Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord

(13) Riigieksamikomisjoni liikmed ja eesti keele kui teise keele riigieksami välisvaatleja ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksami läbiviimise juhendis kirjeldatud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Kui riigieksamikomisjoni liige või eesti keele kui teise keele riigieksami välisvaatleja ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid riigieksamikomisjoni esimees või tema poolt määratud riigieksamikomisjoni liige.

(14) Riigieksamikomisjon teatab eksaminandidele, kui kirjaliku riigieksami lõpuni on jäänud aega:

1) 30 minutit;

2) 15 minutit.

(15) Eksaminand, kes on kirjaliku riigieksamitöö lõpetanud:

1) kirjutab riigieksamitöö komisjonile üleandmisel sellele oma riigieksamitöö koodi, mis on esitatud riigieksamitöö üleandmise protokollis ja riigieksamitöö üleandmise kellaaja;

2) annab allkirja riigieksamitöö üleandmise kohta;

3) õpilase küsimustiku olemasolul annab üle täidetud küsimustiku;

4) lahkub eksamiruumist.

(16) Riigieksamiaja lõpul annab riigieksamikomisjon eksaminandidele korralduse kirjutamine lõpetada.

(17) Pärast riigieksamiaja lõppemist kirjalikul riigieksamil riigieksamikomisjon:

1) kontrollib, et iga eksaminandi eksamitööl on õige riigieksamitöö kood;

2) pakib riigieksamitööd tagasisaatmise ümbrikusse trükitud koodide järjekorras;

3) kontrollib, et tagasisaatmise ümbrikus on ainult need riigieksamitööd, mille koodid on sellel ümbrikul;

4) lisab riigieksamitöödele hindamisprotokolli, kui see on olemas;

5) märgib ümbrikule riigieksamitööde arvu;

6) pakib riigieksamite läbiviimiseks kasutatud lisamaterjalid ning kasutamata jäänud võõrkeele ja eesti keele kui teise keele riigieksamitööd turvaümbrikusse.

(18) Riigieksami toimumise kohta vormistatakse eksameid korraldava asutuse poolt eeltäidetud protokoll, millele kirjutavad alla riigieksamikomisjoni esimees ja eesti keele kui teise keele riigieksami puhul välisvaatleja, kinnitades allkirjaga ühtlasi, et riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrike komplekteerimisel on järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 17 esitatud nõudeid.

(19) Eksameid korraldavale asutusele tagasisaadetava paketi koostamise ja turvaümbriku sulgemise korraldab riigieksamikomisjoni esimees. Paketti kuuluvad:

1) kirjaliku riigieksami korral kinnises ümbrikus riigieksamitööd ja hindamisprotokollide olemasolul hindamisprotokollid;

2) protokoll riigieksamimaterjalide paketi avamise ja riigieksami toimumise kohta;

4) protokoll riigieksamitöö üleandmise kohta;

6) küsimustike olemasolul küsimustikud kooli direktorile, õpetajale ja õpilasele.

(20) Paketti kuuluvad võõrkeele ja eesti keele kui teise keele riigieksami suulised osad salvestatakse ja edastatakse eksameid korraldavale asutusele läbiviimisjuhendis esitatud nõudeid arvestades.

(21) Õpilase taotlusel tehakse tema kirjalikust riigieksamitööst või eksamitöö osa(de) vastustest, millele õpilasel on tekkinud autoriõiguse seadusest tulenev autoriõigus, pärast eksami lõppemist koopia. Koopia tegemise juures viibivad riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksamikomisjoni liikmed. Eesti keel teise keelena eksami korral viibib koopia tegemise juures ka välisvaatleja. Õpilane võib samadel tingimustel riigieksamikomisjoni esimehe ja riigieksamikomisjoni liikmete juuresolekul teha koopia oma nutiseadmega.

(22) Riigieksamil tekkinud või tekkivad olukorrad, mida käesolevas määruses ei ole kirjeldatud, lahendab riigieksamikomisjon, informeerides ja vajaduse korral kaasates eksameid korraldava asutuse.

