Legalize / Eesti / Määrus

Kutsekeskhariduse riiklik õppekava

Type Määrus

Publication 2026-02-26

Viimati uuendatud 2026-03-01

State In force

Department Haridus- ja teadusminister

Source Riigi Teataja

articles 11

Reform history JSON API

📎 Original PDF: HTM_m7_lisa27.pdf

Lisa: Puittoodete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

Mooduli nr	Mooduli nimetus		Mooduli õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP)
1.	Oskused eluks ja tööks		15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks.
Õpiväljundid Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke eluviise		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; ● analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule; ● hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; ● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; ● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; ● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; ● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; ● sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks;
2) kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel		● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid; ● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; ● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; ● analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; ● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda
	huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; ● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; ● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; ● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;
---	---
3) tegutseb seatud eesmärkide saavutamiseks vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi liikmena	● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja ● -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); ● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; ● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; ● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; ● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;
4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii endale kui ühiskonnale	● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; ● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; ● hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; ● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; ● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;
5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda arenguvajadusi tööturule sisenemiseks	● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale; ● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; ● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; ● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; ● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;
---	---
6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate ülesannete lahendamisel	● lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid; ● planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ● esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; ● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; ● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; ● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus.
7) korraldab teadlikult oma rahaasju mõistes, et oma hea finantsilise käekäigu eest vastutab vaid tema ise	● koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; ● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil; ● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; ● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske;
		● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; ● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks ● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; ● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale.
---	---	---	---
2.	Digioskuste arendamine		5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.
Õpiväljundid Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid, hinnates digisisu asjakohasust		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave; ● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - tööriistu; ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; ● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; ● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;
2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid		● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; ● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi; ● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; ● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; ● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; ● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega;
	● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;
---	---
3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse põhimõtteid	● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega; ● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale; ● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; ● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; ● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; ● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust;
4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid	● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; ● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; ● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; ● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; ● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks;
5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks	● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive; ● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; ● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; ● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.
3.	Sissejuhatus kutseõpingutesse		10 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õpingute jätkamiseks vajalikud teadmised ja oskused õpitavast valdkonnast töötervishoiu-, tööohutuse nõuetest ning õnnetusjuhtumil tegutsemise korrast.
