LegalizeRahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
(9) Rahapesu Andmebüroo tagab, et taotluse alusel edastatava teabe levitamise luba antakse viivitamata ja võimalikult suures ulatuses. Taotluse saanud Rahapesu Andmebüroo võib keelduda loa andmisest teabe levitamiseks taotletud ulatuses, kui see jääb ilmselgelt väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke, võib kahjustada kriminaaluurimist, kahjustab ilmselgelt ebaproportsionaalselt mõne füüsilise või juriidilise isiku või Rahapesu Andmebüroo õiguspäraseid huve või on muul viisil vastuolus riigisisese õiguse üldpõhimõtetega. Teabe levitamise piiramist selgitatakse.
(10) Rahapesu Andmebüroo annab viivitamata teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole loa taotluse alusel edastatud teabe levitamiseks teistele vastava riigi pädevatele asutustele. Loa andmisest võib keelduda, kui teabe levitamine jääb ilmselgelt väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kui see kahjustaks kriminaalmenetlust. Teabe levitamise piiramist selgitatakse.
7. peatükk Järelevalve korraldus
§ 64. Järelevalveasutused
(1) Kohustatud isikute poolt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Rahapesu Andmebüroo, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Finantsinspektsioon teeb järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Finantsinspektsioon teeb käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste üle järelevalvet kõikidel käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud tegevusaladel ning §-s 6 nimetatud teenuste osutamisel.
(3) Eesti Advokatuuri (edaspidi advokatuur) juhatus teeb järelevalvet advokatuuri liikmete poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle advokatuuriseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
(4) Justiits- ja Digiministeerium teeb järelevalvet notarite poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle notariaadiseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Justiits- ja Digiministeerium võib järelevalve tegemise delegeerida Notarite Kojale.
(5) Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus, Justiits- ja Digiministeerium ja Notarite Koda teevad Rahapesu Andmebürooga koostööd, lähtudes käesoleva seaduse eesmärkidest.
(6) Järelevalveasutustel on õigus vahetada teavet ja teha koostööd teiste riikide järelevalveasutustega, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud ülesannetest.
(7) Järelevalveasutusel on õigus järelevalve tegemisele kaasata vajaduse korral eksperte, tõlke ja nõustajaid, kui on tagatud sellise isiku vastavus käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud nõuetele.
§ 65. Riikliku järelevalve meetmete ja sunniraha kohaldamine
(1) Rahapesu Andmebüroo võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Kui kohustatud isik on krediidiasutus või finantseerimisasutus, on sunniraha ülemmäär haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral:
1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa;
2) juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni 10 protsenti juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruande, siis arvestatakse juriidilise isiku aastase kogukäibena kas aastast kogukäivet või antud haldusakti või ettekirjutuse aluseks olnud rikkumise valdkonna tululiigi kogukäivet viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud emaettevõtja kõrgeima taseme juhtorgan.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata isikute poolt haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär:
1) füüsilise isiku puhul kuni 5000 eurot;
2) juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot.
§ 66. Haldusjärelevalve tegija õigused
(1) Haldusjärelevalve tegijal on õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta. Järelevalve tegijal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse ja ruumi.
(2) Kohapealse kontrolli käigus on haldusjärelevalve tegijal õigus:
1) piiranguteta uurida vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse;
2) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitavalt kohustatud isikult ning tema juhtorgani liikmetelt ja töötajatelt.
(3) Haldusjärelevalve tegijal on õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata.
§ 67. Järelevalve tegija kohustused
(1) Kui Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus, Justiits- ja Digiministeerium või Notarite Koda tuvastab järelevalvet tehes olukorra, mille tunnused osutavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusele, teatab ta sellest käesoleva seaduse § 49 alusel viivitamata Rahapesu Andmebüroole.
