Kaitseliidu seadus

(5) Kui Kaitseliidu liige hukkub Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹, 4², 5¹ ja 5² nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse Kaitseliidu liikme keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Kui Kaitseliidu liikme palk või töötasu oli väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, siis arvutatakse temale hüvis käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ sätestatud korras.

(5) Kui Kaitseliidu liige hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹, 4², 5¹ ja 5² nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

(6) 18-aastasel ja vanemal Kaitseliidu liikmel on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõigetes 5–5² sätestatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või isikud.

(7) Kaitseliidu liikme poolt hüvitise saamiseks õigustatud isikute nimetamise korra kehtestab

määrusega.

(8) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil süüdioleva isiku suhtes nõudeõigus hüvitisena makstud summa ulatuses. Nõudeasjas esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.

§ 62. Hüvitise taotlemine

(1) Käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4–4² ja 5–5² sätestatud hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus taotleda hüvitist ühe aasta jooksul Kaitseliidu liikme ajutise töövõime kaotuse või püsiva töövõimetuse tuvastamisest, töövõime hindamisest või hukkumisest arvates.

(2) Kaitseliidu liikme hukkumise, ajutise töövõime kaotuse, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

§ 63. Hüvitise väljamaksmine

(6) Kaitseliidu liikme hukkumise korral makstakse käesoleva seaduse § 61 lõigetes 5–5² ettenähtud hüvitis välja järgmiselt:

1) kuni 50 protsenti hüvitise summast hukkunu poolt käesoleva seaduse § 61 lõike 6 alusel nimetatud isikule või isikutele;

2) vähemalt 50 protsenti hüvitise summast hukkunu lastele, vanematele, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

(7) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud isiku või isikute nimetamata jätmisel makstakse kogu hüvitis käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud isikutele. Kui Kaitseliidu liikmel puudub käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud isik, makstakse kogu hüvitise summa välja käesoleva seaduse § 61 lõike 6 alusel nimetatud isikule või isikutele.

§ 64. Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamine

(1) Vajaduse korral hüvitatakse Kaitseliidu liikme ravikulu, kui ta on saanud teenistuskohustuse täitmisel vigastada:

1) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud ülesande täitmisel;

2) Kaitseliidu koosseisus, kaasatuna käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud tegevusse;

3) noortejuhina õppetegevuse korraldamise ajal;

4) käesoleva seaduse § 70 lõike 1¹ alusel valves osalemisel.

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kes on haigestunud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel hüvitatakse Kaitseliidu liikme ravikulu piirmäära ulatuses Kaitseliidu eelarvest, kui Kaitseväe juhataja määratud arst või kaitseväeteenistuse seaduse § 26¹ lõike 7 alusel moodustatud komisjon on tuvastanud, et Kaitseliidu liige vajab teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu tervishoiuteenust, ravimit või meditsiiniseadet.

(3) Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäära ja korra kehtestab

määrusega.

§ 65. Hukkunud Kaitseliidu liikme matusekulu kandmine

(1) Teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud Kaitseliidu liikme matuse korraldab ja matuse korraldamise kulu kannab piirmäära ulatuses Kaitseliit.

(2) Teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud Kaitseliidu liikme matusekulu ulatuse ning tasumise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

§ 66. Hüvitise maksmist ja muu kulu katmist välistavad asjaolud

(1) Käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatut ei kohaldata, kui Kaitseliidu liige:

1) ei tegutsenud sündmuse asetleidmise ajal Kaitseliidu koosseisus;

2) oli sündmuse asetleidmise ajal lõpetanud juhi nõusolekul teenistuskohustuse täitmise;

3) oli sündmuse asetleidmise ajal lahkunud teenistuskohustuse täitmise kohast omavoliliselt;

4) oli sündmuse asetleidmise ajal tahtlikult põhjustatud joobeseisundis;

5) pani sündmuse asetleidmise ajal toime distsiplinaarkorras karistatava teo;

6) pani sündmuse asetleidmise ajal toime süüteo;

