LegalizeKutsekeskhariduse riiklik õppekava
| Mooduli jrk nr | Mooduli nimetus | Mooduli õppe maht kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) |
|---|---|---|
| 1. | Oskused eluks ja tööks | 15 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke eluviise; | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; | |
| 2) kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel; | • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades rinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; | |
| 6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate ülesannete lahendamisel; | • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid; • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus; | |
| --- | --- | --- |
| 7) korraldab teadlikult oma rahaasju mõistes, et oma hea finantsilise käekäigu eest vastutab vaid tema ise. | • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. | |
| 2. | Digioskuste arendamine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid, hinnates digisisu asjakohasust | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave; • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - tööriistu; • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; | |
| --- | --- | |
| 2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid | • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi; • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; | |
| 3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse põhimõtteid | • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega; • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale; • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; | |
| • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; | ||
| --- | --- | --- |
| 4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid | • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; | |
| 5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks | • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive; • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. | |
| 3. | Sissejuhatus õpingutesse | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab baasteadmised disaini olemusest, disainmõtlemisest ja disainiprotsessist ning praktilised oskused lihtsa visuaalse kommunikatsiooni loomiseks. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kirjeldab disaini olemust ning rolli ühiskonnas ja igapäevaelus | ||
| kasutamisega seotud | ||
| --- | --- | |
| probleeme, tuvastades | ||
| tehnilised tõrked ning | ||
| valides | sobivad | |
| lahendused nende | ||
| likvideerimiseks | ||
| 2) selgitab visuaalse kommunikatsiooni eesmärke, vahendeid ja elemente ning analüüsib juhendamisel selle mõju sihtrühmale | • kirjeldab näidete varal visuaalse kommunikatsiooni eesmärke, edastusvahendeid ja elemente; • analüüsib juhendamisel visuaalset sõnumit ja selle mõju sihtrühmale; • kirjeldab inimese tajumehhanisme, tuues näiteid taju mõjust kujunduse mõistmisel ja tõlgendamisel; | |
| --- | --- | --- |
| 3) rakendab lihtsaid visandamis- ja jäädvustamistehnikaid ideeloomel ja kujundamisprotsessis | • kasutab lihtsaid visandamisvõtteid esemete, inimeste ja keskkondade kujutamisel; • kasutab visandamist kavandamisel ja ideede esitamisel; • rakendab lihtsaid visualiseerimistehnikaid oma idee edastamiseks; • loob või kasutab graafilisi elemente oma kujundustes eesmärgipäraselt, selgitades valikuid ja tööprotsessi; | |
| 4) kasutab kujunduse põhielemente ning -võtteid idee edastamisel ja visuaalse loo jutustamisel vabalt valitud tehnika ja loovtarkvaraga, arvestades autoriõiguste, kujunduseetika ja keskkonnasäästlikkusega | • kirjeldab kompositsiooni põhielemente ja -printsiipe kasutades erialaseid mõisteid ja sõnavara; • kasutab kompositsioonilisi võtteid ja põhiprintsiipe joonte, pindade ja teiste kujundusobjektide organiseerimisel tasapinnal vastavalt lähteülesandele; • iseloomustab kirjade klassifikatsiooni alusel erinevaid kirjatüüpe ja kasutab sobivaid kirjastiile lihtsas kujunduslahenduses, arutledes nende loetavuse ja emotsionaalse mõju üle; • kirjeldab värviteooriaid ja värvuste semiootilist tähendust erinevates kultuuriruumides; • rakendab teadmisi värvusõpetusest kujunduse loomisel vastavalt lähteülesandele ja sihtgrupile, selgitades valikuid; • kasutab kujunduse loomisel vabalt valitud tarkvara, kirjeldades töö etappe ja tehtud valikuid; • kasutab idee- või kujunduslahenduse loomisel oma või teiste loomingut, rakendades sobilikku viitamist juhendamisel; • rakendab tehisaru võimalusi teksti- ja pildiloomel, analüüsides seda eetilisuse ja keskkonnateadlikkuse seisukohast; | |
| 5) kavandab, kujundab ja esitleb lihtsat disainlahendust, rakendades ideeloome ja disainmõtlemise tehnikaid ning õpitud kujundusvõtteid, kirjeldades disainiprotsessi kõiki etappe ja kasutades erialast baassõnavara | • iseloomustab disainmõtlemise mõistet ja tehnikat ning rakendab seda tegevuste kavandamisel; • loob ideekavandid vastavalt lähteülesandele, kasutades ideede genereerimise tehnikaid üksi või meeskonnas, selgitades oma mõtteviisi; • loob ideekavandi alusel kujunduse vabalt valitud vahendite ja tarkvaraga, kirjeldades töö käiku ja selgitades oma valikuid; • esitleb üksi või meeskonnaga tehtud töid, kirjeldades disainiprotsessi kõiki etappe, kasutades omandatud erialast baassõnavara; • kirjeldab oma arengut ja hakkamasaamist antud töös ja küsib tagasisidet kaasõppijatelt ja juhendajalt. | |
| 4. | Kunsti- ja kultuurilugu | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane avastab ning süvendab teadlikult teda ümbritseva kunsti ja ruumi tajumise mitmesuguseid võimalusi ning oskab nähtut nimetada, kirjeldada ja tõlgendada läbi kunstiajaloo näidete. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) vaatleb kunstiteoseid ning ruumilahendusi, määratledes nende põhilisi visuaalseid ja ruumilisi omadusi | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • vaatleb juhendamisel valitud kunstiteoseid või ruume, tuues välja nende peamised iseloomulikud jooned ja põhjendades oma järeldusi vaatluste põhjal; • kirjeldab asjakohast sõnavara, kasutades kunstiteose või ruumilahenduse visuaalseid ning ruumilisi omadusi; • seostab teosel kasutatud sümboleid tähenduste ja narratiividega; • selgitab erinevate sümbolite ja kujundite tähendust omas ajas ja tänapäeval; • seostab visuaalse kultuuri nähtusi ühiskondlike ja ajalooliste kontekstidega, seostades seejuures kultuuri arengut ühiskonnas toimuvate arengutega; | |
| --- | --- | --- |
| 2) mõtestab oma isiklikku suhet kunsti, ruumi ja keskkonnaga nii vaataja kui ka loojana | • kirjeldab ja analüüsib oma kogemust kunstiteoste vaatlemisel ning mõtestab, kuidas ruum ja keskkond tema tajusid ja arusaamu mõjutavad; • analüüsib, kuidas kogetud kunst ja keskkond mõjutavad tema enda loomingulisi valikuid ning toob selle kohta näiteid; | |
| 3) nimetab kunstiajaloo põhietappe, kunstistiile ja voole | • selgitab visuaalkultuuri mitmekesisust Eesti ja maailma tähtteoste najal kui ajaloolist ja tänapäevast eneseväljendust, kasutades asjakohast põhisõnavara; • kasutab oma teadmisi kunstistiilidest ja neile iseloomulikest võtetest, põhjendades oma valikuid ja kasutades erialast sõnavara. | |
| 5. | Visuaalse väljenduse alused | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane treeniks silma ja kätt, et märgata, analüüsida ning visualiseerida ümbritsevat keskkonda ja informatsiooni professionaalsel ning isikupärasel moel, kasutades erinevaid vahendeid, materjale ja töövõtteid. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kasutab ja arendab visandamist objektide ja keskkonna kujutamiseks ning ideede edastamiseks | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • visandab lähteülesande alusel inimesi, objekte ja keskkondi, jäljendades nende proportsioone ja peamisi tunnuseid, arvestades perspektiivi ning valguse ja varjuga; • kasutab erinevaid visandamistehnikaid ja -vahendeid, sh digitaalseid ideede edastamiseks ja kavandite loomiseks; • kasutab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende vajalikkust; • jäädvustab, säilitab ja vormistab visandid vastavalt püstitatud eesmärgile; • esitleb ja analüüsib oma töid, arvestades vajadusel saadud tagasisidega; | |
| 2) kujutab ideid, objekte ja keskkondi, kasutades erinevaid tehnikaid, vahendeid ja võtteid | • kujutab joonistades lähteülesande alusel ideid, objekte ja keskkondi, arvestades valguse ja varju, proportsioonide ja perspektiiviga; • rakendab teose loomisel kujutava geomeetria baasoskusi; • kasutab joonistamisel lähteülesandele sobivaid erinevaid tehnikaid, materjale ja töövõtteid, kirjeldades nende võimalusi; • kujutab maalides ideid, objekte ja keskkondi, rakendades teadmisi värvusõpetusest ja kompositsioonist; • rakendab värviteooria aluseid, selgitades värvilahenduste mõju oma teostes; • rakendab maalimisel erinevaid tehnikaid, materjale ja töövõtteid, kirjeldades nende võimalusi; | |
