Legalize / Eesti / Määrus

Kutsekeskhariduse riiklik õppekava

Type Määrus

Publication 2026-02-26

Viimati uuendatud 2026-03-01

State In force

Department Haridus- ja teadusminister

Source Riigi Teataja

articles 11

Reform history JSON API

Mooduli nr	Mooduli nimetus		Mooduli õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP)
1.	Oskused eluks ja tööks		15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks.
Õpiväljund Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke eluviise		Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevaid liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid isiklike ja akadeemilist sihtide poole liikumiseks;
6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate ülesannete lahendamisel		• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid; • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus;
---	---	---	---
7) korraldab teadlikult oma rahaasju, mõistes, et oma hea finantsilise käekäigu eest vastutab vaid tema ise		• koostab isikliku eelarve, arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks; • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale.
2.	Digioskuste arendamine		5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.
Õpiväljundid Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid, hinnates digisisu asjakohasust	Hindamiskriteeriumid Õpilane: • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave; • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - tööriistu; • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;
---	---
2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid	• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi; • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;
3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse põhimõtteid	• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega; • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale; • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja kontekstiga sobivust;
4) kaitseb oma digiseadet,	• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja
isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid			uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks;
---	---	---	---
5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks			• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive; • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.
3.		Sissejuhatus kutseõpingutesse
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab autoerialadel õpingute jätkamiseks vajalikud baasteadmised.
Õpiväljundid Õpilane: 1) omab ülevaadet sõidukite tehnoloogiate õppekava ülesehitusest ning õppe- ja praktikakorraldusega seonduvatest andmebaasidest
1) omab ülevaadet sõidukite
	tehnoloogiate õppekava
	ülesehitusest ning õppe- ja
	praktikakorraldusega seonduvates
	andmebaasidest
	● iseloomustab sõidukite ja nende töö- ning lisaseadmete ehituse arengut seoses tehnoloogia ja materjalide arenguga; ● seostab sõidukite ehituse ja tehniliste lahenduste muutusi ühiskonna vajaduste ja keskkonnanõuetega; ● selgitab teabeallikate põhjal uusi suundumusi sõidukite konstruktsioonis, energialahendustes ja ohutustehnoloogiates; ● võrdleb erinevate ajastute sõidukite ehitust ja kasutatud materjale, tuues välja muutuste põhjused ja tagajärjed; ● kasutab eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabeallikaid arengutrendide analüüsimisel;
---	---
	● selgitab kutsestandardite registri põhjal mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna kutseid ning nendega seotud tööülesandeid; ● võrdleb erinevate kutsetasemete oskustöötajate vastutust ja pädevusvaldkondi mootorsõidukite hooldusel ja remondil; ● selgitab tehniliste normdokumentide rolli erialases töös; ● kasutab tööülesande täitmisel tehnilist dokumentatsiooni ja juhiseid, arvestades kehtivaid standardeid ja nõudeid; ● hindab tehniliste normdokumentide järgimise olulisust töö kvaliteedi ja ohutuse tagamisel;
4) eristab autode hooldusel ja remondil	● eristab autode hooldusel ja remondil kasutatavaid käsitöövahendeid, masinaid ja seadmeid vastavalt nende otstarbele; ● iseloomustab töövahendite tööpõhimõtteid, lähtudes mehaanika-, pneumaatika-, hüdraulika- ja elektrotehnika seaduspärasustest; ● valib tööülesande täitmiseks sobivad tööriistad ja seadmed, arvestades töö iseloomu ja ohutusnõudeid; ● selgitab töövahendite kasutamisel järgida vajalikke töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; ● kasutab töövahendeid eesmärgipäraselt ja säästlikult, kirjeldades oma tegevust erialase terminoloogiaga;
kasutatavaid töövahendeid ning tunneb nende mehhaanika-, pneumaatika-, hüdraulika- ja elektrotehnika- seaduspärasustel põhinevaid tööpõhimõtteid
5) tunneb sõidukite ehituses, hooldusel	● kirjeldab sõidukite ehituses, hooldusel ja remondil kasutatavaid materjale (metallid, plastid, komposiidid, klaas jm); ● iseloomustab materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning nende mõju töötlusviisile ja kasutusalale; ● selgitab materjalide valikupõhimõtteid vastavalt tööülesandele ja kasutustingimustele; ● arvestab materjalide ohutut käitlemist, lähtudes töötervishoiu- ja keskkonnaohutusnõuetest; ● kasutab erialaseid teabeallikaid materjalide omaduste ja sobivuse hindamiseks;
ja remondil kasutatavaid materjale ning nende omadustest lähtuvaid valikupõhimõtteid
3) omab ülevaadet mootorsõidukite
---	---
	hoolduseks ja tehnilise seisukorr
	taastamiseks vajalikest
			● kirjeldab energia- ja keskkonnasäästliku töö põhimõtteid ning põhjendab nende rakendamise vajalikkust erialases tegevuses; ● järgib ohutu ja ergonoomilise töö põhimõtteid, hoides töökoha korras ja vähendades riske; ● selgitab efektiivse tööruumi korraldamise põhimõtteid (nt 5S meetod) ja toob näiteid nende rakendamisest; ● analüüsib tööaja, seadmete ja materjalide kasutamise efektiivsust ning teeb parendusettepanekuid; ● väärtustab professionaalset töökultuuri ja vastutust oma töö tulemuste ning keskkonnamõju eest.
---	---	---	---
4.		Sõidukite konstruktsioonid ja pealisehitiste remont
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab autoerialadel õpingute jätkamiseks vajalikud baasteadmised.
Õpiväljundid Õpilane:			Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● osandab kere, sisustuse ning pealisehituse detailid vastavalt liitmisviisile, järgides tootja juhiseid; ● osandab elektrilised komponendid, lähtudes nende ehitusest ja tootja juhistest; ● koostab kereremondiga seotud sõlmed ja detailid (sh elektrilised komponendid) vastavalt liitmisviisile, järgides tootja juhiseid; ● hindab osandatud detailide tehnilist seisukorda, lähtudes vigastuste suurusest ja ulatusest; ● teeb autokere mittestruktuursetes osade osandamiseks ja koostamiseks vajalikke lukksepatöid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;
1) osandab ja koostab sõidukiga seotud
sõlmed ja detailid (sh elektrilised komponendid) vastavalt tootja juhisele ja valitud tehnoloogiale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
2) eemaldab ja paigaldab mitteliimitud			● valib töövahendid klaasdetailide eemaldamiseks, arvestades klaasdetailide kinnitusliiki ja klaasil olevaid lisaseadmeid; ● eemaldab mitteliimitud klaasdetailid vastavalt tööülesandele ja etteantud remondimeetodile, arvestades klaasile kinnitatud lisaseadmeid; ● puhastab või vajadusel asendab klaasdetailid vastavalt tööülesandele, kasutades sobivaid töövahendeid; ● paigaldab mitteliimitud klaasdetailid tootja juhistes etteantud remondimeetodi järgi, kasutades sobivaid töövahendeid; ● hindab töö kvaliteeti, võrreldes tulemust tööülesande ja tootja juhistega ning kõrvaldab vajadusel kõrvalekalded;
klaasdetailid vastavalt tööülesandele ja etteantud remondimeetodile, arvestades klaasile kinnitatud lisaseadmeid	klaasdetailid vastavalt tööülesandele
			● valmistab ette kerekonstruktsiooni pinnad mürasummutuse ja korrosioonikaitse taastamiseks vastavalt tootja juhistele; ● taastab kerekonstruktsiooni mürasummutuse ja täiteavad, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja - võtteid; ● taastab kerekonstruktsiooni korrosioonikindluse, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja -võtteid; ● hindab taastatud pindade kvaliteeti ja vastavust tootja juhistele ning kõrvaldab vajadusel kõrvalekalded; ● kasutab töö käigus ohutuid ja keskkonda säästvaid töövõtteid ning nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid;
---	---	---	---
			● hindab rehvide ja velgede tehnilist seisukorda, lähtudes vigastuste suurusest, kulumisest ja kehtivatest tehnilistest nõuetest; ● hindab rattasuunangu vigadest või avariist tingitud rehvi kulumist ja kahjustusi, kavandades vajalikud tööd; ● vahetab rehvid vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele, kasutades sobivaid seadmeid ja töövõtteid; ● tasakaalustab rattad tootja juhistele vastavalt, tagades ohutuse ja sõidumugavuse; ● hindab tehtud töö kvaliteeti ja vastavust tehnilistele nõuetele, kõrvaldades vajadusel kõrvalekalded;
			● kasutab töö käigus nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; ● järgib töötervishoiu-, töö- ja tuleohutusnõudeid töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töö lõppedes; ● hoiab töö käigus korda, korrastab töökoha töö lõppedes ja paigutab töövahendid ettenähtud kohta; ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid; ● käitleb jäätmeid vastavalt keskkonnaohutuse ja jäätmekäitluse nõuetele;
6) analüüsib koos juhendajaga enda			● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat; ● arutleb juhendajaga tehtud tööde käigu, valitud töövõtete ja tehnoloogiliste lahenduste sobivuse üle; ● analüüsib koos juhendajaga tööde tulemust ja saavutatud kvaliteeti, tuvastades tugevused ja parendusvõimalused; ● teeb juhendaja tagasiside põhjal järeldusi oma tööoskuste ja teadmiste arendamiseks; ● dokumenteerib tööprotsessi ja saadud tagasiside vastavalt etteantud nõuetele.
tegevust sõiduki vajalike osandamis- ja koostetööde tegemisel	tegevust sõiduki vajalike osandamis-
	ja koostetööde tegemisel
5.		Praktika
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub autoremondi ja hoolduse valdkonna töökohtade, tööprotsesside, töökorralduse ja kutsealaste nõuetega reaalsetes ettevõtetes. Mõistab ettevõtte tööspetsiifikat ja valdkonna töörollide sisu ning arendab teadlikkust enda võimalustest ja sobivusest valdkonnas töötamiseks.
Õpiväljundid
Õpilane: 1) selgitab autoremondiettevõtte struktuuri, töökorraldust ja peamisi tööprotsesse	Õpilane: ● kirjeldab ettevõtte organisatsioonilist struktuuri ning toob välja erinevate osakondade või töövaldkondade rolli autoremondi ja hooldusteenuse pakkumises; ● selgitab ettevõtte töökorralduse põhimõtteid ja koostöös eri töörollide vahel; ● määratleb ettevõtte põhitegevused ning toob näiteid, kuidas need toetavad klientidele kvaliteetse autoremondi ja hooldusteenuse osutamist;
---	---
2) kirjeldab erinevaid töörolle, tööülesandeid ja töövahendeid, mida autoremondiettevõttes kasutatakse	● loetleb ja kirjeldab ettevõttes täidetavaid peamisi töörolle ning nende vastutusvaldkondi; ● selgitab iga töörolli tüüpilisi tööülesandeid ja nende seotust autoremondi ja hooldusprotsessidega; ● toob näiteid töövahenditest ja -seadmetest, mida eri töörollides kasutatakse, ning kirjeldab nende kasutusotstarvet;
3) analüüsib autoremondi ja hooldustööde põhiprotsesse, töövooge ja nendega seotud töövahendeid ning tehnoloogiaid	● kirjeldab autoremondi ja hooldustööde peamisi tööprotsesse ja töövoogude etappe; ● selgitab, milliseid töövahendeid, seadmeid ja tehnoloogiaid kasutatakse tööprotsesside eri etappides ning toob näiteid nende rakendamisest praktikas; ● analüüsib, kuidas tööprotsesside korraldus ja tehnoloogiate kasutamine mõjutavad töö efektiivsust, kvaliteeti ja klienditeenindust;
4) töötab tulemuslikult, järgides energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid;	• rakendab autoremondi ja hooldustööde käigus energia- ja keskkonnasäästlikke, ohutuid ning efektiivseid töövõtteid; ● käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, arvestades keskkonnaohutuse ja jäätmekäitluse nõudeid; ● kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, ● järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja tuleohutusnõudeid; ● teostab jäätmekäitlust vastavalt kehtestatud korrale, ● arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted; ● on tööülesannete täitmisel hoolikas, püsiv ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest;
5) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust	● suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidavalt; ● vastutab meeskonna liikmena oma töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest, järgides töökultuuri nõudeid; ● analüüsib juhendajaga tööetapi lõppedes oma tegevust ja panust meeskonnatöösse, seostab saadud kogemust seniste teadmiste, oskuste ja hoiakutega;
6.	Sõiduki ettevalmistamine keretöödeks		7 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused sõiduki keretööde ettevalmistamiseks, sealhulgas puhastamiseks, ohutuks tegemiseks ning sõlmede ja komponentide käitlemiseks vastavalt tootja tehnoloogilistele juhistele. Teostab iseseisvalt sõiduki osandamist ja koostamist, märgistamist, detailide korrastatud hoiustamist ning dokumenteerimist, järgides tööohutuse ja kvaliteedinõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) teostab sõiduki pesu ja salongi puhastuse, kasutades ohutult ning keskkonnateadlikult sobivaid materjale töövahendeid ja - võtteid		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● valib puhastamiseks sobiva tehnoloogia, materjalid ja töövahendid, arvestades materjalide ohutuskaartidel toodud andmeid ja erinevate kemikaalide mõju sõiduki ehituses kasutatavatele materjalidele ning keskkonnale; ● valmistab tööülesandest lähtudes pesuaine(te)st sobiva töölahuse, arvestades sõiduki seisukorda ja puhastusvahendite tootja etteantud juhiseid; ● peseb, puhastab ja hooldab sõiduki vastavalt tööülesandele ja puhastusvahendite tootja etteantud juhistele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt;
2) teeb ohutuks elektri- ja hübriid- sõiduki edasisteks tööetappideks, lähtudes sõiduki tootja nõuetest		● katkestab kõrgepingesüsteemi tootja juhiste kohaselt ja kontrollib, et sõiduk ei oleks enam pingestatud; ● märgistab ja lukustab kõrgepinge komponendid ning dokumenteerib tehtud tegevused tööprotsessis nõuetekohaselt; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt;
3) käitleb elektriseadiste ja mitteelektriliste pürotehniliste		● tuvastab õigesti sõiduki passiivohutus seadmete ja elektriseadiste asukoha ning vajadusel eemaldab need, arvestades nende tööpõhimõtteid;
passiivohutus seadmete komponente vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele, arvestades nende ehituse ning tööpõhimõtetega		● teostab komponentide käsitlemise, eemaldamise või deaktiveerimise ohutult vastavalt tootja dokumentatsioonile ja tööjuhendile, vältides kahjustusi ja ohuolukordi; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt;
---	---	---	---
4) osandab sõiduki kereremondiga seotud sõlmed ja detailid vastavalt remondijuhisele ja valitud tehnoloogiale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja võtteid		● osandab sõiduki keredetailid ja nendega seotud elektrilised komponendid vastavalt tootja remondijuhistele, vältides kahjustusi ja säilitades ühenduste töökindluse; ● valib ja kasutab sobivaid tööriistu (sh spetsiaaltöövahendeid) ning järgib tööohutusnõudeid kogu protsessi vältel; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt;
5) koostab sõiduki kereremondiga seotud sõlmed ja detailid vastavalt remondijuhisele ja valitud tehnoloogiale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja võtteid		● koostab sõiduki keredetailid ja nendega seotud elektrilised komponendid vastavalt tootja remondijuhistele, vältides kahjustusi ja säilitades ühenduste töökindluse; ● valib ja kasutab sobivaid tööriistu (sh spetsiaaltöövahendeid) ning järgib tööohutusnõudeid kogu protsessi vältel; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele. Tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt;
6) hoiustab sõiduki keredetailid lähtuvalt keredetailide hoiustamise nõuetest		● märgistab eemaldatud keredetailid selgelt ja arusaadavalt, kasutades nõuetekohaseid tähistusi, mis seonduvad sõlme, asukoha ja järjestusega; ● paigutab detailid hoiule korrektselt ja valmistaja nõuetele vastavalt, välistades mehaanilisi kahjustusi ning arvestades nende kuju, materjali ja pinnaomadusi, tagades, et markeerimine ja dokumentatsioon võimaldavad detailide korrektset ja kiiret taaspaigaldust vastavalt remondijuhisele; ● täidab dokumentatsiooni täpselt, kajastades osandatud detailide seisukorda ja ladustamise asukohta; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja vastavalt töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt;
7) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara sh inglise keeles		● kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesandele; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel.
