Raudtee tehnokasutuseeskiri

(1) Rong võetakse jaama vastu üldjuhul avatud sissesõidufooriga, vabale, tehnokorraldusaktis ettenähtud teele. Rong, millele ei ole jaamas peatust ette nähtud, lastakse üldjuhul läbi peatee kaudu. Liikluskorraldaja peab tagama rongi õigeaegseks vastuvõtuks vaba tee.

(2) Jaamades, kus liikluskorraldusvahenditega on loodud liikluse ja reisija ohutust tagavad tehnilised eeldused, tohib jaama saabuvat mootorrongi vastu võtta jaama peateele või vastuvõtu-saateteele, mis on hõivatud varem saabunud mootorrongiga. Mootorrongide koosseisude ohutu ühendamise toimingud kehtestatakse raudteeveeremi valdaja juhendiga. Vastassuunaliste mootorrongide üheaegne vastuvõtmine samale vastuvõtu-saateteele on keelatud.

(3) Pääste- ja töörongide, abi- ja üksikvedurite, lumesahkade, teemasinate ja mittemahatõstetavate dresiinide jaamateede vabadele lõikudele vastuvõtmise kord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

(4) Liikluskorraldajal ei ole lubatud avada rongile sissesõidufoori veendumata, et vastuvõtumatk on valmis, pöörangud lukustatud, vastuvõtutee vaba ja manöövritööd vastuvõtumatka pöörmetel ning väljumisega vastuvõtumatka pöörmetele katkestatud.

(5) Sissesõidufoori võib avada jaamakorraldaja või tema korraldusel jaama tsentralisatsiooniposti operaator, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšer.

(6) Sissesõidufoor peab automaatselt sulguma pärast saabuva rongi esimese rattapaari möödumist sissesõidufoorist. Jaamas, kus ei ole elektrilisi rööbasahelaid, sulgeb sissesõidufoori pärast saabuva rongi möödumist sissesõidufoorist jaamakorraldaja, jaama tsentralisatsiooniposti operaator või pöörmeseadja või muu volitatud töötaja tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

(7) Jaamakorraldaja ja dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetšer on enne rongi vastuvõtmist kohustatud:

1) veenduma, et vastuvõtutee on vaba;

2) katkestama vastuvõtuteele või -matkale väljuvad manöövritööd;

3) valmistama matka rongi vastuvõtuks;

4) avama sissesõidufoori.

(8) Jaamakorraldaja ja dispetšeri tegevuse täpne kord rongi jaama vastuvõtul kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

(9) Rongide üheaegne vastuvõtmine vastassuundadest jaama ei ole lubatud, kui jaama sissesõidutee paikneb kas või ühelt poolt kestvuslangul ja vastassuunaliste rongide vastuvõtumatk ei ole kestvuslangu poolsest vastuvõtumatkast eraldatud kaitseumbteega või teede vastastikuse asetusega.

(10) Kaheteelise liini jaamas ei ole vastassuunarongide üheaegne vastuvõtmine lubatud, kui sellelt jaamavahelt, kus pidurdusmaa pikkune lang on järsem kui 6‰, saabuva rongi vastuvõtumatka pikendus ristub reisirongi vastuvõtumatkaga.

(11) Jaamas, kus rongide üheaegne vastuvõtmine ei ole lubatud, võetakse nende üheaegsel jaamale lähenemisel esimesena vastu see rong, mille peatumiseks suletud sissesõidusignaali juures või uuesti liikuma hakkamiseks on tingimused vähem soodsad.

(12) Jaama saabuv rong peab peatuma vastuvõtutee väljasõidufoori ja piirdetulba vahel. Jaamas, kus vastuvõtutee väljasõidufoor puudub, peab jaama saabuv rong peatuma piirdetulpade vahel. Juhul kui rongi saba jääb piirdetulba taha, on signalist või pöörmeseadja kohustatud sellest kohe ette kandma jaamakorraldajale, kes võtab tarvitusele abinõud rongi paigutamiseks vastuvõtutee kasuliku pikkuse piiridesse.

(13) Jaamas, kus on pöörmete elektritsentralisatsioon, kontrollib rongi paiknemist vastuvõtutee kasuliku pikkuse piires jaamakorraldaja, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšer juhtimisseadme näitude järgi. Kui rongi ei saa paigutada vastuvõtutee kasuliku pikkuse piiridesse, peavad dispetšer ja jaamakorraldaja rakendama abinõusid raudteeveeremi ohutu liikumise tagamiseks naaberteedel.

(14) Dispetšeri, jaamakorraldaja, signalisti ja pöörmeseadja tegevuse täpne kord rongi vastuvõtmisel ning erandkorras rongi vastuvõtmisel jaama sissesõidufoori keelava näidu või kustunud põhitulede korral, kutsesignaali järgi või jaamakorraldaja eriloaga kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

§ 38. Rongi saatmine

(1) Jaamakorraldajal on keelatud rongi saata ühe- või kaheteelisele jaamavahele ja kaheteelise jaamavahe vastassuunalisele teele ilma selle jaama jaamakorraldaja nõusolekuta, kuhu rong saadetakse. Automaatblokeeringuga jaamavahele saadetakse rong dispetšeri korralduse alusel pärast esimese blokkpiirkonna vabanemist, arvestades sõidusuunda. Dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas saadetakse rong jaamavahele dispetšeri korraldusel.