(1) Kui Finantsinspektsioonil tekib finantsjärelevalve käigus kogutud info või materjalide pinnalt, eelkõige krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimise korralduse, ärimudeli või tegevuse hindamisel, põhjendatud kahtlus, et kõnealuses krediidiasutuses või investeerimisühingus on toimunud või toimub rahapesu või terrorismi rahastamine või krediidiasutus või investeerimisühing on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või toime pannud selle katse või rahapesuks või terrorismi rahastamiseks on suurenenud risk, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata Rahapesu Andmebürood ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul teevad rahapesu või terrorismi rahastamise võimaliku suurenenud riski korral Finantsinspektsioon ja Rahapesu Andmebüroo koostööd ning teavitavad oma ühisest hinnangust viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(2) Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus ja Justiits- ja Digiministeerium on kohustatud esitama Rahapesu Andmebüroole hiljemalt 15. aprilliks teabe eelmisel kalendriaastal:
1) läbi viidud järelevalvemenetluste arvu ja järelevalvega hõlmatud kohustatud isikute arvu kohta nende liikide kaupa;
2) järelevalve tegemisel avastatud rikkumiste arvu ja selliste isikute arvu kohta, kelle suhtes kohaldati väärteomenetlust või muid meetmeid, ning nende õigusliku aluse kohustatud isikute kaupa.
(3) Rahapesu Andmebüroo ning Finantsinspektsioon avalikustavad oma veebilehel käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatud väärteoasjas jõustunud lahendi või käesolevas peatükis kehtestatud korras antud haldusakti, ettekirjutuse või sunniraha määramise otsuse viivitamata pärast selle jõustumist. Veebilehel märgitakse vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi, ettekirjutuse või otsuse vaidlustamise ja tühistamise kohta. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul.
(4) Rahapesu Andmebürool ning Finantsinspektsioonil on asjaolusid hinnates õigus lükata väärteoasjas jõustunud lahendi või asjakohase haldusakti avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik isikuandmete kaitse tagamiseks avalikustamata, kuni on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või pooleliolevat menetlust;
2) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine oleks määratud karistusega võrreldes ebaproportsionaalne.
(5) Rahapesu Andmebürool ning Finantsinspektsioonil on asjaolusid hinnates õigus jätta väärteoasjas jõustunud lahend või asjakohane haldusakt avalikustamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada finantsturgude stabiilsus, või otsuse avaldamine oleks ebaproportsionaalne vähem oluliseks peetava meetme puhul.
§ 68. Kontrolli tulemuste kajastamine
(1) Finantsinspektsioon on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks krediidi- või finantseerimisasutuse tegevust reguleerivas seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Muu haldusjärelevalve tegija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul kontrolli tegemisest arvates.
(2) Aktis peavad sisalduma järgmised andmed:
1) kontrolltoimingu nimetus;
2) akti koostaja ametinimetus ning tema ees- ja perekonnanimi;
3) akti koostamise koht ja kuupäev;
4) viide kontrollimise aluseks olnud sättele;
5) kontrollimise juures viibinud kontrollitava esindaja või hoone või ruumi valdaja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
6) kontrollimise juures viibinud muu isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
7) kontrollimise algus- ja lõpuaeg ning tingimused;
8) kontrollimise käik ja tulemused vajaliku üksikasjalikkusega.
(3) Aktile kirjutab alla selle koostaja. Akt jääb haldusjärelevalveasutusele ja selle koopia jääb kontrollitud isikule või tema esindajale.
(4) Kontrollitaval on õigus seitsme päeva jooksul akti kättesaamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.
§ 69. Järelevalve Rahapesu Andmebüroo tegevuse üle
(1) Kontrolli Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle teeb Andmekaitse Inspektsioon.
(2) Rahapesu Andmebüroo isikuandmete töötlemise protsessi hindamiseks on Andmekaitse Inspektsioonil õigus tutvuda Rahapesu Andmebüroo juhendite ja protseduuridega ning saada kirjalikke ja suulisi selgitusi. Andmesubjekti kaebuse lahendamise käigus on Andmekaitse Inspektsioonil õigus saada Rahapesu Andmebüroolt andmeid kaebuse lahendamiseks vajalikus ulatuses.
(3) Teenistuslikku järelevalvet Rahapesu Andmebüroo tegevuse seaduslikkuse üle teeb valdkonna eest vastutav minister.
(4) Teenistuslikku järelevalvet ei tehta Rahapesu Andmebüroole käesolevas seaduses ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses pandud ülesannete täitmise ja nimetatud õigusaktides sätestatud õiguste teostamise ning nende õiguste teostamisega seonduva Rahapesu Andmebüroo sisemiste korralduste, juhiste ja aktide koostamise ning kinnitamise, samuti Rahapesu Andmebüroo ametnike teenistussuhetega ja töötajate töösuhetega seotud otsuste osas.