Õpiväljundid Õpilane: 1) iseloomustab tööstuse sh kaasaegse mööblitööstuse olemust, arengut tuginedes etteantud allikatele		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● kirjeldab tööstuse ajaloolist arengut ja kaasaegset olemust, kasutades etteantud allikatest saadud teavet; ● analüüsib juhendamisel kaasaegse tööstuse põhimõtteid ja toob välja selle mõju puidutööstusele, kasutades erialast terminoloogiat; ● kirjeldab puidutöötlemise olemust, rakendusvaldkondi ja arengusuundi Eestis ja maailmas; ● kaardistab valdkondliku karjääri ja õpitee võimalused tööülesandest lähtuvalt;
2) kasutab erinevaid töömeetodeid materjalide töötlemisel käsitööriistadega, sooritades praktilisi ülesandeid		● valib tööülesande täitmiseks sobivad töömeetodid ja käsitööriistad materjali omadustest lähtuvalt; ● kasutab käsitööriistu ohutult, järgides töötervishoiu ja tööohutus nõudeid; ● kontrollib valminud detaili vastavust tööülesandele;
3) tunneb töö- ja keskkonnaohutuse		● kirjeldab töötervishoiu ja tööohutuse korraldust kooli näitel võttes aluseks organisatsioonis kehtestatud dokumentatsiooni; ● hindab etteantud töökeskkonna riskitegureid juhendmaterjali alusel; ● järgib praktilistel töödel töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, kasutades nõuete kohaselt isikukaitsevahendeid;
põhimõtteid ning ohutegureid
töökeskkonnas
		● selgitab jooniste koostamise, sealhulgas sümbolite, tähistuste ja mõõtkava kasutamise põhimõtteid, lähtudes tehnilistele joonistele kehtestatud nõuetest; ● koostab lähtuvalt tööülesandest juhendamisel etteantud detailist eskiisjoonise; ● selgitab etteantud juhendi alusel töökäskude, tehnoloogilise kaardi, raportite, saatelehtede ja valdkonnaga seotud tootmisdokumentide sisu ja vajalikkust.
4.	Puittoodete joonestamine
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused puittoodete tehniliste jooniste koostamisel, kasutades selleks nii käsitsi joonestamise töövahendeid kui ka CAD-tarkvara.
Õpiväljundid Õpilane 1) joonestab käsitsi mööbli- või puittoote detailide eskiise ja tööjooniseid vastavalt tehnilise joonestamise nõuetele		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● koostab eskiisi antud detailist, järgides proportsioone, põhivormide loogikat ja joonestamise üldpõhimõtteid. ● joonestab detaili ristprojektsioonis järgides mõõtkava, kasutab asjakohaseid joonte liike ja kujutamisvõtteid;
		● mõõtmestab ja vormistab joonise vastavalt tehnilise joonestamise reeglitele; ● kujutab erinevate puitdetailide vaateid ja lõikeid ning mõõtmestab need nõuetekohaselt; ● joonestab mööbli- või puittoote detaili tööjoonise valides kujutamisvõtted ja tähistused, mis tagavad vajaliku info detaili valmistamiseks;
---	---	---	---
2) koostab toote 2D joonised,		● joonestab CAD-tarkvara kasutades mööbli või puittoodete kooste ja detaili tööjoonise, valides kujutamisvõtted ja tähistused, mis tagavad vajaliku ülevaate detaili valmistamiseks; ● vormistab joonised nõuetekohaselt lähtudes etteantud tööülesandest, kasutades selleks CAD-tarkvara pakutavaid tööriistu ja funktsioone;
lähtudes eskiisist, näidisest või
kavandist, kasutades sobivat CAD-
tarkvara
3) kasutab CAD tarkvara, et luua		● kasutab CAD-tarkvara erinevate mudeli elementide loomiseks; ● loob toote 3D-mudeli, lähtudes tehnilisest kirjeldusest; ● valmistab 3D mudelist toote tehnilised joonised, kasutades selleks CAD-tarkvara.
kavandi põhjal toote 3D-mudel ja
tehnilised joonised
5.	Materjalid, konstruktsioonid ja liited
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused puitmaterjalide omadustest, nende otstarbekast kasutamisest ning erinevate konstruktsioonide ja liidete valmistamisest.
Õpiväljundid Õpilane 1) omab ülevaadet puiduliikidest ja puidupõhistest plaatmaterjalidest, nende omadustest erinevate tööülesannete täitmiseks		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● nimetab vähemalt viis puiduliiki ja kaks plaadimaterjali, tehes seda korrektselt ja täpselt; ● kirjeldab iga materjali omadusi, kasutades erialaseid termineid; ● selgitab materjalide sobivuse erinevates töödes, põhjendades oma valikut loogiliselt;
2) valib tööks sobiva materjali, põhjendades oma valikut tugevuse, välimuse ja töötlus võimaluste järgi		● valib tööjoonisele vastava materjali, järgides tööülesande tingimusi; ● põhjendab materjali sobivust, kasutades argumentidena tugevust, välimust ja töötluse võimalusi; ● toob välja alternatiivse materjali, selgitades selle eeliseid ja puudusi võrreldes valitud variandiga;
3) selgitab konstruktsioonilahendusi,		● kirjeldab vähemalt kolme konstruktsiooni lahendust, kasutades täpseid erialaseid termineid; ● toob iga lahenduse juurde näite, seostades selle tisleri- või ehituspuusepa tööga; ● põhjendab lahenduse sobivust, seostades seda materjali omadustega;
tuues näiteid tisleri- ja
ehituspuusepa töödest
4) valmistab detaile ja ühendab neid erinevate liidetega, järgides tööjooniseid ja mõõtetäpsust		● valmistab vähemalt kolm liidet, järgides tööjooniseid ja mõõte; ● ühendab detailid, tagades liidete tiheduse ja tugevuse; ● viimistleb liited, vältides pindmisi vigastusi ja tagades korrektse väljanägemise;
5) selgitab furnituuride, hingede ja siinide tüüpe ning nende		● ●	kirjeldab erinevaid furnituure, hingesid ja siinisüsteeme, nimetades nende tööpõhimõtted;
			seostab furnituurid ja siinid konkreetsete konstruktsioonilahendustega, selgitades sobivust kasutuskohas;
kasutusvõimalusi		● ●	võrdleb erinevaid furnituuride ja siinide lahendusi, põhjendades nende eeliseid ja puudusi;
---	---	---	---
			kasutab tootjate või paigaldusjuhenditest leitud infot, selgitades selle põhjal siinide õige kasutuse ja
			paigaldusvõimalused.
6.	Puitmaterjalide lõiketöötlemine
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemise oskuse käsitööriistadega ja puidutöötlemispinkidel, järgides õigeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid.
