Legalize / Eesti / Seadus

Ehitusseadustik

Type Seadus

Publication 2026-03-18

Viimati uuendatud 2026-07-01

State In force

Department Riigikogu

Source Riigi Teataja

articles 189

Reform history JSON API

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatut ei kohaldata käesoleva seadustiku § 104 lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba antakse § 113¹⁴ lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga.

(4) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu teatavaks saamisest arvates, kui käesolevas seadustikus pole sätestatud teisiti. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.

§ 113¹². Hoonestusloa andmine

(1) Hoonestusloa annab pädev asutus ehitisregistris elektrooniliselt.

(2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused:

1) hoonestusloa omaja;

2) avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites;

3) ehitise asukoht koormataval alal;

4) ehitise kasutamise otstarve;

5) ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed;

6) ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pindala;

7) hoonestusloa kehtivusaeg;

8) hoonestusloa kasutamise piirangud;

9) muud vajalikud tingimused.

(2) Meretuulepargi hoonestusloale võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele määrata käesoleva seadustiku § 42 lõike 3 punktides 5 ja 6, § 109 lõike 1 punktis 2 ning veeseaduse § 193 lõike 1 punktides 5–10, 12 ja 15 sätestatud tingimusi.

(2) Pädev asutus esitab käesoleva seadustiku § 113³ lõikes 3¹ sätestatud andmed ja dokumendid Keskkonnaametile vee erikasutuse tingimuste seadmiseks. Keskkonnaamet esitab kirjalikult tingimused vee erikasutuseks 30 päeva jooksul andmete ja dokumentide saamisest arvates.

(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2² sätestatud tingimuste saamist esitab pädev asutus meretuulepargi hoonestusloa eelnõu:

1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitus- või veeloa esemega;

2) vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.

(2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul meretuulepargi hoonestusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse hoonestusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi hoonestusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Meretuulepargi hoonestusluba antakse 90 päeva jooksul käesoleva seadustiku § 113³ lõikes 3¹ nimetatud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.

(3) Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud koordinaatide suhtes võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks sama asukoha, kuhu on antud hoonestusluba või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlus, ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik.

(4) Avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise kohta üle 33 protsendi küsib pädev asutus asjaomaselt asutuselt arvamust käesoleva seadustiku §-s 113⁵ sätestatud korras.

§ 113¹³. Hoonestusloa andmisest keeldumine

(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui:

1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks;

2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloaga;

3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga;

4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;

5) inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale esineb oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;

6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;

7) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on hoonestusloa menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega.

(1) Meretuulepargi hoonestusloa andmisel kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud alustele käesoleva seadustiku § 44 punktides 1–3 ja 5 sätestatud keeldumise aluseid.

(1) Meretuulepargi hoonestusloa andmisel võib kohaldada veeseaduse § 192 lõike 3 punktides 8–10 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid.

(2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui hoonestusloa taotleja, temaga seotud isiku või kavandatava ehitise kohta esineb põhjendatud kahtlus, et see võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti või majandust või kui meretuulepargi hoonestusloa taotleja ei ole täitnud käesoleva seadustiku § 113³ lõikest 3¹ tulenevat kohustust ega ole tähtaja pikendamiseks esitanud mõjuvat põhjendust.

(3) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest isikule, kes ei ole Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või juriidiline isik ja kelle taotletav hoonestusluba ei lähtu riigi olulistest huvidest.

§ 113¹⁴. Hoonestusloa kehtivus

(1) Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Pädev asutus arvestab hoonestusloa kehtivusaja määramisel ehitise liiki ja otstarvet.

(2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aasta võrra. Hoonestusloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu.

(3) Hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 113¹⁵ sätteid.

(4) Kui hoonestusloa taotlus esitatakse ala kohta, kus on algatatud planeering ning planeerimismenetlus ei ole lõppenud, võib pädev asutus anda ajutise hoonestusloa. Ajutine hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul planeeringu kehtestamisest arvates. Kui ajutise hoonestusloa ja kehtestatud planeeringu vahel vastuolu ei esine, annab pädev asutus ajutise hoonestusloaga samadel tingimustel käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud tähtajaga hoonestusloa. Planeeringuga vastuolu korral hoonestusluba ei anta ja ajutine hoonestusluba kaotab kehtivuse.