8. peatükk Tegevusluba ja teenuse osutamise keeld
§ 70. Loakohustus
(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) finantseerimisasutusena tegutsemine;
2) usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamine;
3) pandimajateenuse osutamine;
6) väärismetalli ja väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ning meditsiini vajaduseks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuost või hulgimüük.
(2) Tegevusloakohustust käesoleva seaduse alusel ei ole isikul:
1) kellel on Finantsinspektsiooni tegevusluba;
2) kellel on teisest seadusest tulenev kohustus taotleda Finantsinspektsiooni tegevusluba;
3) kellel on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba, mille alusel on tal õigus tegutseda Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt ning sellisest tegevusest on teavitatud Finantsinspektsiooni, või
4) kes pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuseid kontserni sees.
(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) teenuse pakkumise koha aadress, sealhulgas veebilehe aadress;
2) teenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed kõigi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuse pakkumise kohtade kohta;
3) kui juriidilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud Eesti äriregistris, siis juriidilisest isikust ettevõtja omaniku nimi, registri- või isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, asu- või sünnikoht ja elukoha aadress, tema tegeliku kasusaaja nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht ja elukoha aadress;
4) juriidilisest isikust teenusepakkuja juhtorgani liikme ja prokuristi nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht ning elukoha aadress, kui teenusepakkuja ei ole Eesti äriregistris registreeritud ettevõtja;
5) käesoleva seaduse §-de 14 ja 15 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 20 loetletud erikohustustega isikute puhul rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 23 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise kord;
6) käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisiku nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed;
7) vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lõikele 3 ettevõtja määratud rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed;
8) kui ettevõtja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik, välisriigis asutatud teenusepakkuja või kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja, siis tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis tõendab karistuse puudumist riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning mis on notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti;
9) kui ettevõtja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või füüsilisest isikust omanik on välisriigi kodanik, siis kõikide kodakondsusjärgsete riikide kohta isikut tõendavate dokumentide koopiad ja käesoleva lõike punktis 8 nimetatud karistuse puudumist tõendavad dokumendid;
10) ettevõtja juhtorgani liikme ja prokuristi kohta dokumendid, mis sisaldavad haridustaset, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhtorgani liikme puhul ka vastutusvaldkonda, samuti dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada, et tõendada juhtorgani liikme või prokuristi usaldusväärsust ning asjaolu, et taotlejal on korrektne ärialane maine;
11) ettevõtja nimel peetavate maksekontode loetelu koos iga maksekonto kordumatu tunnuse ja kontopidaja nimega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud riigi väljastatud dokumendid ei tõenda karistuse puudumist nõutavas ulatuses, lisatakse neile selle isiku vande all antud tunnistus, kelle karistuse puudumist tuleb tõendada.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele lisatakse lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala tegevusloa taotluse korral teave selle kohta, mis finantsteenust osutama hakatakse.
(5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta tegevusloa taotluses selle tütarettevõtja kohta lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning vajaduse korral ka lõikes 4 nimetatud andmed ja dokumendid.
(6) Ettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloaga seotud taotlused ja teated üksnes ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava või notari kaudu.
§ 701. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan
§ 71. Tegevusloa andmine ja selle andmisest keeldumine
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. Kui Rahapesu Andmebüroo ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi.
(2) Kui ettevõtja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 70 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged või eksitavad või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbi vaatamata.
§ 72. Tegevusloa kontrolliese ja tegevusloa andmisest keeldumise alused
(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul puudub kehtiv karistus riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
11) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutel on korrektne ärialane maine;
2) ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) ettevõtja tütarettevõtja, kelle tegevuseks soovitakse kasutada ettevõtja nimele taotletavat tegevusluba, vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele.
(2) Isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui Rahapesu Andmebüroo on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Isiku ärialane maine ei ole korrektne muu hulgas, kui:
1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud ettevõtja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo;
3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest;
4) ta ei ole suuteline korraldama ettevõtja tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
5) ta on esitanud Rahapesu Andmebüroole valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata;
6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.
§ 721. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital
§ 722. Nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele
§ 723. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorkontroll
§ 724. Sisekontroll ja andmete säilitamine
§ 725. Kõrgendatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale, juhatuse liikmetele ja kontaktisikule
§ 726. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandustegevusest ajutiselt loobumine
§ 73. Majandustegevuse muutmise kavatsuse teatele dokumentide lisamise kohustus
(1) Kui ettevõtja esitab majandustegevuse muutmise kavatsuse teate enda, oma juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja või omaniku muutumise kohta, siis tuleb teatele lisada käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktis 8 nimetatud dokument, kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja või tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik.