7.	Keretöödel kasutatavad materjalid		6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised erinevatest sõidukis kasutatavatest materjalidest, nende omadustest ja sobivusest remondi- ning ühendustöödeks.
---	---	---	---
Õpiväljundid Õpilane: 1) kirjeldab sõidukites kasutatavaid materjale ja kasutusotstarvet lähtudes materjali keemilistest ja füüsikalistest omadustest		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● tuvastab ja tunneb erinevaid materjale, mida kasutatakse sõidukite ehituses; ● selgitab materjalide valiku mõju konstruktsiooni tugevusele, kaalule ja korrosioonikindlusele;
2) kirjeldab erinevaid ühendustehnoloogiaid ja nende sobivust erinevatele materjalidele.		● selgitab, millised ühendusmeetodid sobivad eri materjalipaaride ühendamiseks, arvestades materjalide termilisi ja mehaanilisi omadusi; ● võrdleb ühendusmeetodite tugevust, vastupidavust ja remondivõimalusi, arvestades sõiduki kasutustingimusi; ● tõlgendab tootja remondijuhistes esitatud ühendussoovitusi ja põhjendab nende rakendatavust konkreetse tööülesande puhul;
3) tunneb levinumaid pindade viimistlusmaterjale ja nende kasutusotstarvet autotööstuses		● nimetab erinevat tüüpi viimistlusmaterjalid ja selgitab nende ülesannet; ● seostab materjalitüübi sõiduki pinna materjali ja kasutusotstarbega; ● selgitab viimistlusmaterjalide põhiomadusi, nagu nakkumine, kuivamisaeg ja korrosioonikaitse;
4) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara ka inglise keeles		● kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesandele; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel.
8.	Keretööde läbiviimine ja kvaliteedikontroll		7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised, mis võimaldavad hinnata sõiduki keredetailide kahjustusi, koostada remondiplaani ning teostada vajalikud keretööd ja ühendamised tehnoloogiliselt õigesti, järgides tööohutus- ja kvaliteedinõudeid
Õpiväljundid Õpilane: 1) kasutab erinevaid mõõtevahendeid kahjustuse suuruse ja ulatuse määramiseks ning dokumenteerib oma töö	Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● valib sobivad mõõtevahendid vastavalt kahjustuse iseloomule ning oskab põhjendada valikut ja koostab esmase remondikava; ● dokumenteerib mõõtetulemused arusaadavalt, võrdleb neid tootja andmetega ja teeb vajalikud arvutused;
---	---
2) eristab struktuursed ja kosmeetilised vigastused ning valib sobiva remondimeetodi vastavalt sõidukitootja juhistele	● kirjeldab vigastuse olemust ning tuvastab, kas see mõjutab sõiduki konstruktsioonilist terviklikkust lähtudes sõiduki tootja andmetest; ● valib parandamiseks sobiva tehnoloogia (nt asendamine, õgvendamine, täitepahteldus) vastavalt vigastusetüübile arvestades valiku tegemisel ka tootja juhiseid ja materjali eripära;
3) teostab sõiduki keretööd vastavalt tööülesandele ja kvaliteedinõuetele	● teostab sõiduki keretöid tehnoloogiliselt korrektselt vastavalt juhendile keskkonda ja kolleege säästvalt, kasutades isikukaitsevahendeid; ● kontrollib oma töö tulemust vastavalt etteantud sõidukitootja juhistele;
4) kasutab sõiduki kerepaneelide liitmisel erinevaid ühendustehnoloogiaid lähtudes tootja juhistest	● valib ühendustehnoloogia vastavalt materjalide omadustest ja tootja juhistest (nt punktkeevitus välistel paneelidel, liimimine alumiiniumdetailidel); ● kasutab seadmeid ja tehnoloogiaid vastavalt juhistele; ● kontrollib ühenduse tugevust ja visuaalset kvaliteeti vastavalt kehtivatele normidele; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja tegutseb keskkonda ning kolleege säästvalt;
5) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara ka inglise keeles	● kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesannetele; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel.
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused, et valida sobiv töötlemisviis sõiduki lehtmetallist detailide remondiks, kujundada detaile nii kuum- kui ka külmtöötlemise meetoditega, kasutada asjakohaseid ühendustehnoloogiaid ning tagada tööde kvaliteet, täpsus ja ohutus, sh tööprotsessi dokumenteerimine.
---	---
Õpiväljundid Õpilane: 1) eristab kuum- ja külmtöötlemise meetodeid ning valib sobiva tööviisi lähtuvalt õpetaja poolt etteantud juhistest	Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● kirjeldab kuum- ja külmtöötluse erinevusi ja eeliseid õpetaja poolt etteantud ülesannetest; ● valib tööülesandele vastava töötlusmeetodi ja põhjendab materjalide töötlemise valikut nii tehnilisest kui ka kvaliteedi seisukohast;
2) teostab pindõgvendustöid, algse kuju ja kvaliteedi taastamiseks, kasutades sobivaid töövõtteid	● määrab õgvendamist vajava piirkonna ja sobiva tehnoloogia vigastuste vastavalt lehtmetallist mittestrukturaalsete keredetailide vigastuste laadile ja autotootja tehnoloogilistele nõuetele; ● kasutab mittestrukuursete detailide õgvendamiseks sobivat tehnoloogiat (haamrit ja alasit, spotterit), arvestades vigastuse asukohta ja iseloomu; ● kasutab mittestrukuursete detailide õgvendamiseks mõlgieemaldus vardaid, liimtõmmitsat, vältides sõiduki keredetailide värvi kahjustamist; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele. Tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt;
3) kujundab ja vormib sõiduki detaile külmtöötlemise ja kuumtöötlemise meetodil jälgides ohutusnõudeid	● kasutab õigesti käsitööriistu ja seadmeid (nt liimtõmmits ja spotter); ● järgib vormindavate detailide mõõtude ja kuju vastavust sõidukitootja andmetega; ● teostab töö (painutab, valtsib, õgvendab, kahandab, venitab jne.) ilma materjalile lisakahjustusi tegemata järgides kõiki ohutusnõudeid; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele. Tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt;
4) kasutab erinevaid ühendustehnoloogiaid vastavalt materjalile ja ülesandele arvestades tootjapoolseid nõudeid	● valib sobiva sõiduki kere detailide ühendusmeetodi, vastavalt sõidukitootja andmetele ja põhjendab oma valikut; ● järgib ühendamise tehnoloogilisi nõudeid; ● kontrollib ühenduse tugevust ja välimust vastavalt tootja nõuetele; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele. Tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt;
5) kontrollib tööd, mõõdab tulemusi ning dokumenteerib tööprotsessi vastavalt sõidukitootja normidele		● kasutab vastavalt tööiseloomule mõõtevahendeid (nt joonlaud, mõõdulint, laser, kerekamm); ● dokumenteerib mõõtetulemused arusaadavalt, võrdleb neid tootja andmetega ja teeb vajalikud arvutused;
---	---	---	---
6) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni		● kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesandele; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel: ● kasutab erialast sõnavara ka inglise keeles
10.	Sõiduki kere ja raami tehnilise seisundi hindamine		10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab hinnata sõiduki kere ja raami tehnilist seisundit.
Õpiväljundid Õpilane: 1) mõõdistab kere ja raami mittestruktuurseid ja struktuurseid detaile kahjustuste ja vigastuste ulatuse väljaselgitamiseks, kasutades asjakohaseid mõõdistamisvahendeid ja tehnoloogiat		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● valib olukorrale sobiva mõõtevahendi, seadistab selle korrektselt ja mõõdab vastavalt mõõtevahendi tootja nõuetele; ● tõlgendab tulemusi lähtudes normandmetest ja tootjanõuetest; ● loetleb ja kirjeldab struktuurseid ja mittestruktuurseid osasid. Selgitab iga osa funktsiooni ja võimalikku mõju sõiduki turvalisusele; ● hindab vaatluse teel sõiduki kere sh paigaldatud lisavarustuse ja -seadmete tehnilist seisundit mõjutavate kahjustuste ja vigastuste olemust ja ulatust lähtudes sõiduki tootjapoolsetest nõuetest;
2) hindab detailide sobivust sõidukil lähtudes sõiduki tootja nõuetest		● kontrollib visuaalselt ja mõõtmisvahenditega detaili sobivust paigalduskohale, arvestades tootja nõudeid ja sõiduki ehitust; ● tuvastab kõrvalekalded sobivuses (nt asendi, joondumise, kinnituste või lõtkude osas) ning hindab nende mõju sõiduki funktsionaalsusele ja ohutusele arvestades sõiduki tootja juhiseid; ● viib läbi vajaliku reguleerimise või korrigeerimise, kasutades sobivaid töövõtteid, seadmeid ja järgides tehnilisi juhiseid;
3) mõõdab sõiduki kere strukturaalsed ja kosmeetilised		● eristab mõõtmistulemuste põhjal sõiduki kere strukturaalsed, mittestruktuursed ja kosmeetilised vigastused;
vigastused ja kavandab sellest lähtuvalt edasised tegevused		● planeerib tööde mahu ning järjekorra mittestruktuursed ja kosmeetiliste vigastuste eemaldamiseks vastavalt vigastuste laadile ja sõiduki tehnilisele seisundile kehtestatud nõuetele; ● fikseerib sõiduki kere mõõtmed enne tööde tegemist, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid; ● visandab lähtuvalt tööülesandest sõiduki kere ja raami kujutisi (eskiis) ja kannab sellele mõõtmisel saadud andmed, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid;
---	---	---	---
4) dokumenteerib digitehnoloogiat kasutades erinevad tööetapid, jäädvustades sõiduki algse seisundi, nähtavate ja mõõtmisandmete tulemusel tuvastatud vigastuste suuruse ja ulatuse		● kasutab sobivaid digivahendeid ja jäädvustusmeetodeid (nt fotod, skaneeringud, erialane tarkvara) sõiduki algse seisundi, nähtavate ja mõõtmisandmete tulemusel tuvastatud vigastuste suuruse ja ulatuse dokumenteerimisel; ● vormistab dokumentatsiooni arusaadavalt ja süsteemselt, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja esitab selle vastavalt etteantud nõuetele;
5) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni		• kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesandele; • kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel: • kasutab erialast sõnavara ka inglise keeles.
11.	Keredetailide vahetamine, valmistamine ja paigaldamine		5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane vahetab, valmistab ja paigaldab lehtmetallist asendusdetaile kasutades sobivaid tehnoloogiaid, töötab kasutades energia- ja keskkonnasäästlikuid ning ohutuid töövõtteid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) valib sobivad remondi- ja paigalduslahendused vastavalt tootja nõuetele.		Hindamiskriteeriumid Õpilane; ● eristab kahjustuse tüüpe ja planeerib edasised tööetapid lähtuvalt sõiduki tootjapoolsetest juhenditest; ● valib sobiva töömeetodi lähtudes tootja juhistest; ● põhjendab oma valikut ja tööprotsessi ning oskab tehnilist infot edasi anda (suuline/kirjalik);
2) asendab või valmistab sõiduki keredetaili, kasutades sobivat tehnoloogiat ning järgides juhiseid		● valib õige materjali, millest asendusdetaili valmistada, lähtudes originaaldetailist (asendatav detail); ● kasutab eritööriistu sihtotstarbeliselt detailile sobiva kuju andmiseks; ● valmistab uue sõiduki kere detaili, kasutades sobivat tehnoloogiat;
3) paigaldab sõiduki keredetaili lähtudes tootja tööjuhistest ja tagab konstruktsiooni vastupidavuse.	● valib asendusdetaili paigaldamiseks sobivaima paigaldusmeetodi (serv-servaga, neediga, ülekattega vms) lähtudes sõiduki tootja remondi juhistest; ● paigaldab detaili lähtuvalt tootja tööjuhistest;
---	---
4) taastab parandatud detaili korrosioonikindluse ja välimuse korrektselt	● valib õgvendatud või osaliselt asendatud keredetaili korrosioonikindluse taastamiseks sobiva materjali ja tehnoloogia; ● taastab õgvendatud või osaliselt asendatud keredetaili korrosioonikindluse ning originaalilähedase välimuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid;
5) töötab turvaliselt ja vastutustundlikult, järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.	● kasutab tööriistu sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult; ● puhastab töö lõppedes tööriistad ja paigutab need ettenähtud kohta; ● teeb vajadusel tööd meeskonnas;
6) analüüsib oma tööde tulemust, tuginedes tootja nõuetele	● reflekteerib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut ja hindab arendamist vajavaid aspekte; ● koostab analüüsi kokkuvõtte korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogia vahendeid; ● hindab oma tööd vastavalt tootjapoolsetele nõuetele;
7) töötab järgides töökultuuri, energiat, keskkonda säästva, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades	● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööetapile ja ohutegurile; ● tegutseb säästlikult materjalide ja ressursside kasutamisel arvestades etteantud eelarvet; ● järgib töökoja sisekorda ja käitumisnorme, vastavalt kokkulepitud reeglitele.