§ 113¹⁵. Hoonestusloa tingimuste muutmine ja vee erikasutusega seotud tegevuste peatamine

(1) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi.

(2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule.

(3) Pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.

(4) Pädev asutus võib meretuulepargi hoonestusloa vee erikasutusega seotud tingimusi muuta lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 1 punkti 2 alusel.

(5) Keskkonnaamet võib vee erikasutusega seotud tegevused peatada täielikult või osaliselt kuni kolmeks kuuks, kui esinevad järgmised tingimused:

1) meretuulepargi rajamisel kaasneb vee erikasutusõiguse kasutamisega oluline keskkonnahäiring, mida ei olnud võimalik loa andmisel ette näha, või kui loaga ette nähtud leevendusmeetmed ei ole olnud piisavad;

2) põhjuslik seos vee erikasutuse ja olulise keskkonnahäiringu vahel on tõendatud ning

3) huvi vee erikasutusega seotud tegevuste peatamata jätmiseks ei ole ülekaalukas.

§ 113¹⁶. Hoonestusloa üleminek üldõigusjärglasele

(1) Kui hoonestusluba on läinud teisele isikule üle üldõigusjärgluse korras, muudab pädev asutus hoonestusloa omaja andmeid üldõigusjärglase taotluse alusel või omal algatusel.

(2) Hoonestusloa üleminekul üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaks.

§ 113¹⁷. Eelkontroll hoonestusloa üleminekul või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel

(1) Hoonestusluba või hoonestusluba omavas äriühingus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulist osalust omandada sooviv isik (edaspidi käesolevas paragrahvis omandaja) esitab enne hoonestusloa või äriühingu olulise osa omandamist pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) omandaja nimi, asukoht, registrikood või isikukood või viimase puudumise korral sünniaeg, andmed osaluse kohta teises juriidilises isikus või varakogumis ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandajal on kontroll;

2) juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride nimekiri, andmed igale osanikule või aktsionärile juriidilises isikus või varakogumis kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kellel on kontroll juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride üle;

3) juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu iga liikme ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

4) konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilisest isikust omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta.

(2) Juriidilisest isikust omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna avaliku dokumendi tunnistusega (apostilliga).

(3) Pädev asutus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid.

(4) Pädev asutus küsib asjaomastelt asutustelt arvamust hoonestusloa või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse teisele isikule võõrandamise kohta.

(5) Pädev asutus teeb hoonestusloa ülemineku või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise lubamise või sellest keeldumise otsuse, võttes omandaja puhul arvesse käesoleva seadustiku §-s 113¹³ sätestatut. Kui pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamisest keeldumise otsuse, siis on hoonestusloa võõrandamine ja omandamine keelatud ja keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine.

(6) Pärast hoonestusloa üleminekut teisele isikule muudab pädev asutus hoonestusloal omaja andmed. Muud hoonestusloa tingimused jäävad üleminekul samaks.

§ 113¹⁸. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja taotluse alusel.

(2) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui:

1) hoonestusloa omaja seda taotleb;

2) hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi;

3) hoonestusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud hoonestusloaga koormatud alale ehitusluba ja ta ei ole taotlenud tähtaja pikendamist;

4) hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseks;

5) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele;

6) hoonestusloa omaja on olnud kolmel järjestikusel maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu maksmisega;

7) hoonestusloa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise otsustamist.

(2) Pädev asutus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule tunnistada meretuulepargi hoonestusloa kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõike 2 punkti 1 või veeseaduse § 194 lõike 2 punkti 4 alusel.

(3) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle andmist ilmneb käesoleva seadustiku § 113¹³ lõikes 2 sätestatud alus.

(3) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui meretuulepargi hoonestusloa omaja ei ole seitsme aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist saanud kasutusluba meretuulepargile, mille rajamiseks hoonestusluba taotleti, ega ole esitanud põhjendatud taotlust tähtaja pikendamiseks.

(4) Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnud.

§ 113¹⁹. Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega

(1) Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest.

(2) Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel. Hoonestusõiguse seadmise taotlust menetleb pädev asutus.