§ 74. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus
(1) Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates kirjeldab ettevõtja, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või esitatakse tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames, kõik käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud andmed ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 6 sätestatud andmed.
§ 75. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab Rahapesu Andmebüroo käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui:
1) ettevõtjale on andnud tegevusloa Finantsinspektsioon;
2) ettevõtja korduvalt ei täida järelevalveasutuse ettekirjutusi;
3) ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates;
4) ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
§ 751. Teenuse osutamise keeld
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 4, 41, 7 ja 8 nimetatud valdkondades on keelatud teenust osutada ettevõtjal, kellel või kelle juhatuse või nõukogu liikmel või tegelikul kasusaajal on kehtiv karistus majandusalase, varavastase, riigivastase või avaliku usalduse vastase kuriteo eest.
9. peatükk Juriidilise isiku, usaldushalduse ja maksekonto tegeliku kasusaaja andmed
§ 76. Tegeliku kasusaaja andmete hoidmise kohustus
(1) Eraõiguslik juriidiline isik kogub ja hoiab andmeid oma tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teavet tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta. Tegeliku kasusaaja andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus tegelike kasusaajate andmekogus.
(1) Usaldushaldur, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Eestis, on kohustatud koguma ja hoidma äriregistri juures teavet kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta.
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmise võimaldamiseks andma juriidilise isiku juhatusele kogu neile teadaoleva teabe tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teabe tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei kohaldata:
1) korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud korteriühistule;
2) hooneühistuseaduses sätestatud hooneühistule;
3) reguleeritud turul noteeritud äriühingule;
4) sihtasutuste seaduses sätestatud sihtasutusele, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus;
5) filiaalile.
§ 761. Tegelike kasusaajate andmekogu
§ 762. Tegelike kasusaajate andmekogu
(1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab
määrusega.
(2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registriosakond).
(3) Tegelike kasusaajate andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud andmeid ja § 772 kohaselt tehtud märgete infot.
(4) Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.
§ 77. Andmete esitamine
(1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2–42 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.
(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.
(3) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;
3) sihtasutuste seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning elukohariiki, kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas märgitud.
(3) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi.
(3) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, selle riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.
(4) Äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus peab tegeliku kasusaaja andmed esitama koos äriregistrisse kandmise avaldusega.
(4) Usaldushaldur esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 33 ja 34 nimetatud andmed 30 päeva jooksul arvates:
1) usaldushalduse loomisest;
2) usaldushalduriks saamisest või
3) tähtajalise elamisõiguse saamisest.
(5) Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või usaldushaldur uued andmed 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates.
(6) Kui tegeliku kasusaaja andmed ei ole muutunud, kinnitab äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel.
§ 771. Andmete õigsuse tagamine
§ 772. Andmete õigsuse tagamine
(1) Kui käesoleva seaduse § 77 kohaselt andmete esitamiseks kohustatud isik pole selles paragrahvis nimetatud kohustust täitnud, teavitab registriosakond teda sellest ja nõuab andmete esitamist.
(2) Andmete esitamiseks kohustatud isik peab andmed esitama kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse saamisest arvates.
(3) Kui registriosakond saab käesoleva seaduse § 20 lõike 24 alusel esitatud ja asjakohaselt põhistatud teate tegelike kasusaajate andmete ebaõigsuse kohta, teavitab ta sellest andmete esitamiseks kohustatud isikut ning teeb andmete juurde märke, et esineb kahtlus nende õigsuses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud märge kustutatakse automaatselt andmete õigsuse kinnitamisel või nende muutmisel.
§ 78. Andmete avalikustamine
(1) Tegeliku kasusaaja andmed ja nende kohta tehtud märked avalikustatakse äriregistri infosüsteemis.
(2) Tasu määrad tegeliku kasusaaja andmete väljastamise eest kehtestab
määrusega.
(3) Tegeliku kasusaaja andmeid väljastatakse tasuta kohustatud isikule, valitsusasutusele, Finantsinspektsioonile ja kohtule.
§ 79. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete parandamist
(1) Tegelikuks kasusaajaks märgitud isikul või tema seaduslikul või lepingulisel esindajal on õigus taotleda juriidilise isiku juhatuselt ebaõigete andmete parandamist.