Õpiväljundid Õpilane: 1) valib taastamistööde tehnoloogia vastavalt sõiduki kere värvkatte vigastuste iseloomule	Hindamiskriteeriumid Õpilane: • tuvastab kõik nähtavad ja varjatud värvkatte vigastused lähtudes värvkatte omadustest ja uue värvi pealekandmise tehnoloogiast; • valib töö iseloomule vastava taastamistehnoloogia vastavalt kahjustusele ja tüübile; • põhjendab tehtud valikuid tööülesande või tootja juhiste alusel;
---	---
2) töötleb tööülesande alusel remonditavad pinnad vastavalt värvkatte vigastusele ja valitud tehnoloogiale järgides ohutusnõudeid	• valib tööriistad ja materjalid pindade ettevalmistuseks lähtudes tööülesannetest ja ohutusnõuetest; • töötleb pindu vastavalt tehnoloogia nõuetele lähtudes kahjustuse omadustest, järgides ohutusnõudeid;
3) taastab korrosioonikindluse kasutades sobivat tehnoloogiat järgides keskkonnaohutuse nõudeid ja kasutades isikukaitsevahendeid	• eemaldab kogu korrosioonikahjustuse lähtudes materjali tüübist kasutades sobivaid korrosioonitõrje vahendeid ja järgides ohutusnõudeid; • tagab töödeldud pinna korrosioonikindluse vastavalt tootja või standardi nõuetele järgides isikukaitsevahendite ja keskkonnakaitse nõudeid;
4) töötleb keredetailide liited hermeetilisuse saavutamiseks, lähtudes tootja nõuetest	• valib sobiva hermeetiku liigi vastavalt tootja nõuetele; • paigaldab hermeetiku vastavalt originaali lähedasele välimusele, arvestades tootja juhistega;
5) töötleb aluspinna vigastused pindade kuju taastamiseks vastavalt valitud tehnoloogiale	• valib tööiseloomule vastavad tööriistad ja materjalid töödeldavate pindade kuju taastamisseks lähtudes tööülesannetest ja materjalide tehnilistest omadusest; • töötleb pindu vastavalt tehnoloogia nõuetele lähtudes kahjustuse omadustest, järgides ohutusnõudeid;
6) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara ka inglise keeles	• kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesandele; • kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel;
7) töötab järgides töökultuuri, energiat, keskkonda säästva, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades		• kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööetapile ja ohutegurile; • tegutseb säästlikult materjalide ja ressursside kasutamisel arvestades etteantud eelarvet; • järgib töökoja sisekorda ja käitumisnorme, vastavalt kokkulepitud reeglitele.
---	---	---	---
13.	Sõidukikere pindade eriviimistluse teostamine		5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusteadmised ja praktilised oskused eriviimistlustehnoloogiate kasutamiseks sõidukite visuaalse atraktiivsuse ja kaitseomaduste parandamisel.
Õpiväljundid Õpilane: 1) valib eriviimistlustööde teostamise tehnoloogia vastavalt eriviimistlemise iseloomule		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● hindab visuaalse vaatluse teel sõiduki keredetailidele seisukorda eriviimistlustööde teostamiseks, lähtudes aluspinna vigastustest, materjali tehnilistest omadustest ja eriviimistlustöö tehnoloogiast; ● valib töö iseloomule vastava eriviimistlustehnoloogia lähtudes tööülesannetest ja ohutusnõuetest; ● põhjendab tehtud valikuid tööülesande või tootja juhiste alusel; ● kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara ka inglise keeles
2) töötleb tööülesande alusel sõiduki keredetailide pinnad vastavalt valitud eriviimistlustehnoloogiale järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid		● valib tööriistad ja materjalid eriviimistlustöö teostamiseks lähtudes tööülesannetest ja ohutusnõuetest; ● kasutab sobivaid isikukaitsevahendeid; ● töötleb pinnad vastavalt valitud tehnoloogia nõuetele lähtudes tööülesandest järgides ohutusnõudeid; ● valib tööiseloomule vastavad tööriistad ja materjalid töödeldavate pindade originaaliläheduse taastamisseks lähtudes tööülesannetest ja materjalide tehnilistest omadusest; ● taastab peale eriviimistlustööde teostamist sõiduki keredetailide pindadel ilmastikukindluse ja visuaalse kvaliteedi lähtudes tootja nõuetest;
3) töötab järgides töökultuuri, energiat, keskkonda säästva, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades		● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööetapile ja ohutegurile; ● tegutseb säästlikult materjalide ja ressursside kasutamisel arvestades etteantud eelarvet; ● järgib töökoja sisekorda ja käitumisnorme, vastavalt kokkulepitud reeglitele. ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel;
14.	Sõidukikere pindade värvimine		10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused sõidukite keredetailide värvimiseks, valides sobivad värvimistehnoloogiad ja -materjalid vastavalt aluspinnale ja tööülesandele.
---	---
Õpiväljund Õpilane: 1) valib värvimistehnoloogia vastavalt sõiduki kere värvkatte vigastuste iseloomule	Hindamiskriteerium Õpilane: ● tuvastab kõik nähtavad ja varjatud värvkatte vigastused lähtudes värvkatte omadustest ja uue värvi pealekandmise tehnoloogiast vastavalt tööülesandele; ● valib töö iseloomule vastava värvimistehnoloogia arvestades kahjustusi ja värvkatte tüüpi;
2) valmistab ette tööülesande alusel värvitavad pinnad vastavalt värvkatte vigastusele, valitud tehnoloogiale, järgides ohutusnõudeid	● valib tööriistad ja materjalid erinevate pindade värvimiseks lähtudes tööülesannetest ja ohutusnõuetest; ● töötleb värvitavaid pindu ette valmistades vastavalt värvimaterjalide pealekandmise tehnoloogiatest, värvitava pinna omadustest, järgides ohutusnõudeid; ● kontrollib pinna puhtust ja sobivust edasiseks viimistluseks lähtudes kasutatavast värvimistehnoloogiast;
3) värvib/lakib erinevad sõidukikere pinnad vastavalt valitud tehnoloogiale ja materjalide tehnilistele omadustele järgides keskkonnaohutusnõudeid ja kasutades isikukaitsevahendeid	● valib sobiva värvi/laki- ja abimaterjali vastavalt sõidukikere pinna tüübile ja tööülesandele; ● valmistab pinnad korrektselt ette värvimiseks/lakkimiseks vastavalt tehnoloogilisele protsessile; ● kasutab õigesti värvimisseadmeid vastavalt tööülesandele; ● kannab värvi- või lakikihti ühtlaselt ja defektivabalt pinnale, järgides tootja juhiseid; ● töötab järgides tööohutus- ja keskkonnanõudeid;
4) teostab värvkatte kvaliteedi kontrolli lähtudes värvitud pinnale esitatavatest tootjapoolsetest nõuetest ja visuaalsest kvaliteedist	● hindab värvkatte kvaliteeti visuaalselt ja mõõtmiste abil vastavalt tootjapoolsetele nõudmistele; ● teostab värvkatte kvaliteedi hindamist erinevates valgustingimustes ja vaatekohtades; ● järgib töö käigus tootjapoolseid kvaliteedi nõudeid ja dokumenteerides tulemused; ● töötab keskkonnasõbralikult ja järgib ohutusnõudeid kvaliteedi kontrollimise protsessis;
5) hooldab töövahendeid, sh värvikambrit, vastavalt nõuetele	● teostab regulaarset töövahendite puhastamist ja hooldust vastavalt tööjuhenditele ja tootja nõuetele; ● järgib värvikambri hooldusnõudeid, tagades tööohutus ja keskkonnanõuete täitmine;
6) töötab järgides töökultuuri, energiat, keskkonda säästva, ohutu ning efektiivse töö	● kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara ka inglise keeles kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööetapile ja ohutegurile; ● tegutseb säästlikult materjalide ja ressursside kasutamisel arvestades etteantud eelarvet; ● järgib töökoja sisekorda ja käitumisnorme vastavalt kokkulepitud reeglitele.
põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades
---	---	---	---
15.	Komposiitmaterjalide värvimine		5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised erinevatest sõidukites kasutatavatest komposiitmaterjalidest ning oskused nende pindade vigastuste hindamiseks, parandamiseks, ettevalmistamiseks ja värvimiseks. Õpilane suudab järgida komposiitmaterjalide töötlemise eripärasid, rakendada sobivaid töövõtteid ja töövahendeid ning teostada töö etapid vastavalt tootja juhistele, kvaliteedinõuetele ja ohutusstandarditele.
Õpiväljundid Õpilane 1) valib sobiva värvimistehnoloogia, vastavalt komposiitmaterjali tüübile ning tööülesandele		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● tuvastab komposiitmaterjalide tüübid lähtudes nende omadustest; ● seostab pinna katmise valiku arvestades materjali omadusi; ● valib töö iseloomule vastava värvimistehnoloogia vastavalt komposiitmaterjali tüübile; ● põhjendab erialast eesti ja võõrkeelset terminoloogiat kasutades tehtud valikuid tööülesande või tootja juhiste alusel; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel;
2) valmistab komposiitmaterjalist pinna ette ning värvib selle valitud tehnoloogia kohaselt järgides keskkonnaohutusnõudeid ja kasutades isikukaitsevahendeid		● valib sobiva värvi- ja abimaterjali vastavalt komposiitpinna tüübile ja tööülesandele; ● valmistab pinnad korrektselt ette värvimiseks vastavalt tehnoloogilisele protsessile; ● seadistab ja kasutab õigesti värvimisseadmeid vastavalt tööülesandele; ● kannab värvi- või lakikihti ühtlaselt ja defektivabalt pinnale, järgides tootja juhiseid; ● töötab järgides tööohutus- ja keskkonnanõudeid; ● järgib tööaega ja töökorraldust, hoiab töökoha korras;
3) teostab värvkatte kvaliteedi kontrolli lähtudes värvitud pinnale esitatavatest tootjapoolsetest nõuetest ja visuaalsest kvaliteedist		● hindab värvkatte kvaliteeti visuaalselt ja mõõtmiste abil vastavalt tootjapoolsetele nõudmistele; ● teostab kvaliteedi hindamist erinevates valgustingimustes ja vaatekohtades; ● järgib töö käigus tootjapoolseid kvaliteedi nõudeid ja dokumenteerib tulemused; ● teeb parandustöid, kui värvkatte kvaliteet ei vasta toojapoolsetele ja visuaalsetele nõuetele; ● töötab keskkonnasõbralikult ja järgib ohutusnõudeid kvaliteedi kontrollimise protsessis;
4) töötab järgides töökultuuri, energiat, keskkonda säästva, ohutu ning efektiivse töö		● kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase lähtudes etteantud tööülesandest; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööetapile ja ohutegurile; ● tegutseb säästlikult materjalide ja ressursside kasutamisel arvestades etteantud eelarvet; ● järgib töökoja sisekorda ja käitumisnorme vastavalt kokkulepitud reeglitele
16.	Sõidukite korraline hooldus		10 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud oskused mootorsõiduki korralise hoolduse läbiviimiseks arvestades tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab tootja juhiste alusel välja sõiduki tehnilise seisukorra, kasutades asjakohaseid töövõtteid, diagnostikaseadmeid ja erialaseid andmebaase		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● valib digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase kasutades tootja juhised (hooldusjuhendi) mootorsõiduki, selle töö- ja lisaseadme hooldamiseks, lähtudes sõiduki margist, liigist, väljalaskeaastast, läbisõidust ja viimase korralise hoolduse andmetest; ● hindab visuaalse vaatluse teel sõiduki, sellele paigaldatud lisavarustuse ja -seadmete tehnilise seisundi vastavust kehtivatele nõuetele ja tootja juhistes toodud andmestikule; ● selgitab erialast terminoloogiat kasutades töö käiku juhul, kui sõiduki, selle lisavarustuse ja – seadmete tehniline seisund erineb etteantud nõuetest;
2) viib läbi sõiduki korralise hoolduse vastavalt tööülesandele ja sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid		● korraldab nõuetekohaselt töökoha ja valib töövahendid lähtudes tööülesandest ja sõiduki tehnilisest seisundist; ● kasutab diagnostikaseadmeid, digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase sõiduki erinevate süsteemide tehnilise seisukorra võimalike rikete ja puuduste väljaselgitamiseks; ● hindab sõiduki rehvide seisukorda nii visuaalselt kui kasutades asjakohaseid töövahendeid; ● reguleerib sõiduki tulede valgusvihku ja käsipiduri seadistust vastavalt etteantud parameetritele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● mõõdab erinevate sõlmede ja tehniliste vedelike (piduri-, klaasipesu-, jahutusvedelik) parameetreid, kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid ja -võtteid; ● võrdleb diagnostika käigus tehtud mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhendites etteantud tehniliste nõuetega edasiste tegevuste kavandamiseks; ● oskab ühendada veakoodi lugejat (kui mõõteseadet) ja fikseerib selle näidu etteantud nõuete kohaselt; ● vahetab sõiduki tehnilisi vedelikke (õli, jahutusvedelik, pidurivedelik, jms), lähtudes tootja juhistest ja
		kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab sõiduki kuluvosad (piduriklotsid, pidurikettad, kiil- või lamellrihm jms), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;
---	---	---	---
3) töötab vastutustundlikult, järgides sõiduki korralise hoolduse tegemisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid		● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded;
4) analüüsib oma tegevust tööülesannete täitmisel		● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat.
