LegalizeKutsekeskhariduse riiklik õppekava
| Jrk nr | Mooduli nimetus | Maht kutsehariduse arvestuspunktides | |
|---|---|---|---|
| 1. | Oskused eluks ja tööks | 15 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke eluviise | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • kasutab mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; | ||
| 2) kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda | • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid; | ||
| õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel | • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; | ||
| --- | --- | ||
| 3) tegutseb seatud eesmärkide saavutamiseks vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi liikmena | • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohasekäitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; | ||
| 4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii endale kui ühiskonnale | • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; | ||
| • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; | |||
| --- | --- | ||
| 5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda arenguvajadusi tööturule sisenemiseks | • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale; • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; | ||
| 6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate ülesannete lahendamisel | • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid; • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus; | ||
| 7) korraldab teadlikult oma rahaasju mõistes, et oma hea finantsilise käekäigu eest vastutab vaid tema ise | • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks; • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2. | Digioskuste arendamine | 5 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid, hinnates digisisu asjakohasust | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave; • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja tööriistu; • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; | ||
| • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; | |||
| --- | --- | ||
| 2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid | • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi; • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; | ||
| 3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse põhimõtteid | • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega; • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale; • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; | ||
| 4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades küberturvalisuse ja | • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; | ||
| jätkusuutliku arengu põhimõtteid | • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks | • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive; • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. | ||
| 3. | Sissejuhatus kutseõpingutesse | 10 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb töötamise ja õppimise võimalusi aianduse ning looduskeskkonna valdkonnas, kavandab oma professionaalset arengut ja kujundab ohutut tööalast käitumist. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) kirjeldab aianduse ning looduskeskkonna valdkonna töö- ja õppimisvõimalusi | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab etteantud ettevõtete töökorraldust ja tööle värbamise põhimõtteid asjakohaste näidetega; • toob näiteid õppima asumise tingimustest kutseõppes ja kõrghariduses; • võrdleb enda valikul erinevusi, selgitab oma õpitee näitel õppeprotsessi ülesehitust; | ||
| 2) iseloomustab aiandus- ja looduskeskkonna valdkonna minevikku ning arengusuundi enda ja teiste kogemuste põhjal | • võrdleb tänapäeva loodus- ja aiandusvaldkonna tööelu muutusi minevikuga; • põhjendab enesekohaselt võimalikke arengusuundi aiandusvaldkonnas ja looduskeskkonnas; • selgitab käsitletud arengusuundade mõju looduskeskkonnale ja aiandusvaldkonnale; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 3) oskab valida tööülesannete täitmiseks asjakohased töövahendid ja -võtted | • demonstreerib korrektselt ja ohutult suunaõpingutes kasutatavaid töövõtteid; • valib aianduse ning looduskeskkonna valdkonnas sihipärased töövahendid ja põhjendab nende valikut; • kirjeldab kasutatud töövahendite hooldamise ja korrashoiu põhimõtteid; • demonstreerib ergonoomilisi töövõtteid aianduse ning looduskeskkonna valdkonna tegevustes. | ||
| 4. | Loodusväärtus ja vastutustundlik tegutsemine looduses | 3 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab sotsiaalseid ja kohanemiseoskusi, tegutsedes looduses vastutustundlikult ja koostöiselt ning mõtestades looduse väärtusi ja luues seoseid taimede ja mullatüüpide vahel. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) rakendab keskkonnasõbraliku looduses liikumise põhimõtteid koostöös teistega | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • tunneb looduskeskkonnas liikumise ja käitumise põhimõtteid, põhjendades nende tähtsust; • valmistub õuesõppeks eesmärgipäraselt, vastavalt ilmastiku- ja loodusoludele; • tegutseb looduses keskkonnasõbralikult ja olukorrale sobivalt; • tegutseb töörühmas koostöiselt, arvestades olukorra ja kaaslastega; | ||
| 2) loob seosed taimede ja mullatüüpide vahel looduslikes elupaikades, kasutades erinevaid tehnoloogilisi vahendeid | • määrab looduskeskkonnas taimeliike, kasutades erinevaid tehnoloogiaid • määrab juhise järgi kogutud mullanäidiseid, kasutades erinevaid tehnoloogiaid; • seostab selgitades kasvukeskkonna taimeliike ja mulla omadusi; • selgitab taimede ja mulla seoste mõistmise olulisust looduskeskkonnas toimimise ja loodushüvede kasutamise seisukohalt; | ||
| 3) hindab loodusega seotud väärtusi, põhjendades oma hoiakuid | • toob põhjendatud näiteid otsese kasu puudumisest inimesele looduse iseväärtuse kohta; • toob põhjendatud näiteid inimese eluks vajalike loodushüvede tarbimise kohta; • hindab looduskogemuste mõju suhtumisel loodusesse, sõnastades enda väärtushinnangud; | ||
| 4) loob õpikogemustel põhineva analüütilise kokkuvõtte, | • dokumenteerib välitegevused vastavalt juhisele; • koostab analüütilise kokkuvõtte oma sotsiaalsetest oskustest, tuues näiteid reaalsetest olukordadest; | ||
| arendades refleksioonioskust ja lävimisoskusi | • võrdleb enesehinnangut kaaslastelt saadud tagasisidega, analüüsides nende kattuvusi ja erinevusi. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 5. | Ökoloogiline mõtteviis ja elurikkuse hoidmine | 3 EKAP | |
| Eesmärk: taotletakse, et õpilane kujundab ökoloogilise mõtteviisi, rakendades vastutustundlikult elurikkuse hoidmise põhimõtteid. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) analüüsib oma tegevuse mõju ökosüsteemidele, kujundades vastutustundlikku mõtteviisi inimese sõltuvuse kohta loodusest | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • analüüsib liikidevahelisi seoseid tuues näiteid inimtegevuse mõjust; • seostab ökosüsteemide tasakaalu mõjutavaid tegureid oma tegevuse või tarbimisvalikutega; • põhjendab keskkonnahoidlikke tarbimisvalikuid hinnates oma valikute mõju konkreetsete näidete põhjal; • analüüsib vähemalt kolme ökosüsteemiteenust, selgitades nende tähtsust inimese heaolule; • selgitab looduse taastumisvõime piirides püsimise olulisust inimese toetamisel; • koostab elurikkuse hoidmise tegevusplaani reflekteerides selle mõju loodusele ja oma väärtushoiakutele; | ||
| 2) hindab elurikkust, selgitades selle tähtsust looduse tasakaalu säilitamisel | • arutleb liikide rolli üle etteantud ökosüsteemis, hinnates liikide mõju ökosüsteemi tasakaalule; • kogub juhise kohaselt andmeid loodusest kasutades neid elurikkuse tähtsuse hindamiseks; • põhjendab elurikkuse olulisust sobivate näidetega aiandusvaldkonnast; | ||