7) pani sündmuse asetleidmise ajal toime enesetapu, enesetapukatse või enesevigastuse, mis ei olnud seotud haigusliku seisundiga ega olnud põhjustatud teiste isikute süülisest käitumisest;

8) eiras sündmuse asetleidmise ajal ohutusnõudeid ja selle tagajärjel tekkis tervisekahjustus;

9) oli sündmuse asetleidmise ajal hõivatud teenistuskohustusega mitteseotud tegevusega, mille ajaks oli pädev isik ta teenistuskohustuse täitmisest vabastanud;

10) oli keeldunud osalemast tervisekahjustust ennetavas tegevuses või jättis selles osalemata;

10¹) ei olnud esitanud Kaitseliidule käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatud tõendit või see tõend ei olnud kahju tekkimise ajal kehtiv;

11) oli sündmuse asetleidmise ajal teenistuskohustuse täitmiselt kõrvaldatud seoses distsiplinaarmenetlusega või mõnel muul seaduses sätestatud alusel;

12) täitis sündmuse asetleidmise ajal avaliku teenistuse ametikohale nimetamisest, töölepingust või muust sellesarnasest lepingust tulenevaid tööülesandeid.

(2) Kaitseliidu liikme vigastuse saamist ja hukkumist ei peeta teenistuskohustuse täitmise põhjustatuks, kui Kaitseliidu liikme vigastuse või hukkumise põhjustas temale varem teada olnud haigus või vigastus.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule peetakse käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud hüvitise ja muu kulu katmise õiguse tekkimist välistavaks asjaoluks meditsiinilise seose puudumist teenistuskohustuse täitmise ja vigastuse saamise või hukkumise vahel.

(4) Kaitseliidu liige, kes ei esita oma terviseseisundi hindamiseks vajalikku teavet või jätab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks või teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse raviks määratud toimingutele mõjuva põhjuseta ilmumata, loetakse hüvitisest või kulu katmisest loobunuks.

(5) Käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatut ei kohaldata, kui teenistuskohustuse täitmise ajal Kaitseliidu liikmele tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju kuulub hüvitamisele tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel.

§ 67. Teenistuskohustuse täitmisel hüvitise, päevaraha ja tasu maksmine

(1) Kaitseliidu liikmele võib piirmäära ulatuses maksta hüvitist teenistuskohustuse täitmisel tehtud kulu eest.

(2) Kaitseliidu liikmele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmise tingimused, ulatuse, piirmäära ja korra kehtestab

määrusega.

(3) Kaitseliidul on õigus lähetada tegevliiget teenistuskohustuse täitmiseks välisriiki ning maksta tegevliikmele lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitist ning päevaraha.

(4) Päevaraha makstakse töölepingu seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.

(5) Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse § 34 lõike 1 alusel, avaliku korra tagamisel korrakaitseseaduse § 16¹ lõike 1 alusel või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel, maksta tasu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tasu väljamaksmisega seotud kulu hüvitatakse Kaitseliidule kaasamist taotlenud valitsusasutuse eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel.

§ 68. Kaitseliidu liikme toitlustus

(1) Kaitseliidu liikmele võib tagada määratud maksumuse ulatuses tasuta toitlustuse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisel.

(2) Kaitseliidu liikmele ettenähtud toitlustuse tagamise tingimused, korra ja maksumuse kehtestab

määrusega.

§ 68¹. Isikuandmete töötlemine tagatiste taotlemise korral

(1) Kaitseliidul, Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel on käesolevas peatükis Kaitseliidu liikmele ja temaga seotud isikule ettenähtud tagatiste võimaldamise otsustamisel ning oma ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

8. peatükk Valve

§ 69. Valve osutamine

(1) Valve käesoleva seaduse tähenduses on Eesti välisesinduse või riigikaitse eesmärgil kasutatava territooriumi, ehitise või vara (edaspidi valvatav objekt) ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks.

(1) Valvatavad objektid jagunevad alaliselt ja ajutiselt valvatavateks objektideks.

(2) Alaliselt valvatavate objektide loetelu kehtestab

määrusega.