17.	Sõidukite juhtimisseadmete ja veermiku hooldus		10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused juhtimisseadmete ja veermiku hooldamiseks, võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks ja nende kõrvaldamiseks, vastavalt tootja juhisele järgides töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Õpilane 1) selgitab erinevate mootorsõidukite juhtimisseadmete ning veermike ehitust, tööpõhimõtteid ning nende tehnilisele seisundi, hoolduse ja remondi nõudeid lähtudes tootjapoolsetest juhistest		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● annab ülevaate nõuetest sõidukitel kasutatavate rehvide mõjust keskkonnale ja nende sõiduohutusele, arvestades nende tehnilisi näitajaid; ● selgitab tehnilisi nõudeid erineva kategooria sõidukite juhtimisseadmete ja veermiku seadistusele, kasutades erialast terminoloogiat ning erialaseid eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● võrdleb erineva kategooria sõidukite roolisüsteemi, veermiku ja pidurisüsteemi ehitust ning tööpõhimõtet kasutades erialast terminoloogiat ning erialaseid eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid;
2) hindab juhtimisseadmete ja veermiku erinevate osade		● hindab rehvidel oleva markeeringu alusel rehvi ja velje sobivust; ● hindab rehvide ja velgede tehnilist seisukorda võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades
tehnilise seisundi vastavust tootja juhendites toodud nõuetele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid (sh digitaalsed seadmed ja mõõtevahendid)	asjakohaseid stende, töövahendeid (sh diagnostikaseadmed ja stendid) ning võtteid; ● hindab roolisüsteemi, pidurisüsteemi ja veermiku osade tehnilist seisukorda võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades ettenähtud tehnoloogiat; ● mõõdab piduriketaste, -trumlite ning –klotside geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● hindab pidurivedeliku kvaliteeti edasiste tegevuste kavandamiseks, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja- võtteid; ● võrdleb diagnostika käigus kogutud mõõtmistulemusi sõiduki valmistajatehase andmetega tuvastamaks võimalikud rikked ja puudused;
---	---
3) viib läbi juhtimisseadmete ja veermiku hooldus- ja remonditööd nende tehnilise seisundi nõuete vastavuse tagamiseks vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid;	● kavandab tööprotsessi ja valib sobiva tehnoloogia sõiduki juhtimisseadmete ja veermiku tehnilise seisundi nõuetele vastavuse taastamiseks, lähtudes tööülesandest ja sõiduki tootja juhistest; ● osandab ja defekteerib juhtimisseadmete ja veermike komponente, kasutades asjakohast tehnoloogiat ja ergonoomilisi töövõtteid; ● hooldab pidurisüsteemi kuluvaid osi (detailid) vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades sobivat tehnoloogiat ja ergonoomilisi töövõtteid; ● koostab juhtimisseadmeid ja veermiku vastavalt tööjuhisele, kasutades sobivat tehnoloogiat; ● koostab sõidki rattad, valides vastavalt tööjuhendile rehvi ja velje, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab nõuetekohaselt rehve arvestades rehvi tüüpi, asukohta ja kulumisastet, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab juhtimissüsteemide tehnilisi vedelike vastavalt tööjuhendile, järgides keskkonnaohutusnõudeid; ● remondib piduri- ja roolisüsteemi vastavalt tootja juhisele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid; ● paikab rehve, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid; ● remondib veermiku vastavalt tootja juhisele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid;
4) seadistab juhtimisseadmed ja veermiku tootjapoolsetest juhistest lähtudes, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ja -võtteid;	● seadistab sõiduauto rattaseadenurki (rooligeomeetria) vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid; ● reguleerib rooliseadmeid, pidurisüsteeme ja veermiku, kasutades ettenähtud tehnoloogiat; ● tasakaalustab rattaid kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid;
5) töötab vastutustundlikult, järgides juhtimisseadmete ja	● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel;
18.	Väikemasina jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont		10 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused väikemasinate mootori (jõuallika) ja jõuülekandesüsteemi rikete ja puuduste tuvastamiseks, hoolduseks ja remondiks, järgides tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab väikemasinatel kasutatavate jõuallikate, liigitust, ehitust ja tööpõhimõtteid lähtudes erinevatest kasutatavatest energiaallikatest		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● võrdleb erinevatel sõidukitel ja masinatel kasutatavaid mootoreid töötaktide, energia tootmiseks kasutatava kütuse- ja jahutuse, silindrite arvu ja paigutuse alusel; ● iseloomustab mootorite tööpõhimõtet, arvestades kasutatavat kütust sh alternatiivkütused; ● kirjeldab hübriid- ja elektriajamite ehitust ja tööpõhimõtet, kasutades eesti- ja inglise keelseid erialaseid teabeallikaid; ● selgitab sisepõlemismootorite süsteemide ja mehhanismide ehitust, nende töö- ja hoolduse põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat;
2) hindab mõõtmise teel mootori tehnilise seisundi vastavust tootja juhendites toodud nõuetele, võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks		● mõõdab mootori detailide geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid; ● kontrollib heitgaasi koostist ja heitgaasi ohutustamisseadiste tööd, kasutades asjakohaseid diagnostikaseadmeid; ● võrdleb mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhistes etteantutega sisepõlemismootori võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks;
	● hindab töötava mootori müra ja vibratsiooni taset, kasutades selleks ettenähtud mõõteseadmeid; ● mõõdab sisepõlemismootori rõhkusid ja elektrisignaale ning võrdleb saadud näitajaid tehniliste andmetega, kasutades selleks ettenähtud töövahendeid;
---	---
3) hooldab tootja juhiste kohaselt mootori, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid	● hooldab väikemasina sisepõlemismootorit vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● osandab sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab mootori keti või hammasrihma vastavalt tootja juhistele; ● teeb mootori läbipesu ja vahetab õli vastavalt tootja juhistes toodud nõuetele; ● planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde kohta vastava dokumentatsiooni;
4) remondib väikemasina mootorit vastavalt tööülesandele ja tootja juhisele, kasutades asjakohaseid materjale ja tehnoloogiat	● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult; ● vahetab mootori defektseid detaile, vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● soveldab mootori klappe ja hoonib silindri seinu vastavalt lukksepatööde tehnoloogiale; ● ladustab mootori komponente, neid eelnevalt nõuetekohaselt markeerides; ● koostab mootorit vastavalt juhendile, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid; ● seadistab sisepõlemismootorit vastavalt tootja juhistele (süütenurga reguleerimine, klappide reguleerimine, hammasrihma seadistamine); ● viib läbi sõiduki mootori hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele;
5) selgitab väikemasinate erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust, tööpõhimõtteid, nende hooldusele ja remondile kehtestatud nõudeid lähtudes tootja poolsetest materjalidest	● selgitab väikemasinate erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust ja tööpõhimõtet, väljendudes selgelt ja konteksti kohaselt; ● annab ülevaate väikemasinate erinevate jõuülekande süsteemide hoolduses kasutatavatest töövõttetest lähtudes tootja juhistest; ● võrdleb erinevat tüüpi automaatkäigukaste nende tööpõhimõtte alusel;
6) remondib väikemasinate jõuülekande- süsteemi, arvestades tööülesannet ja tootja juhiseid ning tehnoloogiat	● kavandab väikemasinate hooldustööd või tehnilise seisukorra taastamise toimingud lähtudes tootja juhistest ning tuvastatud riketest või puudustest; ● osandab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab jõuülekande tehnilisi vedelikke, vastavalt tootja juhistele; ● asendab jõuülekandesüsteemi defektsed detailid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid;
		● vahetab väikemasinate sidurisüsteemi, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab veovõlli või selle detaile (püsikiirusliigend, tugilaager ja kaitsekumm), vastavalt tootja juhistele; ● vahetab kardaani ja kardaaniristi, vahelaagri koos muhviga, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab manuaalkäigukasti võlli, laagrid, seibid vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile ja juhistele; ● koostab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele;
---	---	---	---
7) seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid)		● seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid); ● taastab väikemasina jõuülekandesüsteemi toojapoolse seadistuse (kalibreerib tehaseseaded), kasutades diagnostikaseadmeid; ● viib läbi sõiduki jõuülekandesüsteemide hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele;
8) töötab vastutustundlikult, järgides väikemasinate jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldusel ning remondil töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid		● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat.
19.	Väikemasina tööseadmete hooldus ja remont		10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab väikemasinate tööseadmete tehnilist ülevaatust, hooldust ja remonti kasutades õigeid töövõtteid ja -vahendeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab väikemasinate lisaseadmete tehnilise seisundi,		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● selgitab väikemasinate tööseadme ehitust ja tööpõhimõtet kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale;
hoolduse ja remondi nõudeid vastavalt tootja poolsetele juhistele		● annab ülevaate tööseadmete, nende kinnitusmehhanismide ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale;
---	---	---	---
2) viib läbi tööseadmete hooldust ja remonti vastavalt tootja juhistele, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja - võtteid		● kasutab väikemasina tööseadmete tootja juhiseid erinevate mehhanismide hooldusel ja remondil; ● hindab visuaalse vaatluse teel masina töö- ja lisaseadmete tehnilist seisukorda; ● viib läbi tehnilised mõõtmised töö- ja lisaseadmete võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja diagnostikaseadmeid arvestades tootja juhiseid; ● võrdleb mõõtmistulemuste vastavust masina ja seadmete tootja tehnilistele nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● viib läbi masina tööseadmete korralist hooldust, arvestades tootja juhiseid, seamete töötundidest tulenevat hooldusvälpa ja/või läbisõitu; ● hooldab nõuetekohaselt töö- ja lisaseadmete kinnitusmehhanisme, vastavalt tootja juhistele;
3) töötab vastutustundlikult, järgides väikemasina tööseadmete hooldusel ja remondil töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid		● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat.
20.	Väikemasina elektriseadiste ja mugavussüsteemide tehnilise seisukorra hindamine, hooldus ja remont		8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused väikemasinate elektriseadiste ja mugavussüsteemide tehnilise seisukorra nõuetele vastavuse hindamiseks, hoolduseks ja remondiks järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid.
Õpiväljundid Õpilane:		Hindamiskriteeriumid Õpilane:
1) tunneb väikemasina elektriseadiste ning mugavussüsteemide ehitust, tööpõhimõtteid, ühendusviise ja ohutusnõudeid nendega töötamisel	● iseloomustab väikemasina elektriseadiste ja mugavussüsteemide ehitust ja sellest tulenevaid tööpõhimõtteid, kasutades eesti va võõrkeelseid erialaseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat; ● iseloomustab markeeringul toodud tähistuste ja tingmärkide alusel väikemasinatel kasutatavaid akusid; ● selgitab ohutusnõudeid sõiduki akude kasutamisel ja käitlemisel, arvestades keskkonnaohutus- ja jäätmekäitlusnõudeid; ● selgitab väikemasina elektriseadiste ja mugavussüsteemide elektriskeemidel olevate tingmärkide ja tähistuste tähendust, kasutades erialast terminoloogiat;
---	---
2) hindab väikemasina elektriseadiste ja mugavussüsteemi osade tehnilise seisundi vastavust tootja juhendites toodud nõuetele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid	● kasutab tehnilisi normdokumente ja digitaalseid andmebaase edasiseks tööks vajaliku info leidmiseks; ● hindab mugavussüsteemi nõuetekohast funktsioneerimist, lähtudes etteantud tööülesandest (näiteks kliendi kaebus); ● tuvastab väikemasina elektriseadises või mugavussüsteemis olevad võimalikud rikked ja puudused, kasutades tootja juhiseid ja/või diagnostikaseadmeid; ● hindab visuaalselt ja spetsiaalseid mõõtevahendeid kasutades sõiduki aku ja elektriseadiste tehnilise seisundi vastavust tootja nõuetele, jälgides töö- ja tervishoiueeskirju; ● arvutab elektrisüsteemis olevaid/plaanitavaid elektrilisi suuruseid mugavusseadmete või elektriseadiste ühendamiseks, kasutades elektrotehnika seaduspärasusi; ● määrab elektriskeemilt sõidukite andmeedastusvõrkude moodulite vahelised ühendused ja asukohad; ● salvestab elektrisignaale vastavalt tööülesandele või veamääratlusprotseduurile;
3) hooldab volituste piires sõiduki kõrgepingesüsteemi seadiseid ja nende komponente vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele, kasutades sobivaid materjale ja tehnoloogiat	● iseloomustab väikemasina süütesüsteemis ja valgustussüsteemis kasutatavaid kõrgepingeseadiseid, mille diagnostika, hooldus ja remonditoimingud kuuluvad mootorsõidukitehniku pädevuses; ● teostab tehniku pädevuse piires sõiduki süütesüsteemis kõrgepinge seadmete hooldust, remonti ja vajadusel veamääratlust, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab kõrgepingeseadise väikemasina valgustussüsteemis, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid;
4) hooldab ja remondib väiketehnika elektriseadiseid ja mugavussüsteeme ning nende komponente vastavalt tööülesandele ja tootjajuhisele	● valib konkreetse väiketehnika aku laadimiseks optimaalse akulaadija, arvestades akulaadija tüüpi, võimsust, ühilduvust erinevat tüüpi akudega ja võimalusi laadimisparameetreid reguleerida; ● hooldab väiketehnika elektriseadiseid vastavalt tootja juhistele, lähtudes nende eelnevalt määratud tehnilisest seisundist; ● vahetab tuvastatud rikkest ja/või puudusest tulenedes sõiduki elektriseadiseid ja nende osi vastavalt tootja juhistele ja tööülesandele; ● mõõdab väiketehnika elektriseadiste lekkevoolu ja pingelangu, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja võtteid elektrisüsteemi vea määratlemiseks lähtudes tootja juhistest;
		● viib läbi veaotsingu elektrilistele mugavussüsteemidele, lähtudes tootja juhistest ja kasutades selleks erinevaid seadmeid; ● vahetab erinevate elektriseadiste ja/või mugavussüsteemide komponente vastavalt tootja juhistele ja/või tööülesandele;
---	---	---	---
5) kasutab tööülesande täitmisel vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni		● kasutab erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni töötades väiketehnika elektri- ja mugavussüsteemidega; ● arvestab tööülesannete täitmisel elektrotehnika seaduspärasuste ja elektriohutus nõuetega; ● uuendab elektri- ja/või mugavusseadme moodulite tarkvara, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja tootja juhiseid;
6) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades.		● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat.
