate fluoritud kasvuhoonegaaside koguste ja tüüpide, tootetüüpide ja käitlemise kohta.

(2) Fluoritud kasvuhoonegaaside müüja esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 20. juuniks aruande gaasikoguste ja -tüüpide kohta, mida ta on eelmisel kalendriaastal Eestis turustanud.

(3) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid tooteid, seadmeid ja süsteeme tootev isik esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 20. juuniks aruande eelmisel kalendriaastal tootmises kasutatud gaasikoguste ja -tüüpide, tootmise käigus tekkinud ainekao ning Eestis turustatud tootetüüpide kohta.

(4) Reeder meresõiduohutuse seaduse tähenduses, kelle valduses olnud Eesti Vabariigi lipu all sõitnud laevas sisaldus fluoritud kasvuhoonegaase, esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 20. juuniks aruande eelmisel kalendriaastal tema valduses olnud Eesti Vabariigi lipu all sõitnud laevas kasutusel olnud fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavates jahutusseadmetes, kliimaseadmetes või tuletõrjeseadmetes sisaldunud fluoritud kasvuhoonegaaside koguste ja tüüpide ning aruandeaastal hoolduste käigus lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kohta.

(5) Raudteeveoettevõtja raudteeseaduse tähenduses, kelle valduses olnud raudteeveeremis sisaldus fluoritud kasvuhoonegaase, esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 20. juuniks aruande eelmisel kalendriaastal tema valduses olnud raudteeveeremi kohta, mis on registreeritud riiklikus raudteeliiklusregistris ning mida kasutatakse Eestis. Aruandes märgitakse fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutusseadmete, kliimaseadmete või tuletõrjeseadmetega vagunite ja vedurite arv, neis sisalduvate fluoritud kasvuhoonegaaside kogused ja tüübid ning aruandeaastal hoolduste käigus lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused.

(6) Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse korra, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu kehtestab

määrusega.

§ 206¹. Aruandlus fluorosüsivesinike ebaseadusliku kaubanduse kohta

(1) Maksu- ja Tolliamet esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 30. aprilliks andmed eelmisel kalendriaastal avastatud fluorosüsivesinike ja keelatud ühekordselt täidetavate mahutite ebaseaduslike vedude kohta.

7. jagu Süsinikdioksiidi kogumine, transportimine ja maapõues säilitamine

§ 207. Süsinikdioksiidi maapõues säilitamine

(1) Süsinikdioksiidi maapõues säilitamine on süsinikdioksiidi juhtimine maa-alustesse geoloogilistesse formatsioonidesse püsiva säilitamise eesmärgil.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata süsinikdioksiidi sellise maapõues säilitamise suhtes, kus süsinikdioksiidi kogumaht on väiksem kui 100 kilotonni ja säilitamine toimub teadusuuringute ja arendustegevuse raames või uute toodete ja protsesside katsetamise eesmärgil.

§ 208. Maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi transportimise piirang

(1) Maapõues säilitamiseks kogutavat süsinikdioksiidi ei tohi maapõues säilitamise eesmärgil transportida väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide territooriume, nende majandusvööndeid või mandrilavasid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni tähenduses.

§ 209. Maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi transporditorustik

(1) Maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi transporditorustik (edaspidi transporditorustik) on survetorustik ja sellega seotud ehitiste kohakindlalt ehitatud talituslik kogum, mis on vajalik maapõues säilitatava süsinikdioksiidi ülekandeks ja juhtimiseks sobivasse geoloogilisse formatsiooni.

(2) Transporditorustikuks ei loeta käitise asukohas olevat torustikku, mis on vajalik tööstusprotsessist lähtuva süsinikdioksiidi kogumiseks ja kompressiooniks.

§ 210. Transporditorustiku kohta esitatavad nõuded

(1) Transporditorustiku planeerimisele ja ehitamisele kohaldatakse ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks kehtestatud nõudeid.

(2) Transporditorustiku paigaldamisele, kasutusele võtmisele, kasutamisele, ümberehitamisele ja remondile kohaldatakse surveseadmete ohutuse nõudeid.

§ 211. Transporditorustikuga liitumine

(1) Transporditorustikuga liitumine on käitise või transporditorustiku ühendamine teisele isikule kuuluva transporditorustikuga.