(2) Ajutiselt valvatav objekt võib olla sõjaväelise väljaõppe andmiseks ja korraldamiseks ajutiselt kasutatav territoorium, mis on Kaitseliidu omandis või mida Kaitseliit võib selle omaniku või seadusliku valdajaga taasesitatavas vormis sõlmitud kokkuleppe alusel kasutada.

(4) Alaliselt valvatava objekti valdajaga sõlmib valvelepingu Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Eesti välisesinduse valvelepingu sõlmib Kaitseliidu ülem.

(5) Valvelepingus peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

1) valvet korraldava Kaitseliidu struktuuriüksuse nimetus, selle esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) valve osutamise aeg ja kestus;

3) valvatava objekti või vara valvurite maksimaalne arv;

4) valvuri tööpiirkond;

5) valvatava objekti või vara omaniku esindaja nimi ja kontaktandmed;

6) valvatava objekti või vara valvuril kasutada lubatud relvade ja erivahendite loetelu;

7) valvelepingu muutmise tingimused.

(6) Alaliselt valvatava objekti valve korraldamise tasu ja selle kasutamise tingimused määratakse kindlaks riigivara valitseja ja Kaitseliidu vahel sõlmitavas lepingus.

(7) Kaitseliidu valvataval objektil võib lubada saatjata viibida füüsilisel isikul, kes täidab õigusaktist või tehingust tulenevat ülesannet. Kaitseliidu valvataval objektil saatjata viibimise õiguse andmise otsustab objekti valdaja. Kaitseliidu omandis oleva Kaitseliidu valvatava objekti puhul otsustab saatjata viibimise õiguse andmise Kaitseliidu ülem, struktuuriüksuse juht või tema volitatud isik.

(8) Kaitseliidu valduses oleval valvataval objektil ei tohi viibida ilma Kaitseliidu loata. Isiku suhtes, kes viibib Kaitseliidu valduses oleval valvataval objektil ilma Kaitseliidu loata, võib kasutada käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 sätestatud meetmeid.

§ 69¹. Ajutiselt valvatava objekti määramine, tähistamine ja valvamine

(1) Ajutiselt valvatava objekti määrab Kaitseväe juhataja poolt selleks volitatud Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik juhul, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatult vajalik.

(2) Kaitseliit kooskõlastab ajutiselt valvatava objekti määramise eelnevalt objekti asukohajärgse prefektuuriga ning teavitab määramisest asukohajärgset kohalikku omavalitsust.

(3) Ajutiselt valvatav objekt tähistatakse esimesel võimalusel.

(4) Ajutiselt valvatava objekti tähistamise korra ja tähised kehtestab

määrusega.

§ 70. Valvuri ja valves osaleva isiku staatus

(1) Valvur on isik, kelle tööülesanne on osutada alaliselt valvatava objekti valvet.

(1) Valves osalev isik on:

1) Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane, kelle teenistusülesanne on valves osalemine;

2) Kaitseliidu tegevliige, kelle teenistuskohustus on valves osalemine.

(1) Valves osalemine on:

1) alaliselt valvatava objekti valvuri abistamine;

2) ajutiselt valvatava objekti valve vastavalt objektil sõjaväelise väljaõppe andmise ja korraldamise eest vastutava tegevväelase suunistele;

3) alaliselt valvatava objekti valvesündmusele reageerimine.

(2) Valvur võib olla vähemalt 19-aastane Kaitseliidu tegevliige ja käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punkti 1 alusel valitud auliige.

(3) Valvur ja valves osalev isik peab olema läbi teinud Kaitseliidu korraldatava valvuri väljaõppe, mille õppekava kinnitab Kaitseliidu ülem.

(3) Valvur ja valves osalev isik, kellel on tema ülesande täitmisel vajalik kanda elektrišokirelva, peavad lisaks väljaõppele läbima elektrišokirelva õppe. Elektrišokirelva õpe kestab vähemalt 16 tundi ning lõpeb arvestusega. Arvestusel tuleb sooritada elektrišokirelva ja selle kasutamist reguleerivate õigusaktide tundmise eksam ning elektrišokirelva käsitsemise katse.