Õpiväljundid Õpilane 1) kavandab tööprotsessi, omades ülevaadet puitmaterjalide töötlemisel kasutatavatest käsitööriistadest ja puidutöötluspinkidest ning nende tööks ettevalmistamise ja hooldamise nõuetest, lähtudes etteantud tööülesandest		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● selgitab välja kasutatavad materjalid ja arvutab ülesande sooritamiseks vajaliku materjali koguse lähtuvalt etteantud tööülesandele; ● korraldab nõuetekohaselt oma töökoha; ● valib ja seadistab käsitööriistad (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad) lähtudes töödeldavast materjalist ja etteantud tööülesandest; ● teritab käsitööriistu, kasutades õigeid teritusvahendeid ja ohtuid töövõtteid ning hooldab neid lähtudes kasutamise juhenditest; ● valib lõikeinstrumendi, hindab selle korrasolekut ning seadistab puidutöötlemispingi lähtudes tööülesandest; ● kasutab lõikeinstrumendi käsitsemisel ja puidutöötlemispingi seadistamisel õigeid ja ohutuid töövõtteid ning isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt; ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult;
2) valmistab käsitööriistadega ja puidutöötluspinkidel puitmaterjalidest detaile ja väike tooteid, järgides kvaliteedi, töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid		● märgib, saeb, hööveldab, puurib, peiteldab, freesib, lihvib nõuetekohaselt vastavalt etteantud tööülesandele ja kvaliteedinõuetele, arvestades materjali omadusi ja ennetades võimalikke vigu; ● kasutab puitmaterjalide töötlemisel töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt ning õigeid ja ohutuid töövõtteid; ● kontrollib töö käigus tooriku, detaili vastavust tööjuhendis kirjeldatud mõõtmetele ja kvaliteedinõuetele, hinnates seda visuaalselt ja kasutades asjakohaseid töövahendeid (rakised, mõõteriistad, šabloonid) ja - võtteid; ● valmistab vastavalt tööülesandele koostu, kasutades sobivaid seotisi ning detailide ühendamiseks kasutatavaid ühendusvahendeid; ● hindab valminud detailide kvaliteeti ning vastavust tööülesandes etteantud nõuetele, vigade ilmnemisel selgitab välja nende tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi;
		● analüüsib enda toimetulekut erinevates tööülesannetes puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemisel käsitööriistade ja puidutöötluspinkidel ning hindab arendamist vajavaid aspekte; ● koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat.
---	---	---	---
7.	Digitaalsed tootmislahendused		5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaade 3D-printimise, laserlõikuse ja erialase robootika tehnoloogiatest, rakendada neid loovalt ja sihipäraselt oma erialases tegevuses.
Õpiväljundid Õpilane 1) valmistab toote kasutades laserlõikusseadet		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● õpilane valmistab ette toote lõikustöö programmi ja töötleb vastavalt juhendile; ● töötleb ohutult ja tõhusalt kasutab töötlusprogrammi ja laserlõikusseadet;
2) kasutab 3D modelleerimis programmi toote mudeli loomiseks ja 3D printimiseks		● õpilane modellerib 3D mudeli kasutades modelleerimis programmi tööriistu vastavalt tööülesandele; ● õpilane prindib enda loodud 3D mudeli kasutades 3D printerit järgides tööohutusnõudeid;
3) omab ülevaadet robootika		● kirjeldab robotite erinevaid komponente ja mootorite, arvutisüsteemide ja tarkvara ülesandeid ning nende omavahelist koostööd; ● kirjeldab robootika kasutusvõimalusi puiduvaldkonnas, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid.
kasutusvõimalustest
puiduvaldkonnas
8.	Materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel		15 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab puidu ja puidupõhiste materjalide masintöötlemise oskuse erinevatel puidutöötlemispinkidel ning nende hooldamise vastavalt juhendile, järgides õigeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) tunneb puidu ja puidupõhiste materjalide masintöötlemise põhimõtteid ning materjalide masintöötlemisel kasutatavate puidutöötlemispinkide tehnilisi võimalusi		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● iseloomustab puidutöötlemispinkide tehnilisi võimalusi puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemisel, kasutades erialast terminoloogiat; ● selgitab lõikeriistade, lihv- ja abimaterjalide valiku põhimõtteid erinevate materjalide mehaaniliseks ja lõiketöötlemiseks, arvestades puidutöötlemispingi tehnilisi võimalusi; ● iseloomustab lõikejõu ja eendekiiruse mõju töödeldava pinna kvaliteedile arvestades materjali mehaanilisi omadusi;
2) viib läbi puidutöötlemispinkide korrasoleku kontrolli ja hooldust		● viib läbi puidutöötlemispingi visuaalse ülevaatuse ja kontrollib selle töövalmidust; ● kontrollib puidutöötlemispinkidel lõiketerade, juht- ja tugilattide ja lisatarvikute täpsust ja korrasolekut;
			● valib vastavalt tööpingile tööriistad ja hooldusvahendid; ● teostab hooldustööd vastavalt hooldusjuhendile; ● puhastab, määrib ja reguleerib masina osi vastavalt vajadusele või lähtudes hooldusjuhendist;
---	---	---	---
3) valmistab lõikeinstrumendi ette tööks,			● kontrollib lõikeinstrumendi puhtust, parameetreid ja seisukorda enne kasutamist; ● valib tööülesandele sobiva lõikeinstrumendi ja valmistab selle ette kasutamiseks; ● kinnitab instrumendi tööpingile või hoidikule vastavalt ohutusnõuetele; ● veendub, et lõikeinstrument töötab töökorras ja ohutult enne töö alustamist;
järgides tööohutuse ja kasutusnõudeid
4) kavandab tööprotsessi, lähtudes			● leiab mööbli- ja puittoote jooniselt toote valmistamiseks vajalikku informatsiooni; ● planeerib materjalide kasutuse, arvutab vajaliku koguse ja rakendab töövõtteid, mis tagavad jääkide vähendamise ning ressursside säästliku kasutamise; ● kavandab tööoperatsioonide järjestuse puidu või puidupõhiste materjalide masintöötlemisel vastavalt tööülesandele;
etteantud tehnoloogilisest
dokumentatsioonist ja tööülesandest,
tagades materjali efektiivse ja säästliku
kasutuse
5)	seadistab puidutöötlemispingi ja		● ● ●
	korraldab nõuetekohaselt oma töökoha
	järgides etteantud juhiseid