§ 34. Riigieksamite läbiviimise erisused üldist, tõhustatud, erituge või tugiteenuseid saavate õpilaste puhul

(1) Kooli direktori põhjendatud otsusega ja eksameid korraldava asutuse nõusolekul võimaldatakse üldist, tõhustatud või erituge saavale gümnaasiumi lõpetajale või haridus- ja teadusministri 28. detsembri 2018. a määruse nr 35 „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord” § 7 alusel tugiteenuseid saavale kutseõppeasutuse lõpetajale tema toe vajadusest tulenevalt riigieksami sooritamiseks ühte või mitut järgmist eritingimust:

1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;

2) viia eksam läbi eraldi ruumis;

3) kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;

4) kasutada ilma õigekirjakontrollita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on raskesti loetav;

5) lubada vastuste üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;

6) lugeda eksamiküsimused ja tekst ette nägemispuudega või lugemisraskusega õpilasele;

7) anda eksami korralduse kohta kirjalikke juhtnööre;

8) hinnata emakeele eksamitööd diferentseeritult kirjutamisraskusega õpilasel;

9) muuta eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas nägemispuudega õpilasele;

10) valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma kuulamis- ja suulise osata kuulmispuudega õpilasele;

11) kasutada eksami korralduslikus osas viipekeele tõlki;

12) valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma suulise osata raske kõnepuudega õpilasele;

13) valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna otsusega on õpilasel riiklikus õppekavas sätestatud taotletavaid õpitulemusi vähendatud või asendatud;

14) valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö eesti keeles teise keelena madalamal kui B2 keeleoskuse tasemel juhul, kui õpilane on Eestis õppinud eesti õppekeelega koolis või keelekümblusklassis vähem kui 3 aastat.

(2) Juhul kui õpilase toe vajadusest tulenevalt on eksamineerimiseks vaja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata eritingimust, kooskõlastab kool eksamile registreerides vajaliku eritingimuse eksameid korraldava asutusega.

(3) Eksamineerimiseks rakendatakse vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös gümnaasiumi vältel ning kelle toe saamise kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(4) Kool esitab testide andmekogu kaudu hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks eksameid korraldavale asutusele kinnitamiseks üldist, tõhustatud ja erituge saavate õpilaste eksamineerimiseks vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eritingimused.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eritingimuste rakendamise vajadus ilmneb pärast eksamile registreerimist ja õpilasele ei ole sarnaseid meetmeid rakendatud tema igapäevases õppetöös ning Eesti Hariduse Infosüsteemis puudub märge tema toe saamise kohta, esitab kool viivitamata eksameid korraldavale asutusele põhjendatud taotluse testide andmekogusse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud eritingimustest teavitab kool eksameid korraldavat asutust hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembriks.

(7) Varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isiku puhul otsustab eritingimuste rakendamise eksameid korraldav asutus vastava taotluse alusel, mis esitatakse eksamile registreerimisel.

(8) Riigieksamitöö tegemisel kasutatud eritingimused ja eksamitöö sooritamisel ilmnenud erijuhtumid kantakse pärast eksami toimumist eksameid korraldava asutuse poolt eeltäidetud protokolli.

§ 35. Riigieksami läbiviimine välisriigis haridust omandavatele isikutele

(1) Võimaluse korral võib õpilasele, kes samaaegselt Eesti gümnaasiumis õppimisega omandab haridust välisriigis või kes seoses diplomaadist või haldusteenistujast vanemate töötamisega omandab välisriigis Eesti keskhariduse tasemele vastavat haridust ning ei saa sellest tulenevalt osaleda riigieksamitel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 4 alusel kehtestatud aegadel, kokkuleppel eksameid korraldava asutusega võimaldada riigieksami sooritamist eksameid korraldava asutuse määratud kohas, ajal ja korras. Vastava taotluse esitab õpilane eksameid korraldavale asutusele hiljemalt eksamite sooritamise aasta 20. jaanuariks, esitades ka põhjenduse, miks ei ole võimalik riigieksamitel osaleda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 4 alusel kehtestatud aegadel Eesti gümnaasiumis, kus õpilane õpib.

(2) Eksameid korraldav asutus teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 nimetatud isikuid eksamite toimumise ajast, kohast ja eksamikorraldusest hiljemalt eksami toimumise aasta 10. aprilliks.

§ 36. Lisaeksamite korraldamine

(1) Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud eksaminand või eksaminand, kes ei ole eksami sooritamise ajal muutunud terviseseisundi tõttu võimeline eksamit lõpuni sooritama või eksamilt kõrvaldatud eksaminand, võib kolme tööpäeva jooksul riigieksami toimumisest esitada eksameid korraldavale asutusele lisaeksamil osalemise taotluse, millele lisatakse tõendid mõjuvate põhjuste kohta või eksaminandi selgitus eksamilt kõrvaldamise kohta. Eksameid korraldav asutus teavitab taotlejat lisaeksamile lubamisest ja selle korraldusest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist.