(4) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik sõlmib valvuriga seadusele vastava töölepingu, milles muu hulgas märgitakse alaliselt valvatava objekti valdaja või tema volitatud esindaja, kellel on õigus anda valvurile tööülesannete täitmisel ajutisi korraldusi. Alaliselt valvatava objekti valdajal ega tema volitatud esindajal ei ole õigust anda valvurile ülesandeid, mida ei ole sätestatud käesoleva seaduse § 69 lõikes 4 nimetatud lepingus.

(5) Valvuri tööülesannete täitmist ei peeta teenistuskohustuse täitmiseks käesoleva seaduse § 33 tähenduses ja avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

§ 71. Valvuri ja valves osaleva isiku kohustused ning volitused

(1) Valvur kannab töökohustusi täites Kaitseliidult saadud vormiriietust, käesidet ja embleemi.

(1) Valves osalev isik kannab teenistusülesannet või teenistuskohustust täites vormiriietust ja eraldusmärke.

(2) Kaitseliidu valvuri käesideme ja embleemi kirjelduse ning kandmise korra kehtestab

määrusega.

(2) Alaliselt valvatava objekti ning nõuetekohaselt tähistatud ajutiselt valvatava objekti valves osalev isik võib teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid ja vahetut sundi valvurile käesoleva paragrahvi lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72 ja 73 lubatud ulatuses ja korras.

(3) Valvuril on õigus:

1) tuvastada valvatavale objektile siseneda sooviva isiku isikusamasus;

2) tõkestada pääs valvatavale objektile ja kinni pidada isik, kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta;

3) peatada isik, kes on loata sisenenud valvatavale objektile;

4) kinni pidada isik, keda kahtlustatakse valvataval objektil toimepandud süüteos;

5) peatada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel;

6) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud;

7) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel temaga kaasas olevat asja vaatlemise või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud;

8) kinni pidada isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;

9) anda valvataval objektil sõidukile käega, sauaga, helkurkettaga või muu sarnase funktsiooniga vahendiga märguanne sõiduki või maastikusõiduki peatamiseks.

(4) Isiku kinnipidamiseks võib valvur isiku sulgeda ruumi või sõidukisse ja muul viisil piirata olulisel määral isiku füüsilist vabadust. Isiku kinnipidamisest üleandmise eesmärgil teavitab valvur viivitamata asjaomast ametiasutust. Isikut ei või kinni pidada kauem kui kuus tundi.

(5) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest ning tema nõudmisel käesolevas peatükis sätestatud valvuri õigustest ja kohustustest.

(6) Kinnipidamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel peatatud või kinnipeetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, juhatatakse valvatavalt objektilt välja.

(8) Kui on alus arvata, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel peatatud või kinnipeetud isik on toime pannud süüteo, tuleb isik viivitamata üle anda Politsei- ja Piirivalveametile või välisriigis asjaomasele ametiasutusele.

(9) Valvuril on õigus võtta hoiule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6 ja 7 sätestatud kontrolli käigus leitud ese või aine, millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud. Eseme või aine hoiulevõtmine dokumenteeritakse. Koos kinnipeetud isiku üleandmisega antakse Politsei- ja Piirivalveametile või välisriigis asjaomasele ametiasutusele üle ka kontrolli käigus hoiulevõetud ese või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle hoiulevõetud ese või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui eseme või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub. Keelatud aine või eseme omamisest teavitab valvur nimetatud ametiasutust esimesel võimalusel.

§ 72. Valvuri relvad ning erivahendid ja enesekaitsevahendid

(1) Valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda tuli-, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit. Tuli-, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva käitlemine toimub relvaseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Tulirelv käesoleva peatüki tähenduses on püstol, revolver, püss ja automaattulirelv. Tulirelvana võib kasutada ainult sõjarelva.

(3) Külmrelv käesoleva peatüki tähenduses on kumminui ja teleskoopnui.

(4) Gaasirelv käesoleva peatüki tähenduses on gaasipihusti.

(5) Tulirelva kandmise õigus on vaid valvuril, kellel on Kaitseliidu relvaluba.

(6) Erivahend käesoleva seaduse tähenduses on:

1) käerauad;

2) sidumisvahend;

3) teenistusloom;

4) tehniline tõke;

5) sõiduki sundpeatamise vahend.