| 3) rakendab praktilistes olukordades elurikkuse hoidmise põhimõtteid | • tegutseb vastavalt elurikkuse hoidmise põhimõtetele, mõistes nende tähtsust ja tuues näiteid igapäevaelust; • teeb etteantud praktilistes olukordades valikuid, mis arvestavad elurikkuse, sh kaitsealuste liikide kaitsega; • kujundab isikupärased vastutustundliku tegutsemise põhimõtted, põhjendades neid omandatud teadmistega ökoloogiast ja elurikkuse hoidmisest. | ||
| 6. | Projektikorraldus | 3 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab projektipõhise töö kaudu loovust ning eneseregulatsiooni-, koostöö- ja mõtlemisoskusi, kavandades, ellu viies ja analüüsides projektitegevusi erinevates kontekstides. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) loob töörühmas ühise väärtuspakkumise arvestades sihtrühma vajadusi | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • sõnastab arusaadavalt projekti teema või probleemi, põhjendades sihtrühma vajadusi; • esitab erinevaid ideid ja võimalikke lahendusi väärtuspakkumise kujundamiseks; • koostab töörühmaga mõõdetava ja sihtrühmale vajaliku eesmärgi; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) koostab töörühmaga projekti tegevuskava, analüüsides selle teostavust | • koostab realistliku tegevuskava, arvestades projekti eesmärki, ressursse, ajakava ja töökorraldust; • viib läbi riskianalüüsi ning pakub võimalikke lahendusi riskide maandamiseks; | ||
| 3) viib projekti ellu vastavalt koostatud tegevuskavale | • täidab oma rolli vastutustundlikult ja lahendab probleeme iseseisvalt või koos töörühmaga; • toetab töörühma liikmeid vastavalt vajadusele, tagades sujuva koostöö; • jagab regulaarselt infot oma tegevuse ja esinevate takistuste kohta; | ||
| 4) hindab projekti protsessi ja tulemust, kasutades eneseanalüüsi ja tagasisidet | • hindab projekti eesmärkide saavutamist kasutades eneseanalüüsi; • reflekteerib oma panust protsessis ja lõpptulemuses; • seostab saadud õpikogemused oma igapäevaeluga; • teeb järeldusi projekti ja protsessi parendamiseks, kasutades tagasisidet. | ||
| 7. | Kestlikud lahendused aianduses | 3 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kestlikkuse põhimõtteid, seostades neid säästva arengu ja rohemajanduse eesmärkidega ning rakendab kestlikkuse põhimõtteid aiandusvaldkonna tegevustes. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab kestlikkuse, rohemajanduse ja ringmajanduse põhimõtteid, seostades neid aiandusvaldkonna probleemide ja arengutega | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab rohemajanduse põhimõtteid lähtudes aiandusvaldkonna probleemidest ja arengutest; • toob näiteid ringmajanduse põhimõtete rakendamisest Eestis seostades need aiandusvaldkonna tegevustega; • toob näiteid ülemaailmse säästva arengu põhimõtete rakendamisest Eestis; • selgitab õigusaktidest tulenevaid keskkonnaalaseid piiranguid aiandusvaldkonnas tegutsemisel; • mõistab ökoloogilise jalajälje näitajat, kirjeldades jalajälje suurust mõjutavaid tegureid; • selgitab kestlikkuse põhimõtete mõju igapäevaste valikute tegemisel; | ||
| 2) hindab erinevate tehnoloogiate keskkonnamõju aiandusvaldkonnas, valides sobivaimad ringmajanduse lahendused; | • hindab kasutatud tehnoloogiate keskkonnamõju; • põhjendab tõhusa veekasutuse tehnoloogiaid; • selgitab biolagunevate ja taaskasutatavate materjalide kasutamist aiandusvaldkonna näitel; • hindab aiandusvaldkonna jäätmekäitlusvõtete keskkonnamõju ja põhjendab selle sobivust ringmajanduslahendusena; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 3) koostab aiandusvaldkonnaga seotud projekti tegevuskava, arvestades ringmajanduse põhimõtteid. | • töötab iseseisvalt välja tegevusettepaneku kestlikkuse parandamiseks oma kooli või kogukonnaga seotud aiandusprojektis; • koostab töörühmas ringmajandusel põhineva projekti tegevusplaani, põhjendades kasutatud materjalide ja tehnoloogiate valikut; • esitab reflekteeritud kokkuvõtte tegevusplaanist, hinnates protsessi. | ||
| 8. | Taimede kasvatamine ja hooldamine | 12 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija tunneb, kasvatab ja hooldab taimi ning kasutab vajadusel integreeritud taimekaitse põhimõtteid. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) määrab taimi, kasutades erinevaid teabeallikaid ja rakendusi; | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab taimede liigitamise põhimõtteid teabeallikates, • põhjendab taimede tähendust inimeste elus nii minevikus kui ka tänapäeval; • tunneb ära etteantud taimi ja nimetab neid eesti ja ladina keeles; | ||
| 2) valib sobivaid kasvukeskkondi ja -substraate, arvestades taimede vajadusi | • selgitab näidete varal võõrliikide kasvatamisega seotud vastutust; • oskab leida infot kasvatuskeeluga võõrliikide kohta, kasutades asjakohasid teabeallikaid; • selgitab kasvukeskkondade ja -substraatide mõju taime arengule ja tervisele; • valib sobiva kasvukeskkonna ja -substraadi, arvestades taimeliigi vajadusi ja keskkonnamõjusid; • kirjeldab kompostimise põhimõtteid ja põhjendab selle vajalikkust kasvusubstraadi valmistamisel; • tegutseb vastutustundlikult ja hoolivalt, arvestades kestlikkuse põhimõtteid; • hindab oma tegevuse mõju, otsides võimalusi kestlikkuse suurendamiseks; | ||
| 3) paljundab taimi generatiivselt ja vegetatiivselt, märgistades taimed taimepassiga | • selgitab vegetatiivse ja generatiivse paljundamise põhimõtteid, tuues näiteid mõlema paljundusviisi kohta; • paljundab taimi generatiivselt vastavalt taime eripärale, kasutades sobivaid materjale ja tehnoloogiaid ning ohutusnõudeid; • paljundab taimi vegetatiivselt vastavalt taime eripärale, kasutades sobivaid materjale ja tehnoloogiaid ning ohutusnõudeid; | ||
| • märgistab taimed taimepassiga, selgitades selle vajalikkust aiandusvaldkonnas; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; • hindab oma tegevuse mõju, otsides võimalusi kestlikkuse suurendamiseks; | |||
| --- | --- | --- | --- |
| 4) kasvatab taimi, kasutades taimele sobivaid kasvatustehnoloogiaid; | • teab taimede kasvatamiseks sobivaid materjale, tehnoloogiaid ja keskkonnamõjusid; • valib vastavalt taime vajadustele ja töö eesmärgile sobiva kasvusubstraadi ja töövahendid; • valmistab ette külvi- ja istutuspinna, kasutades sobivaid tehnoloogiaid; • külvab seemneid, kasutades erinevaid külviviise ja õigeid töövõtteid, märgistades külvid vastavalt juhendile; • pikeerib, potistab ja istutab taimi, kasutades sobivaid materjale ja tehnoloogiaid; • tegutseb vastutustundlikult ja hoolivalt, arvestades kestlikkuse põhimõtteid; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; • hindab oma tegevuse mõju, otsides võimalusi kestlikkuse suurendamiseks; | ||
| 5) hooldab taimi, kasutades sobivaid väetus- ja taimekaitse tehnoloogiaid | • teab väetus- ja taimekaitsevahendite liike, kasutusviise ning nende mõju taimedele ja keskkonnale; • analüüsib erinevate hooldustehnoloogiate sobivust ja mõju taimedele, mullale ja ökosüsteemile; • hooldab erinevaid taimi, kasutades sobivaid tehnoloogiaid; • väetab taimi, eristades olulisemaid toiteelementide puuduse ja liigkasutuse tunnuseid; • mõistab integreeritud taimekaitse põhimõtteid, rakendades neid vastavalt vajadusele; • tegutseb vastutustundlikult ja hoolivalt, arvestades kestlikkuse põhimõtteid; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; • hindab oma tegevuse mõju taimede tervisele ja kasvukeskkonnale, elurikkuse säilitamist arvestades; | ||
| 6) koostab taimede kasvatusplaani ja hoolduskava, selgitades oma tegevuse mõju taimekasvule ja keskkonnale | • tunneb taimede kasvatamise ja hooldamise põhimõtteid ning keskkonnasäästlikke materjale ja tehnoloogiaid; • koostab töörühmas taimede kasvatusplaani jälgides tegevuste mõju taimekasvule ja keskkonnale; • koostab töörühmas hoolduskava, mis toetab taimede tervist ja vähendab keskkonnakoormust; • esitleb kasvatusplaani ja hoolduskava kirjeldades õpikogemust. | ||