(2) Õpilane, kes ei sooritanud riigieksamit haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, saab riigieksami sooritada lisaeksami ajal. Riigieksami saab lisaeksami ajal sooritada eksameid korraldava asutuse otsusega ka õpilane, kelle riigieksamilt kõrvaldamiseks puudus alus või kelle riigieksamit vastu võtnud komisjon rikkus eksami läbiviimise korda ja kelle kohta on eksameid korraldav asutus teinud vastava otsuse. Lisaeksamilt puudunud õpilane saab riigieksami sooritada järgmisel õppeaastal.

(3) Kui õpilane ei saa usulisel või muul mõjuval põhjusel riigieksamil osaleda põhieksami päeval, võib ta eksamile registreerides esitada eksameid korraldavale asutusele avalduse lisaeksamil osalemiseks.

(4) Õpilane, kes saavutas eksamil alla ühe protsendi maksimaalsest tulemusest, saab riigieksami sooritada järgmisel õppeaastal.

(5) Cambridge English C1 Advanced eksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel puudunud õpilane saab eksami sooritada järgmisel eksamisessioonil või sooritada eksameid korraldava asutuse inglise keele B1/B2-taseme riigieksami, esitades eksameid korraldavale asutusele taotluse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

§ 37. Riigieksamitööde hindamine

(1) Riigieksamitöid hindavad korraldava asutuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud hindajad. Hindajate tegevust korraldab eksameid korraldav asutus vastavalt peadirektori kinnitatud töökorrale.

(2) Riigieksamit ettevalmistava komisjoni koostatud hindamisjuhend kirjeldab eksamitöö osade ning iga küsimuse ja ülesande osakaalu kogu riigieksamitöö hindamisel.

(3) Hindamisjuhendi täpsustamiseks tegelike riigieksamitööde põhjal, hindamisjuhendist ühese arusaamise kujundamiseks ja hindamise täpsustatud hindamisjuhendile vastavuse kontrollimiseks moodustab korraldava asutuse peadirektor käskkirjaga riigieksamitööde hindamiskomisjonid.

(4) Riigieksamitööde hindamiskomisjoni esimees või aseesimees korraldab riigieksamitööde hindamise standardiseerimise, mille käigus vajaduse korral täpsustatakse hindamisjuhendit.

(5) Riigieksamitööde objektiivselt hinnatavaid eksamiosi hindab üks hindaja. Enne andmete arvutisse sisestamist kontrollitakse riigieksamitööde hindamiskomisjoni esimehe või aseesimehe juhtimisel 10% iga hindaja töödest, et veenduda hindamise vastavuses täpsustatud hindamisjuhendile. Kui mõni hindaja pole hindamisjuhendit korrektselt järginud, korraldab hindamiskomisjoni esimees või aseesimees selle hindaja hinnatud tööde ümberhindamise.

(6) Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavate eksamiosade lõpptulemus kujuneb kahe või kolme üksteisest sõltumatu hindamise tulemusena. Kui inglise keele riigieksamitöö subjektiivselt hinnatava eksamiosa esimese ja teise hindaja tulemus erineb rohkem kui 20 protsenti, hinnatakse eksamiosa kolmandat korda. Eesti keele riigieksamitöö subjektiivselt hinnatavat eksamiosa hinnatakse kolmandat korda, kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb rohkem kui 30 protsenti. Pärast kolmandat hindamist kujuneb inglise keele või eesti keele riigieksami lõpptulemuseks kahe lähema hindepunktide arvu keskmine. Eesti keele kui teise keele riigieksami subjektiivselt hinnatavat eksamiosa hinnatakse kolmandat korda siis, kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb 20 protsenti või rohkem. Kolmanda hindamise läbi viinud eksperdi hindamisotsus jääb eesti keele kui teise keele riigieksami lõplikuks tulemuseks.

(7) Keeleainete riigieksamite suulise osa vastuseid hindav hindaja ei tohi olla eksaminandi õpetaja.