			● töötleb kvaliteedinõudeid järgides puitu ja puidupõhiseid materjale, rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; ● ladustab töödeldud detailid või tooted arvestades puitmaterjalide ladustamise nõudeid; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi; ● töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes tööülesandes etteantud kvaliteedinõuetest; ● kasutab töövahendeid, tarvikuid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja efektiivselt; ● kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid;

7) analüüsib juhendamisel			● tuvastab etteantud tootmisprotsessis etapid, kus tekivad jäätmed ja tootmiskadu; ● selgitab jäätmete ja kadude tekkepõhjuseid, seostades neid tootmise efektiivsuse ja kestlikkusega; ● rakendab konkreetseid meetodeid jäätmete vähendamiseks ja ressursside kasutuse tõhustamiseks; ● hindab rakendatud meetodite mõju jäätmete vähendamisele ja tootmise keskkonnasõbralikkusele, kasutades analüüsitulemusi edasisteks parendusteks
tootmisprotsessis tekkivaid jäätmete ja
kadude põhjuseid ja nende
vähendamise võimalusi kestliku
tootmise põhimõttetest lähtudes
9.		CNC tööprogrammi koostamine
6)	valmistab tööpingil mehaanilise või
---	---	---
	lõiketöötlemise teel toorikuid, detaile
	või tooteid, arvestades materjalide
	omadusi ja j	ärgides kvaliteedi,
töötervishoiu, töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija arendab oskust koostada, kontrollida ja optimeerida puidutöötlemise CNC-tööprogramme, rakendades CAD/CAM tarkvara ning lõiketeooria põhimõtteid.
---	---	---	---
Õpiväljundid Õpilane: 1) koostab tööülesande alusel uue tööprogrammi, kasutades CAD/CAM tarkvara		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● tõlgendab tööjoonist ja valib sobivad tööoperatsioonid ning nende järjestuse; ● kasutab CAD/CAM tarkvara tööprogrammi koostamiseks ja ekspordib faili sobivas vormingus; ● arvestab programmi koostamisel materjali omaduste ja seadme tehniliste võimalustega; ● simuleerib programmi ja kontrollib selle loogilisust enne seadmesse saatmist;
2) kontrollib tööprogrammi vastavust tööülesandele ja vajadusel korrigeerib selle sisu ja parameetreid		● võrdleb programmi tööjoonise või tehnoloogilise dokumentatsiooniga; ● tuvastab programmis vead või ebatäpsused ning muudab sobivalt parameetreid ja tööoperatsioone; ● salvestab korrigeeritud programmi uue versioonina ja dokumenteerib muudatused;
3) selgitab lõiketeooria põhimõisteid ja		● kirjeldab erinevaid lõike viise ja seostab need materjali lõike suuna ning tööriistaga; ● selgitab, kuidas lõikeviis mõjutab pinna kvaliteeti ja töötluse täpsust; ● võrdleb lõike meetodeid ning põhjendab nende sobivust erinevates tööolukordades;
kirjeldab puidu töötlemisel
kasutatavaid lõikeviise
4) arvutab tööülesande põhjal lõikerežiimi parameetrid ning teisendab vajalikud mõõtühikud		● arvutab lõikekiiruse, ettenihke hambale ja lõikevõimsuse antud lähteandmete põhjal; ● teisendab õigesti pikkuse ja kiiruse ühikuid; ● põhjendab tehtud arvutuste seost lõikeprotsessi praktilise läbiviimisega nt kuidas ettenihe mõjutab töökiirust ja pinna kvaliteeti.
10.	Materjalide lõiketöötlemine CNC töötlemiskeskustel		10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija loob tööprogrammi ning seadistab, kasutab ja hooldab CNC puidutöötlemiskeskust, täites tööülesandeid ohutult, täpselt ja kvaliteedinõuetele vastavalt.
Õpiväljundid Õpilane: 1) koostab tööülesande alusel uue tööprogrammi, kasutades CAD/CAM tarkvara		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● tõlgendab tööjoonist ja valib sobivad tööoperatsioonid ning nende järjestuse; ● kasutab CAD/CAM tarkvara tööprogrammi koostamiseks ja ekspordib faili sobivas vormingus; ● arvestab programmi koostamisel materjali omaduste ja seadme tehniliste võimalustega; ● simuleerib programmi ja kontrollib selle loogilisust enne seadmesse saatmist;
2) kontrollib tööprogrammi vastavust tööülesandele ja vajadusel korrigeerib selle sisu ja parameetreid		● võrdleb programmi tööjoonise või tehnoloogilise dokumentatsiooniga; ● tuvastab programmis vead või ebatäpsused ning muudab sobivalt parameetreid ja tööoperatsioone; ● salvestab korrigeeritud programmi uue versioonina ja dokumenteerib muudatused;
3) paigaldab ja vajadusel vahetab lõikeriistad ja agregaadid ning aktiveerib need masina juhtsüsteemis		● kontrollib lõikeriistade ja agregaadi sobivust ja seisukorda; ● paigaldab tööriista või agregaadi tööriista hoidikusse vastavalt juhendile; ● kirjeldab ja aktiveerib tööriista masina juhtsüsteemis;
			● kontrollib lõikeriista pöörlemissuuna ja paigalduse õigsust;
---	---	---	---
4) seadistab CNC puidutöötlemiskeskuse			● impordib tööprogrammi seadmesse, kasutades sobivat andmeedastusviisi; ● kontrollib ja vajadusel korrigeerib nullpunkti, tööasendit ning tööriistade seadistust; ● testib seadistust kuivkäigul või katsetükil ning teeb vajadusel täpsustusi;