| 9. | Kogukonnatöö oskused | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane analüüsib ja rakendab õpingute jooksul omandatud pädevusi, luues suundade üleselt valdkonnale tähendusliku projekti. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) sõnastab aiandusvaldkonna aktuaalse probleemi, seostades nende lahendamise võimalused enda ja teiste pädevustega | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kirjeldab töörühmas aktuaalset aiandusvaldkonnaga seotud probleemi, pakkudes oma pädevusi ühise lahenduse leidmiseseks; • annab argumenteeritud tagasisidet tõstatatud probleemide kohta, võrreldes erinevaid lahendusviise ja hinnates nende teostatavust; • sõnastab töörühmas ühise aiandusvaldkonna tähendusliku probleemi, võttes arvesse kestlikkuse põhimõtteid; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) teostab projekti tegevuskava alusel, rakendades õpingutega omandatud teadmisi, oskusi ja väärtuspõhiseid hoiakuid | • valib motiveeriva uurimisteema, mis on seotud projekti ja suunaõpingutega, järgides etteantud juhiseid; • koostab töörühma ühiseid väärtusi kandva tegevuskava ja eelarve kasutades digivahendeid; • viib tulemuslikult läbi aiandusprojekti nii iseseisvalt kui ka töörühmas, järgides koostatud tegevuskava; | ||
| 3) analüüsib projekti protsessi ja lõpptulemust, reflekteerides oma pädevuste arengut oskuste portfellis | • annab ja võtab tagasisidet töörühma liikmetelt ja lõpptulemuse sihtrühmalt; • hindab koostöös rühmliikmetega projekti teostust ja lõpptulemust; • reflekteerib enda rolli ja panust projektiprotsessis ning selle edukuses; • põhjendab oma oskuste portfelli sobivust töötamiseks või edasiõppimiseks aianduse või looduskeskkonna valdkonnas. | ||
| 10. | Praktika | 27 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oma erialaseid- ja üldpädevusi suunaõppega seotud praktikakohas, tegutsedes vastutustundlikult ning kooskõlas kokkulepete ja õigusaktidega. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) kavandab isiklikud praktikaeesmärgid, seostades need erialaste ja üldoskuste arengu ning praktikakoha võimalustega | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • sõnastab praktikaeesmärgid, lähtudes suunaõpingute praktikakavast ja õppekorraldusest; • kooskõlastab tegevuskava eesmärkide saavutamiseks praktikakoha ja juhendajatega; • selgitab praktikalepinguga seotud õigusi ja kohustusi, sõlmides praktikalepingu õigeaegselt; | ||
| 2) tegutseb praktikal vastutustundlikult, järgides | • järgib praktikakoha töökorraldust, tegutsedes kokkulepete ja heade tavade kohaselt; | ||
| 11. | Katmikalaviljelus | 6 EKAP | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb katmikalal kasvatatavaid taimi, kasutab sobivaid tehnoloogilisi lahendusi ja automatiseerimise viise katmikkultuuride kasvatamisel ning rakendab asjakohaseid töövõtteid. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) tunneb katmikalal kasvatatavad köögiviljakultuure ja maitsetaimi | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kirjeldab köögivilja- ja maitsetaimede morfoloogilisi ja fenoloogilisi tunnuseid; • nimetab taimede liiginimesid eesti ja ladina keeles; | ||
| 2) kasvatab katmikalal köögiviljakultuure ja maitsetaimi | • valib sobiva katmikala tüübi ja kasvatustehnoloogia vastavalt katmikkultuurile ja tootmise eesmärgile; • külvab, paljundab, istutab, hooldab taimi vastavalt kasvatustehnoloogiale, kasutades võimalusel masinaid; • koristab saagi tagades selle kvaliteedi saagi turustamiseks vastavalt nõuetele; • rakendab keskkonnasäästlikke lahendusi taimekasvatuses ja saagikoristustöödel; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; | ||
| 3) kasutab katmikalal tehnoloogilisi lahendusi ja automatiseerimise viise | • kasutab katmikala kastmis- ja väetussüsteeme vastavalt taime vajadustele; • kasutab katmikala kütteseadmeid, ventilatsiooni- ja varjutussüsteeme vastavalt tööeesmärkidele ja ohutusnõuetele; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 4) analüüsib erinevate kasvatustehnoloogiate mõju taimede kasvule, saagikusele ja kvaliteedile arvestades kestlikkuse põhimõtteid | • võrdleb erinevate katmikala tüüpide ehituslikke ja tehnoloogilisi eripärasid; • analüüsib erinevate tehnoloogiliste lahenduste mõju taimede kasvule, saagile ja kvaliteedile arvestades kestlikkuse põhimõtteid; • hindab tehnoloogia tulemuslikkust tehes ettepanekuid selle parandamiseks; • analüüsib tehnoloogiaid ja teeb soovitusi tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. | ||
| 12. | Avamaaviljelus | 8 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb avamaaviljeluseks sobivaid aiakultuure, kavandab aiakultuuride kasvatamise ja kasvatab aiakultuure; omab teadmisi aiakultuuride seemnekasvatuse põhimõtetest. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) tunneb erinevate aiakultuuride ja seemnekasvatuse põhimõtteid | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kirjeldab avamaal kasvatatavate köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuride morfoloogiat ja fenoloogiat; • tunneb ära ja nimetab köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuride liiginimesid eesti ja ladina keeles; • kirjeldab seemnekasvatuse põhimõtteid ja selgitab seemnekasvatuse põhimõtete olulisust aiakultuuride kasvatamisel; • teab seemnekasvatuses rakendatavaid tehnoloogiaid ja analüüsib nende mõju keskkonnale; | ||
| 2) kasvatab aiakultuure kasutades taimele sobivaid agrotehnoloogilisi võtteid | • valib vastavalt aiakultuurile ja tootmise eesmärgile sobiva kasvatustehnoloogia; • kasutab sobivaid mullaharimis-, külvi-, istutus- ja hooldusmasinaid vastavalt tehnoloogiale ja tööülesandele, järgides ohutus- ja keskkonnanõudeid; • hooldab masinaid pärast töö lõpetamist, tagades nende korrasoleku edasiseks kasutamiseks; • valmistab ette külvi- ja istutuspinna avamaal kasutades sobivaid agrotehnoloogilisi võtteid; • eristab paljundus- ja istutusmaterjali, külvab, istutab, hooldab ja paljundab taimi nii mahe- kui ka tavatootmises, järgides mullaviljakuse säilitamise põhimõtteid; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; • suhtleb töörühmas konstruktiivselt ja panustab ühiste eesmärkide saavutamisse; • täidab põlluraamatut vastavalt nõuetele; | ||
| 3) koostab digitaalse aiasaaduste agrotehnoloogilise- ja viljavaheldusplaani | • koostab aiasaaduste kasvatamiseks agrotehnoloogilise plaani arvestades aiakultuuride eripära; • koostab viljavaheldusplaani, arvestades mullaviljakuse, kahjustajate ennetamise ning saagikuse tagamisega; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 4) analüüsib oma tegevust avamaaviljeluse tööprotsessides tuues välja oma tugevused | • analüüsib tehtud tööetappe ja kasutatud töövõtteid, tuues välja oma tugevused ja arenguvõimalused; • teeb ettepanekuid tööetappide parandamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. | ||
| 13. | Saagikoristus | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koristab avamaal saaki läbimõeldult ning valdab saagikoristuse võtteid ning ladustab ja säilitab saaki. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) koristab saagi käideldes seda nõuetekohaselt ja kasutades keskkonnasäästlikke lahendusi | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kasutab saagikoristusel keskkonnasäästlikke lahendusi nii mahe- kui ka tavatootmises; • teeb valikulist või laussaagikoristust, hinnates eelnevalt köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuride küpsusastet ja kvaliteeti, võimalusel kasutab masinaid; • sorteerib, pakendab ja märgistab saagi vastavalt nõuetele; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; | ||