(8) Eesti keele kui teise keele riigieksami suulise osa vastuseid hindavad kaks hindajat, kellest kumbki ei tohi olla eksaminandi õpetaja ja üks hindajatest ei tohi olla õpetaja eksaminandi koolist.

(9) Eesti keele kui teise keele eksami suulise osa juures viibib korraldava asutuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud välishindaja. Eksamit korraldav asutus võib eesti keele kui teise keele eksami suulist osa hinnata salvestiselt, andes sellest koolile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kolm päeva enne eksami algust teada. Sel juhul viibib eksamiruumis suulise osa läbiviimisel välisvaatleja.

(10) Välishindaja on erialalt eesti keele filoloog, kes on osalenud eksameid korraldava asutuse läbiviidaval hindajate koolitusel ja kelle ülesanne on hinnata eesti keele kui teise keele eksami suulise osa vastuseid ja jälgida eksamikorrast kinnipidamist.

(11) Inglise keeles omistatakse õpilasele B1-keeleoskustase, kui ta on saavutanud 50–74 protsenti maksimumtulemusest ning B2-keeleoskustase, kui ta on saavutanud 75–100 protsenti maksimumtulemusest. Inglise keele B1- ja B2-keeleoskustaseme saavutamise tingimuseks on, et igas osaoskuses peab olema saavutatud vähemalt 1 protsent osaoskuse tulemusest. Käesoleva määruse § 34 lõike 1 punktides 10, 11 ja 12 esitatud juhtudel võib õpilasele anda tasemetunnistuse juhul, kui kõik eksamitöö osad ei ole tehtud.

(12) Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas sooritatavat Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksamit hinnatakse Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksami hindamisjuhendite järgi.

(13) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam loetakse B1-tasemele sooritatuks, kui tase on saavutatud vähemalt kolmes osaoskuses.

(14) Kui riigieksamitööde hindamisel tuvastatakse eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused, identsed sõnastatud pikemad vabavormilised vastused (näiteks keeleeksami kirjutamisosas), ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse, loomevargus või muu selline, riigieksamiosa või kogu riigieksamitöö kirjutamisel, siis teavitab eksameid korraldav asutus sellest eksaminande. Eksaminandidel on kohustus eksameid korraldava asutuse poolt väljapakutud ajal ja kohas sooritada hindamisel tuvastatud kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise kahtlusega riigieksamiosa (samaväärsete ülesannetega) uuesti. Kui uuesti sooritamisel saab kinnitust, et eksaminand on eksami ajal kasutanud kõrvalist abi, siis hinnatakse kogu eksamitöö 0 punktiga. Eksaminandi mitteilmumisel hinnatakse eksamitöö 0 punktiga.

(15) Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest.

(16) Käesoleva määruse § 33 lõikes 9 punktides 3–5 loetletud nõuete rikkumisel loetakse rikutud kohad või loetamatud kohad veaks.

§ 38. Riigieksamitööde säilitamine

(1) Paberil läbiviidud riigieksamitöid, sealhulgas keeleeksamite suulise osa salvestusi säilitatakse eksameid korraldavas asutuses kolm aastat.

(2) Riigieksamitööde tulemusi eksamitöö terviku ja osade kaupa säilitatakse ning arhiveeritakse testide andmekogus isikustatud kujul.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium ning eksameid korraldav asutus võivad kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega lubada riigieksamitööde andmestike ja tulemuste kasutust teadus- ja rakendusuuringutes.

§ 39. Riigieksamitööde tulemuste analüüs ja järeldused

(1) Riigieksamitööde tulemuste analüüsi korraldab eksameid korraldav asutus, lähtudes käesoleva määruse §-s 26 sätestatud riigieksamite eesmärkidest. Eksameid korraldav asutus kaasab riigieksamitööde tulemuste analüüsi vajaduse korral eksperte.

(2) Eksameid korraldav asutus teeb riigieksamite tulemused igale õpilasele ja koolile kättesaadavaks testide andmekogu kaudu. Riigieksamite tulemuste avaldamise aeg antakse teada koos järgmise õppeaasta eksamiaegadega eksameid korraldava asutuse veebilehel.

(3) Eksameid korraldav asutus annab hiljemalt eksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks igale koolile eksamitulemuste alusel tagasisidet õppe tulemuslikkusest ja sellest, milline on kooli panus õpilaste edasijõudmisse.