(2) Jaamakorraldaja või dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetšer on enne rongi jaamavahele saatmist kohustatud:

1) veenduma, et jaamavahe ja automaatblokeeringuga jaamavahel esimene blokkpiirkond sõidusuunas on vaba;

2) katkestama manöövritööd väljasõiduga rongi saatematkale;

3) valmistama saatematka;

4) veenduma, et rongikoosseisu tehnohoole ja kommertsülevaatus on lõpetatud;

5) avama väljasõidufoori või andma raudteeveeremi juhile muu kehtestatud sõiduloa jaamavahe hõivamiseks.

(3) Väljasõidufoori peab jaamakorraldaja avama isiklikult või tema korraldusel tsentralisatsiooniposti operaator. Dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas avab väljasõidufoori dispetšer.

(4) Dispetšeri, jaamakorraldaja, signalisti ja pöörmeseadja täpne tegevuskord rongi saatmisel kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

§ 39. Rongi liikumise põhimõtted

(1) Olenevalt raudtee tehnilisest seisukorrast ja kasutatavast raudteeveeremi tüübist määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja rongide suurimad piirkiirused, millest lähtutakse liiklusgraafiku koostamisel. Kõrvalteele sõitmisel üle pöörmete ei tohi raudteeveeremi kiirus olla pöörmetel:

1) riströöpa margiga 1/11 või järsem üle 40 kilomeetri tunnis;

2) R65 ja UIC 60 või 60E1 tüüpi rööbastega 1/11 riströöpa margiga pöörmetel üle 50 kilomeetri tunnis;

3) sümmeetrilistel 1/11 riströöpa margiga pöörmetel üle 70 kilomeetri tunnis;

4) 1/18 riströöpa margiga pöörmetel üle 80 kilomeetri tunnis;

5) 1/9 riströöpa margiga pöörmetel reisirongiga liikudes üle 25 kilomeetri tunnis.

(2) Rongiliikluse reguleerimisel kasutatakse foorides järgmisi põhisignaalvärve:

1) roheline – lubab sõita ettenähtud kiirusega;

2) kollane – lubab sõita, kuid nõuab kiiruse vähendamist;

3) punane – nõuab peatumist.

(3) Ühe kollase mittevilkuva tulega foorist tohib rongiga mööduda sellise kiirusega, mis rongi tööpidurdamisel tagab peatumise järgmise keelava näiduga foori ees. Automaatblokeeringuga liinil ühe kollase mittevilkuva tulega foorist, mille kaugus järgmisest foorist või põhifoorist on rongi täielikul tööpidurdamisel vajalikust pidurdusmaast lühem, võib rongiga mööda sõita raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud kiirusega.

(4) Foorisignaal on käsk ja seda tuleb täita vastuvaidlematult. Kustunud foorituled muudes foorides kui hoiatusfooris automaatblokeeringuta liinidel ning tõkke- ja kordusfooris, foorisignaali ebaõige või arusaamatu näit ning muude signaalvahenditega ebaõige või arusaamatu signaali andmine nõuavad peatumist. Erandjuhul tohib keelava näiduga, samuti arusaamatu näidu või kustunud tulega foorist mööda sõita raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud korras.

§ 40. Rongide liikumise kord

§ 41. Manöövritöö

(1) Manöövreid tohib jaamateel teha ainult jaamakorraldaja, manöövrit korraldava dispetšeri, sorteerimismäe korraldaja või pargikorraldaja korraldusel, dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšeri korraldusel. Nende töötajate kohustuste täpne tööjaotus manöövritöö korraldamisel määratakse tehnokorraldusaktiga.

(2) Manöövritöökäskude põhiliseks edastamise vahendiks on raadioside ning vajadusel ka kahepoolne pargiside. Manöövrisignaale on lubatud anda ka käsisignaalvahenditega määruse lisas 3 sätestatud korras.

(3) Manöövriveduri liikuma panemine, lubatud suurimad kiirused manöövritel, manöövritööd peateel ja väljasõiduga jaamavahele, manöövrite tegemise kord jaamades, mille teed paiknevad kallakul, ja manöövrite kord jaamades, kus vagunite sorteerimiseks kasutatakse mäeseadmeid või eriprofiiliga väljatõmbeteesid, kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga ning tehnokorraldusaktiga.

(4) Jaamateel peab raudteeveerem paiknema piirdetulpadega piiratud teeosal. Jaamateel veovahendita seisev rongikoosseis, vagun ja muu raudteeveerem peavad iseveeremise vältimiseks olema pidurkingade või käsi(seisu)piduritega kindlalt kinnitatud. Raudteeveeremi kinnitamise kord kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga ning tehnokorraldusaktiga. Jaamateel seisval kinnist tüüpi vagunil, mis pole seotud veondusoperatsioonide, puhastamise, desinfitseerimise või remondiga, peavad uksed olema kinni.

(5) Ohtliku veosega vagun, mis nõuab erilist ettevaatust, tuleb manööverdamisel eraldada töötavast vedurist kolme ohutu raskesti süttiva veosega laaditud või tühja vaguniga. Ohtliku veosega vagunite ja vedelgaasitsisternide rongist lahus jaamateel hoidmise kord sätestatakse tehnokorraldusaktis. Tõugetega manöövrite ja vagunite mäest allalaskmise kord kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis ning tehnokorraldusaktis.

(6) Jaamas manöövreid tegevale kaubarongile võib määrata töö juhtimiseks manöövrijuhi. Jaamavahel töörongi töö juhtimiseks määratakse tööjuht.