(2) Transporditorustiku omanik peab võimaldama talle kuuluva transporditorustikuga liitumist tehniliste võimaluste piires, kui sellega ei seata ohtu olemasolevat transpordijõudlust. Transporditorustikuga liitumise võimaldamisest keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

(3) Transporditorustiku omanik, kes on tehniliste võimaluste puudumise tõttu liitumisest keeldunud, teeb liitumise võimaldamiseks vajalikud muudatused, kui need on majanduslikult otstarbekad või kui potentsiaalne liituja on nõus nende eest tasuma, tingimusel et see ei avalda ebasoodsat mõju süsinikdioksiidi transpordi keskkonnaohutusele.

(4) Transporditorustiku omanik töötab välja transporditorustikuga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

(5) Liitumistingimused peavad:

1) olema läbipaistvad ja üheselt mõistetavad;

2) järgima sarnaste liitujate võrdse kohtlemise põhimõtet;

3) arvestama transporditorustiku tehnilisi võimalusi;

4) arvestama transpordivõrgu omaniku või käitaja nõuetekohaselt põhjendatud mõistlikke vajadusi;

5) arvestama kõigi teiste transpordivõrgu kasutajate ning transpordivõrgustikuga seotud töötlus- või käitlusrajatiste kasutajate huve, keda transpordivõrgustik võib mõjutada;

6) arvestama rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusest tulenevat Eesti süsinikdioksiidi vähendamise kohustust, juhul kui Eesti on otsustanud nimetatud kohustust täita süsinikdioksiidi kogumise abil.

(6) Transporditorustiku omanik avaldab oma veebilehel:

1) transporditorustiku tehnilised andmed ja andmed saavutatava transpordijõudluse kohta;

2) liitumistingimused;

3) andmed transporditorustikuga liitumise tasu kujunemise põhimõtete kohta;

4) andmed transporditorustikuga transporditava süsinikdioksiidi säilitamise kohtade ja säilitamise võimsuste kohta.

§ 212. Maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi koostise kohta esitatavad nõuded

(1) Maapõues säilitamiseks kogutav süsinikdioksiid ei tohi sisaldada lisaaineid, välja arvatud süsinikdioksiidi kogumisel allikast lähtuvad või kogumis- või juhtimisprotsessiga juhuslikult kaasnevad ained ning süsinikdioksiidi liikumise seireks vajalikud indikaatorained.

(2) Käitaja, kes tegeleb süsinikdioksiidi kogumisega, peab vähemalt üks kord kalendrikuus analüüsima muude ainete sisaldust maapõues säilitamiseks kogutavas süsinikdioksiidis, sealhulgas määrama söövitavaks klassifitseeritud ainete sisalduse vastavalt kemikaaliseadusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 136, 29.05.2007, lk 3–280) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355).

(3) Kõigi juhuslike ja lisatud ainete kontsentratsioon peab jääma allapoole taset, mis rikuks säilitamiskoha või asjakohase transpordiinfrastruktuuri terviklikkust ning ohustaks oluliselt keskkonda või inimeste tervist.

§ 213. Aruandlus maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transpordi kohta

(1) Käitaja, kes tegeleb maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumisega, esitab iga aasta 31. märtsiks Kliimaministeeriumile andmed eelmisel kalendriaastal kogutud süsinikdioksiidi koguse, selle mõõtmismeetodite ning keemilise koostise kohta käitiste kaupa.

(2) Transporditorustiku omanik esitab iga aasta 31. märtsiks Kliimaministeeriumile andmed eelmisel kalendriaastal tema transporditorustiku kaudu juhitud süsinikdioksiidi koguse ja selle mõõtmismeetodite kohta.

(3) Maapõues säilitamiseks kogutud ja transporditud süsinikdioksiidi kogused määratakse vastavalt komisjoni otsusele 2010/345/EL, millega muudetakse otsust 2007/589/EÜ seoses süsinikdioksiidi kogumisest, transpordist ja geoloogilisest säilitamisest tekkiva kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse suuniste lisamisega (ELT L 155, 22.06.2010, lk 34–47).