(4) Koolile esitatud tagasisides kõrvutatakse kooli õppe tulemuslikkust ja kooli panust õpilaste edasijõudmisse võrreldes:

1) sarnaste koolide rühma (tegevusnäitajad, õpikeskkond) tulemustega;

2) kõikide koolide tulemustega.

(5) Eksameid korraldav asutus esitab hiljemalt riigieksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks kooli pidajale riigieksamite analüüsi alusel tagasisidet, milles kõrvutatakse kooli pidaja iga kooli õppe tulemuslikkust ja kooli panust õpilaste edasijõudmisse:

1) teiste kooli pidajale kuuluvate koolide tulemustega;

2) sarnaste koolide rühma (tegevusnäitajad, õpikeskkond) tulemustega;

3) kõikide koolide tulemustega.

(7) Eksameid korraldav asutus esitab riigieksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile riigieksamite ja rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamite aruanded. Aruandes kajastatakse õppekava eesmärkide ning õpitulemuste saavutatust eksamitöö kui terviku ja osade kaupa; erinevate õpilasrühmade ja õppeasutuse rühmade lõikes; tulemuste võrreldavust kahe sama õppeaine eelmise eksamitööga; eksamitöö kvaliteeti mõõtmisomaduste ja riiklikule õppekavale vastavuse põhjal.

§ 40. Riigieksamitööde statistika avalikustamine

(1) Riigieksamitööde üleriigilised tulemused avalikustatakse Eesti hariduse teabeväravas Haridussilm riigieksamite läbiviimisele järgneva aasta 31. jaanuariks.

(2) Koole ei järjestata riigieksamitööde tulemuste järgi.

(3) Igale koolile avalikustatakse vaid tema õpilaste eksamitööde tulemuste statistiline ülevaade.

(4) Gümnaasiumi eksternina lõpetanud isikuid statistilises ülevaates ei kajastata.

3. jagu Gümnaasiumi koolieksamid

§ 41. Gümnaasiumi koolieksami eesmärgid ja vormid

(1) Gümnaasiumi koolieksami (edaspidi koolieksam) eesmärgid on:

1) toetada kooli õppekava rakendamist ja suunata õppeprotsessi;

2) anda alus gümnaasiumi lõpetamiseks;

3) saada ülevaade kooli õppekavas sätestatud üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ning õpitulemuste omandatusest.

(2) Koolieksam võib olla kirjalik, suuline või kirjalik ja suuline.

(3) Koolieksami õppeained, vormi ja toimumise aja määrab ja kinnitab kooli direktor.

§ 42. Koolieksami ettevalmistamine ja eksamitöö koostamine

(1) Koolieksamitöö, hindamisjuhendi ja eksami läbiviimisjuhendi koostab koolieksamikomisjon ja kinnitab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksami algust.

(2) Koolieksam korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja kaks nädalat enne koolieksamite algust.

§ 43. Koolieksamite läbiviimine, hindamine, korduseksami sooritamine ja eksamitöö säilitamine

(1) Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised koolieksamikomisjonid.

(2) Koolieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor, liikmed üldjuhul aineõpetajad. Kooli direktor võib koolieksamikomisjoni esimeheks määrata õppealajuhataja või õpetaja. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja.

(3) Koolieksami võivad sooritada gümnaasiumiõpilased, kes on gümnaasiumiastmes eksamiaine kohustuslikud kursused läbinud, välja arvatud käesoleva määruse §-s 44 sätestatud juhul.

(4) Kui õpilasel ei ole kooli poolt mõjuvaks loetud põhjustel võimalik sooritada koolieksamit eksamiperioodi jooksul, võib kooli direktor anda õpilasele loa koolieksamite sooritamiseks individuaalplaani järgi. Individuaalplaani kinnitab kooli direktor.

(5) Koolieksamitöid hindab koolieksamikomisjon hindamisjuhendist lähtudes.

(6) Koolieksami tulemused protokollitakse käesoleva määruse lisas esitatud vormi kohaselt.

(7) Kui koolieksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks koolieksamikomisjoni esimehe hääl. Koolieksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli.

(8) Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas koolieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud koolieksamit, sooritab korduseksami hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib koolieksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.

(9) Koolieksamitöid, hindamisejuhendit ja eksamitöö tulemusi säilitatakse koolis kolm aastat.