(7) Raudteeveeremi meeskonna kohustused ja täpne tegevuskord manöövritööl sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

5. peatükk Veo korraldamise nõuded

§ 42. Kauba- ja reisirongide koostamine

(1) Kaubarong tuleb koostada kooskõlas käesoleva määruse, liiklusgraafiku ja koosteplaaniga ning vajadusel asjakohases rahvusvahelises lepingus sätestatud korraga. Kaubarongide kaalu- ja pikkusnormid määratakse liiklusgraafikuga ja koosteplaaniga ning nad peavad vastama veduritüübile, rongi liikluspiirkonna teeprofiilile ja jaamade vastuvõtu-saateteede kasulikule pikkusele. Pikk-kaubarongi või raskekaubarongi koostamise ja läbilaskmise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja.

(2) Rahvusvaheliste ja riigisiseste reisirongide kaalu- ja pikkusnormid ning vagunite paigutuse kord rongides avaldatakse reisirongide sõiduplaani raamatus. Reisirongide ülenormiliste vagunite juurdehaakimise ja pikakoosseisuliste reisirongide liikumise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja raudteeveoettevõtja taotlusel. Raudteeveeremi kaal ja pikkus rongi panekul määratakse sõiduplaani raamatu vastavate tabelite järgi.

(3) Kaubarongi ei ole lubatud panna:

1) vagunit, mis on koormatud üle vagunil näidatud kandejõu;

2) lahtist raudteeveeremit, mille laadimisel on rikutud veoste laadimise ja kinnitamise tehnilisi tingimusi;

3) vagunit, mille vedrude läbivajumise tagajärjel raam või kere lööb vastu veereosi või mille kere on viltu;

4) lagunenud või lahti rebenenud katusekattega vagunit;

5) rööbastelt maha sõitnud või rongiõnnetuse läbi teinud vagunit enne selle kontrollimist ja liikluskõlblikuks tunnistamist;

6) vagunit, millel puudub märge ettenähtud remondi kohta, välja arvatud vagun, mis liigub eridokumentide alusel veosena oma telgedel;

8) lahtiste poortidega platvormi, välja arvatud kaubaveo eeskirjaga lubatud või ettenähtud juhud, kinnitamata punkritega punkerpoolvagunit, tsisterni, hopperit, viljavagunit, tsemendivagunit ja muud sellist raudteeveeremit, mille ülemiste või alumiste laadimisseadmete kaaned või luugid on lahti;

9) lahtiste uste ja lahtiste või ainult ühe riiviga suletud luukidega poolvagunit;

10) lahtiste või riivistamata ustega tühja kinnist vagunit;

11) vagunit, mille rataste veerepind on jääkainetest puhastamata.

(4) Reisirongil peavad esimese ja viimase vaguni otsauksed olema lukus ning ülekäigusillad üles tõstetud ja kinnitatud.

(5) Reisirongi ei ole lubatud panna:

1) ohtliku veosega, suru- või vedelgaasiga ning kergsüttivate ja haisevate veostega vagunit;

2) korralise remondi või täieliku tehnilise järelevaatuse tähtaja ületanud või selle pikenduseta vagunit.

(6) Raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras võib panna riigisisesesse reisirongi, välja arvatud kiirrongi, ka kinnist tüüpi kaubavaguni. Seejuures ei tohi riigisisesesse reisirongi panna üle kolme kaubavaguni. Rahvusvahelisse reisirongi haagitavate kaubavagunite liik ja arv kooskõlastatakse otseühenduses osalevate riikide raudtee-ettevõtjatega. Juurdehaagitava kaubavaguni ehitus ja tehnoseisund peavad tagama reisirongi ohutu liikluse kehtestatud kiirusega.

(7) Inimestega kauba- ja reisivagun, välja arvatud ametivagun ja veosesaatjaga vagun, paigutatakse kaubarongis ühte gruppi ja grupp eraldatakse vähemalt ühe kattevaguniga vedurist, rongi sabast ja rööbaste, palkide, talade või muu järsu tõuke või peatuse korral paigalt nihkuda võiva veosega laaditud lahtisest raudteeveeremist. Inimeste veonõuded kaubarongiga sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja kinnitatud juhendiga.

§ 43. Pidurihoolde, rongilülitamise ja piduriproovi tegemise kord

(1) Raudteeveerem peab olema varustatud automaat- ja käsi(seisu)piduritega vastavalt normidele. Arvestuslikud piduriklotsi survenormid veeremitelje kohta, rongide käsi(seisu)piduritega varustamise normid, pidurdusarvutusteks vajalikud andmed, raudteeveeremi pidurdusrežiimi ja pidurivõrku lülitamise kord, rongide automaatpidurite täis- ja lühiproovi tegemise ning vormikohase õiendi täitmise kord ja muu vajalik oskusteave pidurite hoolde kohta sätestatakse raudteeveeremi valdaja kinnitatud raudteeveeremi pidurikasutuse juhendis.

§ 44. Rongide varustamine ja teenindamine

(1) Vedur, mootorrong, reisirong ja -vagun varustatakse tulekustutus- ja arstlike esmaabivahenditega. Veduril ja mootorrongil peavad raudteeveeremi valdaja määratud kohtades olema ettenähtud tööriistad ja signaalvahendid ning neli pidurikinga rongi kinnitamiseks automaatpidurite rikke korral.

(2) Reisirongi teenindavad peale raudteeveeremi meeskonna vagunisaatjad või teised töötajad raudteeveeremi valdaja kehtestatud korras.