§ 214. Suurest põletusseadmest lähtuva maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transpordi võimalikkuse hindamine

(1) Sellise suure põletusseadme käitaja, mille elektriline nimivõimsus on planeeritud 300 megavatti või enam, esitab enne suurele põletusseadmele ehitusloa saamist Kliimaministeeriumile hinnangu selle kohta, kas:

1) süsinikdioksiidi maapõues säilitamiseks sobivad kohad on kättesaadavad;

2) süsinikdioksiidi transport on tehniliselt ja majanduslikult võimalik;

3) süsinikdioksiidi kogumissüsteemi moderniseerimine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik.

(2) Kliimaministeerium teeb otsuse suurest põletusseadmest lähtuva süsinikdioksiidi kogumise ja transportimise võimalikkuse kohta, võttes aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangu ja muu kättesaadava teabe, sealhulgas teabe, mis käsitleb inimese tervist ja keskkonnakaitset.

(3) Kui Kliimaministeeriumi otsuse järgi on suurest põletusseadmest lähtuva süsinikdioksiidi kogumine ja transportimine võimalik, tagab suure põletusseadme käitaja, et suure põletusseadme asukohas on piisavalt ruumi süsinikdioksiidi kogumiseks ja kompressiooniks vajalike seadmete jaoks.

§ 215. Süsinikdioksiidi maapõues säilitamisega seotud informatsiooni avalikustamine

(1) Kliimaministeerium avalikustab süsinikdioksiidi maapõues säilitamise eesmärgil kogumise ja transpordiga seotud keskkonnateabe oma veebilehel.

§ 216. Heitkoguse ühikute tagastamine

(1) Käesoleva seaduse § 168 lõike 1 alusel kehtestatud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõuet ei rakendata nende heitkoguste suhtes, mis on tõendatud käesoleva seaduse § 155 lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt ja transporditud maapõues säilitamiseks käitisesse, millel on selleks kehtiv luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 05.06.2009, lk 114–135).

8. jagu Pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine

§ 216¹. Pädev asutus süsiniku piirimeetme rakendamiseks

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956 artikli 11 lõikes 1 nimetatud pädev asutus on Keskkonnaamet.

§ 216². Nullnetoheitega tehnoloogia projektide ühtne kontaktpunkt

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.06.2024), artiklis 6 nimetatud nullnetoheitega tehnoloogia projektide ühtse kontaktpunkti ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu ühtse kontaktpunkti ülesannete täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

8. peatükk Riiklik järelevalve

§ 217. Riikliku järelevalve teostamine

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades teostab Keskkonnaamet.

§ 218. Riiklik järelevalve välisõhus leviva müra üle

(1) Riiklikku järelevalvet välisõhus leviva müra üle teostab Terviseamet.

§ 219. Riiklik järelevalve lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kohta esitatavate nõuete täitmise üle

(1) Riiklikku järelevalvet lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kohta esitatavate nõuete täitmise üle teostavad:

1) Keskkonnaamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kasutamise kohta esitatavate nõuete täitmise üle;

3) Maksu- ja Tolliamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide sisseveo kohta esitatavate nõuete täitmise üle;

4) Terviseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide märgistuse vastavuse kohta esitatavate nõuete täitmise üle.

§ 220. Riiklik järelevalve kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri üle

(1) Riiklikku järelevalvet kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise üle kauplemise registris teostab Keskkonnaamet vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/1122.

§ 220¹. Riiklik järelevalve süsiniku piirimeetme rakendamise üle

(1) Riiklikku järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956 kohase süsiniku piirimeetme rakendamise üle teostab Keskkonnaamet.

§ 221. Riiklik järelevalve osoonikihti kahandavate ainete käitlemisnõuete täitmise üle

(1) Riiklikku järelevalvet osoonikihti kahandavate ainete käitlemisnõuete täitmise üle teostavad:

1) Keskkonnaamet – osoonikihti kahandavate ainete käitlemise üle;

2) Maksu- ja Tolliamet – osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete sisse- ja väljaveo üle;

3) Ravimiamet – osoonikihti kahandavate ainete baasil toimivate dosaatorinhalaatorite üle.