§ 113²⁰. Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel

(1) Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti.

4. jagu Hoonestustasu ja aruandlus

§ 113²¹. Hoonestustasu

(1) Avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise omanik igal aastal maksma hoonestustasu.

(2) Hoonestustasu suurus on kolm protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja see arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes.

(3) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on 1,5 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest:

1) tuuleelektrijaama toodetud, nii võrku antud kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 4000-ga;

2) vastava aasta Nord Pooli keskmine Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva elektrienergia börsihind.

(4) Hoonestustasu määramiseks arvutab Maa- ja Ruumiamet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse.

§ 113²². Hoonestustasu maksmise kord

(1) Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa andmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni.

(2) Hoonestusloa omaja maksab hoonestustasu riigile üks kord aastas eelmise kalendriaasta eest veeseaduse § 216 lõikes 2 sätestatud kuupäevaks.

(2) Meretuulepargi hoonestusloa omaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus) käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ nimetatud andmed kalendriaasta kohta järgneva aasta 31. jaanuariks. Pädev asutus võrdleb esitatud andmeid põhivõrguettevõtja andmetega.

(3) Pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 2 või 3 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest.

(3) Meretuulepargi puhul tuleb ehitusloa või käesoleva seadustiku § 113¹ lõikes 1² sätestatud hoonestusloa andmisest kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni hoonestustasu maksta 0,15 protsenti käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ sätestatud minimaalsest hoonestustasust. Hoonestustasu tuleb maksta käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ sätestatud määras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse meretuulepargi puhul hetke, kui meretuulepark alustab elektrienergia tootmist.

(4) Hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud korra kohaselt.

§ 113²³. Meretuulepargi hoonestusloa vee erikasutuse aruande esitamine

(1) Meretuulepargi hoonestusloa omaja on kohustatud esitama kord aastas veeseaduse § 195 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu veekasutuse aruande järgmiste tegevuste kohta:

1) veekogu süvendamine või veekogu põhja süvenduspinnase paigutamine mahuga alates 100 kuupmeetrist;

2) veekogusse tahkete ainete paigutamine mahuga alates 100 kuupmeetrist;

3) kaadamine mahuga alates 100 kuupmeetrist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud aruande esitamisele kohaldatakse sõltuvalt lubatud tegevusest veeseaduse § 195 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud aruandluskohustus lõppeb, kui on lõppenud vee erikasutusega seonduvad tegevused ja nende kohta on esitatud veekasutuse aruanne.

13. peatükk Riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu

§ 114. Kohaldamisala

(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele ning riigipiiri taristule. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse riigikaitselisele teele.

§ 115. Terminid

(1) Riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee.

(1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine.

(2) Julgeolekuasutuse ehitis käesoleva seadustiku tähenduses on julgeolekuasutuse valduses olev ehitis.

(3) Riigipiiri taristu käesoleva seadustiku tähenduses on riigipiiri valvamiseks vajalik ehitis.

§ 116. Ehitamise dokumenteerimine

(1) Nõuded riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu dokumenteerimisele kehtestab

määrusega.

§ 117. Projekteerimistingimused

(1) Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusprojekti koostamiseks ei ole projekteerimistingimused nõutavad, välja arvatud juhul, kui viidatud ehitisi soovitakse ehitada alale, millel kehtiv riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku alusel.

§ 118. Ehitusteatis ja ehitusluba

(1) Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Riigikaitselise tee ehitamiseks ei ole ehitusteatis nõutav.

(2) Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Riigikaitselise tee ehitamiseks ei ole ehitusluba nõutav.

(3) Seaduses sätestatud juhul peab riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusluba vastama riigi eriplaneeringule.

(4) Ajutise riigikaitselise ehitise lammutamiseks ei pea taotlema ehitusluba. Ajutine riigikaitseline ehitis lammutatakse ühe aasta jooksul pärast selle kasutamise lõpetamist.

§ 119. Kasutusteatis ja kasutusluba

(1) Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu kasutamiseks ei pea esitama kasutusteatist ega taotlema kasutusluba.

(2) Omanik teavitab ehitise kasutusele võtmisest kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, kes kannab muudatuse ehitisregistrisse.