tööprogrammi käivitamiseks
			● jälgib tööprotsessi ja reageerib õigesti vigade või tõrgete ilmnemisel; ● kasutab sobivaid mõõtevahendeid detailide pisteliseks kontrollimiseks töö käigus; ● võrdleb mõõtmistulemusi tööjooniste ja tehnoloogiliste nõuetega; ● dokumenteerib vajadusel mõõtmistulemused ja teavitab kõrvalekalletest;
6) tagab töö käigus ohutuse ja korraldab			● veendub enne töö alustamist, et turvaalad on vabad ja töötingimused vastavad ohutusnõuetele; ● kasutab töö käigus sobivaid isikukaitsevahendeid ning töötab ohutult ja korrapäraselt; ● ladustab valminud detailid korrektselt ja ohutult, arvestades nende omadusi ja töökoha korraldust;
detailide ladustamise vastavalt
töökorraldusele
7) teostab CNC töötlemiskeskuse			● teostab hooldustööd vastavalt hooldusjuhendile; ● puhastab, määrib ja reguleerib masina osi vastavalt vajadusele või lähtudes hooldusjuhendist.
korrasoleku kontrolli ja hooldust
11.		Praktika
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija osaleb ettevõtte tootmisprotsessis, töötab puidutöötlemisseadmetel ja valmistab etteantud juhiste alusel puidust toorikuid või detaile.
Õpiväljundid Õpilane 1) seab praktika eesmärgid ja kavandab tööülesanded lähtudes spetsialiseerumisest ja ettevõtte profiilist			Hindamiskriteeriumid Õpilane ● kaardistab realistlikud, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud eesmärgid, arvestades erialaseid oskusi ja praktika keskkonda; ● koostab juhendaja toel tööülesannete ja ajakavaga tegevusplaani, mis vastab praktikaperioodi eesmärkidele;
	seab praktika eesmärgid ja kavandab
	tööülesanded lähtudes
	spetsialiseerumisest ja ettevõtte
	profiilist
2)	tutvub ettevõtte töökorralduse ja		● järgib ettevõtte töökorraldust, tööaega ning sisekorraeeskirju; ● osaleb tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja kinnitab osalemise vastavalt ettevõtte korrale;
	juhendmaterjalidega ning järgib neid
	kogu praktika jooksul
3)	valmistab puidust detaile või		● valib ja valmistab ette tööriistad ning seadmed vastavalt juhendile ja tööülesandele; ● töötleb materjali vastavalt tööjoonisele ja ettevõtte juhistele; ● kontrollib valmistatud detailide mõõtmeid ja pinnakvaliteeti, kasutades selleks ettenähtud vahendeid.a ajakavaga tegevusplaani, mis vastab praktikaperioodi eesmärkidele;
	pooltooteid ettevõtte tööprotsessis
	osaledes
4) seadistab ja käsitseb puidutöötlemisseadmeid juhendaja toel või iseseisvalt			● seadistab masina vastavalt tööülesandele ja ohutusnõuetele; ● kontrollib seadistuse täpsust ja tööriistade seisukorda enne töö alustamist; ● töötab masinal ohutult ja efektiivselt, järgides ettevõtte protseduure;
5)	järgib praktika käigus tööohutuse ja		● kasutab isikukaitsevahendeid ja rakendab tööriistade ning masinatega töötamisel ohutuid töövõtteid;
töökeskkonna nõudeid	● kontrollib töökoha ja seadmete ohutust enne töö alustamist ja töö käigus; ● tegutseb tõrgete või ohuolukorra ilmnemisel juhistele vastavalt ja teavitab juhendajat;
---	---	---
6) analüüsib oma tegevust praktikal ja dokumenteerib selle korrektselt	● ● ●	arutab tööprotsessi ja meeskonnatööd juhendajaga ning hindab enda panust;
		täidab praktikapäevikut elektrooniliselt, kirjeldades tööülesandeid ja esitab selle juhendajale
		hindamiseks;
		koostab praktikaaruande, kasutab erialast terminoloogiat, analüüsib oma tegevust ning esitab aruande
		juhendi kohaselt.
12.	Mööbli ja puittoodete valmistamise tehnoloogia		4 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised mööbli ja puittoodete valmistamise põhimõtetest, materjalidest ja tehnoloogilistest protsessidest. Õpilane mõistab erinevate tehnoloogiate rakendusvaldkondi ning oskab analüüsida nende sobivust erinevate toodete valmistamisel, arvestades kvaliteedi- ja ohutusnõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) kirjeldab mööbli ja puittoodete valmistamise tehnoloogilise protsessi põhilisi etappe		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● selgitab puittoodete valmistamise üldist protsessi alates materjali ettevalmistusest kuni viimistluseni; ● toob välja erinevate tootmisetappide eesmärgid ja seosed; ● kirjeldab, millised tegurid mõjutavad tehnoloogilise protsessi kvaliteeti ja tulemuslikkust;
2) selgitab mööbli ja puittoodete valmistamisel kasutatavaid materjale ja nende omadusi		● loetleb ja iseloomustab peamised puitmaterjalid ja nende kasutusvaldkonnad; ● selgitab, kuidas materjali omadused mõjutavad valmistusviisi ja toote kvaliteeti; ● kirjeldab, kuidas materjalide valik sõltub toote funktsioonist ja otstarbest;
3) kirjeldab mööbli ja puittoodete		● selgitab, milliseid seadmeid ja töövõtteid kasutatakse erinevates tööetappides; ● kirjeldab, kuidas tootmisviisid erinevad käsitsi, poolautomaatse ja automatiseeritud töö korral; ● toob näiteid, kuidas tehnoloogia valik mõjutab tootmise efektiivsust ja kvaliteeti;
valmistamisel kasutatavaid töövõtteid,