§ 73. Vahetu sunni kasutamine

(1) Vahetu sund käesoleva seaduse tähenduses on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu või tuli-, elektrišoki-, külm- või gaasirelva või erivahendi või enesekaitsevahendiga. Vahetu sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(2) Füüsilist jõudu võib valvatava objekti kaitsmisel kasutada, kui ohu väljaselgitamine ja tõrjumine, isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine valvuri suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik.

(3) Erivahendit ja enesekaitsevahendit ning külm- ja gaasirelva võib valvatava objekti kaitsmisel kasutada valvuri või muu isiku vastu toimepandava ründe tõkestamiseks, kui ründega kaasneb oht valvuri või muu isiku elule või tervisele, ja isiku kinnipidamiseks, kui on alus arvata, et ta võib kahjustada suure väärtusega varalist hüve, põgeneda, rünnata valvurit või ohustada teisi isikuid või ennast.

(4) Valvur võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik ning kui sidumisvahendi kasutamine ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.

(5) Sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera võib kasutada valvatava objekti valveks ja kaitsmiseks. Suukorvita teenistuskoeraga võib valvataval objektil liikuda, kui koer on rihma otsas või kui territoorium on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitavad asjakohased sildid. Teenistuskoera ei või jätta valvataval objektil järelevalveta.

(6) Valvur võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tuli- ja elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, arvestusega, et tuli- ja elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve.

(7) Valvur võib kasutada isiku suhtes tuli- ja elektrišokirelva ainult isiku ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma kasutamisega ega asja vastu tulirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga ning kui see on ühtlasi vajalik, et:

1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;

2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse.

(8) Enne vahetu sunni kasutamist on valvur kohustatud suuliselt hoiatama isikut, kelle vastu või kelle omandis või valduses oleva looma või asja vastu ta kavatseb sundi kasutada. Hoiatamisel tuleb arvestada, et hoiatataval isikul oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Isikuid ei pea hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamise eest.

(9) Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisel rahvahulga vastu ei või hoiatamisest loobuda.

(10) Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on valvur kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi või välisriigis vastavat teenust osutava isiku kutsumise.

(11) Valvuri poolt vahetu sunni kasutamise tõttu isikule kehavigastuse tekitamisel või isiku surma põhjustamisel on valvur kohustatud viivitamata juhtumist suuliselt teavitama Politsei- ja Piirivalveametit või välisriigis asjaomast ametiasutust ja esitama kirjaliku teate nimetatud ametiasutusele ühe ööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist.

(12) Kirjalikus teates märgitakse juhtumi toimumise aeg ja koht, sündmuse asjaolud, vahetu sunni kasutaja nimi ja selle isiku andmed, kelle vastu vahetut sundi kasutati, ning kirjeldatakse vahetu sunni kasutamise tagajärgi.

(13) Välisriigis toimunud juhtumi korral jäetakse kirjalikus teates vahetu sunni kasutaja nimi märkimata ning teate kinnitab ja esitab valvatava objekti valdaja. Eesti välisesinduse valvamise korral on valvuril välisriigis puutumatus diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni või konsulaarsuhete Viini konventsiooni kohaselt.

§ 74. Valvurile ettenähtud tagatised

(1) Valvurile, kellel tööülesande täitmise tagajärjel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit hüvitisena:

1) osalise töövõime korral – valvuri ühe aasta töötasu;

2) puuduva töövõime korral – valvuri kolme aasta töötasu.

(2) Valvuri hukkumise korral tööülesande täitmisel maksab Kaitseliit ühekordse hüvitisena valvuri viie aasta töötasu, mis jaotatakse võrdselt toetust saama õigustatud isikute vahel. Toetust saama õigustatud isikud on valvuri lesk, registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, ja isik, kes oli perekonnaseaduse alusel valvuri ülalpidamisel.