21.	Väikemasina elektriliste jõuallikate hooldamine		2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused elektriliste jõuallikate ehituse, tööpõhimõtete, hoolduse ja rikete tuvastamise kohta, rakendades tootjapoolseid juhiseid ning järgides töö-, keskkonna- ja elektriohutuse nõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab elektriliste jõuallikate tööpõhimõtteid ning tuvastab võimalikke rikkeid vastavalt tootjapoolsetele juhistele.		Hindamiskriteeriumid Õpilane. ● iseloomustab elektriliste jõuallikate põhilisi ehitusosi ja tööpõhimõtet; ● selgitab võimalike rikete tekkepõhjuseid ja tunnuseid, arvestades tootja tehnilist dokumentatsiooni; ● kasutab sobivaid mõõtevahendeid ja diagnostikaseadmeid elektririkete tuvastamiseks;
22.	Sõiduauto jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont		10 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused sõiduki mootori (jõuallika) ja jõuülekandesüsteemi rikete ja puuduste tuvastamiseks, hoolduseks ja remondiks, järgides tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukitel kasutatavate jõuallikate, liigitust, ehitust ja tööpõhimõtteid lähtudes erinevatest kasutatavatest energiaallikatest		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● võrdleb erinevatel sõidukitel ja masinatel kasutatavaid mootoreid töötaktide, energia tootmiseks kasutatava kütuse- ja jahutuse, silindrite arvu ja paigutuse alusel; ● iseloomustab mootorite tööpõhimõtet, arvestades kasutatavat kütust sh alternatiivkütused (gaas, elekter, vesinik jm) (erinevad energiaallikad); ● kirjeldab hübriid-, elektri- ja vesiniku ajamite ehitust ja tööpõhimõtet, kasutades eesti- ja inglise keelseid erialaseid teabeallikaid; ● selgitab sisepõlemismootorite süsteemide ja mehhanismide ehitust, nende töö- ja hoolduse põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat;
2) hindab mõõtmise teel mootori tehnilise seisundi vastavust tootja juhendites toodud nõuetele, võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks		● mõõdab mootori detailide geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid ● kontrollib heitgaasi koostist ja heitgaasi ohutustamisseadiste tööd, kasutades asjakohaseid diagnostikaseadmeid; ● võrdleb mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhistes etteantutega sisepõlemismootori võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks; ● hindab töötava mootori müra ja vibratsiooni taset, kasutades selleks ettenähtud mõõteseadmeid;
	● mõõdab sisepõlemismootori rõhkusid ja elektrisignaale ning võrdleb saadud näitajaid tehniliste andmetega, kasutades selleks ettenähtud töövahendeid;
---	---
3) rakendab ohutuid töövõtteid ning teostab põhilisi kontroll- ja hooldustöid sõidukite kõrgepingesüsteemidega, sh elektri- ja hübriidsõidukite veosüsteemide, energiasalvestite ning lisaseadmete juures vastavalt tööjuhendile	● selgitab elektri- ja hübriidsõidukite kõrgepingesüsteemide ülesehitust ning nende tööpõhimõtteid; ● rakendab tööohutusnõudeid kõrgepingesüsteemidega töötamisel vastavalt tootja juhistele ja kehtivatele ohutusstandarditele; ● teostab lihtsamaid kõrgepingesüsteemide kontroll-, hooldus- ja mõõtmistoiminguid kasutades sobivaid töövahendeid ja mõõteriistu; ● analüüsib kõrgepingesüsteemide tööandmeid ja tuvastab sagedasemaid rikkeid, järgides ohutus- ja keskkonnanõudeid;
4) hooldab tootja juhiste kohaselt jõuallikaid, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid	● hooldab mootorsõiduki jõuallikaid vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● osandab sisepõlemis-, hübriid-, elektrimootoreid vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab mootori keti või hammasrihma vastavalt tootja juhistele; ● teeb mootori läbipesu ja vahetab õli vastavalt tootja juhistes toodud nõuetele; ● planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde kohta vastava dokumentatsiooni;
5) remondib sõiduki mootorit vastavalt tööülesandele ja tootja juhisele, kasutades asjakohaseid materjale ja tehnoloogiat	● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult; ● vahetab mootori defektseid detaile, vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● soveldab mootori klappe ja hoonib silindri seinu vastavalt lukksepatööde tehnoloogiale; ● ladustab mootori komponente, neid eelnevalt nõuetekohaselt markeerides; ● koostab mootorit vastavalt juhendile, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid; ● seadistab sisepõlemismootorit vastavalt tootja juhistele; ● viib läbi sõiduki mootori hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele;
6) selgitab mootorsõidukite erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust, tööpõhimõtteid, nende	● selgitab mootorsõiduki erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust ja tööpõhimõtet, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt; ● annab ülevaate mootorsõiduki erinevate jõuülekande süsteemide hoolduses kasutatavatest töövõttetest lähtudes tootja juhistest;
hooldusele ja remondile kehtestatud nõudeid lähtudes tootja poolsetest materjalidest	● võrdleb erinevat tüüpi automaatkäigukaste nende tööpõhimõtte alusel;
---	---
7) remondib sõiduki jõuülekande- süsteemi, arvestades tööülesannet ja tootja juhiseid ning tehnoloogiat	● kavandab mootorsõiduki hooldustööd või tehnilise seisukorra taastamise toimingud lähtudes tootja juhistest ning tuvastatud riketest või puudustest; ● osandab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab jõuülekande tehnilisi vedelikke, vastavalt tootja juhistele; ● asendab jõuülekandesüsteemi defektsed detailid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab sõiduki sidurisüsteemi, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab veovõlli või selle detaile, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab kardaani ja kardaaniristi, vahelaagri koos muhviga (kardaanileevendi), vastavalt tootja juhistele; ● vahetab manuaalkäigukasti võlli, laagrid, seibid vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile ja juhistele; ● koostab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele;
8) seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid)	● seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid); ● taastab mootorsõiduki jõuülekandesüsteemi toojapoolse seadistuse (kalibreerib tehaseseaded), kasutades diagnostikaseadmeid; ● viib läbi sõiduki jõuülekandesüsteemide hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele;
9) töötab vastutustundlikult, järgides sõidukite jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldusel ning remondil töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid	● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat;
23.	Sõiduauto juhiabiseadmete ja veermiku seadistamine		7 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused sõiduki juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisukorra hindamiseks, nende hooldamiseks ja remondiks, arvestades sõiduki tootja juhistes toodud nõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukite juhiabisüsteemide ja turvaseadiste ehitust ja tööpõhimõtet lähtudes erialastest teabeallikatest		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● annab ülevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide arengust läbi aja, kasutades eesti ja inglise keelseid erialaseid teabeallikaid; ● iseloomustab sõiduki aktiiv- ja passiivohutusseadmeid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest; ● selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate alusel erinevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide kasutusvõimalusi liiklusohutuse tagamisel; ● iseloomustab erinevate juhiabisüsteemide ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● liigitab sõiduki turvaseadiseid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades erialast terminoloogiat;
2) hindab juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilist seisukorda kasutades asjakohaseid diagnostikaseadmeid ja tootja juhiseid		● leiab edasise töö jaoks digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase kasutades sõiduki valmistajatehase juhised, arvestades sõiduki marki ja väljalaskeaastat; ● hindab juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisundi vastavust tootja juhistes toodud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid (sh diagnostikaseadmeid) ja -võtteid; ● võrdleb diagnostikaseadmete raportite tulemusi tootja juhistes etteantud parameetritega võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks;
3) seadistab juhtimisseadmed ja veermiku tootjapoolsetest juhistest lähtudes, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ja -võtteid;		● seadistab sõiduauto rattaseadenurki (rooligeomeetria) vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid; ● reguleerib rooliseadmeid ja veermiku, kasutades ettenähtud tehnoloogiat;
4) uuendab tarkvara ja seadistab juhiabisüsteemi, vastavalt tootja juhistes etteantud parameetritele		● uuendab juhiabisüsteemi tarkvara selle funktsionaalsuse taastamiseks, vastavalt tootja juhistele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● seadistab juhiabisüsteemi sh taastab kliendi seaded, vastavalt tootja juhendis etteantud parameetritele; ● hindab visuaalselt aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende komponentide tehnilise seisukorra vastavust tootja juhistes antud nõuetele võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks; ● kontrollib tootja andmetest pürotehniliste turvaseadiste aegumistähtaega ja kavandab sellest lähtudes edasised tegevused;
5) töötab vastutustundlikult, järgides töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid juhiabisüsteemide ja turvaseadiste hooldusel ja remondil		● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides.
---	---	---	---
24.	Sõiduauto kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine		3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mootorsõidukite kliimaseadmete ülddiagnostikaks ja hooldamiseks ning külmainete nõuetekohaseks käitlemiseks, rakendades ohutuid töövõtteid ja keskkonnasaaste vähendamiseks vajalikke meetmeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukite kliimaseadmete ehitust, tööpõhimõtet lähtudes, hooldusele ja remondile erinevate õigusaktidega kehtestatud nõuetest		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● selgitab õigusaktide (sh EL direktiivide) alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisele sätestatud nõudeid, arvestades nende keskkonnamõju; ● selgitab keskkonnaõigusaktide (sh EL direktiivide) alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale; • iseloomustab mootorsõiduki kliimaseadmete ehitust ja füüsikaseadustest tulenevaid tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● selgitab kliimaseadmete hooldusele ja remondile esitatavaid nõudeid, toetudes kliimaseadme käitlemist reguleerivatele õigusaktidele, sõiduki ja seadmete valmistajatehase juhistele;
2) hindab mootorsõidukite kliimaseadmete tehnilise seisundi vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid		● hindab sõiduki kliimaseadmete tehnilise seisukorra vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid, tootja juhiseid ja digitaalseid andmebaase; ● tuvastab mootorsõiduki kliimaseadme võimalikud rikked ja puudused, kasutades tootja juhiseid, asjakohaseid töövahendeid ja diagnostikaseadmeid; ● aktiveerib asjakohaste töövahenditega sõiduki kliimasüsteemi andureid ja täitureid, lähtudes tootja juhistest ja tööülesandest;
3) vahetab sõiduki kliimaseadmete komponente ja		● osandab vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele sõiduki soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;
käitleb külmaine mahuteid, järgides keskkonnaohutusele sh külmaine käitlemisele õigusaktides sätestatud nõudeid	● taastab kliimaseadmete komponentide tehnilise seisundi vastavalt tootja juhiste, kasutades asjakohaseid töövahendeid; ● vahetab kliimaseadmete detaile lähtudes seadme ja sõiduki tootja juhistest, kasutades asjakohaseid töövahendeid järgides ohutusnõudeid; ● koostab vastavalt tööülesandele soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kasutades asjakohaseid töövahendeid; ● käitleb mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaase õigusaktidega sätestatud korras; ● järgib kliimaseadmete käitlemisel, keskkonnaohutusele ja külmaine käitlemisele, õigusaktides sätestatud nõudeid ja kliimaseadmete käitamise põhialuseid;
---	---
4) hooldab sõiduki kliimaseadmeid, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid keskkonnaohutusele ja gaaside käitlemisele külmaine koguse piiranguga seadmes kuni 3 kg	● hooldab kliimaseadmeid, vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid tööseadmeid; ● tühjendab kliimaseadme külmainest, arvestades keskkonnaohutuse ja külmaine käitlemise nõudeid; ● täidab kliimaseadmeid, kasutades asjakohaseid seadmeid ja järgides õigusaktidega sätestatud nõudeid;
5) töötab vastutustundlikult, järgides fluoritud kasvuhoonegaaside ja alternatiivsete külmainete käitlemisel õigusaktides toodud nõudeid arvestades töötervishoiu, töö ja keskkonnaohutusnõudeid	● kogub asjakohaseid töövahendeid kasutades ja keskkonnahoiu nõudeid arvestades fluoritud kasvuhoonegaase ning annab need nõuetekohaselt üle jäätmekäitlejale; ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat.
25.	Sõiduauto elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus ja remont		10 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide tehnilise seisukorra nõuetele vastavuse hindamiseks, hoolduseks ja remondiks järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid.
Õpiväljundid Õpilane 1) tunneb mootorsõiduki elektriseadiste ning mugavussüsteemide ehitust, tööpõhimõtteid, ühendusviise ja ohutusnõudeid nendega töötamisel		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● iseloomustab sõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ehitust ja sellest tulenevaid tööpõhimõtteid, kasutades eesti va võõrkeelseid erialaseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat; ● iseloomustab markeeringul toodud tähistuste ja tingmärkide alusel mootorsõidukitel kasutatavaid akusid; ● selgitab ohutusnõudeid sõiduki akude kasutamisel ja käitlemisel, arvestades keskkonnaohutus- ja jäätmekäitlusnõudeid; ● võrdleb sõidukite andmeedastusvõrkude moodulite vaheliste ühenduste liike vastavalt andmeedastus- kiirusele; ● selgitab sõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide elektriskeemidel olevate tingmärkide ja tähistuste tähendust, kasutades erialast terminoloogiat;
2) hindab sõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemi osade tehnilise seisundi vastavust tootja juhendites toodud nõuetele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid		● kasutab tehnilisi normdokumente ja digitaalseid andmebaase edasiseks tööks vajaliku info leidmiseks; ● hindab mugavussüsteemi nõuetekohast funktsioneerimist, lähtudes etteantud tööülesandest; ● tuvastab sõiduki elektriseadises või mugavussüsteemis olevad võimalikud rikked ja puudused, kasutades tootja juhiseid ja/või diagnostikaseadmeid; ● hindab visuaalselt ja spetsiaalseid mõõtevahendeid kasutades sõiduki aku ja elektriseadiste tehnilise seisundi vastavust tootja nõuetele, jälgides töö- ja tervishoiueeskirju; ● arvutab elektrisüsteemis olevaid/plaanitavaid elektrilisi suuruseid mugavusseadmete või elektriseadiste ühendamiseks, kasutades elektrotehnika seaduspärasusi; ● määrab elektriskeemilt sõidukite andmeedastusvõrkude moodulite vahelised ühendused ja asukohad; ● salvestab elektrisignaale vastavalt tööülesandele või veamääratlusprotseduurile;
3) hooldab volituste piires sõiduki kõrgepingesüsteemi seadiseid ja nende komponente vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele, kasutades sobivaid materjale ja tehnoloogiat		● iseloomustab sõiduki süütesüsteemis ja valgustussüsteemis kasutatavaid kõrgepingeseadiseid, mille diagnostika, hooldus ja remonditoimingud kuuluvad mootorsõidukitehniku pädevuses; ● teostab tehniku pädevuse piires sõiduki süütesüsteemis kõrgepingeseadiste hooldust, remonti ja vajadusel veamääratlust, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab kõrgepingeseadise sõiduki valgustussüsteemis, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid;
4) hooldab ja remondib sõiduki		● valib konkreetse sõiduki aku laadimiseks optimaalse akulaadija, arvestades akulaadija tüüpi, võimsust,
elektriseadiseid ja mugavussüsteeme ning nende komponente vastavalt tööülesandele ja tootjajuhisele	ühilduvust erinevat tüüpi akudega ja võimalusi laadimisparameetreid reguleerida; ● hooldab sõiduki elektriseadiseid vastavalt tootja juhistele, lähtudes nende eelnevalt määratud tehnilisest seisundist; ● vahetab tuvastatud rikkest ja/või puudusest tulenedes sõiduki elektriseadiseid ja nende osi vastavalt tootja juhistele ja tööülesandele; ● mõõdab sõiduki elektriseadiste lekkevoolu ja pingelangu, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja võtteid elektrisüsteemi veamääratlemiseks lähtudes tootja juhistest; ● viib läbi veaotsingu elektrilistele mugavussüsteemidele, lähtudes tootja juhistest ja kasutades selleks erinevaid seadmeid; ● vahetab erinevate elektriseadiste ja/või mugavussüsteemide komponente vastavalt tootja juhistele ja/või tööülesandele;
---	---
5) kasutab tööülesande täitmisel vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni	● kasutab erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni töötades sõiduki elektri- ja mugavussüsteemidega; ● arvestab tööülesannete täitmisel elektrotehnika seaduspärasuste ja elektriohutusnõuetega; ● uuendab elektri- ja/või mugavusseadme moodulite tarkvara, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja tootja juhiseid;
6) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades.	● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat.
26.	Kommertssõiduki jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont		10 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kommertssõiduki mootori (jõuallika) ja jõuülekandesüsteemi rikete ja puuduste tuvastamiseks, hoolduseks ja remondiks, järgides tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukitel kasutatavate jõuallikate, liigitust, ehitust ja tööpõhimõtteid lähtudes erinevatest kasutatavatest energiaallikatest		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● võrdleb erinevatel sõidukitel ja masinatel kasutatavaid mootoreid töötaktide, energiatootmiseks kasutatava kütuse- ja jahutuse, silindrite arvu ja paigutuse alusel; ● iseloomustab mootorite tööpõhimõtet, arvestades kasutatavat kütust sh alternatiivkütused; ● kirjeldab hübriid- ja elektriajamite ehitust ja tööpõhimõtet, kasutades eesti- ja inglise keelseid erialaseid teabeallikaid; ● selgitab sisepõlemismootorite süsteemide ja mehhanismide ehitust, nende töö- ja hoolduse põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat;
2) hindab mõõtmise teel mootori tehnilise seisundi vastavust tootja juhendites toodud nõuetele, võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks		● mõõdab mootori detailide geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid; ● kontrollib heitgaasi koostist ja heitgaasi ohutustamisseadiste tööd, kasutades asjakohaseid diagnostikaseadmeid; ● võrdleb mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhistes etteantutega sisepõlemismootori võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks; ● hindab töötava mootori müra ja vibratsiooni taset, kasutades selleks ettenähtud mõõteseadmeid; ● mõõdab sisepõlemismootori rõhkusid ja elektrisignaale ning võrdleb saadud näitajaid tehniliste andmetega, kasutades selleks ettenähtud töövahendeid;
3) hooldab tootja juhiste kohaselt mootori elektroonilisi juhtimissüsteeme, täiturseadiseid ja mehaanilisi agregaate		● hooldab mootorsõiduki sisepõlemismootorit vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● osandab sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab mootori keti või hammasrihma vastavalt tootja juhistele; ● teeb mootori läbipesu ja vahetab õli vastavalt tootja juhistes toodud nõuetele; ● planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde kohta vastava dokumentatsiooni;
4) remondib sõiduki mootorit vastavalt tööülesandele ja tootja juhisele, kasutades asjakohaseid materjale ja		● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult; ● vahetab mootori defektseid detaile, vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;
tehnoloogiat	● soveldab mootori klappe ja hoonib silindri seinu vastavalt lukksepatööde tehnoloogiale; ● ladustab mootori komponente, neid eelnevalt nõuetekohaselt markeerides; ● koostab mootorit vastavalt juhendile, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid; ● seadistab sisepõlemismootorit vastavalt tootja juhistele; ● viib läbi sõiduki mootori hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele;
---	---
5) selgitab mootorsõidukite erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust, tööpõhimõtteid, nende hooldusele ja remondile kehtestatud nõudeid lähtudes tootja poolsetest materjalidest	● selgitab mootorsõiduki erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust ja tööpõhimõtet, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt; ● annab ülevaate mootorsõiduki erinevate jõuülekande süsteemide hoolduses kasutatavatest töövõttetest lähtudes tootja juhistest; ● võrdleb erinevat tüüpi automaatkäigukaste nende tööpõhimõtte alusel;
6) remondib sõiduki jõuülekande- süsteemi, arvestades tööülesannet ja tootja juhiseid ning tehnoloogiat	● kavandab mootorsõiduki hooldustööd või tehnilise seisukorra taastamise toimingud lähtudes tootja juhistest ning tuvastatud riketest või puudustest; ● osandab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab jõuülekande tehnilisi vedelikke, vastavalt tootja juhistele; ● asendab jõuülekandesüsteemi defektsed detailid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab sõiduki sidurisüsteemi, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab veovõlli või selle detaile, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab kardaani ja kardaaniristi, vahelaagri koos muhviga, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab manuaalkäigukasti võlli, laagrid, seibid vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile ja juhistele; ● koostab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele;
7) seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid)	● seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid); ● taastab mootorsõiduki jõuülekandesüsteemi toojapoolse seadistuse (kalibreerib tehaseseaded), kasutades diagnostikaseadmeid; ● viib läbi sõiduki jõuülekandesüsteemide hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele;
8) töötab vastutustundlikult, järgides sõidukite jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldusel ning remondil	● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid;
töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid		● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat.