seadmeid ja tehnoloogiaid
4) analüüsib mööbli ja puittoodete valmistamise tehnoloogiate mõju töö kvaliteedile, ohutusele ja keskkonnale		● selgitab, millised on levinumad kvaliteedi- ja ohutusnõuded puittoodete valmistamisel; ● analüüsib, kuidas erinevad tehnoloogiad mõjutavad tööohutust ja keskkonnahoidu; ● põhjendab, miks on oluline järgida säästliku tootmise ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid.
13.	Praktika		28 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ettevõtte tööprotsessis mööbli- või puitelemente tööjooniste ja juhiste alusel ning osaleb toote viimistluses või kokkupanekus.
Õpiväljundid		Hindamiskriteeriumid
Õpilane: 1) seab praktika eesmärgid ja kavandab tööülesanded lähtudes spetsialiseerumisest ja ettevõtte profiilist		Õpilane: ● kaardistab realistlikud, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud eesmärgid, arvestades erialaseid oskusi ja praktika keskkonda; ● koostab juhendaja toel tööülesannete ja ajakavaga tegevusplaani, mis vastab praktikaperioodi eesmärkidele;
---	---	---	---
	seab praktika eesmärgid ja kavandab
	tööülesanded lähtudes
	spetsialiseerumisest ja ettevõtte
	profiilist
2)	tutvub ettevõtte töökorralduse ja	● järgib ettevõtte töökorraldust, tööaega ning sisekorraeeskirju; ● osaleb tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja kinnitab osalemise vastavalt ettevõtte korrale;
	juhendmaterjalidega ning järgib neid
	kogu praktika jooksul
3) valmistab tööülesande alusel tooteid		● tõlgendab tööjooniseid või tööjuhiseid ning valmistab nende alusel vajaliku detaili; ● kasutab käsitööriistu ja masinaid vastavalt ettevõtte tavadele ja ohutusjuhistele; ● viib töö lõpuni ettenähtud aja jooksul ning kontrollib kvaliteeti enne üleandmist;
või detaile, lähtudes spetsialiseerumise
tööprotsessi eripärast ja kasutades
ettevõttes kehtivaid töövõtteid ning
tööriistu
4)	järgib praktika käigus tööohutuse ja	● kasutab isikukaitsevahendeid ja rakendab tööriistade ning masinatega töötamisel ohutuid töövõtteid; ● kontrollib töökoha ja seadmete ohutust enne töö alustamist ja töö käigus; ● tegutseb tõrgete või ohuolukorra ilmnemisel juhistele vastavalt ja teavitab juhendajat;
	töökeskkonna nõudeid
5) analüüsib oma tegevust praktikal ja dokumenteerib selle korrektselt		● ● ●	arutab tööprotsessi ja meeskonnatööd juhendajaga ning hindab enda panust;
			täidab praktikapäevikut elektrooniliselt, kirjeldades tööülesandeid ja esitab selle juhendajale
			hindamiseks;
			koostab praktikaaruande, kasutab erialast terminoloogiat, analüüsib oma tegevust ning esitab aruande
			juhendi kohaselt.
14.	Mööbli kavandamine		10 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mööbliesemete kavandamiseks, materjali kulu arvutamiseks ning tootmise ettevalmistamiseks tehnoloogiakaartide abil.
Õpiväljundid Õpilane 1) analüüsib mööbli funktsionaalseid ja esteetilisi nõudeid, arvestades ergonoomika ja ohutuse põhimõtteid		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● toob välja mööblieseme kasutuskoha, sihtotstarbe ja sihtrühma vajadused; ● selgitab, kuidas lahendus vastab ergonoomika ja tööohutuse nõuetele; ● põhjendab erinevaid esteetilisi lahendusi;
2) kavandab disaini- ning		● analüüsib erinevate materjalide omadusi ja sobivust tootmises;
tootmisprotsessi, et kasutada materjale		● kasutab ressursisäästlikke disainivõtteid (nt moodul- ja komponendipõhine disain), et vähendada materjalide raiskamist ja lihtsustada taaskasutust; ● kavandab tootmisprotsessi, mis vähendavad tootmisjääke ja suurendavad materjalide efektiivsust; ● hindab kavandatud lahenduste mõju ressursikasutuse tõhususele ja keskkonnamõjule, kasutades sobivaid mõõdikuid;
---	---	---	---
(puit, klaas, plast, tekstiil) sihipäraselt,
keskkonnasõbralikult ja efektiivselt,
vähendades raiskamist ja suurendades
ressursi kasutuse tõhusust
3) loob mööblieseme kavandi ja prototüübi, kasutades digitaalseid töövahendeid		● koostab mööblieseme kavandi ja digitaalsed visandid, korrektselt ja loetavalt. ● valmistab mööblieseme prototüübi, järgides kavandit, täpselt ja proportsioone hoides;
4) valib materjalid ning furnituuri,		● valib mööblieseme materjalid, arvestades selle funktsiooni ja koormusi, otstarbekalt ja põhjendatult; ● valib furnituuri, tagades mööblieseme töökindluse ja kasutusmugavuse, sobivalt kavandi lahendusega; ● põhjendab oma materjali- ja furnituuri valikut, arvestades keskkonnasäästlikkust ja majanduslikku otstarbekust, argumenteeritult ja loogiliselt;
arvestades mööbli otstarvet ja
kestlikkust
5) arvutab välja materjalikulu ja koostab detailide tabeli ja tehnoloogiakaardid mööbli valmistamiseks		● arvutab vajalike materjalide kogused, lähtudes kavandist, täpselt ja kontrollitavalt; ● koostab detailide tabeli, esitades mõõdud, kogused ja materjalide kirjeldused, süsteemselt ja loetavalt; ● kirjeldab töö järjestuse, järjestades etapid loogiliselt, täielikult ja arusaadavalt; ● koostab nõuetekohaselt tehnoloogiakaardi, kasutades digitaalseid vahendeid.