(3) Isikutel, kes ei kuulu raudteeveeremi meeskonna koosseisu, on keelatud sõita veduri, mootorrongi või muu veovahendi juhtimiseks ettenähtud kohas. Erandina võivad veduri, mootorrongi või muu veovahendi juhiruumis sõita manöövrimeeskonna liikmed, isikud ning töötajad, kellele on selleks raudteeveoettevõtja või raudteeveeremi valdaja antud luba, kuid mitte üle kahe isiku korraga.

(4) Kaubarongi saba tähistavate signaalide panemise, vahetamise, mahavõtmise ja signaalide tehnohoolde korra kehtestab raudteeveoettevõtja kooskõlastatult raudteeinfrastruktuuri majandajaga.

§ 45. Veduri kasutamine rongi ees

(1) Töötav vedur pannakse rongi ette, seejuures rongi vedamisel kahekabiinilise veduriga juhitakse seda eesmisest juhiruumist.

(2) Mittetöötav vedur, mootorrong või selle vagun valmistatakse ette ja pannakse rongi koosseisu vastavalt raudteeveoettevõtja kinnitatud ja raudteeinfrastruktuuri majandajaga kooskõlastatud veoveeremi transportimise juhendile.

(3) Manöövritööl tohib juhtida vedurit mõlemast juhtimiseks ettenähtud kabiinist vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korrale.

(4) Ühe juhiruumiga vedur võib liikuda tagurpidi:

1) töö- ja päästerongis;

2) saatejaama naasmisel pärast rongi tõukamist;

3) rongi tõukamisel;

4) ilma vagunita liikumisel;

5) üleanderongis, mis koosneb vagunitest, mida saadetakse sõlmjaamas asuvast ühest jaamapiirkonnast teise;

6) kogumisrongis, mis koosneb sõlmjaamade vahel asuvates jaamades rongi juurde haagitud vagunitest;

7) väljaveorongis, mis koosneb vagunitest, mis saadetakse sõlmjaamast liinil asuvasse jaama;

8) rongi liikumisel veduri veoõlal ühe veduriga rongi teenindamise piirkonnas, millega piirnevates jaamades puudub vedurite ümberpööramise võimalus, üksnes juhul, kui raudteeveoettevõtja on kehtestanud asjakohase liiklusohutuse tagamise juhendi, mille on heaks kiitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(5) Ühe juhiruumiga vedur ei või liikuda selle üleande-, kogumis- ja väljaveorongi vedamisel tagurpidi, mille koosseisus on 1. ja 2. ohuklassi kuuluva ohtliku kaubaga laaditud vagun. Ühe juhiruumiga ja ühe juhtimispuldiga veduri tagurpidi liikumise korra sätestab raudteeveeremi valdaja vastava juhendiga, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga.

(6) Kui ühe juhiruumiga veduril on juhtimispuldid mõlemal pool, võib vedur tagurpidi liikuda piiranguteta.

§ 46. Raudteeveeremi juhi tegevus rongi juhtimisel

(1) Raudteeveeremi jaamavahele sõitmine ilma liikluskorraldaja loata on keelatud. Raudteeveeremi juhile on jaamavahe hõivamise loaks üldjuhul väljasõidufoori lubav näit. Väljasõidufoori rikke korral või rongi saatmisel teelt, kus puudub väljasõidufoor, on jaamavahe hõivamise loaks vormikohane kirjalik sõiduluba, sau või raadioside teel edastatud jaamakorraldaja vastutav käsk.

(2) Raudteeveeremi juhil ei ole reisirongiga lubatud jaamast või ettenähtud peatuskohast väljuda enne sõiduplaanis ettenähtud aega või sõita jaamast või peatuskohast läbi peatuseta, kui rongi sõiduplaanis on ette nähtud peatus reisijate pealeminekuks ja mahatulekuks.

(3) Jaamas, kus reisirongil on ette nähtud peatus vahetuseks või möödasõiduks, mitte aga reisijate peale- ja mahaminekuks või posti ja pagasi laadimiseks, võib peatust lühendada või ära jätta jaamakorraldajale ja raudteeveeremi juhile antud dispetšeri käsul.

(4) Kui raudteeveeremi juhil on jaamavahe hõivamise luba, on tal rongi saatmisel jaamateelt keelava väljasõidufoori näidu korral või väljasõidufoorita teelt keelatud alustada liikumist, saamata raadioside teel liikluskorraldaja korraldust või saatesignaali, mille annab liikluskorraldaja ise või tema käsul tehnokorraldusaktis määratud töötaja tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

(5) Liiklust ohustava takistuse või inimese ohtu sattumise korral peab raudteeveeremi meeskond võtma kohe tarvitusele abinõud liikuva rongi peatamiseks. Raudteeveeremi meeskonna täpse tegevuse korra hädapidurduse kasutamise puhul sätestab raudteeveeremi valdaja.