| 2) ladustab ja säilitab saagi lähtuvalt kvaliteedinõuetest | • viib läbi saagi esmase puhastamise ja ettevalmistamise säilitamiseks; • rakendab saagile sobivat säilitamisviisi, lähtudes kvaliteedinõuetest ja kaduside vähendamisest; • kasutab ladustamisel sobivaid seadmeid ning arvestab hoidlate tüübi ja säilitamistingimustega; | ||
| 3) analüüsib oma tegevust saagikoristamise protsessis | • analüüsib oma tegevusest lähtuvalt saagikoristuse etappidest ja kasutatud töövõtetest, tuues välja oma tegevuse tugevused ja parendusvõimalused; • leiab töö analüüsist ettepanekuid tööprotsessi tõhustamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. | ||
| 14. | Aiasaaduste väärindamine, turundamine ja turustamine | ||
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane väärindab aiasaadusi, järgides hügieeni- ja tööohutusnõudeid ning kestlikke töövõtteid ning kasutades kliendikeskse turunduse ja turustamise põhimõtteid. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) väärindab aiasaadusi ringmajanduse põhimõtteid kasutades | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • valib sobiva väärindamisviisi järgides seadmete kasutamise ohutusnõudeid; • järgib tööprotsessis hügieeni- ja tööohutusnõudeid ning ressursisäästlikke töövõtteid; • kasutab väärindamisel ringmajandamise põhimõtteid; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) koostab sihtrühmale suunatud turundusplaani | • sõnastab turunduse eesmärgi lähtuvalt toote sihtrühmast; • koostab selge ja teostatava tegevuskava turunduseks; • loob sihtrühmale suunatud sisulise sõnumi, valides sobivad turunduskanalid; • koostab turundusplaani lähtuvalt sihtrühmast, eetilistest põhimõtetest; • järgib turundustegevustes eetilisi põhimõtteid ja andmekaitsenõudeid; | ||
| 3) turustab toodet ja teenindab kliente kliendikeskselt | • selgitab kliendi vajadused, tutvustab toodet selgelt ja arusaadavalt; • suhtleb kliendiga professionaalselt, pakub lahendusi kliendirahulolu suurendamiseks; • viib läbi arveldusprotsessi, kasutades selleks sobivaid tehnilisi lahendusi. | ||
| 15. | Dekoratiivtaimede kasvatamine | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb enamlevinud dekoratiivtaimede liike ja seemnekasvatuse põhimõtteid, kavandab ja kasvatab neid nii katmikalal kui ka avamaal vastavalt kasvatustehnoloogiale. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab dekoratiivtaimede seemnekasvatuse põhimõtteid lähtuvalt liigist | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kirjeldab dekoratiivtaimede morfoloogiat ja fenoloogiat; • määrab dekoratiivtaimi nimetades dekoratiivtaimede liiginimesid eesti ja ladina keeles; • kirjeldab seemnekasvatuse põhimõtteid ja selgitab seemnekasvatuse põhimõtete olulisust dekoratiivtaimede kasvatamisel; • teab seemnekasvatuses rakendatavaid tehnoloogiaid ja analüüsib nende mõju keskkonnale; | ||
| 2) kasvatab dekoratiivtaimi kasutades taimedele sobivaid agrotehnoloogilisi võtteid | • valib dekoratiivtaimede kasvatamiseks kodumaiseid liike ja väärtustab kohalikke taimi kaasavaid dekoratiivkooslusi; • valib vastavalt kultuurile ja tootmise eesmärgile sobiva kasvatustehnoloogia; • kasutab sobivaid mullaharimis-, külvi-, istutus- ja hooldusmasinaid ohutult ja keskkonnasäästlikult; • hooldab masinaid pärast töö lõpetamist, tagades nende korrasoleku edasiseks kasutamiseks; | ||
| • valmistab ette külvi- ja istutuspinna avamaal ja katmikalal, kasutades õigeid agrotehnoloogilisi võtteid; • eristab paljundus- ja istutusmaterjali, külvab, istutab, hooldab ja paljundab dekoratiivtaimi, rakendades mullaviljakuse põhimõtteid või substraatide keskkonnasäästlikku kasutamist; • koristab toodangu ning tagab selle kvaliteedi toodangu turustamiseks vastavalt nõuetele; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; • suhtleb töörühmas konstruktiivselt panustades ühiste eesmärkide saavutamisse; • täidab põlluraamatut vastavalt nõuetele avamaal dekoratiivtaimede kasvatamisel; | |||
| --- | --- | --- | --- |
| 3) koostab dekoratiivtaimede kasvatamiseks agrotehnoloogilise- ja viljavaheldusplaani lähtuvalt taime eripärast | • koostab dekoratiivtaimede kasvatamiseks agrotehnoloogilise plaani, arvestades dekoratiivtaimede eripära; • koostab viljavaheldusplaani, arvestades mullaviljakuse ning kahjustajate ennetamisega; | ||
| 4) analüüsib oma tegevust dekoratiivtaimede kasvatamise tööprotsessides | • analüüsib tehtud tööetappe ja kasutatud töövõtteid, tuues välja oma tegevuse tugevused ja arenguvõimalused; • teeb ettepanekuid tööprotsessi parandamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks lähtudes koostatud analüüsist. | ||
| 16. | Aiandusettevõtte majandamine | 4 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusteadmised aiandusvaldkonna tootmis- ja teenindusüksustest ning nende majandamise põhimõtetest. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) võrdleb tootmis- ja teenindusüksuste töökorraldust, toodangu valikut ja hinnakujundust | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • leiab sarnasused ja erinevused tootmis- ja teenindusüksuste põhitegevustes ja eesmärkides; • põhjendab tööprotsesside järjestust tootmis- ja teenindusüksustes; • eristab toodangu valikut mõjutavaid tootmis- ja teenindusüksuste tegureid; • selgitab hinna kujunemise põhimõtteid võttes aluseks hinna kujunemise tegurid; • arvutab vähemalt ühe aiandussaaduse omahinna ja müügihinna kasutades digivahendeid; • põhjendab toodangu valikut ja hinnakujundust mõjutavaid tegureid ettevõtte majandustulemustes; • võrdleb tootmis- ja teenindusüksuste ressursside kasutust; | ||
| 2) kavandab tööprotsessile vastava tööjõuvajaduse plaani | • määrab aiandusettevõtte tööprotsessi jaoks vajaliku töötajate arvu ja rollid; • kavandab tööülesannete jaotuse, arvestades töötajate oskusi ja vajalikku töömahtu; • hindab tööjaotuse otstarbekust tööprotsessi eesmärkide saavutamise seisukohalt. | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 17. | Seemnest saagi turustamiseni | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja viib läbi ühe vegetatsiooniperioodi jooksul aiasaaduste või dekoratiivtaimede kasvatamise katmikalal või avamaal, turustab toodangu ning analüüsib kogu protsessi tulemusi ja kestlikkust. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) kavandab üheks vegetatsiooniperioodiks aiasaaduste või dekoratiivtaimede kasvatamise | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab taimekasvatusplaani, arvestades kultuuri eripära, tootmise eesmärki ja kasvatustehnoloogiat; • valib sobiva kasvukoha ja viljelusviisi; • põhjendab oma valikuid prognoosides tootmistulemusi; | ||
| 2) kasvatab katmikala-, aiakultuure või dekoratiivtaimi lähtuvalt valitud tehnoloogiast | • külvab või istutab aiakultuure või dekoratiivtaimi vastavalt valitud kasvatustehnoloogiale; • hooldab taimi kasvuperioodi jooksul, jälgides nende kasvu ja seisundit; • koristab saagi, tagades toodangu või istikute kvaliteedi; • kogub ja dokumenteerib digitaalselt saagikuse andmed; | ||
| 3) korraldab müügiprotsessi järgides kvaliteedi-, hügieeni- ja märgistusnõudeid | • valib toodangu turustamiseks sobiva viisi vastavalt selle iseloomule ja sihtgrupile; • valmistab toodangu müügiks ette, järgides kvaliteedi-, hügieeni- ja märgistamisnõudeid; • korraldab toodangu pakendamise ja esitlemise, arvestades müügikanali nõudeid; • viib läbi müügiprotsessi kliendikeskselt ja professionaalselt; | ||