15.	Eritellimusmööbli valmistamine		12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused eritellimusmööbli projekteerimiseks ja valmistamiseks arvestades klientide vajadusi ja soove.
Õpiväljundid Õpilane: 1) koostab kliendi vajadustest lähtuva lähteülesande, kavandab mööblieseme ja esitab selle joonistena		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● selgitab välja kliendi ootused ja nõuded, kasutades sobivaid küsimuste esitamise tehnikaid; ● koostab lähteülesande, kus on kirjas mõõdud, funktsioonid ja erisoovid; ● märgib lähteülesandes võimalikud piirangud (ruum, eelarve, tehnoloogia); ● koostab kavandi, mis sisaldab vaateid, mõõte ja proportsioone; ● kasutab CAD-programmi põhi tööriistu täpsete tööjooniste loomiseks;
2) valib kavandatud tootele materjalid, furnituuri ja viimistlusviisid ning valmistab mööblieseme, kasutades statsionaarseid, elektrilisi ja käsitööriistu		● valib materjalid arvestades tugevust, kestvust ja funktsionaalsust; ● põhjendab furnituuri ja viimistluslahenduste sobivust kavandi ja kliendi vajadustega; ● võrdleb valikuid hinna ja keskkonnasäästlikkuse aspektist; ● valmistab mööblieseme kasutades tööriistu ja seadmeid ohutult ja eesmärgipäraselt; ● järgib tööprotsessis kvaliteedi nõudeid;
		● valmistab detailid ette viimistluseks, puhastades ja lihvides pinnad ühtlaselt ning järgides ohutus- ja tervisekaitsenõudeid; ● viimistleb pinna ühtlaselt ja kvaliteetselt, järgides tootja juhiseid ning tööohutust; ● kontrollib ja hindab viimistluse tulemust, tuvastades võimalikud vead (nt ebatasasused, toonierinevused) ning teeb vajadusel parandused;
---	---	---	---
4) analüüsib valminud toodet ja teeb parendusettepanekuid		● valminud ese vastab kliendi vajadustele ja on kasutatav; ● võrdleb toodet lähteülesande ja kavandiga; ● toob välja töö tugevused ja nõrkused; ● pakub välja realistlikke lahendusi toodete täiustamiseks.
16.	Mööbli paigaldamine		4 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mööbli korrektseks paigaldamiseks tööjooniste ja juhiste järgi, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid ning järgides tööohutust ja kvaliteedinõudeid.
Õpiväljundid Õpilane: 1) leiab töö jooniselt vajaliku info ja planeerib paigaldusetapid ning vajalikud töövahendid		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● paneb paika paigaldus järjekorra vastavalt tööjoonistele ja juhistele; ● määrab vajalikud töövahendid ja tarvikud vastavalt tööjoonistele ning juhendile; ● iseloomustab sisseehitatud mööbli tüüpe ja nende kasutusvaldkondi, kasutatavaid materjale ja furnituuri toodete valmistamisel
2) paigaldab mööbli, järgides tööjooniseid, juhiseid, tööohutust ja ergonoomika nõudeid		● kontrollib tööjoonise vastavust ruumi tegelikele mõõtmetele ning tellimuse lähteülesandele, tuvastades võimalikud mõõtmisvead ja ebakõlad enne tööde alustamist; ● analüüsib võimalikke riske paigaldustöödele ja pakub välja lahendused probleemide ennetamiseks; ● ühendab meeskonnatööna mööbli detailid vastavalt joonisele ja juhistele; ● paigaldab eseme vastavalt joonistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● kontrollib paigalduse täpsust ja tasapinnalisust, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid; ● hindab paigalduse vastavust kvaliteedinõuetele ja parandab võimalikud vead; ● järgib tööprotsessis tööohutusnõudeid ja ergonoomikat; ●
3) paigaldab ja reguleerib uksed, sahtlid		● valib tööülesandest lähtudes uksehinged, sahtlisiinid või muud furnituurid; ● paigaldab ja reguleerib meeskonnatööna uksed, sahtlid ja muud liikuvad koosted vastavalt joonisele ja juhistele; ● paigaldab meeskonnatööna erinevad tehnikad vastavalt juhistele ja juhenditele; ● veendub paigalduse kvaliteedis ja korrastab nõuetekohaselt tööala.
muud liikuvad koosted ja tehnika
vastavalt tehnilistele nõuetele ja
joonistele
17.	Pehme mööbli karkassi valmistamine		4 EKAP
---	---	---	---
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mööbli karkassi koostamise tööprotsessi kavandamiseks, detailide komplekteerimiseks ning karkassi monteerimiseks vastavalt joonistele või näidistele.
Õpiväljundid Õpilane 1) kavandab töö ülesandest lähtuvalt tööprotsessi mööbli karkassi koostamiseks		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● koostab tööprotsessi kavandi, mis sisaldab kõiki vajalikke tööetappe ja tegevusi; ● arvestab kavandi koostamisel tööülesande sisu, töövahendeid ja materjale; ● kavand on loogiline, järjepidev ja ajaliselt teostatav;
2)komplekteerib ja monteerib etteantud materjalidest toote erinevate osade detailid, järgides toote joonist või näidist		● valib õiged detailid vastavalt joonisele või näidisele; ● kontrollib detailide mõõtude ja kvaliteedi vastavust nõuetele; ● komplekteerib tööülesande põhjal etteantud toote karkassi koostamiseks vajalikud detaili; ● järgib detailide õiget monteerimis järjekorda; ● karkass on kokku pandud kindlalt, täpselt ja kvaliteedi nõuetele vastavalt;