§ 222. Riiklik järelevalve fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisnõuete täitmise üle

(1) Riiklikku järelevalvet fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisnõuete täitmise üle teostavad:

1) Keskkonnaamet – ettevõtja ja tema tegevuse käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ja selle rakendusmäärustes sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisnõuetele vastavuse üle;

2) Maksu- ja Tolliamet – fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide impordi, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamisnõuete täitmise üle;

3) kutseseaduse §-s 6 nimetatud kutseasutus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ning käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud töötajatele kutse andmise nõuete täitmise üle kutseseaduse kohaselt.

§ 222¹. Riiklik järelevalve väljaspool teed kasutatava liikurmasina sisepõlemismootori üle

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb toote nõutele vastavuse seaduse kohaselt turujärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1628 kohaldamisalas olevate liikurmasinate sisepõlemismootoritele kehtestatud nõuete üle.

§ 223. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Korrakaitseorganil on õigus kasutada müra registreerimiseks mõõtmistulemusi või tehnikavahendeid.

§ 223¹. Kontrolltehing

(1) Kui korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmetega või käesoleva seaduse §-s 223 viidatud riikliku järelevalve erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud §-s 191¹ sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet teha, kuid see on vajalik olulise või kõrgendatud vahetu ohu või rikkumise väljaselgitamiseks, võivad Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab käesolevas lõikes nimetatud korrakaitseorgani juht või tema volitatud ametiisik.

(2) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Turustamiskeeluga kauba kättesaadavuse kontrollimiseks tehakse kontrolltehingut ka veebilehel ja muu sidevahendi abil.

(3) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7⁵⁴ ja 7⁵⁵ tähenduses.

(4) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud.

(5) Kontrolltehingu tegemisel käitub ametiisik kui keskmine tarbija. Kui kontrolltehingu laadist tingituna ei ole sel viisil võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki, võib ametiisik vajaduse korral kasutada väljamõeldud nime või kaasata tehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrakaitseorgan teavitab isikut, kelle suhtes kontrolltehing tehti, viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes tehti kontrolltehing. Seejuures selgitab korrakaitseorgan, miks ei olnud võimalik või oli oluliselt raskendatud järelevalvet teha käesoleva seaduse §-s 223 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetega. Korrakaitseorgan võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata edasi selle isiku teavitamise, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemise nõuetekohasuse kontrollimiseks. Selle isiku teavitamist, kelle suhtes kontrolltehing tehti, võib edasi lükata kuni kolm kuud alates tehingu tegemise päevast.

(7) Kontrolltehingut tegev ametiisik või kaasatud isik võib varjata isiku eest, kelle suhtes kontrolltehingut tehakse, ja teiste isikute eest tehingu eesmärki.

(8) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.

(9) Protokollis esitatakse:

1) viide kontrolltehingu aluseks olnud otsusele;

2) kontrolltehingus osalenud ametiisikute ja isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muude menetlusosaliste ja kaasatud isikute nimed;

3) ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta;

4) üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus;

5) muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused.

(10) Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganil on õigus vajaduse korral kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida ning nõuetele mittevastav ese sundvõõrandada. Kontrolltehingu tegemisega seotud kulud kaetakse ja hüvitatakse korrakaitseseaduse § 83 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.

(12) Kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine.

§ 224. Vahetu sunni kasutamine

(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 225. Mõõtmiste tegemine, proovide võtmine ja liikluskorralduse piiramine

(1) Korrakaitseorgan võib käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks teha mõõtmisi ning võtta tasuta proove.

(2) Kütuseproove on õigustatud võtma ka Kliimaministeeriumi volitatud akrediteeritud labor.

(3) Välisõhus leviva müra normtaseme ületamise vältimiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus liikluskorraldusega piirata mootorsõidukite liikumist oma territooriumil.