(6) Raudteeveeremi juht on oma töös kohustatud:

1) järgima rongi käitamiseks ettenähtud tehnilisi nõudeid, liini teeprofiili ja seal asuvate fooride, signaalnäidikute ja -märkide paiknemist, nende tähendust ning sõiduplaani;

2) rongi vastuvõtmisel veenduma, et see on tehniliselt korras, pöörates enim tähelepanu pidurite, liivapuisturite ja raadiosideseadmete tööle;

3) tegema rongi tehnoseisundi raamatu sissekannete alusel kindlaks, kas automaatsignalisatsioon ja autostopp on töökorras ning kontrollima signaal- ja päästevahendite olemasolu;

4) jälgima rongi seisukorda ja terviklikkust, rongilt antavaid signaale ning elektrifitseeritud piirkonnas ka kontaktvõrgu seisukorda;

5) sissesõidul jaama ja jaamast läbisõidul andma ettenähtud signaale, jälgima, kas matk on õige ja tee vaba, jälgima jaamatöötajate signaale ning rongide ja manöövrivedurite liikumist naaberteedel ning liiklusohu tekkimisel võtma kohe tarvitusele abinõud peatumiseks;

6) automaatsignalisatsiooniga piirkonnas enne jaamast väljumist veduri automaatsignalisatsiooni veduriseadmed sisse lülitama ning raadiosidega liinil veenduma, et raadiojaam on sisse lülitatud ja töökorras;

7) peatumisel jaamas peatama rongi vastuvõtuteel enne väljasõidufoori, selle puudumisel enne piirdetulpa ning kaubarongi vedur peab peatuma väljasõidufoori juures ja selle puudumisel piirdetulba juures, veendudes et see mahub tervenisti vastuvõtutee kasulikku pikkusesse;

8) pärast jaamas peatumist tehniliste puuduste leidmisel rongis on raudteeveeremi juht kohustatud sellest kohe liikluskorraldajale ette kandma;

9) teatama raadioside vahendusel lähima jaama jaamakorraldajale või dispetšerile ning vajaduse korral naaberteel liikuva rongi raudteeveeremi juhile, kui teel olles leitakse teeblokeeringusignaalide, rööbastee, kontaktvõrgu, muude seadmete, rajatiste või naaberteel liikuva rongi rike.

(7) Pärast veduri rongi haakimist on raudteeveeremi juht kohustatud:

1) veenduma, et vedur on esimese vaguniga õigesti kokku haagitud, raudteeveeremite vahelised pidurisüsteemi õhuvoolikud ühendatud ja otsakraanid nende vahel avatud;

2) täitma pidurimagistraali suruõhuga, veenduma, et rõhulang ei ületa kindlaksmääratud norme ja proovima automaatpidureid;

3) saama teatise rongi piduritega varustatuse kohta, võrdlema selles olevat sabavaguni numbrit rongi kaalulehel olevaga ja veenduma, et rongi pidurirõhk vastab normile;

4) tutvuma rongi kaalulehe järgi kaubarongi koosseisuga, tehes kindlaks, kas seal on vaguneid inimestega ja erilist ettevaatust nõudva kategooria veosega või lahtist raudteeveeremit.

(8) Raudteeveeremi juht peab rongi juhtimisel:

1) hoidma pidurid alati tegevusvalmis, neid teel olles kontrollima ning vältima õhumahuti ja pidurimagistraali rõhu langemist alla lubatud normi;

2) alalise signaali keelava näidu või kiiruse vähendamist nõudva signaali korral rakendama tööpidurdust, et peatada rong enne peatussignaali, või mööduma kiiruse vähendamist nõudvast signaalist lubatud piirkiirust ületamata;

3) elektriveeremiga mööduma õhkvahemikku piiravast signaalist kiirusega vähemalt 20 kilomeetrit tunnis, et vältida elektriveeremi tõstetud vooluvõtturiga peatumist õhkvahemiku piires;

4) ootamatu peatussignaali puhul või ootamatu takistuse tekkimisel viivitamatult rakendama kõik tema käsutuses olevad abinõud rongi peatamiseks kiirpidurdamisega;

5) liiklusohutuse tagamiseks vähendama vajadusel kiirust ning juhtima rongi eriti valvsalt, kui signaalide nähtavus järsult väheneb.

(9) Teel olles ei ole raudteeveeremi juhil lubatud:

1) ületada raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud piirkiirust või signaalide ja hoiatustega lubatud kiirust;

2) lasta tähelepanu raudteeveeremi juhtimiselt ning signaalide ja tee seisukorra jälgimiselt kõrvale suunata või hajuda.

§ 47. Tegevuskord rongi sundpeatumisel jaamavahel

(1) Rongi sundpeatumise korral jaamavahel peab raudteeveeremi juht:

1) peatama rongi võimalikult tasasel ja sirgel teeosal, välja arvatud kiirpidurdamise puhul;

2) rakendama tööle rongi automaatpidurid ja veovahendi abipiduri;

3) teatama peatumisest viivitamata raadioside teel jaamavahel liikuvate rongide raudteeveeremi juhtidele ja jaamavahega piirnevate jaamade korraldajatele, kes peavad sellest koheselt ette kandma dispetšerile;

4) kui peatumist ei põhjustanud foori keelav näit, siis selgitama peatumise põhjust ja edasiliikumise võimalust;

5) kui rong seisab 20 minutit või enam, rakendama tööle veduri või muu veovahendi käsi(seisu)piduri ja andma signaali, et rongitöötajad rakendaksid tööle rongi käsi(seisu)pidurid, ning rongis, kus selliseid töötajaid ei ole, peab raudteeveeremi meeskonna liige asetama vagunirataste alla veduril või muul veovahendil olevad pidurkingad, nende vähesuse korral rakendama peale selle tööle vagunite käsi(seisu)pidurid raudteeveoettevõtja või raudteeveeremi valdaja määratud korras ning raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud hulgal;

6) andma raadioside teel jaamakorraldajale või dispetšerile lisateateid peatumise põhjuse ja liiklustakistuse kõrvaldamiseks vajalike abinõude kohta ning rongiraadioside rikke korral tuleb teade jaamakorraldajale või dispetšerile edastada raudteeveeremi meeskonna liikme, reisivagunisaatja või töörongi tööjuhi kaudu esimesel võimalusel ükskõik millise olemasoleva sidevahendi kaudu;

7) koos teiste rongitöötajatega võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse kõrvaldamiseks, vajaduse korral aga piirama rongi ja kõrvalasuva tee, kuid igal juhul tuleb rongiliiklust takistav koht kohe piirata kahe- või mitmeteelise jaamavahe naaberteel ja kõigepealt sealtpoolt, kust on oodata lähenevat rongi.