| --- | --- | --- |
| 3) arendab kujutamisel isikupärast väljenduslaadi ja loovust | • kirjeldab erinevaid kompositsiooni- ja stiliseerimise põhimõtteid ja -võtteid tasapinnalisel kujutamisel, kasutades erialast sõnavara; • rakendab kompositsiooni põhimõtteid loovtöödes, selgitades oma valikuid; • arendab isikupärast väljenduslaadi, valides ja kombineerides erinevaid kujutamistehnikaid ja -võtteid, vastavalt töö eesmärgile; • arendab ja analüüsib oma töid, arvestades vajadusel saadud tagasisidet; • vormistab ja jäädvustab oma tööd vastavalt püstitatud eesmärgile;. | |
| 4) Kasutab töövahendeid ja matrjale säästlikult, arvestades töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid | • rakendab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende vajalikkust; • kasutab vahendeid teadlikult ja säästlikult, arvestades keskkonnaohutusnõuetega • hooldab töökeskkonda vastavalt nõuetele | |
| 6. | Vormi loomine ja ruumiline mõtlemine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ruumilist mõtlemist ja kolmemõõtmelise vormi tajumise oskust, kasutades modelleerimisel ja ruumilisel komponeerimisel erinevaid materjale, tehnikaid ja vahendeid. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) modelleerib lähteülesande alusel kolmemõõtmelisi vorme | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • modelleerib, jäljendades lähteülesande alusel lihtsamaid vorme; • kasutab tööriistu teadlikult, selgitades nende funktsiooni ja ohutusmeetmeid; • arendab loovust ja probleemilahendusoskust, katsetades erinevaid materjale ja vormivõtteid; • analüüsib enda ja teiste loodud ruumilisi vorme, arendades erialast sõnavara; • vormistab ja esitleb oma tööd vastavalt juhendile; • jäädvustab oma tööd, kasutades kaasaegseid võimalusi; • hoiustab või utiliseerib oma töö ja korrastab töökoha vastavalt juhendile; | |
| 2) kasutab ruumiliste vormide loomiseks erinevaid tehnikaid ja vahendeid | ||
| --- | --- | --- |
| 3) lahendab ruumilisi ülesandeid, rakendades kompositsiooni põhimõtteid ning kasutades erinevaid materjale ja tehnikaid | ||
| 7. | Loomingu digitaalne jäädvustamine ja vormistamine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane jäädvustab digitaalselt ja vormistab eesmärgipäraselt oma loomingut, rakendades kunstilisi ja keskkonnateadlikke oskusi. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) jäädvustab oma loomingut digitaalselt, kasutades sobivaid töövõtteid, vahendeid ja tehnoloogiaid, arvestades keskkonnasäästlikkusega | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • jäädvustab digitaalselt oma loomingut ja tööprotsessi, rakendades erinevaid vahendeid ja töövõtteid; • rakendab pildistamisel ja salvestamisel eesmärgist lähtuvaid failiformaate ja vorminguid, arvestades keskkonnasäästlikkusega; • töötleb ülesande alusel digitaalselt fotosid, rakendades sobivaid tehnikaid, kompositsiooni- ja töövõtteid; • arendab oma töid, arvestades saadud tagasisidega; • vormistab ja esitleb oma töid, kirjeldades tööprotsessi ja keskkonnateadlikke valikuid; • kasutab vahendeid teadlikult ja säästlikult ning hooldab töökeskkonda vastavalt nõuetele; | |
| 2) kujundab jäädvustatud materjali koos tekstiosaga, rakendades teadmisi kirjakunstist ja tüpograafiast | • komponeerib kujunduse tekstilise ja pildilise osa, arvestades sihtrühma ja funksiooniga; • valib ja kombineerib kirjatüüpe, põhjendades oma valikut visuaalse mõju seisukohast; • rakendab teadmisi kirja ajaloost, -liikidest ning stiilidest, kasutades tüpograafia-alast sõnavara; • kujundab teksti loetavuse põhimõtteid järgides, selgitades kujundusvalikuid; • analüüsib ja hindab kujunduse funktsionaalsust digitaalses ja füüsilises keskkonnas, arvestades saadud tagasisidega; | |
| • rakendab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende olulisust; | ||
| --- | --- | --- |
| 3) vormistab isiku- ja eesmärgipäraselt oma loomingu õpimappi | • koostab õpimapi oma töödest, kavanditest ja tööprotsessi jäädvustustest, varustades need asjakohaste kommentaaride ja tekstidega; • valib ja kasutab tööde esiltlemiseks ja vormistamiseks erinevaid vormistusviise, lähtudes töö eesmärgist; • rakendab kujundamisel loetavuse, esteetika ja visuaalse selguse põhimõtteid, põhjendades kujunduslikke valikuid; • esitleb oma õpimappi, kasutades erialast sõnavara. | |
| 8. | Koostööoskuste ja erialase identiteedi arendamine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija arendab enesejuhtimist, kujundab ja mõtestab oma erialast identiteeti ning kavandab ja kohandab arengueesmärke, tegutsedes teadlikult nii iseseisvalt kui meeskonnas. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) arendab oma valmisolekut tööks ja õppimiseks, kasutades erinevaid õpistrateegiaid, varasemaid teadmisi ja kogemusi ning kohandades tegevust vastavalt olukorrale ja isiklikele võimetele | ||
| 2) haldab teadlikult oma ressursse: aega, oskusi ja raha, võttes vastutuse oma otsuste eest | ||
| 3) tegutseb koostöiselt meeskonnas erialaste- ja muude õpiülesannete täitmisel | ||
| • kohandab oma tegevust ja panust meeskonna eesmärkide, tagasiside ja muutuvate olukordade põhjal; • kohandab oma panust, arvestades tagasiside ja emotsioonide juhtimisega ning oma isiklike ja meeskonna ressurssidega; | ||
| --- | --- | --- |
| 4) kujundab teadlikult oma erialast identiteeti, teadvustades enda tugevusi ja rolli disaini-, kunsti- ja ruumi valdkonnas | • analüüsib oma tugevusi, oskusi ja huvisid ning seob need oma professionaalse arenguga; • kirjeldab oma rolli ja võimalusi valdkondlikes tegevustes; • arendab õppetöös läbivalt oma erialast portfooliot, mis peegeldab tema oskusi, isikupära ja erialast identiteeti; • esitleb ennast ja oma töid teadlikult, põhjendades tehtud valikuid ja sõnastades edasised arengusammud. | |
| 9. | Praktika | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja kinnistab oma erialaõppes omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades iseseisvalt, juhendamisel ja töökeskkonnas, arvestades korralduse, nõuete ja tagasisidega. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) tutvub erialaste ettevõtluse- ja praktikavõimalustega ning kandideerib asjakohaste dokumentidega praktikale | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • tutvub iseseisvalt või juhendamisel praktika võimalustega, valib infot ja kaardistab nende alusel endale sobivad valikud; • koostab juhendamisel asjakohase CV ja kandideerimiseks nõuetekohase portfoolio; • koostab praktikajuhendi alusel praktikale asumiseks vajalikud dokumendid, küsides vajadusel praktikajuhendaja abi; • kasutab suhtluses korrektset eesti keelt ja järgib ametialase suhtluse reegleid; • kasutab suhtluskanalitena kokkulepitud viise, -tehnoloogiat ja seadmeid; | |
| 2) töötab juhendamisel praktikaettevõttes, järgib tööandja töökorraldust ja kvaliteedinõudeid, rakendab töötamisel ergonoomilisi ja efektiivseid töövõtteid | • koostöös praktika ettevõttepoolse juhendajaga seab praktika eesmärgi ja praktika ülesanded ning sõnastab need praktikandi individuaalsesse praktikakavasse; • tutvub ja selgitab oma tööga seotud tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust; • teostab lähteülesande alusel oma töölõigu või osaleb tööprotsessis vastavalt spetsialiseerumisele, lähtudes juhistest, kvaliteedinõuetest ja võttes arvesse tagasisidet; • korrastab enne ja pärast tööd oma töökoha, vajalikud materjalid ja töövahendid; • töötab tervist säästvalt, järgides ergonoomika nõudeid; | |
| 3) arendab töökeskkonnas oma suhtlemis-, õpi- ja koostööoskust | • täidab oma rolli meeskonnas, käitudes usaldusväärselt ja koostööd soodustavalt; • küsib juhendajalt abi, parendab oma tööd saadud tagasiside baasil; • arutleb meeskonnas või juhendajaga oma vajaduste, võimaluste ja tunnete üle; • näitab valmisolekut kohaneda ja arendada oma pädevusi, motivatsiooni ja enesekindlust; • väljendab end viisakalt ja teistega arvestavalt, arusaadavalt ning olukorrale vastavalt; | |
| --- | --- | |
| 4) arendab erialast kujutamisoskust, visualiseerides ideid, objekte ja keskkondi | • visualiseerib lähteülesande alusel ideid, objekte ja keskkondi, selgitades kunstilisi valikuid ja väljakutseid; • kasutab sobivaid vahendeid, valides töövõtteid ja -tehnikaid; • töötab ergonoomiliselt ja efektiivselt, järgides aja- ja tegevuskava; • viimistleb ja arendab töid vastavalt juhendaja tagasisidele; • vormistab ja esitleb töid vastavalt juhendile; • korrastab töökoha ja utiliseerib oma tööd keskkonnasäästlikult; | |