§ 44. Koolieksami sooritatuks lugemine

(1) Direktori otsusega võib lugeda koolieksami sooritatuks, kui õpilane on tõendanud, et on omandanud kooli õppekavas ettenähtud teadmised ja oskused väljaspool kooli, näiteks rahvusvaheliste olümpiaadide raames, olles sooritanud mõne rahvusvaheliselt tunnustatud testi või muul taolisel viisil.

5. peatükk Rakendussätted

§ 45. Gümnaasiumi võõrkeele riigieksami asendamine rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga

(1) Kuni 2019. aasta 1. septembrini võib rahvusvaheliselt tunnustatud eksam, millega õpilane soovib asendada võõrkeele riigieksami, olla sooritatud ka enne gümnaasiumiõpingute algust.

§ 46. Määruse rakendamine

(1) Määruse § 34 lõige 5 rakendatakse 2016. aasta 1. septembrist.

(2) Eksameid korraldav asutus viib koolidele antava tagasiside vastavusse määruse § 8 lõike 4 punktis 3 esitatud nõuetega alates 2021. aastast, § 21 lõigetes 4 ja 5 ning § 39 lõigetes 4 ja 5 esitatud nõuetega alates 2022. aastast.

§ 46¹. Eriolukorrast tingitud eksamikorralduse erisused 2019/2020. õppeaastal

(1) Põhikooli lõpueksameid 2019/2020. õppeaastal läbi ei viida.

(2) Õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpivad keelekümblusklassis või kes asusid eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul ning kellele ei ole väljastatud B1 tasemel eesti keele oskuse tunnistust, viib eksameid korraldav asutus koostöös üldhariduskoolidega 8.–10. juunil 2020. a läbi B1 eesti keele oskuse tasemeeksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele lõpueksami, mille sooritamine ei ole põhikooli lõpetamise tingimuseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksami eksamikomisjon on vähemalt kaheliikmeline.

(4) Eksameid korraldav asutus teatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksami tulemused testide andmekogu kaudu 30 päeva jooksul pärast eksami toimumist.

(5) 2019/2020. õppeaastal viiakse läbi riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning järgmised rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamid:

1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel);

2) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel);

3) тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel);

4) Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel).

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksamitel saavad osaleda isikud, kes olid teavitanud käesolevas määruses ettenähtud korras oma soovist sooritada riigieksamit asendav rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam 2019/2020. õppeaastal ning lõike 5 punktis 4 nimetatud eksami puhul õppisid sel ajal gümnaasiumi lõpuklassis või kutsekeskhariduse tasemel lõpukursusel.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1-4 nimetatud eksamite ajad tehakse hiljemalt 2020. aasta 5. maiks teatavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

(8) Riigieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor käskkirjaga vähemalt kaks nädalat enne esimest riigieksamit kooli riigieksamikomisjonid arvestusega, et iga 10 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Väikseim riigieksamikomisjon on kaheliikmeline, koosnedes riigieksamikomisjoni esimehest ja ühest liikmest. Digiallkirjastatud käskkirja edastab kool eksameid korraldavale asutusele hiljemalt nädal enne esimest riigieksamit. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja.

(9) Eksameid korraldav asutus moodustab varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikute eksamineerimiseks ja lisaeksamite korraldamiseks riigieksamikomisjoni arvestusega, et iga 10 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Väikseim riigieksamikomisjon on kaheliikmeline, koosnedes riigieksamikomisjoni esimehest ja välisvaatlejast.

(10) Eksaminand ei tohi eksami ajal riigieksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksami läbiviimise juhendis kirjeldatud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Ruumist lahkumisel saadab eksaminandi riigieksamikomisjoni liige, kes ei ole riigieksami õppeaine õpetaja, või muu kooli direktori määratud isik. Riigieksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma kirjaliku töö eksamiruumis komisjoni liikmele kontaktivabalt. Eksaminand märgib oma riigieksamitööle eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku kellaaja.

(11) Riigieksamikomisjoni liige ja välisvaatleja ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksami läbiviimise juhendis kirjeldatud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Kui riigieksami komisjoni liige ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid välisvaatleja. Kui riigieksami välisvaatleja ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid riigieksamikomisjoni esimees või komisjoni liige, kes ei ole antud eksami aineõpetaja.