---	---	---	---
27.	Kommertssõiduki juhiabiseadmete ja veermiku seadistamine		7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused kommertssõiduki juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisukorra hindamiseks, nende hooldamiseks ja remondiks, arvestades sõiduki tootja juhistes toodud nõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukite juhiabisüsteemide ja turvaseadiste ehitust ja tööpõhimõtet lähtudes erialastest teabeallikatest		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● annab ülevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide arengust läbi aja, kasutades eesti ja inglise keelseid erialaseid teabeallikaid; ● iseloomustab sõiduki aktiiv- ja passiivohutusseadmeid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest; ● selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate alusel erinevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide kasutusvõimalusi liiklusohutuse tagamisel; ● iseloomustab erinevate juhiabisüsteemide ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● liigitab sõiduki turvaseadiseid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades erialast terminoloogiat;
2) hindab juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilist seisukorda kasutades asjakohaseid diagnostikaseadmeid ja tootja juhiseid		● leiab edasise töö jaoks digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase kasutades sõiduki valmistajatehase juhised, arvestades sõiduki marki ja väljalaskeaastat; ● hindab juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisundi vastavust tootja juhistes toodud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid (sh diagnostikaseadmeid) ja -võtteid; ● võrdleb diagnostikaseadmete raportite tulemusi tootja juhistes etteantud parameetritega võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks;
3) seadistab juhtimisseadmed ja veermiku tootjapoolsetest		● seadistab kommertssõiduki rattaseadenurki vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid;
juhistest lähtudes, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ja -võtteid;		● reguleerib rooliseadmeid ja veermiku, kasutades ettenähtud tehnoloogiat;
---	---	---	---
4) uuendab tarkvara ja seadistab juhiabisüsteemi, vastavalt tootja juhistes etteantud parameetritele		● uuendab juhiabisüsteemi tarkvara selle funktsionaalsuse taastamiseks, vastavalt tootja juhistele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● seadistab juhiabisüsteemi sh taastab kliendi seaded, vastavalt tootja juhendis etteantud parameetritele; ● hindab visuaalselt aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende komponentide tehnilise seisukorra vastavust tootja juhistes antud nõuetele võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks; ● kontrollib tootja andmetest pürotehniliste turvaseadiste aegumistähtaega ja kavandab sellest lähtudes edasised tegevused;
5) töötab vastutustundlikult, järgides töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid juhiabisüsteemide ja turvaseadiste hooldusel ja remondil		● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides.
28.	Kommertssõiduki kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine		3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mootorsõidukite kliimaseadmete ülddiagnostikaks ja hooldamiseks ning külmainete nõuetekohaseks käitlemiseks, rakendades ohutuid töövõtteid ja keskkonnasaaste vähendamiseks vajalikke meetmeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab kommertssõidukite kliimaseadmete ehitust, tööpõhimõtet lähtudes, hooldusele ja remondile erinevate õigusaktidega kehtestatud nõuetest		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● selgitab õigusaktide alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisele sätestatud nõudeid, arvestades nende keskkonnamõju; ● selgitab keskkonnaõigusaktide alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale; ● iseloomustab mootorsõiduki kliimaseadmete ehitust ja füüsikaseadustest tulenevaid tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● selgitab kliimaseadmete hooldusele ja remondile esitatavaid nõudeid, toetudes kliimaseadme käitlemist
	reguleerivatele õigusaktidele, sõiduki ja seadmete valmistajatehase juhistele;
---	---
2) hindab kommertssõidukite kliimaseadmete tehnilise seisundi vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid	● hindab sõiduki kliimaseadmete tehnilise seisukorra vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid, tootja juhiseid ja digitaalseid andmebaase; ● tuvastab mootorsõiduki kliimaseadme võimalikud rikked ja puudused, kasutades tootja juhiseid, asjakohaseid töövahendeid ja diagnostikaseadmeid; ● aktiveerib asjakohaste töövahenditega sõiduki kliimasüsteemi andureid ja täitureid, lähtudes tootja juhistest ja tööülesandest;
3) vahetab kommertssõiduki kliimaseadmete komponente ja käitleb külmaine mahuteid, järgides keskkonnaohutusele sh külmaine käitlemisele õigusaktides sätestatud nõudeid	● osandab vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele sõiduki soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; ● taastab kliimaseadmete komponentide tehnilise seisundi vastavalt tootja juhiste, kasutades asjakohaseid töövahendeid; ● vahetab kliimaseadmete detaile lähtudes seadme ja sõiduki tootja juhistest, kasutades asjakohaseid töövahendeid järgides ohutusnõudeid; ● koostab vastavalt tööülesandele soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kasutades asjakohaseid töövahendeid; ● käitleb mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaase õigusaktidega sätestatud korras; ● järgib kliimaseadmete käitlemisel, keskkonnaohutusele ja külmaine käitlemisele, õigusaktides sätestatud nõudeid ja kliimaseadmete käitamise põhialuseid;
4) hooldab kommertssõiduki kliimaseadmeid, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid keskkonnaohutusele ja gaaside käitlemisele külmaine koguse piiranguga seadmes kuni 3 kg	● hooldab kliimaseadmeid, vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid tööseadmeid; ● tühjendab kliimaseadme külmainest, arvestades keskkonnaohutuse ja külmaine käitlemise nõudeid; ● täidab kliimaseadmeid, kasutades asjakohaseid seadmeid ja järgides õigusaktidega sätestatud nõudeid;
5) töötab vastutustundlikult, järgides fluoritud kasvuhoonegaaside ja alternatiivsete külmainete käitlemisel õigusaktides toodud nõudeid arvestades	● kogub asjakohaseid töövahendeid kasutades ja keskkonnahoiu nõudeid arvestades fluoritud kasvuhoonegaase ning annab need nõuetekohaselt üle jäätmekäitlejale; ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid;
töötervishoiu, töö ja keskkonnaohutusnõudeid		● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat.
---	---	---	---
29.	Kommertssõiduki töö- ja lisaseadmete paigaldamine, diagnostika ja hooldus		10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kommertssõidukite erinevate töö- ja lisaseadmete (edaspidi seadmed) paigaldamiseks, diagnostikaks ja hoolduseks, arvestades tootja juhendistes esitatud nõudeid.
Õpiväljundid Õpilane 1) omab ülevaadet busside, veokite ja liikurmasinate töö- ja lisaseadmetest ja nende tehnilisele seisundile, hooldusele ja remondile esitatavatest nõuetest		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● võrdleb reisijate- ja veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite töö- ja lisaseadmeid, kasutades erialaseid teabematerjale / iseloomustab liikurmasinate töö- ja lisaseadmeid kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale; ● selgitab kommertssõidukite tööseadmete, nende kinnitusmehhanismide ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale; ● selgitab õigusaktide alusel busside ja veoautode erinevate töö- ja lisaseadmete ning nende kinnitusmehhanismide tehnilisele seisundile esitatavaid nõudeid;
2) hindab sõiduki/masina, selle töö- ja lisaseadmete vastavust kehtivatele tehnilistele nõuetele ja kasutusotstarbele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (sh digitehnoloogiat)		● kasutab mootorsõiduki ning selle töö- ja lisaseadmete tootja juhiseid erinevate mehhanismide hooldusel ja remondil; ● viib läbi tehnilised mõõtmised töö- ja lisaseadmete võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja diagnostikaseadmeid ning arvestades tootja juhiseid; ● võrdleb mõõtmistulemuste vastavust sõiduki/masina ja seadmete tootja tehnilistele nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (sh digitehnoloogiat); ● häälestab sõiduki/masina töö- ja lisaseadmed vastavalt tootja juhistele, tagades nende vastavuse õigusaktidest tulenevale nõuetele ja kasutusotstarbele; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid tööplaneerimisel, tegemisel ja tulemuste talletamisel;
	● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded;
---	---
3) viib läbi kommertssõiduki töö- ja lisaseadmete hooldust ja remonditöid, vastavalt tootja juhistele, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja - võtteid	● viib läbi kommertssõiduki töö- ja lisaseadmete korralist hooldust, arvestades tootja juhiseid, seadmete töötundidest tulenevat hooldusvälpa ja/või läbisõitu; ● hooldab nõuetekohaselt töö- ja lisaseadmete kinnitusmehhanisme, vastavalt tootja juhistele; ● likvideerib diagnostika käigus tuvastatud puudused töö- ja lisaseadmete töös vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel;
4) paigaldab sõidukitele erinevaid töö- ja lisaseadmeid ning nende kinnitusmehhanisme, jälgides tootjapoolseid nõudeid ja kasutades sobivaid materjale ning tehnoloogiat	● selgitab erinevate töö- ja lisaseadmete paigaldamisel tootjapoolseid nõudeid ja sobivaid materjale ning tehnoloogiat; ● valib sobiva paigaldusviisi, arvestades seadmete ja sõiduk tootja juhiseid; ● valib ja komplekteerib sõiduki töö- ja/või lisaseadmed vastavalt etteantud tööülesandele, järgides seadmete ja sõiduki tootja juhiseid; ● tuvastab vaatluse teel või tehnilise dokumentatsiooni lausel sõiduki korpusel töö- ja lisaseadmete paigaldamiseks vajalikud kinnitus- ja ühenduskohad; ● kinnitab sõidukile töö- ja lisaseadmed, kasutades asjakohaseid kinnituselemente ja järgides tootja juhiseid; ● teeb seadmete paigaldamisel vajalikud elektrilised ühendused, arvestades elektriohutunõudeid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning tootja juhiseid;
5) töötab vastutustundlikult, järgides kommertssõiduki töö- ja lisaseadmete hooldusel ja remondil töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid	● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö- ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) tunneb liikurmasinates kasutatavate jõuallikate, liigitust, ehitust ja tööpõhimõtteid sõltuvalt kasutatavatest energiaallikatest	Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● võrdleb erinevatel sõidukitel ja masinatel kasutatavaid mootoreid töötaktide, energiatootmiseks kasutatava kütuse- ja jahutuse, silindrite arvu ja paigutuse alusel; ● iseloomustab mootorite tööpõhimõtet, arvestades kasutatavat kütust sh alternatiivkütused; ● kirjeldab hübriid- ja elektriajamite ehitust ja tööpõhimõtet, kasutades eesti- ja inglise keelseid erialaseid teabeallikaid; ● selgitab sisepõlemismootorite süsteemide ja mehhanismide ehitust, nende töö- ja hoolduse põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat;
---	---
2) kontrollib mõõtmise teel liikurmasina mootori tehnilise seisundi vastavust tootja juhendites toodud nõuetele, võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks	● mõõdab mootori detailide geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid; ● kontrollib heitgaasi koostist ja heitgaasi ohutustamisseadiste tööd, kasutades asjakohaseid diagnostikaseadmeid; ● võrdleb mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhistes etteantutega sisepõlemismootori võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks; ● hindab töötava mootori müra ja vibratsiooni taset, kasutades selleks ettenähtud mõõteseadmeid; ● mõõdab sisepõlemismootori rõhkusid ja elektrisignaale ning võrdleb saadud näitajaid tehniliste andmetega, kasutades selleks ettenähtud töövahendeid;
3) hooldab tootja juhiste kohaselt mootori elektroonilisi juhtimissüsteeme, täiturseadiseid ja mehaanilisi agregaate, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid	● hooldab mootorsõiduki sisepõlemismootorit vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● osandab sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab mootori keti või hammasrihma vastavalt tootja juhistele; ● teeb mootori läbipesu ja vahetab õli vastavalt tootja juhistes toodud nõuetele; ● planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde kohta vastava dokumentatsiooni;
4) remondib liikurmasina mootorit vastavalt tööülesandele ja tootja juhisele, kasutades asjakohaseid materjale ja tehnoloogiat	● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult; ● vahetab mootori defektseid detaile, vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● soveldab mootori klappe ja hoonib silindri seinu vastavalt lukksepatööde tehnoloogiale; ● ladustab mootori komponente, neid eelnevalt nõuetekohaselt markeerides; ● koostab mootorit vastavalt juhendile, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid; ● seadistab sisepõlemismootorit vastavalt tootja juhistele;
	● viib läbi sõiduki mootori hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele;
---	---
5) selgitab tootja juhendmaterjalidest völja liikurmasina erinevate jõuülekandesüsteemide ehituse, tööpõhimõtted, nende hooldusele ja remondile kehtestatud nõuded	● selgitab mootorsõiduki erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust ja tööpõhimõtet, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt; ● annab ülevaate mootorsõiduki erinevate jõuülekande süsteemide hoolduses kasutatavatest töövõttetest lähtudes tootja juhistest; ● võrdleb erinevat tüüpi automaatkäigukaste nende tööpõhimõtte alusel;
6) remondib liikurmasina jõuülekande- süsteemi, arvestades tööülesannet ja tootja juhiseid ning tehnoloogiat	● kavandab mootorsõiduki hooldustööd või tehnilise seisukorra taastamise toimingud lähtudes tootja juhistest ning tuvastatud riketest või puudustest; ● osandab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab jõuülekande tehnilisi vedelikke, vastavalt tootja juhistele; ● asendab jõuülekandesüsteemi defektsed detailid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab sõiduki sidurisüsteemi, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab veovõlli või selle detaile, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab kardaani ja kardaaniristi, vahelaagri koos muhviga, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab manuaalkäigukasti võlli, laagrid, seibid vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile ja juhistele; ● koostab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele;
7) seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid)	● seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid); ● taastab mootorsõiduki jõuülekandesüsteemi toojapoolse seadistuse, kasutades diagnostikaseadmeid; ● viib läbi sõiduki jõuülekandesüsteemide hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele;
8) töötab vastutustundlikult, järgides liikurmasina jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldusel ning remondil töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid	● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded;
		● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat.