| 5) kasutab suhtlemisel erialast terminoloogiat | • kirjeldab ja analüüsib lähteülesande alusel kunsti- ja disainivaldkonna teoseid, objekte ja nähtusi, kasutades erialast sõnavara ka võõrkeeles; • nimetab ja kirjeldab kunsti- või disainistiile, -tehnikaid ja- termineid, ka võõrkeeles; • kirjeldab info- ja teabeallikaid, kust leida kunsti- ja erialast kirjandust; | |
| 6) analüüsib saadud kogemusi, tuvastades arenguvajadused | • kirjeldab praktika aruandes kogemuse põhjal praktikaettevõtte töökorraldust; • analüüsib praktika käiku ning saadud töö- ja elukogemust; • annab praktika lõpus hinnangu oma pädevuste arengule, esitledes praktikatöid; • hindab nii kooli- kui ettevõttepoolset praktikakorraldust ja teeb ettepanekuid. | |
| Õpiväljund Õpilane: 1) kirjeldab digitaalse disaini olemust, mõju ja rolli ühiskonnas, selgitades seoseid kultuuriväärtuste ja identiteediga | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kirjeldab digitaalse disaini funktsioone ja väljundeid ning mõju üksikisikule, kogukonnale ja ühiskonnale; • toob juhendamisel näiteid kasutajakesksuse, ligipääsetavuse ja keskkonnateadlikkuse põhimõtete rakendamisest digitaalses disainis; • selgitab, kuidas on digitaalsete keskkondade ja üksiklahenduste disain seotud sihtrühma kogemuste, käitumise ja kultuurilise identiteediga; • kirjeldab eesmärgipärase kasutajamugavuse ja -kogemuse mõju, selgitades disaineri rolli ja vastutust näidete kaudu; | |
| --- | --- | |
| 2) töötab välja kujunduse idee, kontseptsiooni ja kujunduse kavandi, rakendades teadmisi disainiprotsessist ja visuaalsest kommunikatsioonist | • analüüsib lähteülesannet, määratledes kujunduse sõnumi, eesmärgi ja elementide hierarhia; • kasutab juhendamisel ideeloome tööriistu ning loob, selgitab ja valib ideid; • sõnastab ja vormistab juhendamisel kujunduse kontseptsiooni ideekavandiks, visualiseerides võtmekaadrid, kasutajavood ja stilistika; • valib ja kasutab sobivaid töövahended, andmepanku, keskkondi, teenuseid, rakendusi ja tarkvara; • esitleb ideekavandit, selgitades valikuid ja hindab juhendamisel selle funktsionaalsust ja sobivust sihtrühmale; • kirjeldab eritüübiliste digitaalsete kujunduste teostamise etappe ja töövoogusid; • arendab ideekavandi tagasisidet arvesse võttes kujunduskavandiks, kasutades kunstilisi oskusi ja erialaseid pädevusi; | |
| 3) teostab lihtsaid digitaalseid kujundusi, rakendades kunstilisi, erialaseid ja tehnilisi pädevusi ning järgides autoriõiguse nõudeid | • teostab kujunduskavandi alusel kujunduslahenduse, järgides kontseptsiooni, stiili- ja brändi juhiseid ning lähteülesande tingimusi; • kirjeldab eritüübiliste digitaalsete kujunduste teostamise etappe ja töövoogusid; • planeerib ja haldab oma töölõigu protsessi ja teeb koostööd, järgides projekti üldist töövoogu; • kirjeldab enda rolli ja vastutusalasid disainerina, praktiseerides eesmärgipärast tööviisi; • kasutab meeskonnatöö vahendeid ja keskkondi, tagades koostöise järjepidevuse info- ja failihalduses; • valib, töötleb ja teostab kujunduse osad, pidades silmas funktsionaalsust, visuaalset stiili ja järgides autoriõiguse nõudeid; • teostab lähteülesande tingimustele vastava tervikliku kujunduslahenduse, rakendades visuaalse kirjaoskuse ja info kujundamise alaseid ning erialatehnilisi pädevusi; • analüüsib juhendamisel kujunduse funktsionaalsust ligipääsetavuse ja kasutajakesksuse aspektidest, selgitades valikuid; | |
| 4) teostab lihtsaid prototüüpe ja esitlusi; rakendades erialaseid pädevusi ja funktsionaalseid töövõtteid ning järgides kestlikkuse põhimõtteid | • loob juhendamisel lihtsa digitaalse prototüübi ja esitlusfaili, rakendades erialaseid pädevusi ja kasutades sobivaid tööriistu ning tarkvara; • järgib prototüübi ja esitluse ühtset stiili, funktsionaalsust, ligipääsetavust ja kasutajamugavust, kohandades lahenduse sihtrühma vajadustele ja platvormi eripärale; • hindab ja analüüsib prototüübi või esitlusfaili kommunikatsioonivõimet ja kujunduskvaliteeti projekti lähteülesandest ja kasutaja kontekstist lähtuvalt; • esitleb oma projekti, demonstreerides prototüübi või esitluse abil disainilahenduse eesmärgipärasust ja funktsionaalsust ning selgitades valikuid erialast sõnavara kasutades; | |
| --- | --- | --- |
| 5) arendab kujunduslahendust, korraldades töövoo ja hallates infot ning järgides etteantud struktuuri, süsteeme ja tingimusi; | • kasutab erialaseid materjale, seadmeid ja tehnoloogiaid ning kujundab töökeskkonda ja -protsessi jätkusuutlikkuse põhimõtteid arvesse võttes; • arendab kujunduslahendust tagasiside põhjal, parandades kasutusmugavust ning funktsionaalsust; • vormistab, esitleb ja edastab kujunduslahenduse vastavalt juhistele; • optimeerib ja salvestab failid taasesitamiseks sobivatesse vormingutesse, vastavuses lähteülesande tingimustega; • haldab oma töövoogu, infot ja faile süsteemselt ja sihipäraselt, tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; • korrastab, edastab ja arhiveerib materjali ning utiliseerib jäägid (sh digitaalsed) keskkonnatingimusi arvestades; | |
| 6) koondab oma vormistatud tööd erialasesse portfooliosse, jäädvustades ja kirjeldades tööde eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid | • kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja töövõtteid; • koondab ja vormistab kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need asjakohaste selgituste ja viidetega; • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega. | |
| 11. | Trüki- ja välimeedia kujundamine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab, arendab ja rakendab trüki- ja välimeedia lahenduste kujundamise pädevusi baastasemel. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kirjeldab trüki- ja välimeedia olemust, mõju ja rolli ühiskonnas ning seoseid kultuuriväärtuste ja identiteediga | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kirjeldab trüki- ja välimeedia funktsioone ja väljundeid ning mõju üksikisikule, kogukonnale ja ühiskonnale; • selgitab juhendamisel kasutajakesksuse, ligipääsetavuse ja keskkonnateadlikkuse põhimõtteid, tuues näiteid praktilistest lahendustest erinevates kontekstides; • toob näiteid kasutajamugavuse ja -kogemuse praktilistest aspektidest trüki- ja välimeedia lahenduste näitel; • kirjeldab ja analüüsib juhendamisel disaineri rolli ja vastutust visuaalse info edastamisel trüki- ja välimeedia näidete varal; | |
| --- | --- | |
| 2) tunneb trüki- ja välimeedia tehnoloogiaid ja töövoogu ning selgitab protsesse ja mõisteid, kasutades erialast sõnavara | • kirjeldab reklaami-, trüki- ja välimeedia tööstuse tehnoloogiaid ja tööpõhimõtteid; • tunneb välimeedia tootmise, trükitehnoloogiate ja trükiettevalmistuse protsesse, vahendeid, materjale ning selgitab nende valiku ja kasutamise tingimusi projektipõhiselt, kasutades asjakohast erialasõnavara eesti ja inglise keeles; • selgitab praktiliste näidete varal tehnoloogilisi võimalusi ja piiranguid; • kirjeldab erinevate trüki- ja välimeedia projektide töövoogusid tervikuna, tuues välja graafilise disaineri tööülesandeid ja vastutusala; | |
| 3) töötab välja trüki- ja välimeedia kujunduse idee, kontseptsiooni ja kujunduskavandi, rakendades teadmisi disainiprotsessist, tehnoloogiast ja visuaalsest kommunikatsioonist | • analüüsib lähteülesannet, määratledes kujunduse sõnumi, eesmärgi ja lähteinfo hierarhia; • kasutab juhendamisel ideeloome tööriistu ning loob, selgitab ja valib ideid; • mõtestab kasutajakesksuse, ligipääsetavuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kirjeldab nende rakendamise viise; • sõnastab juhendamisel lihtsa kujunduskontseptsiooni ja vormistab selle ideekavandiks, kirjeldades ülesehitust, omadusi ja materjale ning visualiseerides stilistika; • valib ja kasutab sobivaid töövahendeid, andmepanku, keskkondi, teenuseid, rakendusi ja tarkvara; • esitleb ideekavandit, selgitades valikute vastavust lähteülesandele; • hindab juhendamisel ideekava eesmärgipärasust, funktsionaalsust ja sobivust sihtrühmale; • arendab ideekavandi tagasisidet arvesse võttes kujunduskavandiks, kasutades kunstilisi oskusi ja erialaseid pädevusi; | |
| 4) kujundab lihtsaid trüki- ja välimeedia infokandjaid, rakendades kunstilisi, erialaseid ja tehnilisi pädevusi ning järgides autoriõiguse nõudeid | • teostab kujunduskavandi alusel kujunduslahenduse, järgides kontseptsiooni ning stiili- ja visuaalse identiteedi juhiseid; • kirjeldab eritüübiliste trüki- ja välimeedia infokandjate teostamise etappe ja töövoogusid; • selgitab välja teostamise tehnoloogia ja materjalid ning arvestab piirangutega, tehes keskkonnateadlikke valikuid; • kirjeldab enda rolli ja vastutusalasid disainerina, planeerides ja hallates oma töölõigu protsessi ning tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; • kasutab meeskonnatöö vahendeid ja keskkondi, tagades järjepidevuse info- ja failihalduses; • valib, töötleb ja teostab kujunduse osad, praktiseerides eesmärgipärast tööviisi ning järgides visuaalset stiili ja autoriõiguse nõudeid; • teostab lähteülesande tingimustele vastava tervikliku kujunduslahenduse, rakendades visuaalse kirjaoskuse ja info kujundamise alaseid ning erialatehnilisi pädevusi; • analüüsib juhendamisel kujunduslahenduse funktsionaalsust eesmärgipärasuse ja kasutajakesksuse aspektidest, selgitades oma valikuid; | |