§ 226. Sunniraha määr

(1) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

9. peatükk Vastutus

§ 227. Lõhnaaine esinemise vähendamise kava või saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamata jätmine või koostamise ja täitmise kohta esitatavate nõuete rikkumine

(1) Välisõhus lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava või saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamata jätmise või koostamise ja täitmise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 228. Õhusaasteloata või registreeringuta tegevus või õhusaasteloa nõuete rikkumine

(1) Saasteainete ilma õhusaasteloata või registreeringuta paiksest heiteallikast välisõhku väljutamise eest, kui luba või registreering on nõutav, või loa või registreeringu nõudeid rikkudes, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 229. Õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja kohustuste täitmata jätmine

(1) Õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja kohustuste täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 230. Töötamine saasteainete püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega

(1) Töötamise eest saasteainete püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega, kui õhusaasteluba nõuab saasteainete püüdmist või kui see on kavandatud ehitusprojektis –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 231. Paikse heiteallika heite piirväärtuste ületamine

(1) Paikse heiteallika heite piirväärtuste ületamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 232. Liikuva heiteallika kohta kehtestatud nõuete rikkumine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuetele mittevastava liikuva heiteallika tootmise, Eestisse sisseveo, töötava mootoriga masinate Eestist läbiveo või Eestis väljaspool teid kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 233. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide, mille lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei vasta piirnormidele, ebaseaduslik turustamine ning kasutamine

(1) Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide, mille lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei vasta piirnormidele, turustamise või kasutamise eest ilma loata või loa nõudeid rikkudes –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 234. Bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuete rikkumine

(1) Bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 235. Kütuste kohta kehtestatud nõuete rikkumine

(1) Vedelkütuste ja biokütuste kohta kehtestatud keskkonnanõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 235¹. Kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 123¹ sätestatud kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 000 eurot.

§ 236. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ja mahuti ebaseaduslik käitlemine

(1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete ebaseadusliku kogumise, ringlusse võtmise, taastamise, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite ebaseadusliku paigaldamise, hooldamise, teenindamise, lekkekontrolli või märgistamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 237. Esimese kauplemissüsteemi nõuete rikkumine

(1) Esimese kauplemissüsteemi nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 237¹. Esimesse kauplemissüsteemi mittekuuluvast meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguse seire- ja aruandlusnõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/757 sätestatud esimesse kauplemissüsteemi mittekuuluvast meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguse seire- ja aruandlusnõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 237². Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805 nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1805 kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 238. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide kasutamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 kohaste fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 239. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide lekke vältimise, lekkekontrolli tegemise ning lekke piiramise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014, Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1497/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele tuletõrjesüsteemidele (ELT L 333, 19.12.2007, lk 4–5), ja Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1516/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele (ELT L 335, 20.12.2007, lk 10–12), kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide lekke vältimise, lekkekontrolli tegemise ja lekke piiramise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 240. Toodetest, seadmetest ja süsteemidest fluoritud kasvuhoonegaasi kogumise nõuete täitmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemisel neis sisalduva aine viivitamata kogumise asemel selle atmosfääri paiskamise eest ning korduvtäidetava või ühekordselt täidetava mahuti kasutusea lõppedes selles sisalduva jääkgaasi nõuetekohase kogumise nõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 241. Fluoritud kasvuhoonegaaside hävitamise nõude rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 kohaste fluoritud kasvuhoonegaaside hävitamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 242. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamise nõuete rikkumine

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamise nõuete, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/2068 kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaaside märgistamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 243. Fluoritud kasvuhoonegaaside alase aruandluse nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 ja Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1191/2014, millega määratakse kindlaks fluoritud kasvuhoonegaase käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artiklis 19 osutatud aruande vorm ja esitusviis (ELT L 318, 05.11.2014, lk 5–20), kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaaside alase aruandluse nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 244. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ebaseaduslik turustamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ja Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2016/879, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 üksikasjalik kord seoses fluorosüsivesinikega täidetud jahutusseadmete, kliimaseadmete ja soojuspumpade turulelaskmiseks vajaliku vastavusdeklaratsiooniga ning selle deklaratsiooni tõendamisega sõltumatu audiitori poolt (ELT L 146, 03.06.2016, lk 1–5), kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide turulelaskmise piirangute rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 244¹. Fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite edasiandmise, vahendamise, omandamise ja valdamise keelu rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 191¹ sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite edasiandmise, vahendamise, omandamise või valdamise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 245. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemine sertifitseerimata töötaja või ettevõtja poolt

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise eest, kui seda teeb sertifitseerimata töötaja, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 246. Maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transportimise nõuete rikkumine

(1) Maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transportimise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 247. Osoonikihti kahandavate ainete või fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud andmete FOKA registrisse kandmise nõuete rikkumine

(1) Osoonikihti kahandavate ainete või fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud andmete FOKA registrisse kandmise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.