(2) Jaamavahel peatumisel piiratakse:

1) reisirong kohe pärast päästerongi või abiveduri väljakutset;

2) pärast kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist jaamavahele saadetud rong kohe pärast peatumist.

(3) Rongi piiramise kord sätestatakse määruse lisas 3.

(4) Kui rong peatus tõusul ja rongi sabas ei ole tõukevedurit ning rongi tagurdamine ei ole keelatud, võib raudteeveeremi juht vajaduse korral tagurdada rongi sama jaamavahe laugemale teeosale. Tagurdava rongi sabavaguni juures peab sel juhul olema raudteeveeremi meeskonna liige või töörongi tööjuht. Tagurdamiskiirus ei tohi olla üle 5 kilomeetri tunnis. Juhul kui tõusul peatus rong, mille kaal ületab rongi paigaltvõtu tingimuste normi sellel tõusul ja tema tagurdamine ei ole lubatud, peab raudteeveeremi juht kohe nõudma abivedurit.

(5) Kui rong ei saa pärast peatumist ise edasi liikuda, viiakse ta jaamavahelt ära kas abiveduriga, järeltuleva rongi veduriga või mootorrongiga. Päästerongi või abiveduri nõudmise, määramise ja liikumise kord ning jaamavahel kahe mootorrongi kokkuhaakimise ja nende edasise liikumise kord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

(6) Kui on nõutud päästerongi või abivedurit, ei tohi peatunud rong liikuma hakata enne, kui saabub abi või antakse liikumiseks luba.

6. peatükk Tuleohutus

§ 48. Tuleohutuse miinimumnõuded

(1) Raudtee kaitsevöönd peab vähemalt raudteemaa ulatuses olema heakorrastatud viisil ja ulatuses, mis on tuleohutuse tagamiseks piisav. Tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudtee valdaja.

(2) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis alaliselt ladustada ainult raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalistes ladustamiskohtades. Alalistes ladustamiskohtades rakendatavate tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri majandaja.

(3) Puitliiprite ja -prusside alaline ladustamiskoht peab vastama tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.

(4) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis ajutiselt ladustada väljapoole raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalist ladustamiskohta üksnes mõistliku aja jooksul teetööde ettevalmistamisel ja tegemisel. Sel juhul võib puitliipreid ja -prusse hoida kuni 20 kaupa virnas, virnade kaugusega üksteisest vähemalt 5 meetrit ning lähima rööpapea välisservast vähemalt 2,5 meetri kaugusel.

(5) Tuletõrje veevõtukoha olemasolul tagab ja vastutab selle korrashoiu ja alalise töökorra eest omanik. Tuletõrje voolikusüsteemi olemasolul peab raudteeinfrastruktuuri majandaja tagama tuletõrje voolikusüsteemi korrashoiu ning töötajatele selle kasutamise väljaõppe.

(6) Enne tuleohtliku kauba raudteeveo korraldamise alustamist peab raudteeveoettevõtja veenduma veodokumentide õigsuses ning visuaalselt kontrollima tuleohtlike ainetega täidetud vagunite seisukorda lähtuvalt tuleohutusnõuetest, mis on ettevõttes kehtestatud.

(7) Raudteeveoettevõtja peab tuleohutuse tagamiseks enne raudteeveo korraldamise alustamist kõrvaldama tuleohtliku kaubaga täidetud vaguni kontrollimisel ilmnenud tehnilise rikke või muu tuleohtu tekitada võiva puuduse. Kui raudteeveo korraldamise käigus ilmneb tehniline rike või muu tuleohtu tekitada võiv puudus, siis peab raudteeveoettevõtja kasutusele võtma vastavad meetmed nende kiireks kõrvaldamiseks.

(8) Suitsetamine on lubatud selleks otstarbeks eraldatud ja märgistatud suitsetamisruumis, mis vastab tubakaseaduse § 30 lõikes 3 sätestatule. Suitsetamisruumis peab olema suletava kaanega tuhatoos. Veduri ja muu veovahendi juhiruumis on suitsetamine lubatud üksnes veovahendi valdaja nõusolekul, raudteeveeremi meeskonna liikmete vastastikusel kokkuleppel ning suletava kaanega tuhatoosi olemasolul.

(9) Üle ühe ööpäeva raudteel seisvale tuleohtliku kaubaga laaditud raudteeveeremile peab selle raudteeveeremi vedaja tagama valve ööpäev läbi.

(10) Tuleohtliku kauba laadimistööde tuleohutuse eest vastutab nende tööde teostaja.

§ 49. Tuleohutuse nõuded jaamades

(1) Jaamas ja depoos olevad ehitised peavad olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega vähemalt järgmiselt:

1) ehitises, kus hoitakse tuleohtlikke aineid, ning raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehhis – 2 tulekustutit põrandapinna iga 100 ruutmeetri kohta, kuid mitte vähem kui 2 tulekustutit korruse kohta;

2) ehitis, kus ei hoita tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti põrandapinna iga 100 ruutmeetri kohta, kuid mitte vähem kui 1 tulekustuti korruse kohta;

3) elektrikilbi ruum, akuruum ja katlamaja – mitte vähem kui 1 tulekustuti igas ruumis;

4) lahtine estakaad ja muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik ehitis, kus hoitakse tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti iga jooksva 100 meetri kohta.