| 4) analüüsib kogu kasvatuse ja turustamise protsessi tulemusi, hinnates tegevuse kestlikkust | • analüüsib saagikuse, kvaliteedi ja ressursside kasutuse andmeid; • toob välja kasvatamise tugevused, kitsaskohad ja parendusvõimalused; • hindab protsessitegevuse kestlikkust lähtuvalt ressursikulust ja keskkonnamõjudest. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) valmistab kliendi soovil lilleseadeid ja -kimpe, rakendades kompositsiooni- ja värvusõpetuse erinevaid tehnikaid | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kogub ja analüüsib kliendi soove ning arvestab nendega lilleseadete ja -kimpude kavandamisel; • valib materjalid ja tehnikad tagades tööde vastupidavuse ja müügiatraktiivsuse; p•õ hikmaõsuttteaibd tjöaö de loomisel kompositsiooni- ja värvusõpetuse põhimõtteid, luues tasakaalustatud, omanäolise, ruumi ja sündmusele sobiva tulemuse; • kasutab töövahendeid ja materjale ohutult ja sihipäraselt; • koostab lillekimbu või -seade müügihinna kalkulatsiooni kasutades digivahendeid; • nõustab klienti lillekimpude ja -seadete säilitamisel lähtuvalt tootest; • sorteerib jäätmed liigiti vastavalt jäätmekäitlusnõuetele; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) kasutab oma töös õigesti taimmaterjali nimetusi eesti ja ladina keeles | • nimetab etteantud taimmaterjali eesti keeles; • määrab ladinakeelseid nimetusi usaldusväärsete allikate abil; • kirjutab õigesti taimematerjali nimetused nii eesti kui ka ladina keeles; | ||
| 3) analüüsib tööprotsessi ja teostust dokumenteerides tehtud tööd | • pildistab tehtud lilleseadeid ja -kimpe, kasutades fotograafia põhitõdesid; • vormistab tehtud töödest juhendile vastava kokkuvõtte, arvestades andmekaitsenõudeid; • analüüsib tööprotsessi algusest lõpuni, hinnates oma töö tugevusi ja parendusvõimalusi ning seostab valikuid omandatud teadmiste ja kogemustega. | ||
| 19. | Ruumi kujundamine taimedega | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ruumikujundamise põhimõtteid, kasutades sobivaid taimi ja kujunduselemente. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) valib taimed ja kujunduselemendid, arvestades ruumi ja selle kujundamise võimalusi | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • võrdleb erinevate ruumide kasutusotstarvet, stiile ja sisekujunduses kasutatavaid iseloomulikke elemente; • valib valgusoludele sobivad taimed, arvestades valguse rolli taimede ja kujunduselementide paigutamisel; • selgitab valitud taimede ja elementide sobivust antud ruumi tingimustega, informeerides võimalikest vastuoludest; | ||
| 2) kujundab ruumi vastavalt kavandile, kasutades sobivaid taimi või kujunduselemente | • koostab kavandi vastavalt kliendi soovile ja ruumi kasutusotstarbele, rakendades ruumiplaneerimise ja kujundusvõtete põhimõtteid; • valib sobivad taimed, lilleseaded ja kujunduselemendid, rakendades loovust ning kompositsiooni- ja värvusõpetuse teadmisi sobiva lahenduse leidmisel; | ||
| • koostab hinnapakkumise, põhjendades oma valikuid; • teostab kavandi alusel kujunduse kasutades sobilikke tehnilisi vahendeid ja materjale; • korrastab ruumi sorteerides jäätmed keskkonnasõbralikult; | |||
| --- | --- | --- | --- |
| 3) analüüsib protsessi ja lõpptulemust, hinnates enda pädevusi | • analüüsib tööprotsessi algusest lõpuni, hinnates oma töö tugevusi ja parendusvõimalusi; • seostab tehtud tööd omandatud teadmiste ja kogemustega; • esitab põhjendatud ettepanekud tulevaste tööde kavandamiseks. | ||
| 20. | Keskkonnateadlik lilleseadete ja -kimpude valmistamine | 7 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane järgib kestlikkuse põhimõtteid ning loob uuenduslikke lilleseadeid ja -kimpe, kasutades töödes jätkusuutlikke materjale. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab uuenduslike materjalide ja töövõtete kasutamist floristikas järgides kestlikkuse põhimõtteid | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab kestlikkuse põhimõtete kasutamist floristikas, sidudes neid enda väärtuspõhimõtetega; • põhjendab valitud materjalide ja töövõtete mõju looduskeskkonnale; • toob näiteid uuenduslikest ja keskkonnasõbralikest materjalidest, hinnates nende sobivust erinevates töödes; • tunneb Eestis looduslikult kasvavaid ja aianduses kasvatatavaid floristikasse sobivaid taimeliike, hinnates nende korjamise mõju loodusele ja kasutusvõimalustele; | ||
| 2) loob kasutajakeskseid, keskkonnateadlikke ja uuenduslikke lilleseadeid, rakendades kompositsiooni- ja värvusõpetust | • valib teadlikult keskkonnasõbralikud, hooajalised ja kohalikud materjalid, selgitades nende päritolu ja kasvatamist; • kasutab loovalt ning ohutult uuenduslikke tehnikaid, võttes arvesse kestlikkuse ja ringmajanduse põhimõtteid; • loob lilleseadeid arvestades kliendi vajadusi, ohutust ruumis, sündmuste eripära ning kompositsiooni- ja värvusõpetuse põhimõtteid; • taaskasutab materjale loovalt järgides tööprotsessis tööohutuse ja jäätmete sorteerimise põhimõtteid; | ||
| 3) analüüsib oma tööprotsessi ja valikuid, hinnates nende kestlikkust ja edasist tegevust | • hindab enda tööde keskkonnamõju, esitades põhjendatud ettepanekuid tööprotsesside keskkonnasõbralikumaks muutmisel; • toob välja oma tööde tugevused ja arenguvõimalused keskkonnateadliku floristika seisukohalt; • kirjeldab oma teadmiste, oskuste ja väärtuste arengut seoses kestlikkuse põhimõtete ja floristika lõimimisega. | ||
| 21. | Toataimede kasutamine sisehaljastuses | ||
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb enimkasvatatavaid toataimi, kasutab neid sisehaljastuses ja hooldab vastavalt kasvunõuetele. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) hooldab enimkasvatatavaid toataimi vastavalt kasvunõuetele | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • tunneb sisehaljastuses enim kasvatatavaid taimi; • leiab taimede ladinakeelsed nimetused andmebaasidest kasutades infootsingut; • demonstreerib taimede hooldamisel õigeid hooldusvõtteid vastavalt taimede kasvunõuetele; • tunneb ära levinumad sisehaljastuses kasutatavatel toataimedel esinevad kahjurid ja taimehaigused; • rakendab sobivaid tõrjevahendeid ja -meetodeid toataimede tervise tagamiseks; | ||
| 2) teostab sisehaljastuse vastavalt kavandile | • koostab sisehaljastuse kavandi arvestades ruumi funktsiooni, võimalusi, stiili ja kliendi soove; • koostab korrektselt vormistatud digitaalse hinnapakkumise, arvestades koostatud kavandit; • rajab kavandile vastava sisehaljastuse kasutades sobivaid töövahendeid, materjale ja tehnilisi võtteid; • hoiab töö käigus puhtust järgides tööohutuse ning keskkonnakaitse nõudeid; | ||
| 3) koostab hoolduskava teostatud sisehaljastuse projektile | • koostab sisehaljastuse projektile ajaliselt läbimõeldud hoolduskava lähtudes taimede kasvuvajadustest ja -tingimustest; • valib hoolduseks sobivad töövahendid ja materjalid; • paljundab toataimi vegetatiivselt arvestades taimede eripära; | ||
| 4) analüüsib sisehaljastuse kavandamise protsessi ja lõpptulemust, hinnates enda pädevusi | • analüüsib tööprotsessi algusest lõpuni, hinnates oma töö tugevusi ja parendusvõimalusi; • seostab tehtud tööd omandatud teadmiste ja kogemustega; • esitab põhjendatud ettepanekud tulevaste tööde parendamiseks. | ||
| 22. | Klienditeenindus ja müügitöö korraldamine | ||
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teenindab kliente personaalselt ja vajaduspõhiselt ning koostab sihtrühmale suunatud turundustegevuse. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) teenindab kliente personaalselt ja vajaduspõhiselt | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • teenindab kliente kliendikeskselt tagades kliendisõbraliku ostukeskkonna; • tutvustab kaupa, leides kliendile sobiliku lahenduse; • lahendab kliendi soove ja kaebuseid rahulikult ning asjatundlikult; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) korraldab kaupluse müügitööd kooskõlas õigusaktidega | • korraldab kaupluse müügitööd iseseisvalt ja vastutustundlikult; • tagab ettevõtte põhimõtetele vastava hinnakujunduse ja osaleb kaupade inventeerimisel; • järgib müügitöös kehtivaid õigusakte; | ||
| 3) kujundab vaateaknaid ja kaupluse väljapanekuid | • kavandab väljapanekuid loovalt ja sihtotstarbeliselt; • teostab väljapanekuid korrektselt, arvestades olemasolevaid tingimusi ja ruumilahendusi ning lähtudes kompositsiooni- ja värvusõpetuse reeglitest; • kasutab ergonoomilisi töövõtteid arvestades tööohutusnõuetega; | ||