(2) Kui juriidilise isiku juhatus on põhjendamatult keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse alusel ebaõigete andmete parandamisest, võib tegelikuks kasusaajaks märgitud isik nõuda juriidiliselt isikult ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist.
§ 791. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist
§ 792. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist
(1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus taotleda andmekogu vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist.
(2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni.
(3) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja piirab andmete avalikkusele kättesaadavust tegeliku kasusaaja või tema esindaja põhistatud taotluse alusel, kui on tõendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemine. Andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramine lõpetatakse, kui ei esine kättesaadavuse piirangu seadmise aluseks olevat asjaolu. Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja teavitab taotlejat andmete kättesaadavuse piiramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning andmete kättesaadavuse piiramise lõpetamise otsusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole.
(5) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile.
§ 80. Andmete kustutamine
(1) Tegeliku kasusaaja andmed kustutatakse automaatselt viis aastat pärast juriidilise isiku registrist kustutamist.
(3) Registripidaja kustutab usaldushalduse tegeliku kasusaaja andmed, kui selleks õigustatud huvi omav isik tõendab, et andmete esitamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest on möödunud vähemalt viis aastat.
§ 81. Maksekonto teabe automatiseeritud edastamise kohustuslikkus
(1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud maksekonto (edaspidi konto), millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, peab tagama, et täitemenetluse seadustiku §-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu on kättesaadavad vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 11–15 nimetatud andmed.
(1) Konto omaniku ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või registrikood;
3) postiaadress.
(1) Kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik;
3) postiaadress;
4) volituse alguse ja lõpu kuupäev ning kasutusõiguse sisu.
(1) Konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik;
3) elukohariik.
(1) Konto kohta tehakse kättesaadavaks:
1) IBAN;
2) konto avamise kuupäev;
3) konto sulgemise kuupäev.
(1) Hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks hoiulaeka kasutusse andmise lepingu:
1) number;
2) sõlmimise kuupäev;
3) lõpetamise kuupäev.
(2) IBAN (inglise keeles International Bank Account Number) käesoleva paragrahvi tähenduses on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt kindlaksmääratud standardile ja standardile EVS 876:2016 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto liikmesriigis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 14 ja 15 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto ja kehtiva hoiulaeka lepingu kohta ning päringu saamisele eelneva viieaastase perioodi kestel suletud konto ja lõpetatud hoiulaeka kasutusse andmise lepingu kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto puhul päringu saamisele eelneva viieaastase perioodi kohta.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto kohta päringule vastamise hetkeseisuga.
10. peatükk Vastutus
§ 82. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu, protseduurireeglite ning sisekorraeeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumine ja rakendamata jätmine
(1) Käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud riskihinnangu või §-s 14 sätestatud protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumise või protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 83. Anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka või krüptovara konto avamine
(1) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud krediidiasutusele ja finantseerimisasutusele kohaldatava anonüümse konto, hoiuraamatu, hoiulaeka või krüptovara konto avamise otsuse tegemise või lepingu sõlmimise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 84. Isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise kohustuse täitmata jätmine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku või isiku esindaja isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 85. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud tegeliku kasusaaja tuvastamise ja kontrollimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 86. Teabe kogumise ja hindamise nõuete rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgi ning olemuse kohta teabe kogumise ja sellise teabe hindamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 87. Riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 88. Ärisuhte loomise ja juhuti tehingu tegemise keelu rikkumine
(1) Kohustatud isiku, tema juhatuse liikme või tema töötaja poolt ärisuhte loomise ja juhuti tehingu tegemise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(1) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 89. Ärisuhte seire kohustuse rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud ärisuhte seire kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 90. Tegevuse edasiandmise keelu rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuse edasiandmise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 91. Korrespondentsuhtluse nõuete rikkumine
(1) Korrespondentsuhte loomise eest käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 92. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise kohustuse rikkumine
(1) Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest, valuutavahetusest või muust tehingust, kus rahaline kohustus suurusega üle 32 000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, Rahapesu Andmebüroole teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või arestiga.
(1) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 93. Ebaseaduslik teavitamine Rahapesu Andmebüroole edastatud andmetest
(1) Kohustatud isiku, tema juhatuse liikme, kontaktisiku või töötaja või järelevalveasutuse töötaja poolt isiku, tema esindaja või isiku tegeliku kasusaaja või avalikkuse ebaseadusliku teavitamise eest tema kohta Rahapesu Andmebüroole edastatud teatest või andmetest või tema kohta Rahapesu Andmebüroo tehtud ettekirjutusest või kriminaalmenetluse alustamisest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või arestiga.