(2) Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6-kilogrammise pulberkustuti omaga.

(3) Tuleohtlike kaupade ladu, raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehh ja muu sarnane objekt tuleb lisaks tulekustutitele varustada ka liivakasti, absorbendi, veeanuma ja tulekustutusvaibaga piisaval hulgal, et tagada objekti tuleohutus.

(4) Tulekustutite täpse paiknemise väljapääsu või ohtliku objekti juures määrab raudtee-ettevõtja oma kirjaliku otsusega.

§ 50. Tuleohutuse nõuded raudteeveeremile

(1) Raudteeveeremil, eriotstarbelisel veeremil ja eriveeremil on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.

(2) Keelatud on:

1) kasutada ebatüüpilisi või olemasolevale vooluahelale mittevastava rakendusega kaitseseadmeid, projektile mittevastavaid juhtmeühenduse viise, kahjustatud isolatsiooniga seadmeid ja juhtmeid;

2) vedada või hoida tuleohtlikke vedelikke ja muid tuleohtlikke aineid mahutis, mis ei ole selleks ettenähtud;

3) ummistada läbikäike ja väljapääse mis tahes esemetega;

4) jätta töötava mootoriga veovahend järelevalveta, välja arvatud kui raudteeveeremi valdaja oma kehtestatud juhendis on ette näinud teisiti;

5) töötada mootori või tõsteseadmega, mis ei vasta konkreetse raudteeveeremi tehnilistele nõuetele.

(3) Elektriseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.

(4) Keelatud on:

1) kasutada valgustusseadmeid, mis ei ole töökorras;

2) paigaldada kaitsmeid, elektri- ja valgustusseadmeid, mis ei vasta kindlaksmääratud nimiväärtusele;

3) jätta töötavaid elektriseadmeid selleks ettenähtud järelevalveta;

4) avada elektriseadmete kaitsekatteid kogu vagunite teeloleku ajal;

5) lubada kasutusse vagunit, millel ilmneb vooluleke vagunikorpusele;

6) jätta vagunitevahelised elektriühendused väljapoole pistikupesi ja kaitsekarpe.

(5) Kütteseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.

(6) Keelatud on:

1) kasutada kütteseadmeid, mis ei ole töökorras;

2) kasutada kütteaineid, mis ei vasta vaguni kasutamisdokumentatsioonis ettenähtule;

3) kütta katlaid, boilereid või veekeetjaid alla lubatud veetaseme või rikkis suitsuväljatõmbetorudega, kui veekeetja küttekoldes puudub leegireflektor;

4) jätta töötavaid kütteseadmeid järelevalveta;

5) puhastada katelt avatud tamburiustega ning ladustada räbu või tuhka väljapoole selleks ettenähtud kohti;

6) kasutada vagunit, millel on rikutud seinte või vaheseinte termoisolatsioon katlaruumis, köögis, veekeetjate läheduses või suitsuväljatõmbetorude paiknemise piirkonnas.

(7) Keelatud on kasutada lahtist tuld või suitsetada veovahendi ning mootorrongi masina-, aku- ja diisliruumis, samuti kütusepaagi täitmise ajal. Lahtist tuld võib kasutada raudteeveeremi remondi või hoolduse ajal, järgides seejuures kõiki tuleohutuse nõudeid.

(8) Vedurit, mootorrongi ja muud veovahendit tuleb hoida tuleohtlikest ainetest puhtana. Määrdeaineid ja pühkimisvahendeid tuleb hoida tihedalt suletud kaanega metallnõus.

(9) Sädemeohtlikud kohad peavad olema tahmast puhtad, raudteeveeremi tehnonõuetes ettenähtud ajal kontrollitud ning remonttööde ja tehniliste hoolduste käigus puhastatud.

(10) Kõik veduri, mootorrongi või muu veovahendi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud tuleohutusnõuetele, olema puhtad põlevainetest ning kaitstud nende võimaliku pealepritsimise eest.

(11) Sisepõlemismootoriga vaguni sisepõlemismootor peab olema paigaldatud metallalusele ning selle masinaruumi seinad, laed, põrand ja uksed peavad olema kaetud teraslehtedega.

(12) Masinaruumi väljapääs peab suunduma otse või läbi tamburi raudteeveeremist välja.

(13) Raudteeveerem tuleb varustada tulekustutitega vähemalt järgmises ulatuses:

1) veduris ja restoranvagunis – 3 tulekustutit;

2) diisel- ja elektrirongi juhtvagunis – 1 tulekustuti;

3) diisel- või elektrirongi mootorvagunis automaatse tulekustutussüsteemiga ja rööbasbussis – 2 tulekustutit;

4) lumesahas, teemasinas, raudteekraanas, reisi-, pagasi- ja postivagunis – 2 tulekustutit;

5) juhtratastega eriveeremis – 1 tulekustuti;

6) muus veovahendis – 2 tulekustutit;

7) päästerongi veeremiosas – 16 tulekustutit.

(14) Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6-kilogrammise pulberkustuti omaga.

(15) Mootorrong tuleb varustada automaatse tulekahjusignalisatsiooniga selliselt, et oleks kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum. Alaline tulekustutussüsteem on nõutav vagunitüüpi veduril ja tulekahjusüsteem mitmesektsioonilisel veduril. Kui mootorrongile on paigaldatud lisaks automaatne tulekustutussüsteem, siis ei tohi see kujutada täiendavat ohtu inimestele ning süsteemiga peavad olema kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum.