(3) Hüvitis arvutatakse osalise või puuduva töövõimega või hukkunud valvuri viimase 12 kuu keskmise töötasu alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud hüvitis makstakse välja kahes võrdses osas. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul pärast osalise töövõime tuvastamist kinnitava teabe esitamist Kaitseliidule. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel esimese makse tegemisest eeldusel, et töövõime ei ole taastunud. Töövõime taastumise korral jäetakse teine osa välja maksmata.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud hüvitis makstakse välja kolmes võrdses osas. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul pärast puuduva töövõime tuvastamist kinnitava teabe esitamist Kaitseliidule. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel ja kolmas osa kahe aasta möödumisel esimese makse tegemisest eeldusel, et töövõime ei ole osaliselt või täielikult taastunud. Töövõime osalisel taastumisel vähendatakse väljamaksmisele kuuluvat osa poole võrra. Töövõime täielikul taastumisel enne teise või kolmanda osa väljamaksmiseks ettenähtud tähtaega jäetakse vastav osa välja maksmata.

(6) Hüvitist saama õigustatud isikul on õigus hüvitist taotleda ühe aasta jooksul valvuri osalise või puuduva töövõime tuvastamisest või hukkumisest arvates.

(7) Hüvitise maksmine ei vabasta Kaitseliitu muudest seadusega sätestatud kohustustest valvuri osalise või puuduva töövõime hüvitamisel.

(8) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist Kaitseliidule riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt tekib riigil süüdioleva isiku suhtes nõudeõigus hüvitisena makstud summa ulatuses. Nõudeasjas esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.

(9) Kaitseliidul on käesolevas paragrahvis valvurile ja temaga seotud isikule ettenähtud tagatiste võimaldamise otsustamisel ning oma ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid.

§ 75. Kaitseliidu objektide ja vara valve korraldamine

(1) Kaitseliidu objektide ja vara valvet rahastatakse Kaitseliidu eelarvest.

(2) Kaitseliidu objektide ja vara valvet korraldatakse käesoleva seaduse §-des 70–73 sätestatud korras.

9. peatükk Vara ja õigusvõime

§ 76. Kaitseliidu vara

(1) Kaitseliit valdab, kasutab ja käsutab vara seadustes ning nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

§ 77. Kaitseliidu vara käsutamine

(1) Kaitseliit võib võõrandada vara, mis ei ole tarvilik Kaitseliidu ülesannete täitmiseks, juhindudes põhimõttest suurendada kasu, mida Kaitseliit võib neist toimingutest või tehingutest saada, vältides kahju ja tagades, et varaga teostatavad tehingud on kooskõlas õigusaktidega ning on läbipaistvad ja kontrollitavad.

(2) Kaitseliit võib anda teise isiku kasutusse ainult sellist vara, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks, kuid mida parajasti ei ole võimalik või otstarbekohane sellel eesmärgil kasutada. Kaitseliidu vara teise isiku kasutusse andmise korra kehtestab keskjuhatus.

(2) Kaitseliit võib keskjuhatuse kehtestatud korras anda kasutuslepinguga teise isiku kasutusse Kaitseliidu vara järgmistel juhtudel:

1) vara ei ole Kaitseliidul ajutiselt vaja kasutada enda ülesannete täitmiseks;

2) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas kogukonna ühistegevuseks;

3) vara valitsemise eesmärk on tulu saamine;

4) vara valitsemise eesmärk on reservina säilitamine;

5) muul seaduses ettenähtud juhul.

(2) Kaitseliit võib vara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust väiksema tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik:

1) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

2) eraõiguslikule juriidilisele isikule sellise avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust;

3) riigi asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks;

4) mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil;

5) muude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2¹ ja 2² sätestatud tingimustel võib Kaitseliit anda enda vara kasutuslepinguga teise isiku kasutusse üksnes valdkonna eest vastutava ministri loal järgmistel juhtudel:

1) kinnisasja otsustuskorras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

2) kinnisasja tähtajaga üle kümne aasta pikkuseks perioodiks;

3) vallasasja, mille harilik väärtus on 1 miljon eurot või rohkem ja mis antakse kasutamiseks tähtajaga üle ühe aasta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2³ nimetatud juhtudel ei ole valdkonna eest vastutava ministri nõusolekut vaja, kui:

1) kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas;

2) kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit;

3) eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas;

4) kasutusse antakse eluruum;

5) vara antakse kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;

6) kasutusse antakse kinnisasjaga seotud tehnovõrk või -rajatis;

7) kinnisasja või hoonestusõigust koormatakse ostueesõiguse või reaalservituudiga.