(1) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 94. Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui kohustatud isik oli Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjekt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 941. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest ja majandustegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatamise, eelnimetatud asjaolude muutmise kavatsusest etteteatamise või teenuse pakkuja tegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 942. Teenuse osutamise keelu rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 751 sätestatud teenuse osutamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 943. Aruandluskohustuse rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 541 alusel kehtestatud aruandluskohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 944. Omavahendite nõuete rikkumine
§ 95. Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine
(1) Eraõigusliku juriidilise isiku aktsionäri, osaniku või liikme või usaldushalduri poolt tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest, kui sellega on põhjustatud olukord, kus kohustatud isik ei suuda täita käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud hoolsusmeedet, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 96. Makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumine
(1) Makseteenuse pakkuja juhi või töötaja või makseagendi juhi või töötaja või füüsilisest isikust makseagendi poolt maksjaga seotud teabe välja selgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 artiklis 4, 5, 6, 8, 11, 12 või 26 sätestatud makseteenuse pakkuja kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 961. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumine
§ 962. Krüptovarateenuse osutaja kohustuste rikkumine
(1) Krüptovarateenuse osutaja juhi või töötaja poolt tehingu algatajaga seotud teabe välja selgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 artiklis 14, 15, 17, 19, 20, 21 või 26 sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 963. Aegumine
§ 964. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
(1) Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
§ 97. Menetlus
(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Rahapesu Andmebüroo ning Finantsinspektsioon.
(2) Käesoleva seaduse §-des 82–94 ja 96–962 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
11. peatükk Rakendussätted
§ 98. Seaduse rakendamise järelanalüüs
(1) Rahandusministeerium analüüsib 2018. aasta 31. detsembriks käesolevas seaduses ärisuhte loomisele reaalajas intervjuu nõude rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning tegelike kasusaajate teabe esitamise regulatsiooni piisavust ja esitab vajaduse korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks Riigikogu rahanduskomisjonile.
§ 981. Rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks muutmise üleminekusätted
(1) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist lähevad Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo (edaspidi käesolevas paragrahvis PPA RAB) ja tema ametnike ülesanded, õigused ja pädevus üle Rahapesu Andmebüroole ja tema ametnikele Rahandusministeeriumi valitsemisalas.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetud õigusjärglus kehtib ka osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides, koostöölepetes, samuti Rahapesu Andmebüroo ja selle ametnike ligipääsule kõikides riiklikes registrites, andmekogudes ja infosüsteemides.
(3) Kuni 2021. aasta 1. jaanuarini jätkab PPA RAB oma ülesannete täitmist, sealhulgas esindab Rahapesu Andmebürood rahvusvahelistes organisatsioonides, koostöölepetes ning riigisisestes organisatsioonides ja menetlustes.
(4) PPA RAB-i käsutuses ja valduses olev informatsioon, toimikud, andmebaasid ning andmekandjad antakse Rahapesu Andmebüroole Rahandusministeeriumi valitsemisalas üle hiljemalt 2021. aasta 1. jaanuaril.
(5) Enne 2021. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse või rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel alustatud haldusmenetlused ja järelevalvetoimingud, mis jätkuvad pärast 2021. aasta 1. jaanuari, viiakse lõpule Rahapesu Andmebüroo poolt Rahandusministeeriumi valitsemisalas.
(6) Enne 2021. aasta 1. jaanuari PPA RAB-i poolt käesoleva seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel algatatud väärteomenetluste puhul on alates 2021. aasta 1. jaanuarist kohtuväliseks menetlejaks Rahapesu Andmebüroo Rahandusministeeriumi valitsemisalas.
(7) Enne 2021. aasta 1. jaanuari PPA RAB-i haldusakti või toimingu peale halduskohtusse esitatud kaebuse puhul on alates 2021. aasta 1. jaanuarist PPA RAB-i asemel menetlusosaline Rahapesu Andmebüroo Rahandusministeeriumi valitsemisalas.
(8) PPA RAB-i ametnikud, kelle ülesanded ja ametikoht ei muutu, viiakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punkti 1 alusel tähtajatult üle Rahapesu Andmebüroo ametikohale Rahandusministeeriumi valitsemisalas.