---	---	---	---
31.	Liikurmasina juhiabiseadmete ja veermiku seadistamine		7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused liikurmasinate juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisukorra hindamiseks, nende hooldamiseks ja remondiks, arvestades sõiduki tootja juhistes toodud nõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab liikurmasinate juhiabisüsteemide ja turvaseadiste ehitust ja tööpõhimõtet lähtudes erialastest teabeallikatest		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● annab ülevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide arengust läbi aja, kasutades eesti ja inglise keelseid erialaseid teabeallikaid; ● iseloomustab sõiduki aktiiv- ja passiivohutusseadmeid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest; ● selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate alusel erinevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide kasutusvõimalusi ohutuse tagamisel; ● iseloomustab erinevate juhiabisüsteemide ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● liigitab sõiduki turvaseadiseid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades erialast terminoloogiat;
2) hindab juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilist seisukorda kasutades asjakohaseid diagnostikaseadmeid ja tootja juhiseid		● leiab edasise töö jaoks digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase kasutades sõiduki valmistajatehase juhised, arvestades masina marki ja väljalaskeaastat; ● hindab juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisundi vastavust tootja juhistes toodud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● võrdleb diagnostikaseadmete raportite tulemusi tootja juhistes etteantud parameetritega võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks;
3) seadistab liikurmasina juhtimisseadmed ja veermiku tootjapoolsetest juhistest lähtudes, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ja -võtteid		● seadistab rattaseadenurki vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid; ● reguleerib rooliseadmeid ja veermiku, kasutades ettenähtud tehnoloogiat;
4) uuendab tarkvara ja seadistab juhiabisüsteemi, vastavalt		● uuendab juhiabisüsteemi tarkvara selle funktsionaalsuse taastamiseks, vastavalt tootja juhistele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid;
tootja juhistes etteantud parameetritele		● seadistab juhiabisüsteemi sh taastab kliendi seaded, vastavalt tootja juhendis etteantud parameetritele; ● hindab visuaalselt aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende komponentide tehnilise seisukorra vastavust tootja juhistes antud nõuetele võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks; ● kontrollib tootja andmetest pürotehniliste turvaseadiste aegumistähtaega ja kavandab sellest lähtudes edasised tegevused;
---	---	---	---
5) töötab vastutustundlikult, järgides töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid juhiabisüsteemide ja turvaseadiste hooldusel ja remondil		● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides.
32.	Liikurmasina kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine		3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mootorsõidukite kliimaseadmete ülddiagnostikaks ja hooldamiseks ning külmainete nõuetekohaseks käitlemiseks, rakendades ohutuid töövõtteid ja keskkonnasaaste vähendamiseks vajalikke meetmeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab liikurmasina kliimaseadmete ehitust, tööpõhimõtet lähtudes, hooldusele ja remondile erinevate õigusaktidega kehtestatud nõuetest		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● selgitab õigusaktide alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisele sätestatud nõudeid, arvestades nende keskkonnamõju; ● selgitab keskkonnaõigusaktide alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale; ● iseloomustab mootorsõiduki kliimaseadmete ehitust ja füüsikaseadustest tulenevaid tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● selgitab kliimaseadmete hooldusele ja remondile esitatavaid nõudeid, toetudes kliimaseadme käitlemist reguleerivatele õigusaktidele, sõiduki ja seadmete valmistajatehase juhistele;
2) hindab liikurmasina kliimaseadmete tehnilise seisundi vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, kasutades		● hindab sõiduki kliimaseadmete tehnilise seisukorra vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid, tootja juhiseid ja digitaalseid andmebaase; ● tuvastab mootorsõiduki kliimaseadme võimalikud rikked ja puudused, kasutades tootja juhiseid, asjakohaseid töövahendeid ja diagnostikaseadmeid;
asjakohaseid töövahendeid	● aktiveerib asjakohaste töövahenditega sõiduki kliimasüsteemi andureid ja täitureid, lähtudes tootja juhistest ja tööülesandest;
---	---
3) vahetab liikurmasina kliimaseadmete komponente ja käitleb külmaine mahuteid, järgides keskkonnaohutusele sh külmaine käitlemisele õigusaktides sätestatud nõudeid	● osandab vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele sõiduki soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; ● taastab kliimaseadmete komponentide tehnilise seisundi vastavalt tootja juhiste, kasutades asjakohaseid töövahendeid; ● vahetab kliimaseadmete detaile lähtudes seadme ja sõiduki tootja juhistest, kasutades asjakohaseid töövahendeid järgides ohutusnõudeid; ● koostab vastavalt tööülesandele soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kasutades asjakohaseid töövahendeid; ● käitleb mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaase õigusaktidega sätestatud korras; ● järgib kliimaseadmete käitlemisel, keskkonnaohutusele ja külmaine käitlemisele, õigusaktides sätestatud nõudeid ja kliimaseadmete käitamise põhialuseid;
4) hooldab liikurmasina kliimaseadmeid, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid keskkonnaohutusele ja gaaside käitlemisele külmaine koguse piiranguga seadmes kuni 3 kg	● hooldab kliimaseadmeid, vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid tööseadmeid; ● tühjendab kliimaseadme külmainest, arvestades keskkonnaohutuse ja külmaine käitlemise nõudeid; ● täidab kliimaseadmeid, kasutades asjakohaseid seadmeid ja järgides õigusaktidega sätestatud nõudeid;
5) töötab vastutustundlikult, järgides fluoritud kasvuhoonegaaside ja alternatiivsete külmainete käitlemisel õigusaktides toodud nõudeid arvestades töötervishoiu, töö ja keskkonnaohutusnõudeid	● kogub asjakohaseid töövahendeid kasutades ja keskkonnahoiu nõudeid arvestades fluoritud kasvuhoonegaase ning annab need nõuetekohaselt üle jäätmekäitlejale; ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded;
		● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat.
---	---	---	---
33.	Liikurmasina töö- ja lisaseadmete paigaldamine, diagnostika ja hooldus		10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused liikurmasinate erinevate töö- ja lisaseadmete (edaspidi seadmed) paigaldamiseks, diagnostikaks ja hoolduseks, arvestades tootja juhendistes esitatud nõudeid.
Õpiväljundid Õpilane 1) omab ülevaadet busside, veokite ja liikurmasinate töö- ja lisaseadmetest ja nende tehnilisele seisundile, hooldusele ja remondile esitatavatest nõuetest		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● iseloomustab liikurmasinate töö- ja lisaseadmeid kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale; ● selgitab liikurmasinate tööseadmete, nende kinnitusmehhanismide ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale; ● selgitab õigusaktide alusel liikurmasinate erinevate töö- ja lisaseadmete ning nende kinnitusmehhanismide tehnilisele seisundile esitatavaid nõudeid;
2) hindab liikurmasina, selle töö- ja lisaseadmete vastavust kehtivatele tehnilistele nõuetele ja kasutusotstarbele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (sh digitehnoloogiat)		● kasutab mootorsõiduki ning selle töö- ja lisaseadmete tootja juhiseid erinevate mehhanismide hooldusel ja remondil; ● viib läbi tehnilised mõõtmised töö- ja lisaseadmete võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja diagnostikaseadmeid ning arvestades tootja juhiseid; ● võrdleb mõõtmistulemuste vastavust sõiduki/masina ja seadmete tootja tehnilistele nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (sh digitehnoloogiat); ● häälestab sõiduki/masina töö- ja lisaseadmed vastavalt tootja juhistele, tagades nende vastavuse õigusaktidest tulenevale nõuetele ja kasutusotstarbele; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid tööplaneerimisel, tegemisel ja tulemuste talletamisel; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded;
3) viib läbi liikurmasina töö- ja lisaseadmete hooldust ja remonditöid, vastavalt tootja juhistele, kasutades sobivaid		● viib läbiliikurmasina töö- ja lisaseadmete korralist hooldust, arvestades tootja juhiseid, seadmete töötundidest tulenevat hooldusvälpa ja/või läbisõitu; ● hooldab nõuetekohaselt töö- ja lisaseadmete kinnitusmehhanisme, vastavalt tootja juhistele; ● likvideerib diagnostika käigus tuvastatud puudused töö- ja lisaseadmete töös vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;
materjale, töövahendeid ja - võtteid	● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel;
---	---
4) paigaldab liikurmasinale erinevaid töö- ja lisaseadmeid ning nende kinnitusmehhanisme, jälgides tootjapoolseid nõudeid ja kasutades sobivaid materjale ning tehnoloogiat	● selgitab erinevate töö- ja lisaseadmete paigaldamisel tootjapoolseid nõudeid ja sobivaid materjale ning tehnoloogiat; ● valib sobiva paigaldusviisi, arvestades seadmete ja liikurmasina tootja juhiseid; ● valib ja komplekteerib liikurmasina töö- ja/või lisaseadmed vastavalt etteantud tööülesandele, järgides seadmete ja liikurmasina tootja juhiseid; ● tuvastab vaatluse teel või tehnilise dokumentatsiooni lausel liikurmasina korpusel töö- ja lisaseadmete paigaldamiseks vajalikud kinnitus- ja ühenduskohad; ● kinnitab liikurmasinale töö- ja lisaseadmed, kasutades asjakohaseid kinnituselemente ja järgides tootja juhiseid; ● teeb seadmete paigaldamisel vajalikud elektrilised ühendused, arvestades elektriohutunõudeid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning tootja juhiseid;
5) töötab vastutustundlikult, järgides kommertssõiduki töö- ja lisaseadmete hooldusel ja remondil töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid	● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö- ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid.
34.		Sõidukite korraline hooldus	8 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused sõidukite korralise hoolduse teostamiseks vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab korralise hoolduse vajalikkust ja seost sõiduki töökindluse ning ohutusega.	Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● selgitab arusaadavalt korralise hoolduse olemust ja tähtsust, tuues näiteid, kuidas see mõjutab töökindlust, liiklusohutust, keskkonnahoidu ja ressursisäästu; ● seostab hoolduse vajalikkuse erinevate kasutusviiside ja läbisõiduga, arvestades tootja juhiseid; ● võrdleb hoolduse mõjusid sõiduki töökindlusele, ökonoomsusele ja ohutusele, pakkudes põhjendatud järeldusi;
Õpiväljundid
---	---
Õpilane:
1) selgitab korralise hoolduse
	vajalikkust ja seost sõiduki
	töökindluse ning ohutusega.
2) kasutab tootja hooldusjuhiseid ja hooldusplaani.			● leiab ja tõlgendab sõiduki tootja hooldusjuhiseid, sh määratakse vedelike liigid, hooldusintervallid ja vahetust vajavad komponendid; ● valib õiged tööriistad ja seadmed, järgides tööohutusnõudeid; ● seostab juhiseid praktiliste tööülesannetega;
---	---	---	---
3) teostab tehnoseisundi kontrolli ning määrde- ja õlivahetuse töid, lähtudes tootja poolsetest juhistest.





4) kasutab hooldustöödeks sobivaid töövahendeid ja seadmeid vastavalt ohutusnõuetele.			● kasutab töövahendeid ning seadmeid juhendite järgi ohutult; ● utiliseerib jäätmeid järgides tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid; ● kasutab isikukaitsevahendeid ning hoolitseb kliendi vara eest; ● hindab teostatud töö vastavust tootja juhistele, kontrollib töö kvaliteeti ja annab vajadusel kliendile ülevaate teostatud hooldusest;
5) dokumenteerib teostatud hooldustööd korrektselt, kasutades sobivaid töölehti ja süsteeme.			● täidab hooldustegevuste dokumentatsiooni infosüsteemis, järgides vormistusreegleid ja kasutades korrektselt erialaterminoloogiat; ● kasutab korrektset erialaterminoloogiat eesti ja inglise keeles; ● kasutab töölehti või digitaalseid vorme vastavalt ettevõtte standarditele.
35.		Klienditeenindus autoremondi valdkonnas
	Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kvaliteetse klienditeeninduse pakkumiseks autoremondi valdkonnas
	arvestades ettevõtte teenindusstandardeid ning kliendi vajadusi ja ootusi.
4) kasutab hooldustöödeks
---	---
	sobivaid töövahendeid ja
	seadmeid vastavalt
	ohutusnõuetele.
5) dokumenteerib teostatud
---	---
	hooldustööd korrektselt,
	kasutades sobivaid töölehti ja
Õpiväljundid Õpilane: 1) kasutab korrektset ja viisakat suhtlemisviisi suulises ja kirjalikus suhtluses	Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● seostab hea klienditeeninduse põhimõtteid autoremondi valdkonnas, tuues näiteid positiivse ja negatiivse kliendikogemuse kohta; ● kirjeldab hea klienditeeninduse põhimõtteid autoremondi kontekstis kasutab sobivat sõnastust nii suulises kui kirjalikus suhtluses, sh oskab esitada ettepanekut, selgitust, tagasisidet ja hinnata sobivat suhtlusvormi; ● kasutab korrektset eesti keelt ja vajadusel ka erialast võõrkeelt; ● arvestab kliendi kultuuriliste eripäradega suhtluses, kasutab sobivat kehakeelt ja väljendusviisi, käitub lugupidavalt erineva taustaga klientidega; ● lahendab suhtlussituatsioone professionaalselt ja emotsioone reguleerides, nt professionaalse tooni ja viisakusega lisasoovide või erimeelsuste ilmnemisel;
---	---
2) selgitab kliendile tööde sisu, maksumust ja teostamise aega	● kogub kliendilt vajaliku teavet tööülesande täpsustamiseks, esitab asjakohased küsimused ja teeb järeldusi kliendi öeldust; ● selgitab tööde sisu, kestust ja maksumust, kasutades arusaadavat keelt ja asjakohast terminoloogiat; ● vajadusel visualiseerib või viitab tööde dokumentatsioonile;
3) kasutab klienditeeninduse tarkvara tööde registreerimiseks ja jälgimiseks	● sisestab töö kliendibaasi, sisestades korrektselt vajalikud andmed; ● kasutab tarkvara iseseisvalt, navigeerib tööde oleku ja ajakava vahel, leiab kliendile vastused või info tööprotsessi kohta; ● otsib ja edastab infot digikanalite kaudu, järgides andmekaitsenõudeid;
4) hoiab kliendisuhtlust professionaalsena lähtudes ettevõtte teenindusstandardist ning arvestades kliendi vajadusi ja ootusi	● koostab ja täidab kliendisuhtluse dokumente korrektselt ja struktureeritult, järgides dokumenteerimise reegleid ja keelekasutusnorme; ● jälgib klienditeeninduse standardeid ja ettevõtte mainet, kasutab sobivat kehakeelt, hoiakut ja väljendusviisi ning mõistab, kuidas iga suhtlus mõjutab kliendirahulolu ja püsikliendiks saamist; ● analüüsib oma kliendisuhtlust ja õpib tagasisidest, reguleerib oma emotsioone keerulistes olukordades, näitab üles enesejuhtimist ja vastutustunnet;
5) kohandab suhtlust vastavalt kliendi vajadustele ja olukorrale arvestades turvalisuse ja andmekaitse nõuetega		● eristab kliendi teadmiste taset ja kohandab sõnavara; ● koordineerib kliendisuhtlust koos töökoja meeskonnaga, tagades kliendi jaoks ühtse ja selge infovoo; ● pakub kliendile lahendusi, arvestab kuluefektiivsust ja lisaväärtust, aitab kaasa ettevõtte positiivsele mainele ja püsikliendi hoidmisele. ● selgitab kliendile vajalikke ohutusnõudeid ja käsitleb kliendiandmeid konfidentsiaalselt; ● teab, kuidas käituda näiteks tulekahju, meditsiinilise hädaolukorra või agressiivse kliendi puhul, ning järgib ettenähtud juhiseid ja evakuatsiooniplaani; ● andmete vastuvõtmisel või edastamisel kolmandatele osapooltele (nt kullerfirma) järgib teenindaja ettevõtte andmeturbeprotokolle.