| --- | --- | |
| 5) teostab lihtsaid prototüüpe ja mudeleid, rakendades erialaseid pädevusi ja funktsionaalseid töövõtteid ning järgides kestlikkuse põhimõtteid | • loob juhendamisel lihtsa digitaalse või füüsilise prototüübi ja esitlusfaili, rakendades erialaseid pädevusi ning kasutades sobivaid tööriistu ja tarkvara; • jälgib prototüübi ja esitluse funktsionaalsust, ühtset stiili, ligipääsetavust ja kasutajamugavust, vastavalt meedia, materjali ja sihtrühma eripärale; • hindab ja analüüsib prototüübi või esitlusfaili kommunikatsioonivõimet ja kujunduskvaliteeti projekti lähteülesandest ja kasutaja kontekstist lähtuvalt; • selgitab juhendamisel kujunduslahenduse mõju keskkonnale materjalide ja tehnoloogia kaudu; • esitleb oma projekti, demonstreerides prototüübi ja esitlusfaili abil kujunduslahenduse eesmärgipärasust ja funktsionaalsust ning selgitades valikuid erialast sõnavara kasutades; | |
| 6) arendab kujunduslahendust, korraldades töövoo ja hallates infot ning järgides etteantud struktuuri, süsteeme ja tingimusi | • kasutab erialaseid materjale, seadmeid ja tehnoloogiaid ning kujundab oma töökeskkonda ja -protsessi jätkusuutlikkuse põhimõtteid arvesse võttes; • arendab kujunduslahendust tagasiside põhjal, parandades funktsionaalsust ja kujunduskvaliteeti; • vormistab, esitleb, edastab ja kinnitab kujunduslahenduse juhiste alusel; • optimeerib ja salvestab failid ning teostab tootmisettevalmistuse lähteülesande tingimuste kohaselt; • haldab oma töövoogu, infot ja faile süsteemselt ja sihipäraselt, tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; • korrastab, edastab ja arhiveerib materjali ning utiliseerib jäägid (sh digitaalsed) keskkonnatingimusi arvestades; | |
| 7) täiustab oma erialast portfooliot, järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid | • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; • järgib portfoolio loomisel kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid; • esitleb portfooliot erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. | |
| --- | --- | --- |
| 12. | Visuaalse identiteedi kujundamine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab, arendab ja rakendab visuaalse identiteedi lahenduste kujundamise pädevusi baastasemel. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kirjeldab visuaalse identiteedi olemust, väljundeid ja rolli kommunikatsioonis, selgitades seoseid kultuuriliste väärtuste ja identiteediga | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kirjeldab inimese tajumehhanisme ja -protsesse, analüüsides seoseid info vastuvõtmise ja töötlemisega väliskeskkonnast; • kirjeldab tähelepanu juhtimise viise, tuues näiteid stilistilistest ja kujundusvõtetest eritüübilistes lahendustes; • kirjeldab visuaalse identiteedi olemust, funktsioone ja väljundeid, selgitades nende tähendust eesmärgipärases kommunikatsioonis; • tunneb visuaalse identiteedi tööriistu ja kirjeldab nende kasutamise põhimõtteid ühtsuse tagamisel kommunikatsioonis; • arutleb juhendamisel sõnumi sisu ja sihtrühmale sobivate kujundusvalikute üle, analüüsides näiteid erinevatest kasutusvaldkondadest; • selgitab visuaalse identiteedi, brändingu ja turundusega seotud mõisteid ja termineid, kasutades erialasõnavara; • analüüsib juhendamisel disaineri rolli ja vastutust sõnumi kujundamisel, kirjeldades tööprotsessi ja - põhimõtteid; | |
| 2) töötab välja visuaalse kommunikatsiooni idee, kontseptsiooni ja kujunduskavandi, rakendades kunstilisi, tehnilisi ja erialaseid pädevusi | • analüüsib baastaseme lähteülesannet, määratledes valdkonna, eesmärgi, sihtrühma, sõnumi, väljundid ja elemendid; • mõtestab ja kirjeldab juhendamisel ligipääsetavuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid ülesande kontekstis; • loob ja valib ideid, kasutades sobivaid ideeloome tööriistu, töövahendeid, andmepanku, keskkondi, teenuseid, rakendusi ja tarkvara; • sõnastab lihtsa kontseptsiooni ja teostab ideekavandi, visualiseerides võtmeelemendid ja stilistika; • esitleb ideekavandit, hinnates juhendamisel selle eesmärgipärasust, sobivust sihtrühmale ja kommunikatsioonivõimet; | |
| • kirjeldab eritüübiliste kommunikatsiooniväljundite kujundamise töövoogusid ja tehnilisi aspekte, kasutades erialaseid teadmisi meediatehnoloogiatest; • arendab juhendamisel välja kujunduskavandi, rakendades kunstilisi, tehnilisi ja erialaseid pädevusi ning visuaalse kommunikatsiooni loomise põhimõtteid; | ||
| --- | --- | |
| 3) teostab lihtsamaid visuaalse identiteedi lahendusi, rakendades kunstilisi, erialaseid ja tehnilisi pädevusi ning järgides autoriõiguse nõudeid | • kirjeldab eritüübiliste väljundite töövoogusid, arvestades meediumi, funktsiooni ja kasutajamugavusega; • teostab lähteülesandele vastavaid visuaalse kommunikatsiooni elemente ja kujunduslahendusi, järgides kujunduskavandit ja autoriõiguse nõudeid; • kujundab oma töökeskkonda ning planeerib ja haldab protsessi kooskõlas projekti töövooga, tehes optimaalseid ja jätkusuutlikke valikuid; • praktiseerib eesmärgipärast ja keskkonnateadlikku tööviisi, rakendades kunstilisi pädevusi, erialaspetsiifilisi teadmisi ja tehnoloogiaid; • analüüsib juhendamisel kujunduslahenduse eesmärgipärasust, kommunikatsioonivõimet, kasutajamugavust ja tehnoloogilist vastavust; | |
| 4) arendab kujunduslahendust, korraldades töövoo, hallates infot ning järgides etteantud struktuuri, süsteeme ja tingimusi | • arendab kujunduslahendust tagasiside põhjal, parandades funktsionaalsust ja kujunduskvaliteeti; • vormistab, edastab ja kinnitab kujunduslahenduse, kasutades erialaseid tehnoloogiaid ja materjale; • teostab failide tehnilise ettevalmistuse, järgides vastavust tehnilistele tingimustele; • haldab oma tööprotsessi, infot, suhtlust ja faile süsteemselt ja sihipäraselt; • korrastab, edastab ja arhiveerib materjali ning utiliseerib jäägid keskkonnatingimusi arvestades; | |
| 5) teostab lihtsa visuaalse kommunikatsiooni projekti ja esitleb seda, rakendades erialaseid pädevusi ja kestlikkuse põhimõtteid | • teostab juhendamisel lihtsa visuaalse kommunikatsiooni projekti, tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; • jälgib projekti osade ja terviku visuaalset ühtsust, kommunikatsioonivõimet ja kasutajamugavust kooskõlas väljundmeedia nõuetega; • esitleb oma projekti ning kirjeldab erialast sõnavara kasutades kontseptsiooni, sihtrühma, kujunduslahenduse ülesehitust, funktsionaalsust ja stilistilisi valikuid ning reflekteerib töökogemust; • analüüsib juhendamisel kujunduslahenduse eesmärgipärasust, kommunikatsioonivõimet, kasutajamugavust, visuaalset terviklikkust ja kujunduskvaliteeti; | |
| 13. | Digitaalse vormi ja ruumi modelleerimine | |
| --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja rakendab tehnilisi teadmisi ja oskusi 3D-modelleerimisel, skulptuuri ja tekstuuri loomisel. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) mõistab 3D-modelleerimise, skulptuuri ja tekstuuri loomise põhimõtteid ning tööprotsessi | ||
| 2) loob ja optimeerib 3D-objekte ja - keskkondi vastavalt etteantud nõuetele | ||
| 3) haldab digitaalseid objekte süsteemselt, kasutades versioonihaldust | ||
| 4) koondab oma vormistatud tööd erialasesse portfooliosse, jäädvustades ja kirjeldades tööde eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid | ||
| 14. | 3D-animatsiooni ja interaktiivsete lahenduste loomine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob ja kasutab animatsiooni, valgustust ja interaktiivsust 3D-objektide ja -keskkondade elavdamiseks. | ||
| Õpiväljund Õpilane: | ||
| 1) kavandab ja loob visuaalselt mõjuvaid 3D-animatsioone ning - keskkondi, rakendades liikumise, füüsika, kompositsiooni ja valgustuse põhimõtteid | • kavandab 3D-animatsiooni, kirjeldades saavutatavat tulemust ning liikumise, ajastuse ja füüsika põhimõtteid; • teostab 3D-animatsiooni, arvestades füüsikaliste omaduste ja liikumise ajastusega; • integreerib 3D-stseene ja -objekte interaktiivsetesse keskkondadesse“ • loob 3D-objekte sisaldava lihtsa interaktiivse stseeni, rakendades teadmisi visuaalsest skriptimisest ja programmeerimisest; • kasutab 3D-keskkonna loomisel sobivat valgustust ja rakendab kompositsiooni põhimõtteid, selgitades tehtud valikuid; | |
| --- | --- | --- |
| 2) täiustab oma erialast portfooliot, järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid | • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. | |