| 4) planeerib turundustegevused vastavalt tootele ja sihtgrupile | • määratleb sihtrühma, kasutades turunduse põhimõisteid ja planeerimise aluseid; • koostab selge ja teostatava tegevuskava turunduseks; • loob sihtrühmale suunatud sisulise sõnumi; • valib sihtrühmale sobivad turunduskanalid; • järgib turundustegevuse eetilisi põhimõtteid ja andmekaitsenõudeid; • analüüsib tööprotsessi algusest lõpuni, hinnates oma töö tugevusi ja parendusvõimalusi. | ||
| 23. | Sündmuskoha dekoreerimine | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob omandatud pädevusi kasutades tervikliku lahenduse sündmuskoha dekoreerimisel, analüüsides tööprotsessi ja tulemusi ning tehes järeldusi edasisteks lahendusteks. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) loob tegevuskava teemakohasele projektile | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • loob ideekavandi sõnastades projekti eesmärgi; • koostab väljavalitud ideekavandile tegevuskava; • koostab detailse eelarve, kasutades digivahendeid; • valib sobivad taimmaterjalid, kujunduselemendid ja töövõtted, lähtudes kavandist; • hindab tegevusplaani riske kavandades vajadusel asendustegevusi; • kirjeldab jätkusuutlikke lahendusi keskkonnamõjude vähendamiseks; | ||
| 24. | Rohealade hooldamine | 12 EKAP | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab kestlikult hooldada haljasalasid, arvestades keskkonnanõudeid, elurikkuse põhimõtteid ja tööohutust, kasutades sobivaid tehnoloogiaid ning digitaalseid töövahendeid oma tegevuse planeerimisel, läbiviimisel ja hindamisel. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) planeerib haljasalade hooldustöid ja dokumenteerib tööprotsessi digitaalselt, lähtudes töökirjeldusest ja asjakohastest õigusaktidest | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab elektroonse haljasalade hooldustööde plaani, arvestades töö eesmärki ja töökorraldust ning kavandades töö vastavuses tööohutuse ja keskkonnahoiu nõuetega; • esitab korrektsete ja asjakohaste andmetega täidetud dokumentatsiooni vastavalt juhistest ja õigusaktidest; • analüüsib tehtud tööplaani viies vajadusel sisse muudatused; | ||
| 2) hooldab muru ja istutusalasid, kasutades ergonoomilisi töövõtteid ja järgides tööohutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid | • valib tööülesande jaoks sobivad töövahendid, seadmed ja tehnika, arvestades muru ja istutusalade hooldusvajadusi ning tööohutusnõudeid; • teeb hooldustöid vastavalt hoolduskavale ja/või hooldusvajadusele, tagades ala korrasoleku, keskkonnahoiu, elurikkuse ja esteetilise ilme; • kasutab hooldustöödel ergonoomilisi töövõtteid, vältides ülemäärast koormust ja sundasendeid; • põhjendab oma töövõtteid ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist tööde kvaliteedi ja tööohutuse saavutamiseks; | ||
| • kirjeldab looduses kasutatavate töövõtete keskkonnamõju, tuues välja loodust vähem kahjustavad alternatiivsed töövõtted ja –vahendid; | |||
| --- | --- | --- | --- |
| 3) hooldab vastavalt tööülesandele maastikuehituslikke objekte, valides sobivad töövõtted ja - vahendid | • valib tööülesande jaoks sobivad töövahendid, seadmed ja tehnika, arvestades maastikuehitusliku objekti hooldusvajadusi ning tööohutusnõudeid; • teeb hooldustöid vastavalt hoolduskavale ja/või hooldusvajadusele, tagades objekti korrasoleku ja järgides keskkonnahoiu ja elurikkuse põhimõtteid; • kasutab hooldustöödel ergonoomilisi töövõtteid, vältides ülemäärast koormust ja sundasendeid; • analüüsib oma töövõtteid ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist tööde kvaliteedi ja tööohutuse tagamiseks. | ||
| 4) hindab oma tegevust ja arengut rohealade hooldamise tööprotsessides, kasutades tagasisidet töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse parendamiseks | • võrdleb töö tulemust tööülesande ja kvaliteedinõuetega, tuues välja töö tugevused ja parenduskohad; • kasutab saadud tagasisidet oma töövõtete ja töökorralduse parendamiseks; • analüüsib oma rolli töörühmas, tuues välja oma panuse töö lõpptulemusse; • hindab oma koostöö- ja suhtlemisoskuse arengut, tuues näiteid tööprotsessidest. | ||
| 25. | Maastikuehituslike tehnoloogiate kasutamine | 20 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab vastutustundlikult tehnoloogiaid ja töövõtteid maastikuehituslike objektide rajamisel, arvestades tööohutust, kestlikkuse ja elurikkuse hoidmise põhimõtteid. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) planeerib maastikuehitusliku objekti lähtuvalt õigusaktidest kasutades sobivaid digivahendeid tööprotsessi dokumenteerimiseks | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab maastikuehitusliku objekti rajamise tööplaani, arvestades töö eesmärki, töökorraldust, juhiseid ning kavandades tegevused tööohutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid järgides; • kasutab sobivaid digivahendeid töö planeerimiseks ja dokumenteerimiseks, sisestades andmed korrektselt ja ajakohaselt vastavalt juhistele; • dokumenteerib tööprotsessi ja tulemused digitaalselt, kajastades töö käiku ja vastavust õigusaktidele ja töövaldkonna nõuetele; • küsib tagasisidet oma tööplaanile ja dokumentatsioonile, kasutades saadud sisendit oma tegevuse parendamiseks; | ||
| 2) rajab maastikuehitusliku objekti kasutades sobivaid töövahendeid ja tehnikaid, järgides tööohutuse | • rajab lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi, järgides tööjooniseid ja kasutades sobivaid töövahendeid ning materjale vastavalt pinnase ja objekti iseloomule; • rajab muruala paigaldades siirdemuru vastavalt töökorraldusele, tagades ühtlase pinna, nõutud kõrguse ja korrektse liitekohtade sobivuse; | ||
| ja ergonoomika ning kestlikkuse põhimõtteid | • paigaldab sillutise vastavalt tööjoonistele ja töötehnoloogiale, tagades pinna kalde, tasasuse ja vuukide korrektsuse; • ehitab müüri, kasutades sobivaid materjale ja töövõtteid ning järgides konstruktsiooni püsivuse ja joondatuse nõudeid; • ehitab puitrajatise, kasutades ohutuid töövõtteid ja tagades konstruktsiooni stabiilsuse ja viimistluse kvaliteedi; • rajab istutusala, järgides töökorraldust ja taimede paigutust, tagades istikute õige sügavuse, kauguse ja kasvutingimused; • järgib tööprotsessis tööohutuse, ergonoomika ja kestlikkuse põhimõtteid, kasutades ressursse säästlikult ja tagades tulemuse; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 3) hindab objektil kasutatud tehnika ja tehnoloogia vastavust töö eesmärgile, tehes ettepanekuid oma tööprotsessi parandamiseks | • võrdleb kasutatud tehnika ja tehnoloogia sobivust töö eesmärgiga, arvestades tööülesande ja objekti eripära; • selgitab näidete varal kasutatud tehnika ja töövõtete mõju töö kvaliteedile ja tulemusele; • teeb ettepanekuid tööprotsessi parendamiseks, põhjendades oma valikuid; | ||
| 4) hindab oma tegevust ja arengut maastikuehituslike tehnoloogiate tööprotsessides, kasutades tagasisidet töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse parendamiseks | • võrdleb töö tulemust tööülesande ja kvaliteedinõuetega, tuues välja töö tugevused ja parenduskohad; • kasutab saadud tagasisidet oma töövõtete ja töökorralduse parendamiseks; • analüüsib oma rolli töörühmas, tuues välja oma panuse töö lõpptulemusse; • hindab oma koostöö- ja suhtlemisoskuse arengut, tuues näiteid tööprotsessidest. | ||
| 26. | Väliruumi rajamine | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab töörühmas väliruumi terviklahenduse, rakendades lähteülesandele sobivaid tehnoloogiaid, kestlikkuse põhimõtteid ja õiguslikke nõudeid. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) planeerib töörühmas maastikuehitusliku objekti rajamise, lähtudes tööjoonistest ja juhistest | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab kvaliteetse ruumi põhialustest ja kaasava disaini põhimõtetest lähtudes erinevate vajadustega isikutele ligipääsetava ja mugava välituumi rajamise võimalusi; • arvutab tööjooniste põhjal vajaminevate materjalide ja töövahendite vajaduse ja hinna, kooskõlastades töörühmaga; • koostab tööde kava koos valitud tehnoloogiatega, hinnates töödele kuluvat aega ja määratledes rollid töörühmas; • selgitab valitud tehnoloogiate ja materjalide mõju vastavalt kestlikkuse ja elurikkuse põhimõtetele; | ||