(12) 2019/2020. õppeaastal läbi viidavate riigieksamite lisaeksamid korraldatakse 2020/2021. õppeaasta esimesel poolaastal. Lisaeksamil saavad osaleda isikud, kes olid käesolevas määruses sätestatud korras teavitanud oma soovist sooritada riigieksam 2019/2020. õppeaastal. Lisaeksamil osalemiseks tuleb esitada allkirjastatud avaldus eksameid korraldavale asutusele või gümnaasiumi- või kutseõppeasutuse õpilaste puhul testide andmekogu kaudu 2020. aasta 6. juunist 17. juulini.

(13) Käesolevas paragrahvis nimetatud eksamid ja gümnaasiumi koolieksamid viiakse läbi järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. Eksamiruumis peavad eksaminandid saama istuda ühekaupa ja üksteist häirimata.

§ 46². Eksamikorralduse erisused 2020/2021. õppeaastal

(1) 2020/2021. õppeaastal ei ole põhikooli lõpueksamid põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks.

(2) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite hindamistulemused esitatakse 2020/2021. õppeaastal protsendina maksimaalsest tulemusest.

(3) Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab korduseksami koolieksamina.

(4) 2020/2021. õppeaastal ei kohaldata käesoleva määruse § 18 lõiget 6.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud eksamid viiakse läbi järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. Eksamiruumis peavad eksaminandid saama istuda ühekaupa ja üksteist häirimata.

§ 46³. Eksamikorralduse erisus 2021/2022. õppeaastal

(1) 2021/2022. õppeaastal ei ole põhikooli lõpueksamid põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks.

(2) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite hindamistulemused esitatakse 2021/2022. õppeaastal protsendina maksimaalsest tulemusest.

(3) Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab korduseksami koolieksamina.

(4) 2021/2022. õppeaastal ei saa gümnaasiumit lõpetav õpilane riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamina sooritada тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksamit ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksamit (vene keel).

(5) 2021/2022. õppeaastal saab gümnaasiumit lõpetav õpilane sooritada vene keel võõrkeelena B1-taseme riigieksami, mille valmistab ette ja viib läbi eksameid korraldav asutus. Eksameid korraldav asutus määrab vene keel võõrkeelena B1-tasemel riigieksamit teha soovivad õpilased eksami soorituskohtadesse õpilase sooviavalduse alusel.

§ 46⁴. Eksamikorralduse erisus 2022/2023. õppeaastal

(1) 2022/2023. õppeaastal ei saa gümnaasiumit lõpetav õpilane riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamina sooritada тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksamit ega тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksamit (vene keel).

§ 46⁵. Eksamikorralduse erisus 2023/2024. õppeaastal

(1) 2023/2024. õppeaastal ei saa gümnaasiumit lõpetav õpilane riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamina sooritada тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksamit ega тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksamit (vene keel).

§ 46⁶. Eksamikorralduse erisus 31. augustini 2029. a

(1) Kuni 31. augustini 2029. a on ühtsete põhikooli lõpueksamite, välja arvatud võõrkeelte lõpueksamite sooritamise keeled eesti keel, vene keel ja viipekeel. Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja ühtsete põhikooli lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise.

§ 47. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa: Protokolli vorm

PROTOKOLL
			põhikooli/gümnaasiumi koolieksami kohta
(õppeaine, kirjalik/suuline)
(kooli nimetus)
klassis
Koolieksamikomisjoni esimees
			(ees- ja perekonnanimi)
Eksamineeriv õpetaja koolieksamil
			(ees- ja perekonnanimi)
Koolieksamikomisjoni liikmed
			(ees- ja perekonnanimi)
Koolieksamkomisjoni käskkirja number
Põhikooli/Gümnaasiumi koolieksam algas kell _, lõppes kell ____
Põhikooli/Gümnaasiumi koolieksamile tuli _____ õpilast. Eksamile lubatud õpilastest jäi tulemata
(ees- ja perekonnanimi)
Põhikooli/Gümnaasiumi koolieksami tulemused:
Jrk nr	Õpilase ees- ja perekonnanimi	Teema nr / punktide arv		Koolieksamihinne	Märkused
1.
2.
3.
4.
5.
Eksamikomisjoni liikmete eriarvamused
---	---
Märkused
Koolieksami kuupäev «_» ____ 20_ a.
	Koolieksamikomisjoni esimees /allkiri/
	Eksamineeriv õpetaja koolieksamil /allkiri/
	Koolieksamikomisjoni liikmed /allkiri/

📎 Original PDF: HMT_m54_lisa.pdf