§ 120. Piirangud seoses riigikaitselise ehitise ümbruses või seda mõjutada võivate ehitiste ehitamisel

(1) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva lõike punktis 1¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumise korral hoonestusloa eelnõu, ehitusloa eelnõu või ehitusteatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutusele, kui:

1) kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi;

1¹) kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki;

2) kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis;

3) kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise.

(2) Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest:

1) kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele;

2) kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet;

3) kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet.

(3) Kaitseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutus võib projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa ja kasutusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks.

(4) Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumilise ulatuse ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta kehtestab

või tema volitusel

määrusega.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigipiiri taristule.

§ 121. Piirangud ehitamisele julgeolekuasutuse ehitise ümbruses

(1) Julgeolekuasutuse ehitise piirdeaiast, selle puudumisel hoone välisseinast või rajatise välispiirjoonest 50 meetri ulatuses ehitamine tuleb kooskõlastada julgeolekuasutusega. Julgeolekuasutus võib keelata hoone või rajatise ehitamise, kui hoone või rajatise ehitamine võib takistada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või avaldada mõju julgeolekuasutuse ehitise turvakeskkonnale.

14. peatükk Puurkaev ja puurauk ning salvkaev

§ 122. Kohaldamisala

(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse puurkaevu ja -augu ning salvkaevu projekteerimisele, rajamisele, kasutusele võtmisele, konserveerimisele ja lammutamisele.

(2) Puurkaevu ja -augu ümberehitamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-e 123, 125 ja 126.

§ 123. Mõisted

(1) Puurkaev on veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurkaev.

(2) Puurauk on põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurauk.

(3) Puurkaevu või -augu ümberehitamine on puurkaevule või -augule osade lisamine või asendamine puurkaevu või -augu seisukorra parandamiseks, rikke kõrvaldamiseks või kasutusaja pikendamiseks.

§ 124. Puurkaevu ja -augu asukoha kooskõlastamine

(1) Puurkaevu või -augu rajamist kavandav isik (edaspidi taotleja) peab rajatava puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsuse üksusega. Rajatava puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise taotluses sisalduvad:

1) taotleja nimi, registri- või isikukood, kontaktandmed ning maaomaniku nõusolek, kui maaomanik ei ole isik, kes puurkaevu või -augu rajamist kavandab;

2) puurkaevu või -augu planeeritava asukoha aadress, maaüksuse nimi ja katastritunnus;

3) kavandatav veevõtt puurkaevust või -august – kuupmeetrit ööpäevas;

4) puurkaevu või -augu kasutamise otstarve.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab rajatava puurkaevu või -augu asukoha või keeldub selle kooskõlastamisest kümne tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise taotluse saamisest arvates.

§ 125. Puurkaevu ja -augu ehitamise dokumenteerimine

(1) Puurkaevu või -augu puurimistöid teostav isik (edaspidi puurija) peab puurimistööde ajal pidama puurimispäevikut, kuhu kantakse:

1) puurkaevu või -augu asukoht;

2) töö tegemise aeg;

3) puurimismeetodi ja isolatsiooni tegemise kirjeldus;

4) vastavalt puurimissügavusele puuri ja manteltoru läbimõõt ning geoloogilise läbilõike kirjeldus;

5) kasutatud setete eemaldamise meetod;

6) puurkaevu või -augu hüdrogeoloogilised andmed.

(2) Puurija on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed käesoleva seadustiku § 126 lõike 6 alusel kehtestatud korras Eesti looduse infosüsteemi.

§ 126. Puurkaevu ja -augu ehitusloa menetlus

(1) Pädev asutus kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse Keskkonnaametiga, kui:

1) rajatakse või ehitatakse ümber puurkaev, millest kavatsetakse võtta põhjavett rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas või rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 50 inimese jaoks;

2) rajatakse või ehitatakse ümber avatud maasoojussüsteemi puurkaev;

3) rajatakse maasoojussüsteemi puurkaev või -auk, mis on sügavam kui 100 meetrit, või maasoojussüsteem, mille projektvõimsus on alates 25 kilovatist;

4) rajatakse puurkaev kambriumi-vendi või ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi või kehtestatud põhjaveevaruga alale või põhjaveemaardlasse või ehitatakse ümber puurkaev, mis asub nimetatud aladel;

5) rajatakse puurkaev looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud loodusobjektile või ehitatakse ümber puurkaev, mis asub nimetatud objektil.