§ 247¹. Külmveokite ja -haagiste fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutusseadmete andmete säilitamise nõude rikkumine

(1) Külmveokite ja -haagiste fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutusseadmete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artiklis 6 nimetatud andmete säilitamise nõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.

§ 247². Fluoritud kasvuhoonegaaside müügiandmete kogumise ja säilitamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artikli 6 punktis 3 nimetatud fluoritud kasvuhoonegaaside müügiandmete kogumise ja säilitamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.

§ 248. Müra normtaseme ületamine

(1) Müra normtaseme ületamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 249. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 227–232, 234, 235, 235¹, 237, 237¹ ja 245–247² sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.

(2) Käesoleva seaduse §-s 233 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:

1) Keskkonnaamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kasutamise kohta esitatavate nõuete rikkumise korral;

3) Maksu- ja Tolliamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide sisseveo kohta esitatavate nõuete rikkumise korral;

4) Terviseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kohta esitatavate nõuete rikkumise korral.

(3) Käesoleva seaduse §-s 236 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:

1) Keskkonnaamet – osoonikihti kahandavate ainete käitlemise nõuete rikkumise korral;

2) Maksu- ja Tolliamet – osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete sisse- ja väljaveo nõuete rikkumise korral;

3) Ravimiamet – osoonikihti kahandavate ainete baasil toimivate dosaatorinhalaatorite nõuete rikkumise korral.

(4) Käesoleva seaduse §-des 238–244¹ sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:

1) Keskkonnaamet – ettevõtja ja tema tegevusega põhjustatud käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva seaduse § 191 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määrustes sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisnõuete rikkumise korral;

2) Maksu- ja Tolliamet – fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide sisse- ja väljaveo, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamisnõuete rikkumise korral.

(5) Käesoleva seaduse §-s 248 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet.

(6) Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning kohus võivad käesoleva seaduse §-des 233, 236, 244 ja 244¹ sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerida karistusseadustiku § 83 kohaselt.

(7) Konfiskeeritud ese, mis kuulub käesoleva seaduse §-s 244¹ sätestatud väärteo toimepanemise vahendi või väärteo vahetuks objektiks olnud eseme hulka, antakse hävitamiseks üle väärteomenetluse seadustiku §-s 206 sätestatud korras vastavat keskkonnaluba ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise luba omavale isikule.

10. peatükk Rakendussätted

1. jagu Seaduse rakendamine

§ 250. Müra kaardistamine ja müra vähendamise tegevuskava koostamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksused koostavad käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud välisõhu mürakaardi hiljemalt 2019. aasta 30. juuniks ja § 63 lõikes 5 nimetatud müra vähendamise tegevuskava 2020. aasta 30. juuniks.

(2) Strateegilise mürakaardi koostaja koostab ja avalikustab, samuti esitab Terviseametile ning Kliimaministeeriumile, käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud müra vähendamise tegevuskava hiljemalt 2024. aasta 18. juuliks.

§ 251. Lõhnaaine esinemise hindamise nõude järgimata jätmine kanalisatsiooniehitise kujas

(1) Käesoleva seaduse § 68 lõike 1 alusel kehtestatava määruse kohast lõhnaaine esinemise hindamist ei teostata kanalisatsiooniehitise kujas.

§ 252. Seaduse rakendamine registreeringu kohustusega käitisele

(1) Käesoleva seaduse 4. peatüki 1. jao 1. jaotises sätestatud nõudeid rakendatakse käitise suhtes alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

§ 253. Pidevseire andmete õhukvaliteedi hindamise andmekogusse reaalajas edastamine

(1) Käesoleva seaduse § 102 lõikes 5 sätestatud pidevseire andmete õhukvaliteedi hindamise andmekogusse reaalajas edastamise nõuet rakendatakse hiljemalt 2018. aasta 1. juulist.

§ 253¹. Õhusaasteainete vähendamise programmi esitamine Euroopa Komisjonile

(1) Keskkonnaministeerium esitab esimese õhusaasteainete vähendamise programmi Euroopa Komisjonile 2019. aasta 1. aprilliks.