(9) PPA RAB-i politseiametnikud, kelle ülesanded ja ametikoht ei muutu, vabastatakse politseiteenistusest ja viiakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist nende kirjalikul nõusolekul avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punkti 1 alusel tähtajatult üle Rahapesu Andmebüroo ametikohale Rahandusministeeriumi valitsemisalas, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(10) PPA RAB-i juht viiakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist üle Rahapesu Andmebüroo juhi ametikohale Rahandusministeeriumi valitsemisalas kuni tema Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametisse nimetamise käskkirjast tuleneva tähtaja saabumiseni, kohaldades politsei ja piirivalve seaduses sätestatut. Käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni § 53 lõikes 2 viidatud avalik konkurss Rahapesu Andmebüroo juhi ametisse nimetamiseks viiakse läbi 2020. aasta 15. oktoobriks.
(11) Politseiametniku üleviimisel käesoleva paragrahvi lõigete 9 ja 10 alusel jätkub tema politseiteenistuse staaži arvestus ning tal säilib õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile vastavalt politsei ja piirivalve seaduse §-le 1111, kui ta on pensioniõiguse tekkimise ajal ametikohal Rahapesu Andmebüroos Rahandusministeeriumi valitsemisalas või politseiteenistuses.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest ega politseiteenistusest pensionile jäämisest.
(13) PPA RAB-i Rahandusministeeriumi valisemisala valitsusasutuseks muutmisega seotud haldusaktid annab ning tehingud ja toimingud, sealhulgas ametnike ja politseiametnike üleviimisega seotud toimingud, teeb rahandusminister või rahandusministri volitatud isik.
§ 99. Hasartmängukorraldaja hoolsusmeetmete rakendamise erisus
(1) 2018. aasta 31. augustini kohaldab hasartmängukorraldaja hoolsusmeetmeid vähemalt võidu väljamaksmise, panuse tegemise või mõlema korral, kui kliendi antav või saadav summa on vähemalt 2000 eurot või sellega võrdväärne summa muus vääringus.
§ 100. Olemasolevatele kliendisuhetele sätete uuesti kohaldamise kohustus
(1) Kohustatud isik kohaldab vajaduse korral ühe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates käesoleva seaduse 3. peatükis nimetatud hoolsusmeetmeid olemasolevate klientide suhtes. Hoolsusmeetmete kohaldamise vajaduse hindamisel lähtub kohustatud isik muu hulgas kliendi olulisusest ja riskiprofiilist ning ajast, mis on möödunud hoolsusmeetmete eelmisest kohaldamisest või nende kohaldamise ulatusest.
§ 1001. Tegeliku kasusaaja andmete kontrollimine
(1) Kohustatud isikud rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 nimetatud hoolsusmeedet klientide suhtes, kellega neil on loodud kestev ärisuhe enne käesoleva paragrahvi jõustumist, ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.
§ 101. Riskihinnangu koostamise ja protseduurireeglite uuendamise tähtaeg
(1) Kohustatud isikul on oma tegevuse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks aega üks aasta käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(2) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud loakohustusega isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile §-s 13 nimetatud riskihinnangu ning sellele vastavad protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
§ 102. Teave olemasoleva tegevuse edasiandmise lepingu kohta
(1) Kohustatud isik esitab pädevale järelevalveasutusele teabe käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtinud tegevuse edasiandmise lepingu kohta käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud korras viie kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates ning teavitab pädevat järelevalveasutust lepingu muutmisest käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks.
§ 103. Alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba
(1) Alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba omav ettevõtja teatab kaheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Politsei- ja Piirivalveametile, kas ta soovib muuta oma tegevusloa virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusloaks. Politsei- ja Piirivalveamet teeb asjakohase teate saamisel 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates otsuse tegevusloa andmise kohta ilma riigilõivu tasumise kohustuse ning tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate asjaolude täiendava kontrollimiseta.
(2) Alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks üheksa kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist.
§ 104. Äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku teatamiskohustus
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku juhatus deklareerib äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed 60 päeva jooksul käesoleva sätte jõustumisest arvates.
§ 1041. Teenuse osutamise keelu kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 751 nimetanud isik, kes on samas paragrahvis nimetatud teenuste osutamist alustanud enne selle paragrahvi jõustumist, viib oma tegevuse selle paragrahvi nõuetega vastavusse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks.