| • arvestab kavandamisel tööohutuse ja õigusaktidega, lähtudes juhistest, objekti asukohast ja iseloomust. | |||
| --- | --- | ||
| 2) rajab töörühmas maastikehitusliku objekti, luues funktsionaalse ja esteetilise terviklahenduse | • täidab töörühmas kokku lepitud tööülesanded korrektselt ja ajakava järgides, tagades töö sujuvuse ja kvaliteedi; • rakendab tööprotsessis sobivaid töövõtteid ja tehnoloogiaid, tagades töö tehnilise vastavuse tööjoonistele; • rajab ja viimistleb objekti elemendid ühtseks funktsionaalseks ja esteetiliseks terviklahenduseks; • tagab tööprotsessis tööohutuse ja keskkonnahoiu nõuete täitmise, kasutades ergonoomilisi töövõtteid; • kontrollib töörühmas töö vastavust tööjoonistele, tehes vajadusel ettepanekuid tulemuse parendamiseks; | ||
| 3) hindab objekti vastavust tööülesandele ja kvaliteedinõuetele, arvestades töövaldkonna juhiseid ja asjakohaseid õigusakte | • võrdleb töö tulemust tööjooniste, kvaliteedinõuetega ja maastikuehitaja hea tavaga, tuues välja vastavused ja kõrvalekalded; • võtab objekti hinnates arvesse asjakohaseid õigusakte ja tööohutuse nõudeid, tuues näiteid nende rakendumisest tööprotsessis; • dokumenteerib hinnangu digitaalselt, kasutades etteantud vormi ja digikeskkonda;. | ||
| 4) esitleb tööprotsessi ja tulemust, analüüsides oma rolli töörühmas ja panust lõpptulemusse | • koostab digitaalse ülevaate rajamise protsessi etappidest ja töö tulemusest koos hinnanguga; • esitleb töörühmaga valminud objekti, kasutades digitaalseid või visuaalseid vahendeid; • selgitab oma rolli töörühmas ja panust tööprotsessi näiteid kasutades; • hindab koostöö toimimist ühise eesmärgi saavutamisel, andes tagasisidet töörühma liikmetele. | ||
| 27. | Eesti ökosüsteemide ja loodusrütmid | e tundmine | |
| --- | --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti looduskoosluste toimimist, oskab analüüsida ökoloogilisi seoseid ja teha loodusvaatlusi. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) teab eestimaiseid looduskooslusi ja liikidevahelisi suhteid, | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kirjeldab valitud eestimaiseid looduskooslusi ning nende eripära loodus- ja linnakeskkonnas lähtuvalt loodusvaatluse tulemustest; • selgitab koosluste sobivust ümbritsevasse keskkonda; | ||
| kasutades loodusvaatlusi ning valdkonna teabeallikaid; | • toob välja ökosüsteemis erinevaid rolle täitvad koosluste tüüpilised liigid, kasutades valdkonna teabeallikaid; • selgitab kahe erineva koosluse võtmetähendusega liikide vahelisi seoseid; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 2) mõistab liikide ökoloogilisi seoseid eri kooslustes, toetudes toiduahela analüüsile ja valdkonna teabeallikatele; | • kirjeldab liike erinevatest kooslusest tuues välja nende sarnasused ja erinevused; • koostab toiduahela skeemi, selgitades selle lülide rolle ning võimalikke mõjusid inimtekkeliste keskkonnamuutuste korral; • analüüsib toiduahela skeemi liigimäärangute ja usaldusväärsete faktide alusel, seostades need käsitletava nähtusega; | ||
| 3) koostab erineva kooslusega toiduahela ja- võrgu, kasutades usaldusväärseid allikaid ja hinnates inimtegevuse mõju; | • koostab toiduahela ja toiduvõrgu Eesti looduskooslusest ning tugeva inimmõjuga kooslusest, tuues esile inimtegevuse mõju ja pakkudes võimalusi selle vähendamiseks; • märgib toiduvõrgul troofilised tasemed ja energia liikumise suuna; • kasutab toiduahelate ja toiduvõrkude koostamisel usaldusväärseid allikaid, põhjendades oma valikuid; | ||
| 4) analüüsib looduse aastatsüklite ja loodushoiurežiimide mõju erinevate koosluste liikidele, kasutades vaatlusi ja valdkonna teabeallikaid; | • selgitab aastatsükleid ja loodushoiurežiime erinevates kooslustes, tuues sobivaid näiteid; • põhjendab liikide käitumise ja leviku seoseid aastatsüklite ja loodushoiurežiimidega; • hindab loodushoiurežiimide ja aastatsüklite mõju liikide püsimisele, toetudes vaatluste ja teabeallikate analüüsile; | ||
| 5) analüüsib looduskaitsepraktikate, hooldusrežiimide ja maastike ümberkujundamise mõju ökosüsteemidele, seostades neid kestlikkuse põhimõtetega. | • seostab looduskaitse-, erinevate maastiku hooldus- ja kujunduspraktikaid kohalike ökosüsteemide eripärade ja vajadustega; • selgitab sekkumisviiside mõju ökosüsteemi tasakaalule, tuues välja põhjus-tagajärg seosed ja võimalikud kõrvalmõjud; • hindab sekkumiste sobivust ja kestlikkust, arvestades nende pikaajalist mõju elupaikade säilimisele, elurikkusele ja ökosüsteemiteenustele; • põhjendab oma hinnanguid ja soovitusi kestliku arengu põhimõtetele toetudes ning viitab teabeallikatele. | ||
| 28. | Liigirikkus ja liikide tundmine | 8 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab elurikkust erinevatel tasanditel, määrab levinumaid kodumaiseid ning võõrliike, selgitades nende rolli ökosüsteemides. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab elurikkuse mõistet ja tasandeid, tuues näiteid Eesti loodusest | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab elurikkuse kolme tasandit oma sõnadega; • toob iga tasandi kohta vähemalt ühe sobiva näite Eesti loodusest; • kasutab elurikkuse mõisteid õigesti, eristades nende tähendust selgelt; • seostab elurikkuse tasandeid omavahel, selgitades nende seotust; | ||
| --- | --- | ||
| 2) teostab plaanikohaseid loodusvaatlusi ja lihtsamaid seireid, dokumenteerides kogutud andmeid; | • koostab juhendamisel loodusvaatluseks või seireks eesmärgipärase tegevuskava, arvestades ohutust, keskkonnasäästlikkust ja ajaressursse; • viib loodusvaatluse või seire läbi tegevuskava alusel, järgides töövahendite kasutusjuhendeid ja kokkulepitud töövõtteid; • kogub ja dokumenteerib vaatluse või seire andmeid süsteemselt ja korrektselt; | ||
| 3) määrab õppekäikudel Eestis levinumaid liike ja veekogude elustikku ohutult, kasutades trüki- ja digitaalseid teabeallikaid; | • kasutab elurikkuse andmebaase, teadvustades nende tähtsust liikide jälgimisel ja looduskaitselises seires; • määrab liike sobivate tehnoloogiate ja usaldusväärsete teabeallikate abil, mõjutades looduskeskkonda võimalikult vähe; • määrab enamiku kogutud liikidest liigitasemel, ülejäänud taksonid vähemalt perekonna tasemel, kasutades valdkonna määramisvahendeid; • eristab kodumaiseid ja võõrliike vähemalt perekonna tasemel, kasutades sobivaid valdkonna määramisvahendeid; • koostab iga määratud taksoni kohta korrektselt vormistatud kirje ja sisestab need andmebaasi nõuetekohaselt; | ||
| 4) analüüsib võõrliikide mõju Eesti looduskeskkonnale, põhjendades nende mõju ökosüsteemidele | • toob näiteid invasiivsetest võõrliikidest ja nende elupaikadest, kirjeldades nende levikut ja esinemismustreid Eestis; • põhjendab valitud võõrliikide mõju ökoloogilisele tasakaalule; • analüüsib võõrliikide mõju liikidevahelistele suhetele ja elupaikade toimimisele, tuues näiteid konkreetsetest muutustest või riskidest Eesti looduses; | ||
| 5) analüüsib loodusvaatluste tulemusi, seostades need ökosüsteemide toimimise ja liikidevaheliste suhete | • tuvastab vaatlustulemustes olulisi mustreid; • seostab tuvastatud mustrid ja vaatlusandmete põhjal tehtud järeldused teoreetiliste teadmistega ökosüsteemide toimimise ja liikidevaheliste suhete kohta; • põhjendab oma järeldusi ja tõlgendusi valdkonnaallikate abil; • koostab analüüsi tulemuste põhjendatud ja sidusa kokkuvõtte. | ||
| teoreetiliste mudelite või seletustega. | |||