(3) Kaitseliit omandab kinnisvara ning pandib ja võõrandab temale kuuluvat kinnisvara Kaitseliidu keskkogu otsusel ja valdkonna eest vastutava ministri loal.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õigus ei laiene Kaitseliidu relvale, erivahendile ja enesekaitsevahendile ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõidukile.

§ 78. Kaitseliidu vara Kaitseväe kasutusse andmine

(1) Kaitseväel on õigus Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 4² sätestatud ülesannete täitmiseks Kaitseliidu nõusolekul ja kokkulepitud ajal tasuta kasutada Kaitseliidu harjutusvälju, lasketiire ja muid ehitisi.

§ 79. Kaitseliidu õigusvõime

(1) Kaitseliidul ei või olla õigusi ja kohustusi, mis ei tulene seadusest ja mis on vastuolus tema eesmärgiga.

(2) Kaitseliidul on õigus oma ülesannete täitmiseks:

1) sõlmida lepinguid;

2) rajada harjutusvälju ja lasketiire;

3) rajada väljaõppe- ja spordibaase;

4) osutada majutus- ja toitlustusteenust;

5) välja anda ajalehte, ajakirja, käsiraamatut ja muud trükist;

6) korraldada korjandusi ja avalikke, sealhulgas tasulisi, üritusi;

7) asutada keskkogu või keskjuhatuse otsusel oma ülesannete täitmise toetamiseks eraõiguslik juriidiline isik või asuda selle liikmeks;

8) kaasata isikuid väljastpoolt Kaitseliitu, sealhulgas välisriigist;

9) osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid.

(3) Kaitseliidul on õigus võtta laenu Vabariigi Valitsuse loal.

(4) Kaitseliidul on õigus käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmiseks ning lõike 2 punktides 1–4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks kasutada tasuta, Kaitseväe nõusolekul ja kokkulepitud ajal Kaitseväe harjutusvälju, lasketiire, sõjarelvi, lahingutehnikat, vormiriietust, muud sõjalist varustust ja vajalikke kinnistuid ning neil paiknevaid ehitisi. Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad vara kasutamisel kokku leppida riigivaraseaduse § 18 lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatust erinevalt. Riigivara valitseja kehtestatud korras võib kinnisvara kasutamise kokkuleppe sõlmida valitsemisalas taristu arendamise ja korrashoiu teenuseid osutav riigiasutus.

(5) Kaitseliidul ei ole õigust:

1) tagada oma varaga füüsiliste ja juriidiliste isikute kohustusi;

2) olla täisühingu osanik;

3) olla usaldusühingu täisosanik;

4) juhtida täis- ega usaldusühingut.

§ 80. Isikuandmete kontrollimine ja juurdepääs registritele

(1) Kaitseliidul on käesoleva seaduse § 24 lõikes 1, lõike 2 punktides 2–8 ja lõikes 3, § 25 lõikes 1 ja lõike 3 punktides 2 ja 4, § 43 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud aluste esinemise kontrollimiseks õigus saada andmekogult, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult liikmeks vastuvõtmise otsustamiseks ja liikme nõuetele vastavuse hindamiseks nende valduses olevaid andmeid ja tõendeid liikmeks asuda sooviva isiku ning liikme kohta.

(2) Kaitseliidul on õigus saada teavet käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktis 2 ja § 29 lõikes 3 sätestatud aluste esinemise kontrollimiseks prokuratuurilt liikme ja liikmeks asuda sooviva isiku kriminaalmenetluse lõpetamise, kohtusse saatmise otsuse ja kohtulahendi kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kuni viis aastat Kaitseliidu liikmesuse lõppemisest või Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisest keeldumisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.

(2) Käesoleva seaduse § 15² lõikes 1 nimetatud nõuete kontrollimiseks võib Kaitseliit saada andmeid karistusregistrist, sealhulgas karistusregistri arhiivist, § 15² lõike 1 punktis 3 nimetatud süüteo kohta, rahvastikuregistrist ning avalikest allikatest.