3) järgib töötervishoiu, tööohutus- ja		● kasutab isikukaitsevahendeid ja töövahendeid nõuetekohaselt; ● järgib keskkonnasäästlikke töövõtteid (jäätmete sorteerimine, materjalide säästlik kasutamine);
keskkonnaohutusnõudeid mööbli karkassi
koostamisel
18.	Pehme mööbli polsterdamine		10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused pehme mööbli polsterdamiseks ja monteerimiseks, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja töövõtteid ning järgides tööohutust ja kvaliteedinõudeid
Õpiväljundid Õpilane 1) polsterdab liimitud karkassi arvestades tööde järjekorda, karkassi ja pealistusmaterjalide eripära, kasutades optimaalseid töövõtteid		Hindamiskriteeriumid Õpilane ● kavandab töö ülesandest lähtuvalt tööprotsessi pehme mööbli karkassi polsterdamiseks; ● nimetab ülesande põhjal erinevate polsterdus materjalide tüüpe ja kasutuskohti, kasutab erialast sõnavara; ● nimetab polsterdamisel kasutatavad seadmeid ja kirjeldab nende tööpõhimõtted; ● valib töö juhendi põhjal polsterdus materjalid ja töövahendid; ● kontrollib materjalide kvaliteeti ja vastavust tehnoloogia kaardil määratud mõõtudele; ● liimib ettevalmistatud karkassile pehmendus- ja alusmaterjalide detailid vastavalt etteantud tehnoloogiakaardile, kasutades optimaalseid töövõtteid ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid;
2) täidab etteantud materjaliga selja- ja istmepadjad ning paigaldab ehisdetailid, arvestades karkassi- ja pealistusmaterjalide eripära ja tööde järjekorda		● topib selja ja istmepadjad lukustatavasse kattesse, arvestades pealistus- ja pehmendus materjalide eripära, vajadusel kasutades ettenähtud abivahendeid ja arvestades tööde järjekorda; ● paigaldab vastavalt tehnoloogiakaardile nööbid, pilastrid või ehisdetailid, arvestades pealistus- ja pehmendus materjalide eripära;
---	---	---	---
3) paigaldab kinnitusvahendid, monteerib		● paigaldab vastavalt tehnoloogiakaardile nööbid, pilastrid või ehisdetailid, arvestades pealistus- ja pehmendus materjalide eripära; ● paigaldab kinnituskonksud, “stopperid” ja mehhanismid vastavalt tehnoloogiakaardile; ● paigaldab või monteerib osad vastavalt tootele, ● komplekteerib toote vastavalt tehnoloogiakaardile, kasutades ergonoomilisi töövõtteid; ● selgitab vastavalt ülesandele erinevate karkassi mehhanismide eesmärke ja tüüpe; ● valib vastavalt ülesandele erinevad pakkematerjalid ja kinnitusvahendid; ● pahendab toote kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid ● ladustab toote kaitstes teda võimalike kahjustuste eest.
ja komplekteerib toote, vastavalt
tehnoloogiakaardile
4) valmistab toote ette transpordiks
kasutades sobivaid materjale,
töövahendeid ja -võtteid
19.	Pehme mööbli kattematerjalide juurdelõikus ja õmblemine		12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mööblikatete õmblemiseks, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja töövõtteid ning järgides tööohutust ja kvaliteedinõudeid
Õpiväljundid Õpilane: 1) kavandab tööülesandest lähtuvalt tööprotsessi, pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide juurdelõikuseks ja õmblemiseks		Hindamiskriteeriumid Õpilane: ● eristab näidiste põhjal alus- ja pealistusmaterjale; nimetab nende omadused ja kasutusalad; ● kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda; ● valib materjalid ja töövahendid lähtuvalt etteantud töö ülesandest, järgides materjalide säästliku kasutamise põhimõtet;
2) koostab lõikekaardi ja paigutab etteantud alus- või pealistusmaterjalid töölauale, arvestades etteantud juhiseid		● koostab ülesande alusel materjalile lõike kaardi vastavalt materjali omadustele ja mustrile, arvestades nende säästlikku kasutamise põhimõtteid; ● märgistab etteantud materjalid vastavalt tehnoloogiakaardid esitatud andmetele; ● paigutab etteantud alus- või pealistusmaterjalid töölauale, arvestades tellitud toote kogust ja lõike kaarti ning tööergonoomika põhimõtteid lõikab välja liimitavad ja õmmeldavad detailid järgides lõikejoon ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid;
3) lõikab välja ja komplekteerib		● komplekteerib detailid vastavalt toote osadele järgides tehnoloogiakaarti; ● valmistab õmblusmasina (masinad) ette ja seadistab need, arvestades kasutatavaid materjale, tehnoloogiakaarti ja õmblemise tehnikaid;
liimitavad ja õmmeldavad detailid,
kasutades asjakohaseid töövahendeid ja
–võtteid
4) õmbleb mööblikatte, järgides etteantud		● õmbleb mööblikatted, kasutades erinevaid tehnikaid ja järgides tehnoloogiakaarti ja kasutades

📎 Original PDF: HTM_m8_lisa28.pdf

Lisa: Põllumajanduse ja veterinaaria õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.

See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel. Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)