| --- | --- | --- | --- |
| 29. | Etnoökoloogia ja pärimuslikud oskused | 3 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab pärimuslikke teadmisi ja etnoökoloogilist vaadet looduse tõlgendamisel. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) mõistab etnoökoloogiat ja pärimuse tähendust, seostades neid kultuurilise järjepidevuse ja looduskaitsega; | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab mõisteid pärimus ja etnoökoloogia, tuues sobivaid näiteid looduskeskkonnast ja ühiskonnast; • nimetab looduskaitselisi tegevusi, milles kajastub pärimuse roll; • võrdleb loodusteaduslikke ja etnoökoloogilisi arusaamu, tuues välja kattuvused ja erinevused; | ||
| 2) uurib looduspärimust ja aiandustavasid, kasutades etnograafiaallikaid või intervjuusid; | • kirjeldab Eesti taimeliikide kasutust rahvapärimuses, tuues välja rahvapärased nimetused, kasutusviisi ja tähenduse; • kogub andmeid loodus- või aiandusvaldkonna pärimuslike tegevuste ja tavade kohta, süstematiseerides ja hinnates kogutud andmete usaldusväärsust; • esitleb uurimistulemusi, seostades järeldused kaasaegse kultuuri ja looduskeskkonna kontekstiga; | ||
| 3) teostab töörühmas pärimusel põhineva looduskaitselise miniprojekti, analüüsides selle protsessi ja tulemusi. | • sõnastab töörühmaga miniprojekti eesmärgi ja tegevuskava, seostades need pärimuse ja looduskaitsega; • viib projekti ellu kogudes andmeid selle tulemuslikkuse hindamiseks; • analüüsib oma panust töörühma tegevuses ning hindab projekti tulemust; • sõnastab järeldused projekti mõju ja tähenduse kohta. | ||
| 30. | Keskkonnamõjude uurimine ja hindamine | 7 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi keskkonnamõjude uurimise, kasutades sobivaid uurimismeetodeid ja tehnoloogiaid. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) planeerib keskkonnamõjude uurimuse, tuginedes usaldusväärsele metoodikale; | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • nimetab uurimistööks sobivaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid ning defineerib kasutatavad põhimõisted; • sõnastab uurimisprobleemi, kasutades valdkonnale omast terminoloogiat; • valib uurimisküsimusele sobiva meetodi, põhjendades oma valikuid; • koostab digitaalse uurimuse tegevuskava; | ||
| 2) viib läbi uurimuseks vajaliku andmete kogumise ja analüüsi, | • kirjeldab riikliku keskkonnaseire valdkondi ja eesmärke ning kasutab erinevaid meetodeid seirete läbiviimiseks; | ||
| kasutades digitaalseid vahendeid; | • kogub andmeid vastavalt juhendile ning looduses liikumise ja eetika põhimõtetele; • valib uurimisküsimusele sobiva andmekogumise meetodi luues selleks digitaalse lahenduse; • töötleb ja struktureerib kogutud andmed vastavalt uurimisküsimusele; • analüüsib andmestikku, seostades tulemused uurimisküsimusega; • võrdleb erinevaid andmestikke või allikaid, hinnates nende usaldusväärsust, sarnasusi ja erinevusi; • selgitab leitud mustreid ja seoseid uurimisvaldkonna kontekstis; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 3) koostab uurimistöö, arendades argumenteerimisoskust ja reflekteerides õppimise protsessi. | • esitleb uurimuse tulemust kirjalikult ja suuliselt, reflekteerides oma tööd; • seostab tulemused keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamise põhimõtetega; • kasutab refleksiooni ja saadud tagasisidet oma töö parendamiseks. | ||
| 31. | Ökosüsteemiteenused ja ettevõtlik mõtlemine | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab inimese ja looduse vastastikmõju, oskab kavandada ja hinnata looduskasutust ettevõtluses ja kogukonnas. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) põhjendab looduses ja loodushüvedega töötamise tähendust, toetudes oma kogemustele ja väärtushinnangutele; | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • seostab looduses töötamise tähendust väärtustega, põhjendades oma seisukohti. • selgitab looduses töötamise mõju inimesele, kogukonnale ja ökosüsteemile; • põhjendab oma rolli ja vastutust suhetes loodusega, seostades seda isiklike kogemuste ja väärtustega; • toob välja oma tegevused, mis toetavad kestlikkust; | ||
| 2) hindab ökosüsteemiteenuste rolli ettevõtluses ja kogukondlikes algatustes; | • kirjeldab ökosüsteemiteenuseid, tuues välja võimalikke piiranguid või riske teenuse säilitamisel; • selgitab ökosüsteemiteenuste mõju inimestele, elurikkusele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele; • põhjendab hinnanguid usaldusväärsete allikate ja andmetega, kaasates tagasiside kogumiseks sidusrühmasid; | ||
| 3) hindab linnalooduse elementide mõju inimese heaolule ja looduskeskkonna elurikkusele; | • leiab linnalooduse elemendid, dokumenteerides need konkreetsete asukohtadega; • kirjeldab linnalooduse elementide mõju inimese heaolule ja elurikkusele, toetudes usaldusväärsetele näitajatele ja allikatele; • võrdleb erinevaid haljastuse ja linnalooduse lahendusi, põhjendades nende tugevusi ning parenduskohti; | ||
| 4) arendab innovatiivseid ja elurikkust toetavaid toote- või teenuseideid; | • kirjeldab kohalikku elurikkust toetavaid ideid, seostades selgelt määratletud probleemi ja kontekstiga; • sõnastab valitud sihtgrupile väärtuspakkumise, põhjendades idee olulisust ja kasu elurikkusele. • põhjendab idee uudsust, võrreldes seda olemasolevate lahendustega; • hindab idee teostatavust, arvestades vajalikke ressursse, koostööpartnereid, regulatiivseid piiranguid ning võimalikke riske ja nende leevendusi; | ||
| --- | --- | --- | --- |
| 5) lahendab väärtuskonflikte looduskasutuse kontekstis kaasava suhtluse abil; | • kirjeldab konflikti osapooli lähtuvalt nende väärtusetest ja huvist; • viib läbi tasakaalustatud arutelu, võttes kokku osapoolte seisukohad ja sõnastades ühised eesmärgid; • esitab ja võrdleb realistlikke lahendusvariante, hinnates nende võimalikke riske; • sõnastab kokkuleppe ja selgitab selle elluviimiseks vajalikke samme; • reflekteerib konflikti lahendamise protsessi, nimetades selle tugevused ja parendusvõimalused; | ||
| 6) analüüsib oma tegevust töörühmas, andes konstruktiivset tagasisidet. | • sõnastab töörühmas eesmärgi ja edukriteeriumid, jaotades rollid ja ülesanded vastutajate ja tähtaegadega; • tegutseb vastavalt kokkulepetele, suhtleb regulaarselt ja teeb otsuseid kokkulepitud reeglite alusel; • lahendab erimeelsusi koostöiselt, kasutades aktiivset kuulamist ja sõnastades kokkulepped; • jälgib töö edenemist sobivate mõõdikute abil ning kohandab tegevusplaani eesmärkide saavutamiseks; • analüüsib oma rolli ja panust projektis, seades selle vastavusse ühiste eesmärkidega; • reflekteerib oma tugevusi ja arengukohti, põhjendades neid näidete abil ja võrreldes enesehinnangut saadud tagasisidega; • annab edasiviivat suulist tagasisidet rühmakaaslastele. | ||
| 32. | Looduspõhine tegutsemine | 6 EKAP | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab rühmatööna loova ja kogukonda kaasava looduspõhise projekti. | |||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) teostab rühmatööna loova ja kogukonda kaasava looduspõhise projekti; | • Hindamiskriteeriumid • Õpilane: • kavandab töörühmaga kogukonda kaasava looduspõhise projekti; • koostab töörühmaga tööprotsessi tegevusplaani vastavalt tegevuse eesmärkidele ja tööülesannete jaotusele; • viib projekti ellu vastavalt kavandile ja tegevusplaanile; • täidab oma rollist tulenevad kokkulepped õigeaegselt, töötades töörühmas sihipäraselt ühise eesmärgi saavutamisel; • jälgib projekti edenemist kokkulepitud mõõdikute abil, kohandades vajadusel tegevusplaani; • suhtleb töörühma liikmetega selgelt ja regulaarselt, dokumenteerides olulised kokkulepped; • lahendab erimeelsusi konstruktiivselt, rakendades aktiivset kuulamist ja ühise lahenduse leidmist; |
📎 Original PDF: HTM_m7_lisa16.pdf
Lisa: Disaini õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)