§ 1042. Andmetele juurdepääsu tagamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu
(1) Krediidi- ja finantseerimisasutustel tuleb käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud kohustusi täita alates 2020. aasta 10. septembrist.
§ 105. Teatamiskohustuse täitmise vorm
(1) Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud teade esitatakse kuni 2018. aasta 30. juunini suuliselt, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui teade esitati suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmisel tööpäeval kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 106.
–
§ 112.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 113. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 lõike 9 punktis 2 ja § 76 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „korteriühistuseaduses” sõnadega „korteriomandi- ja korteriühistuseaduses”.
§ 114.
–
§ 118.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 1181. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa samaväärsus
(1) Käesoleva seaduse alusel välja antud virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusluba ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusluba loetakse samaväärseks virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloaga.
§ 1182. Kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2019. aasta 11. detsembril vastu võetud redaktsiooniga
(1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2019. aasta 11. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 70 lõike 3 punktides 9–11 ning § 72 lõike 1 punktides 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2020. aasta 1. juuliks.
(2) Kui ettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab Rahapesu Andmebüroo ettevõtja tegevusloa kehtetuks.
§ 1183. Kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2022. aasta 15. märtsil jõustunud redaktsiooniga
(1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2022. aasta 15. märtsil jõustunud redaktsiooni § 70 lõikes 32, §-des 721 ja 722, § 723 lõigetes 2–5 ning §-des 724 ja 725 kehtestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 15. juuniks.
(2) Käesoleva seaduse § 723 lõikes 1 sätestatud audiitorkontrolli kohustust kohaldatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruannete perioodidele, mis algavad 2022. aasta 10. märtsil või hiljem.
(3) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud tagama, et käesoleva seaduse § 723 lõikes 4 sätestatud arvamus esitatakse Rahapesu Andmebüroole hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuariks.
(4) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab Rahapesu Andmebüroo virtuaalvääringu alase tegevusloa kehtetuks.
(5) Kõigi majandustegevusest ajutise loobumise teate esitanud virtuaalvääringu teenuse pakkujate, kes ei ole 2022. aasta 15. märtsi seisuga oma majandustegevust taasalustanud, majandustegevus loetakse taasalustatuks 2022. aasta 15. juunist.
(6) Rahapesu Andmebüroo võib kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimisega seonduvalt tegevusloa muutmise menetlust pikendada kuni 150 päevani.
§ 1184. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba
(1) Ettevõtja ei saa käesoleva seaduse alusel taotleda virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba alates 2024. aasta 30. detsembrist ja tegevusloa muutmist alates 2026. aasta 1. juulist.
(2) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlus on Rahapesu Andmebüroole esitatud enne 2024. aasta 30. detsembrit ja Rahapesu Andmebüroo ei ole tegevusloa taotlust nimetatud kuupäevaks rahuldanud, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Rahapesu Andmebüroo esitatud dokumendid.
(3) Käesoleva seaduse alusel antud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 1 alusel, kui ettevõtja on saanud Finantsinspektsioonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, või hiljemalt 2026. aasta 1. juulil.
§ 1185. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite aruande audiitorkontrolli erisus
(1) Käesoleva seaduse § 723 lõiget 4 ei rakendata, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba on muutunud kehtetuks § 1184 lõikes 3 sätestatud tingimusel.
§ 1186. Hoiu-laenuühistu tegevusluba
(1) Hoiu-laenuühistu ei saa käesoleva seaduse alusel taotleda tegevusluba alates 2026. aasta 1. märtsist.
(2) Käesoleva seaduse alusel hoiu-laenuühistule antud tegevusluba muutub kehtetuks käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 1 alusel, kui hoiu-laenuühistu on saanud Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse, krediidiandja või makseasutuse tegevusloa, või hiljemalt 2028. aasta 31. detsembril, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Hoiu-laenuühistul, kellel ei ole Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid kes jätkab oma tegevust tulundusühistu vormis ja on teinud õigeks ajaks vastava teavituse hoiu-laenuühistu seaduse § 473 lõike 3 kohaselt ning kelle tegevus on käsitatav finantseerimisasutuse tegevusena käesoleva seaduse tähenduses, peab olema Rahapesu Andmebüroo tegevusluba.
§ 119. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 19 lõige 3 ja §-d 76–80 jõustuvad 2018. aasta 1. septembril.
(2) Käesoleva seaduse § 113 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse §-d 81 ja 95 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)