(1) Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või keeldub taotluse kooskõlastamisest kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(2) Kooskõlastamisel lisatakse ehitusloa eelnõule lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule:

1) puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastus;

2) veehaarde sanitaarkaitseala projekt, kui selle koostamine on õigusaktide kohaselt nõutav;

3) puurkaevu või -augu ehitusprojekt.

(3) Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasest kooskõlastamisest, kui:

1) ehitusprojekti on koostanud isik, kellel ei ole puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba;

2) puurkaevu või -augu asukoha valikul ei ole arvestatud piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala moodustamise võimalikkusega või piirkonnas olemasolevate puurkaevude ja -aukude mõjuraadiustega;

3) puurkaevu ehitusprojektikohane sügavus ja konstruktsioon ei taga ehitusprojektikohast vee tootlikkust või vee kvaliteeti;

4) puurkaevu või -augu ehitusprojektikohane sügavus, konstruktsioon või puurimismeetod ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist;

5) puurkaevuga või -auguga ehitusprojektikohaselt avatava põhjaveekihi valik ei ole lähtuvalt vee kasutamise otstarbest põhjendatud;

6) puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus ületab piirkonnas kinnitatud vaba põhjaveevaru koguse;

8) taotleja ei ole esitanud kõiki nõuetekohaseid dokumente või on teadvalt esitanud valeandmeid.

(4) Puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse kooskõlastamiseks on Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt veeuuringute või hüdrogeoloogiliste uuringute tegemist.

(4) Lisaks käesoleva seadustiku §-s 44 sätestatud alustele keeldub pädev asutus puurkaevu või -augu ehitusloa andmisest, kui:

1) puurkaevu ehitusprojektikohase lahenduse järgi ületatakse piirkonnas vaba põhjaveevaru kogust;

2) puurkaevu ehitusprojektikohase lahenduse järgi ei ole põhjaveekihi valik lähtuvalt vee kasutamise otstarbest põhjendatud;

3) puurkaevu või -augu ehitusprojektikohane sügavus, konstruktsioon või puurimismeetod ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist.

(5) Kui ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude ehitusprojektikohane tootlikkus kokku on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, on ehitusloa taotluse kooskõlastamisel Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt põhjaveeseire puuraukude rajamist ühisveevärgi puurkaevuga või puurkaevudega avatava põhjaveekihi vee seisundi jälgimiseks põhjaveehaarde mõjupiirkonnas.

(6) kehtestab määrusega:

1) salvkaevu konstruktsiooni, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded;

2) puurkaevu ja -augu rajamise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded ning nõuded ehitusprojektile, konstruktsioonile ja puurimismeetodile;

3) puurkaevu ja -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra;

4) puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku ning puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ja puurkaevu või -augu lammutamise teatise vormid või andmekoosseisu.

§ 127. Puurkaevu ja -augu kasutusele võtmine

(1) Kui puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse selle kasutusloa taotluses lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule:

1) Eesti looduse infosüsteemi väljavõte või viide Eesti looduse infosüsteemis olevatele puurkaevu andmetele, millele kasutusluba taotletakse;

2) omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed;

3) puurkaevu hooldusjuhend.

(2) Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlus kooskõlastatakse Terviseametiga. Terviseamet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude kasutusloa taotlust juhul, kui puurkaevust võetav vesi avaldab pärast nõuetekohast töötlemist inimese tervisele otseselt või kaudselt negatiivset mõju.

(3) Kui puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse selle puurkaevu ja puuraugu kasutusteatises lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule:

1) Eesti looduse infosüsteemi väljavõte või viide Eesti looduse infosüsteemis olevatele puurkaevu või -augu andmetele;

2) omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed;

3) puurkaevu või -augu hooldusjuhend.

§ 128. Puurkaevu ja -augu lammutamine

(1) Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu või -augu.

(2) Pädev asutus kooskõlastab puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti Keskkonnaametiga.