| 15. | 3D-visualiseerija projekti- ja karjäärijuhtimine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oma iseseisvust, kriitilist mõtlemist ja ettevõtlusvalmidust 3D-kunstniku karjääri planeerimisel ning koostab professionaalse portfoolio. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) teostab 3D-projekti vastavalt oma edasisele suunale või eesmärgile 3D-maastikul | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • teostab kavandi alusel individuaalse või meeskondliku 3D-projekti vastavalt oma suunale või eesmärkidele 3D-maastikul; • järgib oma töös kestlikke ja eetilisi praktikaid, sh digitaalse jalajälje vähendamist; | |
| 2) esitleb projekti, arvestades intellektuaalomandi ja autoriõigusega | • esitleb oma projekti ideed ja arengut kuni lõpptulemuseni, sh demonstreerides projektijuhtimise oskusi; • demonstreerib teadmisi intellektuaalomandist ja autoriõigustest, viidates korrektselt oma loomingus kasutatud allikatele; • täiustab erialast portfooliot, struktureerides teemasid ja tehes eesmärgistatud valikuid tööde hulgast; | |
| 3) esitleb kujunduslikult terviklikku, oma erialast identiteeti demonstreerivat portfooliot | • vormistab valitud tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele; • annab ja võtab vastu kriitilist tagasisidet, demonstreerides professionaalset suhtlemisoskust. | |
| 16. | Ruumidisaini kavandamine | |
| --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab dekoreerimisega seotud disaini alused, mõistab disaini mõju kultuurile, ühiskonnale ja keskkonnale ning õpib tundma materjalide omadusi ja otstarbekat kasutust ruumidisaini lahendustes. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) selgitab disaini mõju ühiskonnale ja keskkonnale, tuues välja seosed kultuuri, väärtuste ja identiteedi kujundamisega | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab, kuidas ruumikujundus mõjutab inimeste käitumist, kogemust ja kultuurilist kuuluvust erinevates kontekstides; • põhjendab, kuidas ruumilised lahendused saavad toetada kogukonna vajadusi, ligipääsetavust ning keskkonnateadlikkust; • toob näiteid, kuidas dekoreerimise kaudu saab väljendada väärtusi ja visuaalset identiteeti; | |
| 2) kirjeldab disainiprojektideks sobilike materjalide omadusi ning kasutab neid sobivalt erinevates ruumidisaini projektides | • eristab materjale päritolu ja omaduste põhjal; • valib konkreetse ruumilahenduse jaoks sobivad materjalid, põhjendades oma valikut funktsionaalsuse, visuaalse mõju, kättesaadavuse ja ohutuse seisukohalt; • selgitab materjalide keskkonnamõju ning arvestab säästlikkuse, ümbertöötlemise ja kasutuse aspektidega; • rakendab valitud materjale kavandis, maketis või dekoratsioonis, arvestades sihtrühma vajadusi, keskkonda ja disainiprobleemi olemust; • korraldab materjalide ja jääkide ladustamise või utiliseerimise keskkonnateadlikult; | |
| 3) loob visuaalseid ruumidisaini kontseptsioone, arvestades sihtrühma kultuurilise tausta, väärtuste ja eelistustega ning kasutab selleks teadlikult visuaalseid väljendusvahendeid | • kogub ja kirjeldab sihtrühma iseloomustavaid tunnuseid; • valib ja kasutab ruumikujunduse visuaalseid elemente, mis haakuvad sihtrühma identiteedi ja vajadustega ning ruumi eesmärgiga; • loob visuaalse kontseptsiooni kavandi, mis väljendab sihtrühma väärtusi ja konteksti; • põhjendab oma visuaalseid valikuid suuliselt või kirjalikult, seostades need konkreetse ruumifunktsiooni ja kasutajakogemusega; • loob ruumidisaini kontseptsiooni, mis jutustab visuaalse loo ning edastab selge ja tähendusliku sõnumi; • analüüsib ruumidisaini kontseptsiooni sobivust valitud sihtrühmale, hinnates lahenduse mõju, tähenduslikkust ja esteetilist sobivust; | |
| 4) kasutab sobivaid tööriistu ning tehnoloogiaid materjalide töötlemiseks, järgides tööohutust ja eesmärgipärast kasutust | • tunneb töövahendite ja seadmete funktsioone ning kasutab neid asjakohaselt vastavalt valitud materjalile ja tööülesandele; • järgib tööohutusnõudeid kogu tööprotsessi vältel; • rakendab sobivaid tehnikaid ja töövõtteid kavandatud lahenduse teostamisel, tagades töö korrektsuse ja materjalitõhususe; • arvestab tööde teostamisel mõõtkava ja oskab teisendada kavandi või maketi vastavalt vajadusele erinevatesse mõõtkavadesse; • järgib erialaseid tööohutusnõudeid, sealhulgas raskuste tõstmisel, riputamisel ja ohtlike töövahendite käsitsemisel; | |
| --- | --- | --- |
| 5) koondab oma vormistatud tööd erialasesse portfooliosse, jäädvustades ja kirjeldades tööde eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid | • kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja töövõtteid; • vormistab kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need asjakohaste selgituste ja viidetega; • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega. | |
| 17. | Ruumidisaini lahenduste loomine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja teostada visuaalselt terviklikke ruumilahendusi erinevates keskkondades, kasutades vormi- ja värviteooriat, visuaalse kommunikatsiooni põhimõtteid ning arvestades trende, sihtrühma ootusi ja kliendi vajadusi. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kavandab ruumidisaini kontseptsiooni, rakendades loovtehnikaid kavandite ja esitluste loomisel | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab kontseptsiooni kavandi, mis visualiseerib idee ruumiliselt; • valib ja rakendab loovtehnikaid ruumikujunduse idee arendamiseks ja edasiandmiseks; • esitleb oma lahendust suuliselt ja visuaalselt, põhjendades valitud disainielemente ja oma kontseptsiooni; | |
| 2) rakendab kliendikeskset nõustamisoskust ja suhtluspsühholoogiat, kujundades hoiakuid keskkonnateadliku ruumikujunduse suunas | • kaardistab tellija või sihtrühma väärtused ja ootused vestluse, küsimuste või vaatlusmeetodite abil; • suunab ruumikujunduse arutelus teadlike ja keskkonnasõbralike valikuteni, kasutades motiveeriva suhtlemise võtteid; • selgitab, kuidas valitud materjalid, visuaalne esteetika ja tarbimisotsused mõjutavad keskkonda ja kogukonda; • loob usaldusväärse suhtluskeskkonna, kasutades aktiivset kuulamist ja kliendikeskset hoiakut koostöös tellijaga; | |
| 3) loob sihtrühmale sobivaid ruumidisaini lahendusi, kasutades värvi- ja vormiteooriat | • koostab ruumilahenduse kavandi, lähtudes ruumi funktsioonist ja kasutaja vajadustest; • valib sobivad värvid, vormid, pinnamaterjalid ja objektid, arvestades trende ja kujundatava keskkonna funktsiooni; • seob kujunduse kindla konteksti või rolliga, arvestades selle funktsiooni ja atmosfääri; | |
| --- | --- | --- |
| 4) teostab ruumidisaini projekte erinevates keskkondades, kasutades sihipäraselt tehnilisi ja kompositsioonilisi võtteid | • kavandab ja teostab ruumilise kujunduse; • teeb koostööd meeskonnaliikmetega, et saavutada visuaalselt ühtne tulemus; • kasutab ruumiplaneeringus sobivaid tehnilisi ja kompositsioonilisi võtteid, nt valgus, fookuspunkt, taust, liikumisvoog; • visualiseerib oma ruumilahenduse kolmemõõtmeliselt, kasutades digitaalset maketti, arvestab proportsioonide, liikumissuundade ja ruumipaigutuse loogikaga; | |
| 5) täiustab oma erialast portfooliot, järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid | • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. | |
| 18. | Ruumidisaini projektide teostamine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja teostada tervikliku ruumidisaini projekti erinevas keskkonnas, kasutades loovaid visuaalse väljenduse vahendeid, kujunduspõhimõtteid ja meediavorme. Samuti arendab õppija võimet esitleda oma tööprotsessi, analüüsida tehtud valikuid ja hinnata oma professionaalset arengut. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kavandab lähteülesande alusel tervikliku ruumidisaini, lähtudes valitud teemast, sihtrühmast ja kujunduse eesmärgist | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab visuaalse ja tekstilise kontseptsiooni kavandi; • kirjeldab kavandis valitud teemat, sihtrühma vajadusi ja disainielementide otstarvet; • valib ruumilahenduseks sobivad materjalid, värvid, vormid ja dekoratiivsed lisandid eesmärgipäraselt; • esitab kavandi koos põhjendusega, sidudes selle selgelt ruumikasutaja, sündmuse või asutuse kontekstiga; • näitab üles iseseisvat loovat mõtlemist ja sisulist läbitöötatust lahenduse kujundamisel; | |
| 2) loob lähteülesande alusel tervikliku ruumidisaini lahenduse, rakendades sobivaid tehnilisi ja kompositsioonilisi võtteid | • valmistab ette ja teostab ruumilise kujunduse vastavalt eelnevale kavandile ja ruumikasutuse eesmärgile; • kasutab sobivaid töövõtteid ning materjale esteetilise ja funktsionaalse terviku saavutamiseks; • tagab lahenduse visuaalse ühtsuse, korrektsuse ja professionaalse viimistluse vastavalt kujunduskvaliteedi nõuetele; • teeb säästlikke valikuid vastavalt jätkusuutliku disaini põhimõtetele; | |