§ 253². Käesoleva seaduse § 108¹ rakendamine

(1) Et teha kindlaks, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 IV lisa 4. osas sätestatud asjakohased tingimused on täidetud, loetakse, et saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020–2029 kehtestati 2012. aasta 4. mail.

§ 254. Välisõhu kaitse seaduse kohaldamine

(1) Välisõhu kaitse seaduse § 120⁷ lõike 2 alusel

jäävad kehtima kuni riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamise lõpuni.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist välisõhu kaitse seaduse alusel antud load kehtivad kuni kehtivuse või tähtaja lõpuni, nende muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist välisõhu kaitse seaduse alusel sõlmitud halduslepingud kehtivad kuni tähtaja lõpuni, kohustuse täitmiseni või lepingu lõpetamiseni.

(4) Käesoleva seaduse jõustumisel pooleliolevad õhusaasteloa taotlemise menetlused viiakse lõpuni välisõhu kaitse seaduses sätestatu kohaselt. Muud käesoleva seaduse jõustumisel pooleliolevad haldusaktide taotlemise menetlused, mis on algatatud välisõhu kaitse seaduse alusel, viiakse lõpuni käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

(5) Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud õhusaaste- ja keskkonnakomplekslubades kajastatud lenduvate orgaaniliste ühendite lubatud aastased heitkogused summeeritakse, kui need ühendid ei kuulu käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalasse.

§ 254¹. Välisõhu kaitse seaduse alusel kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmine

(1) Kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud välisõhu kaitse seaduse alusel riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahenditest, lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust või jagatud kohustuse otsuse kohasel kauplemisel saadud vahenditest antud toetuse tagasinõudmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 182¹ lõigetes 1–3 sätestatut ning § 182¹ lõike 5 alusel kehtestatud tingimusi ja korda.

§ 254². Varasemad toetuse tagasinõudmise otsused täitedokumendina

(1) Käesoleva seaduse § 182¹ lõikes 3 ja §-s 254¹ sätestatud täitedokumendina käsitatakse ka toetuse tagasinõudmise otsuseid, mis on tehtud toetuse kohta, mis on antud kuni kolm aastat enne käesoleva seaduse jõustumist.

(2) Käesoleva seaduse §-s 254¹ ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kehtiva toetuse tagasinõudmise otsuse võib esitada sundtäitmiseks, kui otsuse teinud haldusorgan on kohustatud isikule andnud otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 30 kalendripäeva ning isik ei ole selle aja jooksul otsust täitnud.

§ 254³. Kauplemissüsteemi heitkoguse lubade kehtetuks tunnistamine

(1) Enne 2020. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 144 alusel välja antud kauplemissüsteemi heitkoguse load kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni või nende kehtetuks tunnistamiseni. Load tunnistab kehtetuks loa andja ja loale märgitud andmed kantakse paikse heiteallika käitaja keskkonnakompleksloale või keskkonnaloale.

§ 254⁴. Käesoleva seaduse § 168 lõike 1 kohaldamine

(1) Laevandusettevõtjale kehtib käesoleva seaduse § 168 lõikes 1 sätestatud kohustus 2024. aastal tekkinud kasvuhoonegaaside heite kohta 40 protsendi ulatuses ja 2025. aastal tekkinud kasvuhoonegaaside heite kohta 70 protsendi ulatuses.

(2) Laevandusettevõtja tagastab lubatud heitkoguse ühikud 2024. aastal tekkinud kasvuhoonegaaside heite eest kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.

§ 254⁵. Käesoleva seaduse § 168¹ lõigete 4 ja 5 kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse § 168¹ lõike 4 kohane ühikute kehtetuks tunnistamine toimub 2021.–2023. aasta heitkoguse puhul kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi jõustumist ja 2024.–2026. aasta heitkoguse korral hiljemalt 2028. aasta 31. jaanuariks.

(2) Käesoleva seaduse § 168¹ lõiget 5 kohaldatakse kuni 2026. aasta 31. detsembrini.

§ 254⁶. Käesoleva seaduse § 168² lõigete 2 ja 3 kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse § 168² lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse kuni 2030. aasta 31. detsembrini.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 255.

–

§ 268.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine

§ 269. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.