---	---	---	---
36.	Remonditeenuste ökonoomika ja haldus
Eesmärk: õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused remonditeenuste majandusliku korralduse ja haldamise kohta.
Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab remonditeenuste hinna kujunemist koostades tööde kalkulatsioone ja hinnapakkumisi		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● toob näiteid hea ja halva teeninduse mõjust kliendisuhetele; ● selgitab kliendisuhtluse mõju teenuse mainele ja ettevõtte kuvandile; ● nimetab tööde hinna kujunemise põhielemendid; ● koostab tööde kalkulatsiooni hinnapakkumise sisendiks, järgib dokumentide vormistusreegleid; ● kasutab kalkulatsioonide koostamiseks sobivaid töövahendeid ja tarkvara;
2) selgitab tööaja normeerimise ja tööaja arvestamise põhimõtteid		● selgitab tööaja planeerimise ja tööaja arvestamise aluseid; ● leiab vajaliku info (nt tööde ajakulu) tarkvarasüsteemist; ● täidab töölehti ja infodokumente korrektselt, struktureeritult ja õigekirjareeglitele vastavalt;
3) arvestab ja analüüsib remonditöödega seotud kulusid		● hindab tööde tulemuslikkust ja majanduslikku kasumlikkust; ● koostab kuluanalüüsi, tuues välja ajakohased ja tasuvad tööd; ● selgitab ettevalmistuse ja järeltegevuse olulisust (nt töö lõplik kontroll);
4) selgitab klienditeeninduse ja teenuse müügi põhimõtteid ettevõttes		● selgitab teenuse olemust kliendisuhte mõistes; ● toob näiteid konkreetsetest suhtlusolukordadest ja nende mõjust ettevõtte mainele;
5) kasutab remonditööde haldamiseks sobivaid			● sisestab andmeid täpselt ja korrektselt digitaalsüsteemidesse;
			● kasutab töörakendusi ja tarkvara iseseisvalt;
4) selgitab klienditeeninduse ja
---	---
	teenuse müügi põhimõtteid
	ettevõttes
digitaalseid töövahendeid ja tarkvaralahendusi		● leiab vajaliku info ja täidab digitaalsed töövormid (nt töökorralduslehed) õigesti;
---	---	---	---
6) koostab ja vormistab töödokumente vastavalt ettevõttes kehtivatele nõuetele		● koostab dokumendid nõuetekohaselt, järgides ettevõtte dokumenteerimisreegleid ja keelekasutusnorme; ● täidab dokumendid loogiliselt, korrektselt, struktureeritult; ● järgib tööprotsessis keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ning kasutatud materjalide käitlemist, järgides ohutusnõudeid.
37.	Sõidukite müügiks ettevalmistamine ja järelturuteenused		6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud sõiduki müügiks ettevalmistamisel, hooldusajaloo dokumenteerimisel ning järelturuteenuste pakkumisel.
Õpiväljundid Õpilane: 1) teostab sõiduki müügiks ettevalmistamiseks vajalikke toiminguid ning puhastus-, hooldus- ja kergetöid		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● kontrollib põhikomponentide seisukorda, täites kontroll-lehe; ● tuvastab visuaalseid puudusi või kahjustusi ja dokumenteerib need fotode või kirjeldusega; ● teeb kirjaliku või suulise kokkuvõtte sõiduki üldisest müügivalmidusest, põhjendades hinnangut näidetega; ● demonstreerib puhastamiseks sobivate töövahendite ohutut kasutamist; ● viib läbi hooldustööd järgib tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid;
2) koostab ja selgitab sõiduki hooldus- ja remondiajalugu ning teeb selle kättesaadavaks kliendile		● kogub hooldus- ja remondiandmed ning esitab need struktureeritult (nt kronoloogilises järjekorras); ● täidab või uuendab elektroonilist hooldusajalugu infosüsteemis vastavalt juhendile; ● esitleb hooldusajalugu kliendile arusaadavalt ja usaldust tekitavalt kasutades korrektset keelt ja erialast terminoloogiat;
3) tutvustab kliendile sõiduki omadusi, hooldusvajadusi, kasutustingimusi ja järelturuteenuste sisu		● selgitab kliendile sõiduki põhifunktsiooni või hooldusvajadust. ● vastab kliendi tehnilisele küsimusele või suunab edasi vastavale isikule. ● kasutab kliendisuhtluses korrektset ja professionaalset väljendusviisi. seletab kliendile järelturuteenuseid (nt garantii, hooldusleping, lisakindlustus). ● annab kliendile infot hooldusintervallide ja teenindusvõimaluste kohta, viidates tootja juhistele. ● pakub kliendile sobiva lahenduse või teenuse vastavalt tema vajadustele.
38.	Sõidukite tehnoseisundi hindamine ja tehnoülevaatuse korraldus
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud sõidukite tehnilise seisundi hindamiseks ja tehnoülevaatuse läbiviimiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja tehnilisele seisundile seatud nõuetele.
2) koostab ja selgitab sõiduki
---	---
	hooldus- ja remondiajalugu
	ning teeb selle kättesaadavaks
Märkus: Mooduli õpiväljundite saavutamine loob eeldused tehnoülevaatajana tegutsemise õiguse saamiseks, kuid ei asenda seadusega nõutud töökogemust ega Transpordiameti atesteerimist.
---	---	---	---
Õpiväljundid Õpilane: 1) kontrollib sõiduki tehnilist seisundit vastavalt tehnoülevaatuse nõuetele, eesmärgile, õiguslikule raamistikule			Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● kirjeldab tehnoülevaatuse eesmärki, õiguslikku ja korralduslikku ülesehitust; ● selgitab kehtivaid regulatsioone, mis reguleerivad tehnoülevaatuse läbiviimist, ning leiab vastava info seadustest ja dokumentidest; ● toob näiteid konkreetsetest dokumentidest ja selgitab nende otstarvet; ● kirjeldab sõiduki kontrollimise põhimõtteid ja kontrollpunkte; ● analüüsib sõiduki seisukorda, kasutades mõõte- ja kontrollvahendeid; ● hindab sõiduki seisundit vastavalt kontrollnimekirjale ja tuvastab kõrvalekalded; ● kasutab tehnoülevaatuse protsessis digitaalseid töövahendeid ja andmekeskkondi seadistades need nõuetekohaselt;
2) annab kliendile tagasisidet tehnoülevaatuse tulemustest ja selgitab tuvastatud puudusi			● koostab tehnoülevaatuse dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele nõuetele esitab tehnoülevaatuse tulemused suuliselt ja/või kirjalikult arusaadavas vormis; ● põhjendab tulemusi viidates konkreetsetele kontrollpunktidele ja kehtivatele nõuetele; ● annab kliendile soovitusi puuduste kõrvaldamiseks, lähtudes standarditest;
3) järgib tööprotsessis kutse- eetika, andmekaitse ja kvaliteedinõudeid			● käsitleb konfidentsiaalset infot vastutustundlikult; ● järgib erinevates töösituatsioonides andmekaitse põhimõtteid; ● täidab andmekäitluse ja dokumentatsiooni nõudeid; ● järgib töö käigus seadusandlikke nõudeid ja kutse-eetikat; ● arvestab suhtluses klienditeenindus ja ametialaseid norme; ● tegutseb tööprotsessis erapooletult ja objektiivselt;
4) kasutab digitaalseid töövahendeid ja süsteeme tehnoülevaatuse andmete kogumiseks ja esitamiseks			● navigeerib edukalt tehnoülevaatuse infosüsteeides (nt andmebaasid, ülevaatuste register); ● sisestab andmed täpselt ja korrektselt ja taasesitatavalt digisüsteemidesse; ● koostab aruande või vormi digivahendite abil, järgides vormistusreegleid.
39.		Kindlustusjuhtumite käsitlemine ja kahjukäsitluse protsessid
	Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda teadmisi ja oskusi klientide nõustamisel ning autoremondi ja kindlustusjuhtumitega seotud
	protsesside läbiviimisel. kindlustusandjatega. Eesmärk on kujundada oskus pakkuda kliendile kvaliteetset teenindust ning toimida vastavalt kehtivale
	seadusandlusele ja ettevõtte protseduuridele.
Õpiväljundid Õpilane: 1) rakendab klienditeeninduse põhimõtteid suhtlemisel kindlustusjuhtumitega seotud olukordades		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● edastab infot selgelt ja korrektselt, kasutades sobivat erialaterminoloogiat; ● loob kliendiga usaldusliku suhte, kuulab aktiivselt, esitab täpsustavaid küsimusi ja reageerib asjakohaselt; ● kasutab korrektseid kõne- ja kirjakeele norme dokumentide ja suhtluse vormistamisel;
---	---	---	---
2) selgitab kindlustusjuhtumite käsitluse etappe ning remonditööde kooskõlastamise protsessi kindlustusandjaga.		● kirjeldab kindlustusprotsessi samme (kahjuavaldus, ekspertiis, töö kooskõlastus, arveldamine) selgitades nende sisu; ● suhtleb kindlustusandjaga professionaalselt ning lahendab tekkinud küsimusi asjakohaselt; ● tunneb kindlustusfirma nõudeid ja arvestab neid töö planeerimisel ning selgitamisel kliendile; ● järgib ettevõttes kehtivaid garantiitingimusi ja oskab neid arusaadavalt kliendile tutvustada;
3) koostab autoremondi tööde hinnapakkumisi kahjustuste hindamise alusel		• hindab kahjustuste ulatust, valides sobiva remondimeetodi; ● koostab alternatiivseid hinnapakkumisi (uued osad vs taastatud); ● koostab hinnapakkumise, selgitades tööde sisu, maksumust ja ajakava vastavalt kliendi vajadustele; ● vormistab kõik vajalikud dokumendid (kahjuaktid, fotod, hinnapakkumised) ettevõtte ja kindlustusfirma nõuete järgi.
4) kasutab kindlustusfirmade süsteeme ja tarkvara kahjukäsitluse protsessis		● kasutab kindlustustarkvara iseseisvalt ja funktsionaalselt (sisestab andmed, hangib infot); ● jälgib süsteemis kogu dokumentatsiooni korrektset sisestust ja õigeaegset edastust.
40.	Autokaubanduse teenused ja kliendi nõustamine
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused autode müügiprotsessis osalemiseks ja klientide professionaalseks nõustamiseks, lähtudes kliendi vajadustest, sõidukite omadustest ja müügikeskkonna eripäradest.
Õpiväljundid Õpilane 1) selgitab autokaubanduse toimimise põhimõtteid ja sõidukite omadusi erinevate sihtgruppide vajadusi silmas pidades			Hindamiskriteeriumid Õpilane ● kirjeldab autokaubanduse põhietappe suuliselt või kirjalikult; ● seostab erinevad sihtgrupid ja sõiduki elutsüklid, tuues vähemalt kaks näidet; ● toob näiteid erinevate sõidukitüüpide kasulikkuse kohta erinevatele sihtgruppidele ja põhjendab;
3) koostab autoremondi tööde
---	---
	hinnapakkumisi kahjustuste
	hindamise alusel
2) nõustades klienti sõiduki valikul, lähtudes selle kasutuseesmärgist ja tehnilistest näitajatest	● võrdleb sõidukite tehnilisi näitajaid koostades võrdlustabeli; ● teeb vastavalt kliendi vajadusele kirjaliku või suulise soovituse, põhjendades oma valikut tehniliste näitajate alusel; ● viib läbi kliendivestluse, kasutades sobivaid küsimusi kliendi vajaduste kaardistamiseks; ● annab vajadusel soovitusi ning põhjendab valikut tehniliste näitajate põhjal; ● kasutab korrektset erialaterminoloogiat eesti ja vajadusel inglise keeles; ● järgib suhtlemisel ettevõtte kliendisuhtluse standardeid ja hoiab ettevõtte kuvandit;
---	---	---
3) koostab ja tutvustab müügipakkumist, kasutades sobivaid argumente ja suhtlusviise	● koostab kirjaliku müügipakkumise, mis sisaldab tehnilist infot, garantiid ja lisavarustust; ● esitleb müügipakkumist suuliselt ja visuaalselt selgelt ning veenvalt; ● esineb professionaalselt ja kliendikeskselt; ● täidab tüüpilisi müügidokumente juhendite järgi; ● navigeerib ja sisestab andmeid digikeskkondades; ● järgib andmete esitamisel struktuuri ja korrektsust;
4) koostab müügiinfo, kasutades digitehnoloogiat, asjakohast sõnavara ja kujunduselemente		● koostab kuulutuse või postituse, mis on selge ja sihtrühmale sobivas stiilis;
		● kasutab kuulutuses asjakohast sõnavara ja visuaale
		● hindab oma töö esitlusvormi loetavuse ja atraktiivsuse seisukohalt;
5) planeerib varuosade varu ning koostab tellimusi ja saatelehti ettevõtte standardite järgi	● selgitab erinevused hulgi- ja jaemüügi vahel näidetega; ● kirjeldab e-kaubanduse toimimist varuosade sektoris; ● planeerib rühmatööna lao tööprotsesse arvestab logistika põhimõtteid ja korraldust, tuues näiteid; ● eristab OEM- ja järelturul tegutsevaid tarnijaid; sisestab tellimussüsteemi varuosade korrektse info; ● kasutab elektroonilisi infotehnoloogilisi töövahendeid varuosade leidmisel ja tellimisel; ● võrdleb toodete omadusi ja hindu ning teeb otsuse sobivuse koht; ● arvestab tellimuste koostamisel tarneaega ja kliendi vajadusi; ● täidab ostudokumente nõuetele vastavalt;
6) tegutseb konfidentsiaalselt ja andmekaitse põhimõtteid järgides	● käsitleb konfidentsiaalset infot vastutustundlikult järgides andmekaitse põhimõtteid; ● mõistab ja selgitab, kuidas kliendiandmete väärkasutamine võib kahjustada ettevõtte mainet.
5) planeerib varuosade varu ning
---	---
	koostab tellimusi ja saatelehti
	ettevõtte standardite järg

Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.

See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel. Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)