| 3) viib oma ruumidisaini kontseptsiooni ellu, töötades koos valdkondlike spetsialistide või meeskonnaga | • osaleb aktiivselt ettevalmistuses ja teostuses; • teeb koostööd meeskonnaga, järgides kokkulepitud rollijaotust; • tagab visuaalse väljundi ühtsuse, sidudes valguse, kompositsiooni ja ruumilise lahenduse tervikuks; | |
| --- | --- | |
| 4) esitleb oma ruumidisaini projekti, kasutades asjakohaseid visuaalseid väljendusvahendeid ning põhjendades loomingulisi otsuseid | • koostab selge ja visuaalselt atraktiivse esitluse; • esitab oma töö loogiliselt, selgitades eesmärki, valikuid ja kasutatud kujundusvõtteid; • kasutab korrektset ja valdkonnale omast terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles; • põhjendab tehtud disainiotsuseid, sidudes need ülesande, sihtrühma, ja isikliku arusaamaga ruumikujundusest; • analüüsib kriitiliselt oma loomeprotsessi, tuues välja õnnestumised ja arengukohad; | |
| 5) esitleb kujunduslikult terviklikku, oma erialast identiteeti demonstreerivat portfooliot. | • vormistab valitud tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele. | |
| 19. | Stilistika konseptsioonide loomine | |
| --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab stilistikaga seotud disaini alused, mõistab disaini mõju kultuurile, ühiskonnale ja keskkonnale ning õpib tundma materjalide omadusi ja otstarbekat kasutust stilistilistes lahendustes. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) selgitab disaini mõju ühiskonnale ja keskkonnale, tuues välja seosed kultuuri, väärtuste ja identiteedi kujundamisega | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab, kuidas disain mõjutab inimeste käitumist, kultuurilist identiteeti ja ühiskondlikke väärtusi; • selgitab, kuidas disainilahendused arvestavad kogukonna vajadusi ja keskkonnamõjusid; | |
| 2) kirjeldab looduslike ja tehislike materjalide omadusi, kasutades neid sobivalt erinevates stilistika projektides | • eristab materjale päritolu ja omaduste põhjal, nt hingavus, painduvus, taaskasutatavus; • valib projekti jaoks sobivad materjalid, põhjendades valikut funktsionaalsuse ja esteetika põhjal; • kirjeldab materjalide keskkonnamõju ja säästlikkuse aspekte; • kombineerib valitud materjale praktilises stilistika lahenduses, lähtudes sihtrühmast ja disainiprobleemist; | |
| 3) loob visuaalseid stilistika kontseptsioone, arvestades sihtrühma kultuurilise tausta, väärtuste ja stiilieelistustega | • kogub ja kirjeldab sihtrühma iseloomustavaid tunnuseid; • valib visuaalseid elemente sobitades neid sihtrühma identiteedi ja ootustega; • kujundab kontseptiooni kavandi, mis väljendab selgelt valitud sihtrühma vajadusi ja väärtusi; • põhjendab oma kujundusvalikuid suuliselt või kirjalikult, sidudes need konkreetse konteksti ja inimese kuvandiga; • analüüsib visuaalse kontseptsiooni sobivust valitud sihtrühma identiteedi ja kontekstiga; | |
| --- | --- | --- |
| 4) seostab visuaalseid sümboleid identiteedi ja kuuluvustunde edastamisega, kasutades neid teadlikult stilistikakavandites | • selgitab sümboleid ja nende tähendusi erinevates kultuurilistes kontekstides; • kasutab valitud sümboleid või kujunduselemente sihipäraselt individuaalse kuvandi kujundamisel; • loob stilistika kontseptsiooni, mis jutustab lugu ja kannab selget visuaalset sõnumit; | |
| 5) valib ja kasutab sobivaid tööriistu ja tehnoloogiaid materjalide töötlemiseks, järgides tööohutust ja eesmärgipärast kasutust | • tunneb töövahendite funktsioone ja rakendab neid asjakohaselt vastavalt materjalile; • järgib tööohutusnõudeid tööprotsessi igas etapis; • kasutab sobivaid tehnikaid ja töövõtteid kavandatud materjalilahenduse teostamisel; | |
| 6) koondab oma vormistatud tööd erialasesse portfooliosse, jäädvustades ja kirjeldades tööde eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid | • jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja töövõtteid; • vormistab koondatud kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need asjakohaste selgituste ja viidetega; • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega. | |
| 20. | Stilistiliste lahenduste loomine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja teostada stilistilisi lahendusi erinevates keskkondades ja meediates, kasutades vormi- ja värviteooriat, moetrende, visuaalset meediat ning kliendikeskset nõustamist. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kavandab isikustilistika kontseptsiooni, ühendades visuaalsed ja narratiivsed elemendid ning rakendades loovtehnikaid kavandite ja esitluste loomisel | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab visuaalse ja tekstilise kontseptsiooni kavandi; • valib loovtehnikad ja rakendab neid idee arendamiseks; • esitleb oma lahendust suuliselt ja visuaalselt, põhjendades kontseptsiooni valikuid; | |
| 2) kasutab suhtlemispsühholoogiat, kliendi hoiakute kujundamiseks nõustamisprotsessis | • uurib kliendi väärtusi ja vajadusi vestluse ja küsimustike kaudu; • suunab klienti teadlike valikuteni jätkusuutliku moe ja stiilivalikuteni, kasutades motiveerivat suhtlemist; • selgitab moetrendide ja tarbimiskäitumise mõju keskkonnale; • loob usaldusväärse ja motiveeriva suhtluskeskkonna, tuginedes aktiivsele kuulamisele ja kliendikesksele hoiakule; | |
| --- | --- | --- |
| 3) loob stilistilisi lahendusi, arvestades värvi- ja vormiteooriat, moesuundi ja kuvandiloome tehnikaid isiku- ja kontekstipõhiste vajaduste alusel | • koostab stilistilise lahenduse kavandi, lähtudes konkreetse isiku füüsilistest ja psühholoogilistest eripäradest; • valib sobivad värvid, vormid, rõivastuse ja aksessuaarid arvestades trendianalüüsi ja seades kuvandi eesmärgi; • loob stilistikat vastavalt rollile, nt tööintervjuu, lavaline esinemine; | |
| 4) rakendab stilistikaprojekte erinevates keskkondades ja meediates kasutades sihipäraselt tehnilisi, esteetilisi ja kompositsioonilisi võtteid | • viib läbi stilistika fotosessiooniks, videoks või muuks visuaalseks väljundiks, jälgides valguse, värvi, proportsioonide ja kompositsiooni sobivust; • teeb koostööd fotograafi/videograafi ja meeskonnaga, juhendades visuaalse tulemuse saavutamiseks; • kasutab sobivaid töövõtteid ja vahendeid, et saavutada terviklik ja sihtrühmale vastav visuaalne tulemus; • loob lahenduse vastavalt valitud meediale; | |
| 5) täiustab oma erialast portfooliot, järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid | • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. | |
| 21. | Stilistika projektide rakendamine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja ellu viia terviklik stilistikaprojekt, kasutades loovaid väljendusvahendeid, visuaalse kujunduse teadmisi ning sobivaid meediavorme, ning esitleda ja hinnata oma tööprotsessi ja arengut. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kavandab lähteülesande alusel isikustilistika kontseptsiooni, lähtudes valitud teemast, sihtrühmast ja visuaalse kuvandi eesmärgist; | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab kontseptsiooni kavandi, valib loovtehnikad ja rakendab neid idee arendamiseks; • kirjeldab valitud suuna, sihtrühma ja kasutatavate elementide põhjendusi; • valib sobivad materjalid, värvid, vormid ja lisandid eesmärgipäraselt; • esitab koostatud kavandi koos suulise või kirjaliku põhjendusega, sidudes selle kavandatava isiku, sündmuse või olukorraga; • näitab iseseisvat otsustusvõimet ja loovust valitud kontseptsiooni kujundamisel; | |
| 2) loob lähteülesande alusel stilistilise lahenduse, rakendades sobivaid tehnilisi, esteetilisi ja kompositsioonilisi võtteid | • viib läbi stiliseerimisprotsessi rakendades sobilikke tehnikaid; • loob valmis välimuse vastavalt kavandile ja kasutajale; • jälgib visuaalset ühtsust ja eesmärgipärast väljendust; • teostab valitud isikule või modellile stilistilise lahenduse, mis vastab eelnevalt koostatud kavandile ja stilistika eesmärgile; • tagab lahenduse visuaalse ühtsuse ja professionaalse viimistluse vastavalt ajakohastele moesuundadele ja eesmärgile; • tagab lahenduse kooskõla jätkusuutliku moe põhiprintsiipidega; | |
| --- | --- | |
| 3) teostab lähteülesande ja kujunduskavandi alusel stilistikalahenduse visuaalses meediumis, nt foto, video, reklaam, töötades koos valdkondlike spetsialistide või meeskonnaga | • planeerib lähteülesande ja kujunduskavandi alusel stilistilise kujunduse esitlusvormi tehnilised ja esteetilised aspektid, koostöös meeskonnaga; • osaleb aktiivselt sessiooni ettevalmistamises ja teostuses; • jälgib kompositsiooni, valguse ja kujundi kooskõla lõpptulemuses; • osaleb visuaalse projekti ettevalmistamisel ja viib läbi stilistilise kujunduse salvestus- või pildistusprotsessis; | |