(3) Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti kooskõlastamisest, kui:

1) puurkaev või -auk on riikliku keskkonnaseire jaam;

2) kohaliku omavalitsuse üksus on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna;

3) ehitusprojekt ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist.

(4) Puurkaevu või -augu lammutamise teatis esitatakse lisaks pädevale asutusele ka Keskkonnaametile.

§ 129. Puurkaevu ja -augu konserveerimine

(1) Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust.

3. osa Riiklik järelevalve

15. peatükk Riiklik järelevalve

§ 130. Riikliku järelevalve teostaja

(1) Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet käesolevas paragrahvis nimetatud asutused.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid:

1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine;

2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine;

3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;

4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;

5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine;

6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise kontrollimine.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid:

1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded raudteerajatise, survetorustiku ja -anuma, elektripaigaldise, sideehitise, lifti, köistee või muu tõsteseadme, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu nõuetele vastavuse kontrollimiseks;

2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded eelkõige ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrollimiseks;

3) riigi eriplaneeringu alusel ehitatud ehitise riigi eriplaneeringule ja muudele nõuetele vastavuse kontrollimine;

4) ehitise kaitsevööndi ja seal tegutsemise nõuete täitmise kontrollimine;

5) hoone energiatõhususe, energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute laadimistaristu ning käesoleva seaduse § 69⁴ lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimine;

5¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1309 sätestatud nõuete täitmise kontrollimine;

5²) mobiiltelefonivõrgu aktiivseadmele juurdepääsu õiguse andmise nõuete kontrollimine;

6) ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise kontrollimine;

7) kasutuses oleva ehitise või selle osa, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine;

8) tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse kontrollimine.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juhuvaliku alusel aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavust. Kontrollitud energiamärgiste hulk peab olema piisavalt suur, et aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti läbi viidav energiamärgiste kontroll hõlmab:

1) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontrolli;

2) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse kontrolli;

3) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete täielikku kontrolli ja märgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse täielikku kontrolli ning võimaluse korral hoone külastust, et kontrollida märgisele kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust.

(5) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja looduskaitse nõuete kohase kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele seatud keskkonnakaitse- ja loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis meretuulepargi hoonestusloa alusel ehitatava meretuulepargi vee erikasutuse nõuete täitmise ning maardlal asuva taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle.

(6) Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet:

1) avalikult kasutatava tee ehitamise, kohaliku omavalitsuse tee seisundinõuete täitmise, riigitee kaitsevööndi nõuete, kasutamisnõuete ja kaitsenõuete täitmise ning tee-ehitamisega seotud ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise üle;

2) lennundusseaduses sätestatud ulatuses lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruses oleva või muul juhul lennuohutusega seonduva ehitise üle;

3) meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutusega seonduvate nõuete täitmise üle.

(8) Politseiametnik teostab riiklikku järelevalvet riigitee ja kohalik tee kasutamise ja kaitsmise ning seisundinõuete üle, kui nõuete rikkumine on tuvastatud politseilise tegevuse käigus.

(9) Muinsuskaitseamet teostab järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

(10) Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete ja varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.

(11) Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise terviseohutust puudutavate nõuete täitmise üle, kui nimetatud nõuete üle järelevalve teostamise pädevus on seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt Terviseametil.

(13) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet loomade pidamiseks kasutatavate ehitiste üle.

§ 131. Riikliku järelevalve teostamiseks lubatud erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seadustikus sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 132. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kohustada omanikku teavitama avalikkust ehitisega seotud ohtudest või omaniku kulul teavitama ise avalikkust ehitisega seotud ohtudest.

(2) Korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes sisenemisel ehitisse või selle osasse, pärast ehitustoote turule laskmist sisenemisel selle ladustamis-, paigaldus- või müügikohta või ehitustoote kasutuskohta.

(3) Korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui:

1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht;

2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada;

3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud.

§ 133. Sunniraha määr

(1) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot.

16. peatükk Vastutus

§ 134. Ehitisele esitatavate nõuete rikkumine

(1) Ehitisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ehitatud või ehitamisel olevast ehitisest lähtuva ohu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile, –