(16) Kui raudteeveoks vajalikku vedurit või mootorrongi juhib raudteeveeremi meeskonna asemel üksnes raudteeveeremi juht, siis tuleb veduri või mootorrongi jõuallika või jõuvoolu elektriseadmete ruum lisaks tulekahjusignalisatsioonile varustada ka manuaalselt rakendatava tulekustutussüsteemiga.

(17) Enne tulekustutussüsteemi rakendamist või muude tulekustutusvahendite kasutamist peab rong olema peatatud. Raudteeveeremi meeskonna tegevus tulekahju korral peab vastama raudteeveeremi valdaja kinnitatud juhendile raudteeveeremi meeskonna tegevuse kohta tulekahju korral ning tulekustutussüsteemi rakendamise või muude tulekustutusvahendite kasutamisel.

(18) Keelatud on kasutada vedurit või mootorrongi, millel puuduvad projektikohased tuleohutuspaigaldised või need ei ole töökorras.

§ 51. Tuleohutuse nõuded kütusele

(1) Raudteeveeremi kütusevaru, välja arvatud selleks projekteeritud mahuti sisepõlemismootoriga vagunis, tuleb hoida ainult õhukindlalt suletud metalltaaras ja transportida metallkastis, millel on astmeliselt fikseeritavad luugid ja mis ei tekita luukide järsu sulgemise korral sädemeid. Metallkastis asuv kütusepaak või -kanister peavad olema kindlalt kinnitatud ja suletud. Muude esemete ja materjalide hoiustamine nimetatud kastides ei ole lubatud.

(2) Kütuse hoiustamine vahetult sisepõlemismootoriga vaguni masinaruumis on lubatud ainult vaguni projektijärgses kütusepaagi mahutis.

7. peatükk Rakendussätted

§ 52. Määruse kohaldamine

(1) Enne määruse jõustumist välja antud ehitusloa või ehitusteatise alusel toimuvale ehitus- ja remonttööle kohaldatakse ehitusloa saamise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud raudtee tehnokasutuseeskirja nõudeid.

(2) Olemasolevate raudteeületuskohtade renoveerimisel või uute raudteeületuskohtade rajamisel kohaldatakse määruse lisa 4 nõudeid ka juhul, kui eeldatavad tööd on kavandatud valmima enne üleminekutähtaegade saabumist.

§ 53. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 54. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 27 lõiked 9 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.

Lisa: Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded

📎 MKM_m71_lisa1.pdf (PDF annex)

Lisa: Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h

Lisa: Raudtee signalisatsioonijuhend

Signaali heli	Signaali tähendus	Signaali andja
1	2	3
Kolm lühikest - - -	Keelab sõita ja nõuab liikluse peatamist	Raudteeveeremi meeskond, konduktor ja teised raudteeliiklusega seotud töötajad.
Üks pikk –	Rongi väljumine	Jaamakorraldaja või tema korraldusel pargikorraldaja, pöörmeseadja, signalist, konduktor. Signaali vastuvõtmisest teavitab raudteeveeremi juht. Kaksikveol kordab signaali teise raudteeveeremi juht. Kui rong väljub väljasõidufooriga teelt, siis annab signaali raudteeveeremi juht pärast väljasõidufoori avamist, kaksikveol kordab signaali teise raudteeveeremi juht.
Kaks pikka – –	Nõue rongi personalile pidurid lahti lasta	Vedurijuht, kaksikveo korral kordab signaali teise veduri vedurijuht.
Kolm pikka ja üks lühike – – – -	Jaama saabumine ainult osa rongiga	Vedurijuht, pöörmeseadjad ja signalistid.
Kolm pikka ja kaks lühikest – – – - -	Vedurijuhi abi või vagunisaatja, töörongi tööjuhi või kokkuleppel mõne teise töötaja veduri juurde kutsumine	Jaamavahel peatunud rongi vedurijuht.
Kaksikveol
Üks lühike -	Nõue teise veduri vedurijuhile vähendada vedu	Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri vedurijuht.
Kaks lühikest - -	Nõue teise veduri vedurijuhile suurendada vedu	Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri vedurijuht.
---	---	---
Kaks pikka ja kaks lühikest – – - -	Nõue teise veduri vedurijuhile vooluvõttur alla lasta	Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri vedurijuht.
Tõukeveduriga veol
Kaks lühikest - -	Nõue alustada tõukamist	Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri vedurijuht.
Üks lühike, üks pikk ja üks lühike - – -	Nõue tõukamine lõpetada, kuid rongist mitte maha jääda	Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri vedurijuht.
Neli pikka – – – –	Nõue tõukamine lõpetada ja pöörduda tagasi	Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri vedurijuht.

📎 Original PDF: KLIM_m74_lisa3.pdf

Lisa: Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend

	majandus- ja kommunikatsiooniministri
22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded
fooridele” alusel sätestatud püstmärgiseid
Raudteeveeremi maksimum- kiirus Ületavate rongide ja sõidukite korrutis	A l l a 90 km/h
---	---
Üle 300 000	I B kategooria
30 000 – 300 000	II kategooria
Alla 30 000	III kategooria
Üle 100 000	III kategooria
---	---
30 001 – 100 000	III kategooria
300 – 30 000	III kategooria
Alla 300	III kategooria

📎 Original PDF: KLIM_m74_lisa4.pdf