| 4) esitleb oma stilistikaprojekti, kasutades sobivaid väljendusvahendeid ja põhjendades loomingulisi otsuseid nii eesti kui ka võõrkeeles | • koostab visuaalse esitlusmaterjalikasutades sobivaid väljendusvahendeid; • selgitab oma lahenduse eesmärki, valikuid ja kasutatud võtteid; • kasutab korrektset ja asjakohast eriala terminoloogiat; • esitleb oma projektitulemust suuliselt ja/või visuaalselt komisjonile, kasutades loovalt visuaalseid materjale ning põhjendades tehtud valikuid; • analüüsib oma loomingulisi valikuid kriitiliselt ja seob need sihtrühma ja kontekstiga; | |
| 5) esitleb kujunduslikult terviklikku, oma erialast identiteeti demonstreerivat portfooliot | • valib, korrastab, struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele. | |
| 22. | Disaini alused ja kasutajaliidese loomine | |
| --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab arusaamise disaini rollist ühiskonnas, kasutajakesksest mõtteviisist ja UI-disaini põhialustest, õpib tundma visuaalse kommunikatsiooni ning materjalide ja tehnoloogiate kasutamise võimalusi kasutajaliidese loomisel. | ||
| Õpiväljund Õpilane: | Hindamiskriteeriumid Õpilane: | |
| 1) analüüsib juhendamisel disaini ja kasutajaliidese rolli ühiskonnas ning digikeskkonnas, tuues näiteid nende mõjust inimkäitumisele ja kultuurilistele väärtustele | • toob juhendamisel ja näidete põhjal välja, kuidas kasutajaliidese disain mõjutab inimeste käitumist, valikuid ja kaasatust, kirjeldades seoseid praktiliste olukordadega; • kirjeldab visuaalsete või digikeskkonna näidete põhjal, kuidas kultuurilised väärtused ja identiteet peegelduvad kasutajakogemuses; • põhjendab lihtsate näidete toel, kuidas kasutajaliidese disain saab toetada sotsiaalseid ja praktilisi eesmärke, nt ligipääsetavus, kaasamine, teadlik valik; | |
| --- | --- | --- |
| 2) rakendab disaini põhialuseid ja visuaalse kommunikatsiooni võtteid UI kujunduses, luues visuaalse kontseptsiooni ja põhjendades kujundusvalikuid | • koostab juhendamisel lihtsa visuaalse kontseptsiooni, järgides etteantud disainiülesannet ja kasutades sobivaid töövahendeid; • rakendab praktilises kujundustöös värviteooria, kompositsiooni ja hierarhia põhimõtteid, lähtudes kujunduse eesmärgist ja kasutaja loetavusest; • valib sobivad graafilised elemendid ning põhjendab oma valikuid, seostades need kavandi funktsionaalsuse ja esteetikaga; | |
| 3) tunneb ära ja kasutab disainiprotsessis vajalikke töövahendeid ja tarkvara, jälgides tööohutust ja eesmärgipärast kasutust | • kasutab juhendamisel sobivaid digitaalse prototüüpimise ja graafilise disaini tööriistu, valides need vastavalt ülesande iseloomule; • demonstreerib töövoo haldamise põhimõtteid, korraldades failid ja tööetapid süsteemselt ning sihipäraselt; • järgib tööohutus- ja autoriõiguse nõudeid, rakendades neid praktilises kujundus- ja prototüüpimistöös; | |
| 4) koondab oma vormistatud tööd erialasesse portfooliosse, jäädvustades ja kirjeldades tööde eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid | • jäädvustab kogutud tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja töövõtteid; • vormistab koondatud kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need asjakohaste selgituste ja viidetega; • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega. | |
| 23. | Süvendatud disainiprotsessid ja tehnoloogiad | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab disaini põhimõtteid ja visuaalse kommunikatsiooni võtteid UI-lahendustes, kasutab kaasaegseid töövahendeid ja tehnoloogiaid, arvestab ligipääsetavuse ja kestlikkuse nõudeid ning täiendab lahendusi kasutajalt saadud tagasiside põhjal. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kavandab kasutajaliidese lahendusi, määratledes sihtrühma ja eesmärgid ning koostades visuaalse kavandi | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab juhendamisel lähteülesandest lähtuva kavandi, nt flowchart, wireframe, kasutades sobivaid töövahendeid ja prototüüpimistarkvara; • määratleb sihtrühma ja nende vajadused, tuginedes disainiülesandele ja kasutajakogemuse põhimõtetele; | |
| • põhjendab kavandivalikuid kasutajakesksuse seisukohast, seostades visuaalse ja funktsionaalse lahenduse kasutaja eesmärkide ning kontekstiga; | ||
| --- | --- | --- |
| 2) loob prototüüpe erinevatele seadmetele ja platvormidele, rakendades UI disaini põhimõtteid ja töövahendeid | • koostab juhendamisel interaktiivse prototüübi veebile või mobiilirakendusele, kasutades sobivaid prototüüpimisvahendeid ja järgides disainiülesande eesmärki; • kasutab disainisüsteeme ja töövoo tarkvara, rakendades neid tööprotsessi korrastamiseks ja komponentide ühtsuse tagamiseks; • arvestab prototüübi koostamisel eri ekraanisuurustega, kohandades paigutust ja elemente vastavalt seadme eripärale; | |
| 3) testib ja täiendab UI lahendusi, analüüsides kasutajate tagasisidet ja rakendades ligipääsetavuse põhimõtteid | • viib juhendamisel läbi kasutajatesti ja kirjeldab tulemusi, kasutades lihtsaid testimeetodeid ning esitades järeldused arusaadavalt; • rakendab WCAG põhimõtteid kujunduses, hinnates kujunduse loetavust, kontrasti ja ligipääsetavust eri kasutajagruppidele; • teeb lahenduses muudatusi saadud tagasiside põhjal, parandades kasutusmugavust ja funktsionaalsust vastavalt testitulemustele; | |
| 4) annab hinnangu oma tööle vastavalt kestlikkuse põhimõtetele, põhjendades valikuid materjalide ja tehnoloogiate kasutamisel | • selgitab juhendamisel disainilahenduse mõju keskkonnale, tuues näiteid valitud materjalide ja tehnoloogiate kasutamise tagajärgedest; • kasutab võimalusel taaskasutatavaid või säästlikke ressursse, lähtudes projekti eesmärgist ja tööülesande iseloomust; • esitleb ja põhjendab oma töövoo ja tehnoloogia valikuid, seostades need kestliku disaini põhimõtete ja praktilise teostatavusega; | |
| 5) täiustab oma erialast portfooliot, järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid | • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. | |
| 24. | Interaktsiooni projekti teostamine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja viib ellu kasutajaliidese projekti, arvestades kasutajakogemust ja sihtrühma vajadusi, loob toimiva prototüübi, teeb koostööd UX-disaineri ja teiste projektimeeskonna liikmetega ning esitleb oma tööprotsessi ja tulemusi professionaalsel tasemel. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) koostab tervikliku UI-projekti lähteülesande alusel, määratledes | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab visuaalse ja tekstilise kavandi, nt moodboard, wireframe, flowchart; • põhjendab valitud kujunduselemente ja sihtrühma sobivust; • seob kavandi konteksti ja kasutaja vajadustega; | |
| sihtrühma ja eesmärgid ning visualiseerides kavandi | ||
| --- | --- | |
| 2) integreerib UI lahendusse UX põhimõtteid, struktureerides infoarhitektuuri ja kasutajateekonna loogiliselt | • loob juhendamisel skeemi kasutajateekonnast ja interaktsioonidest, kasutades lihtsaid visualiseerimisvahendeid, nt flowchart, journey map; • rakendab navigeerimispõhimõtteid, mis tagavad lihtsuse ja loogilisuse, kohandades lahenduse sihtrühma ja platvormi eripäradele; • hindab lahenduse vastavust kasutajakogemuse eesmärkidele, kirjeldades, kuidas kavand toetab kasutajamugavust ja eesmärkideni jõudmist; | |
| 3) arendab ja teostab interaktiivse prototüübi, rakendades esteetilisi, funktsionaalseid ja tehnilisi võtteid ning järgides autoriõiguse nõudeid | • loob juhendamisel toimiva prototüübi eri seadmetele ja platvormidele, kasutades sobivaid töövahendeid ja disainikeskkondi, järgides seejuures autoriõiguse ja tööohutuse nõudeid; • kasutab disainisüsteeme ja komponentide haldust, tagades lahenduse visuaalse ja funktsionaalse ühtsuse; • jälgib prototüübi koostamisel ühtset stiili, funktsionaalsust, ligipääsetavust ja kasutajamugavust, kohandades lahenduse sihtrühma vajadustele ja platvormi eripärale; | |
| 4) teeb koostööd UX-disaineri ja teiste projektimeeskonna liikmetega, sidudes erinevad osad terviklikuks lahenduseks | • kirjeldab juhendamisel enda ja UX-disaineri rolli projekti töövoos, selgitades vastutusalasid ja koostöö etappe; • kasutab meeskonnatöö vahendeid, nt disainikeskkonnad, failide ühiskasutus, et jagada materjale ja tagada töö järjepidevus meeskonnas; • lähtub suhtluses professionaalsest terminoloogiast ja konstruktiivsest tagasisidest, toetades meeskonnatöös positiivset ja eesmärgipärast koostöökultuuri; | |
| 5) esitleb oma projekti, põhjendades loomingulisi ja tehnilisi valikuid ning kasutades korrektset eriala terminoloogiat | • koostab juhendamisel visuaalse esitlusmaterjali, kasutades sobivaid esitluse kujundus- ja vormistusvõtteid; • esitleb tööd suuliselt ja visuaalselt eesti ja inglise keeles, järgides esitluse ülesehitust ja ajapiiranguid; • põhjendab oma loomingulisi ja tehnilisi valikuid loogiliselt ja erialakeelt kasutades, seostades lahenduse projekti eesmärkide ja kasutajakogemuse põhimõtetega; | |
| 6) analüüsib oma tööprotsessi ja arengut, tuues välja tugevused ja parendusvõimalused | • kirjeldab juhendamisel tööprotsessi etappe ja enda panust, tuues välja kasutatud töövõtted ja lahendused; • võrdleb projekti tulemust lähteülesandega, hinnates töö vastavust eesmärgile ja kasutajakogemuse põhimõtetele; • toob välja parendusettepanekud edasiseks tööks, põhjendades neid saadud kogemuste ja tagasiside põhjal; | |
| 7) esitleb kujunduslikult terviklikku, oma erialast identiteeti demonstreerivat portfooliot | • valib, korrastab ja struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi | |
| 25. | Disaini alused ja kasutajakogemuse loomine | |
| --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab arusaamise disaini rollist ühiskonnas ja digikeskkonnas, kasutajakesksest mõtteviisist ning UX-disaini põhialustest; õpib tundma visuaalse kommunikatsiooni ja infoarhitektuuri põhimõtteid kasutajakogemuse loomiseks. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) selgitab disaini ja kasutajakogemuse rolli ühiskonnas ja digikeskkonnas, seostades seda inimkäitumise ja kultuuriliste väärtustega | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • toob juhendamisel näiteid, kuidas UX-disain mõjutab inimeste käitumist ja valikuid, seostades need igapäevaste digikeskkondade ja teenuste kasutamisega; • kirjeldab visuaalsete või digikeskkonna näidete põhjal, kuidas kultuurilised väärtused ja identiteet peegelduvad kasutajakogemuses; • põhjendab lihtsate näidete toel, kuidas UX-disain aitab lahendada praktilisi ja sotsiaalseid probleeme, toetades kasutajasõbralikkust ja kaasatust; | |
| 2) rakendab disaini põhialuseid ja visuaalse kommunikatsiooni võtteid kasutajakogemuse lahendustes, luues visuaalse kontseptsiooni ja põhjendades valikuid | • koostab juhendamisel lihtsa visuaalse kontseptsiooni, kasutades sobivaid töövahendeid ja järgides ülesande eesmärki; • rakendab värvi- ja kompositsioonipõhimõtteid praktilises kujundustöös, tagades lahenduse visuaalse tasakaalu ja loetavuse; • valib sobivad graafilised elemendid ning põhjendab oma valikuid, seostades need kasutajakogemuse eesmärkide ja lahenduse funktsionaalsusega; | |
| 3) kirjeldab ja rakendab infoarhitektuuri ja kasutajateekonna põhimõtteid UX kujunduses; | • joonistab juhendamisel skeemi kasutajateekonnast, kujutades visuaalselt kasutaja peamised sammud ja kontaktpunktid teenuse või rakenduse kasutamisel; • rakendab loogilise navigeerimise põhimõtteid, tagades kasutajale lihtsa ja arusaadava liikumistee kujunduses; • põhjendab tehtud kujundusvalikuid kasutajakesksuse seisukohast, selgitades kuidas lahendus toetab kasutaja eesmärkide saavutamist ja positiivset kasutajakogemust; | |
| 4) koondab oma vormistatud tööd erialasesse portfooliosse, jäädvustades ja kirjeldades tööde eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid. | • kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja töövõtteid; • vormistab koondatud kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need asjakohaste selgituste ja viidetega; • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega. | |
| 26. | Süvendatud disainiprotsessid ja tehnoloogiad | |
| --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja loob UX lahendusi, kasutab kaasaegseid töövahendeid ja -meetodeid, arvestab ligipääsetavuse ja kestlikkuse nõudeid ning täiendab lahendusi kasutajatelt saadud tagasiside põhjal. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) kavandab UX lahendusi, määratledes sihtrühma ja eesmärgid ning luues visuaalse kavandi | ||
| 2) loob eri seadmetele ja platvormidele prototüüpe, rakendades UX-disaini põhimõtteid, töövahendeid ja arvestades autoriõigusi | ||
| 3) testib UX lahendusi kasutajatega ja täiendab neid saadud tagasiside põhjal | ||
| 4) annab hinnangu oma tööle vastavalt kestlikkuse põhimõtetele, põhjendades valikuid materjalide ja tehnoloogiate kasutamisel | ||
| 5) täiustab oma erialast portfooliot, järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid | ||
| 27. | Kasutajakogemuse projektide teostamine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi kasutajakeskse UX-projekti, teostab kasutajauuringuid ja testimist, struktureerib infoarhitektuuri ja kasutajateekonna, töötab koos UI-disaineri ja meeskonnaga ning esitleb lahenduse vastavust kasutajakogemuse eesmärkidele. | ||
| --- | --- | |
| Õpiväljund Õpilane: 1) viib läbi lähteülesande alusel juhendamisel kasutajauuringu ja analüüsib tulemusi, määratledes sihtrühma ja kasutajate vajadused | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kogub juhendamisel andmeid intervjuude, vaatluste või küsitluste abil, kasutades eesmärgipäraseid küsimusi ja sobivaid uurimisvõtteid; • süstematiseerib saadud info, nt loob kasutajapersoonad või profiilid, tuues esile olulised kasutajate vajadused ja ootused; • põhjendab uuringu tulemuste seotust lahenduse kavandiga, selgitades, kuidas saadud andmed toetavad kasutajakogemuse arendamist ja disainiotsuseid; | |
| 2) juhendamisel kaardistab ja visualiseerib kasutajateekonna, tuues välja võtmekohad ja probleemid | • loob juhendamisel kasutajateekonna skeemi või storyboard’i, kasutades sobivaid UX-kaardistamise ja visualiseerimise vahendeid; • tuvastab kasutajateekonnas kitsaskohad ja parendusvõimalused, kirjeldades neid selgelt ja arusaadavalt; • põhjendab tehtud valikuid kasutajakogemuse eesmärkidest lähtudes, seostades parendusettepanekud kasutaja vajaduste ja projekti eesmärkidega; | |
| 3) kavandab UX-lahenduse infoarhitektuuri ja interaktsioonid, arvestades kasutajate vajadusi ja süsteemi loogikat | • joonistab juhendamisel sitemap’i või struktuurikaardi, kirjeldades süsteemi ülesehitust ja kasutajaliikumise loogikat; • rakendab navigeerimise lihtsuse ja loogilisuse põhimõtteid, kujundades kasutajale arusaadava ja järjepideva liikumistee; • hindab lahenduse sobivust sihtrühmale, põhjendades, kuidas struktuur ja interaktsioonid toetavad kasutaja eesmärkide saavutamist; | |
| 4) viib läbi juhendamisel kasutajatestid ja täiendab lahendust tagasiside põhjal | • valmistab juhendamisel ette testi stsenaariumid, määratledes testimise eesmärgi, ülesanded ja valitud kasutajad; • viib läbi juhendamisel testimised ja kogub kasutajatelt tagasisidet, kasutades sobivaid UX-testimise meetodeid ning dokumenteerides tähelepanekud; • teeb lahenduses muudatusi testitulemuste põhjal, täiustades kasutajamugavust ja lahenduse funktsionaalsust vastavalt saadud tagasisidele; | |
| 5) teeb koostööd UI-disaineri ja meeskonnaga, ühendades UX- ja UI-lahendused terviklikuks kasutuskogemuseks ning järgides autoriõiguse nõudeid | • selgitab juhendamisel enda ja UI-disaineri rolli projekti töövoos, kirjeldades koostöö etappe ja vastutusalasid; • kasutab meeskonnatöö vahendeid, nt ühist prototüüpimistarkvara, failide ühiskasutusplatvormid, et jagada disainifaile ja tagada töö järjepidevus; • annab ja võtab vastu konstruktiivset tagasisidet, järgides professionaalset suhtlusstiili ja projekti eesmärke; | |
| • koordineerib juhendamisel UX- ja UI-lahenduste ühtsust, tagades, et kasutajakogemus ja visuaalne disain moodustavad tervikliku lahenduse; • järgib autoriõiguse ja konfidentsiaalsuse nõudeid meeskonnatöö käigus, kasutades ja jagades materjale vastutustundlikult; | ||
| --- | --- | |
| 6) esitleb UX-projekti tulemusi ja põhjendab valikuid, sidudes need kasutajauuringute ja testimise tulemustega | • koostab juhendamisel visuaalse esitlusmaterjali, nt kasutajateekond, prototüüp, analüüs, valides sobivad tööriistad ja vormistusviisid projekti eesmärgi toetamiseks; • esitleb projekti eesti või inglise keeles, kasutades korrektset erialaterminoloogiat ja selget esitusviisi; • seob esitluse loogiliselt kogutud andmete ja kasutajate tagasisidega, põhjendades disainiotsuseid uuringu- ja testitulemuste põhjal; • järgib esitluse ettevalmistamisel autoriõiguse ja visuaalse vormistuse nõudeid, kasutades allikaid vastutustundlikult ja asjakohaselt viidates; | |
| 7) analüüsib oma tööprotsessi ja õppimist, tuues välja tugevused ja parendusvõimalused | • kirjeldab juhendamisel tööprotsessi ja enda panust, tuues välja tööetapid, kasutatud vahendid ja oma rolli projektis; • võrdleb lahendust lähteülesandega, hinnates töö vastavust eesmärkidele ja kasutajakogemuse põhimõtetele; • toob välja edasised arenguvajadused, põhjendades, milliseid oskusi või teadmisi on vaja täiendada edaspidises töös; | |
| 8) esitleb kujunduslikult terviklikku, oma erialast identiteeti demonstreerivat portfooliot | • valib, korrastab, struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele. |
📎 Original PDF: HTM_m7_lisa17.pdf
Lisa: Elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)