(3) Teabe saamise põhjendatud taotluse vormistab Kaitseliit kirjalikult, määrates teabe esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme päeva.

(4) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel on Kaitseliidul õigus saada tegevliikme kohta teavet kaitseväekohustuslaste registrist kaitseväeteenistuse käigu kohta, liiklusregistrist juhiloa kehtivuse ja juhtimisõiguse kohta ning mobilisatsiooniregistrist sõjaaja üksuse ja sõjaaja ametikoha kohta ning sõjaaja üksuse ja selle ametikoha materiaalsete vahendite kohta.

(5) Kaitseliidul on kohustus kontrollida Kaitseliidu liikme ja liikmeks asuda soovija terviseandmeid tervisetõendi alusel.

(6) Kaitseliidul on käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktis 3 ning § 43 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks õigus saada teavet karistusregistri arhiivist.

§ 80¹. Isikuandmete töötlemine

(1) Kaitseliidul on käesolevas seaduses sätestatud juhtudel Kaitseliidu liikme õiguste ja kohustuste kontrollimiseks ning Kaitseliidu ülesannete täitmiseks õigus töödelda Kaitseliidu liikme isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid.

§ 81. Tegevliikme ressursimahuka koolituse kulu kandmine ja hüvitamine

(1) Kaitseliit võib riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt kanda tegevliikme sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku ressursimahuka koolituse kulu.

(2) Kaitseliit sõlmib tegevliikmega lepingu sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku koolituse kulu ning sellega kaasneva kulu kandmiseks ja hüvitamiseks ning tegevliikmeks olemise kohustuse kestuse määramiseks. Leping sõlmitakse võlaõigusseaduses sätestatud korras, kui koolituse ja sellega kaasneva kulu maksumus ületab 300 eurot.

(3) Kaitseliidu võimaldatava koolituse kogukestus ei või ületada järjest 120 päeva.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sõlmitud lepinguga võib ette näha järgmiste kulude kandmise:

1) õppe- ja koolituskoha baasmaksumus ja koolitustasu;

2) sõidukulu;

3) majutus- ja toitlustuskulu;

4) muu lähetusega seotud kulu.

(5) Lepingu sõlminud tegevliiget võib kohustada Kaitseliidu tegevliikmeks olema kuni viis aastat. Lepingus võib ette näha täiendavaid tingimusi Kaitseliidu tegevuses osalemiseks.

(6) Sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku ressursimahuka koolituse kulu arvestamise, kandmise ja hüvitamise ning Kaitseliidu liikmeks olemise kohustuse määramise korra kehtestab

määrusega.

(7) Tegevliige on kohustatud hüvitama Kaitseliidule sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku koolituse ja sellega kaasneva kulu, kui:

1) ta katkestas sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku koolituse mõjuva põhjuseta;

2) tema Kaitseliidu liikmesus lõppes käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 sätestatud alusel;

3) ta saab toetajaliikmeks enne käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sõlmitud lepingus sätestatud tähtaega.

10. peatükk Rahastamine ja kontroll

§ 82. Kaitseliidu tulud

(1) Kaitseliidu tuluks on:

1) liikmemaks;

2) riigieelarvest eraldatud rahalised vahendid;

3) lepingute alusel saadud tulu;

4) annetused ja toetused;

5) eelarvevälistest sihtkapitalidest ja -fondidest ning muudest laekumistest saadud tulu;

6) vara võõrandamisest saadud tulu;

7) väljaõppe ja koolituse korraldamisest saadud tulu;

8) muu seaduslikult saadud tulu.

(2) Riigieelarvest eraldatakse sihtotstarbeliselt Kaitseliidule rahalisi vahendeid järgmistel juhtudel:

1) tegevustoetusena tegevuskuludeks ning põhivara sihtfinantseerimisena käesolevas seaduses sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmiseks;

2) sihtfinantseerimisena Kaitseliiduga kokkulepitud täiendavateks ülesanneteks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigieelarvest eraldatavate rahaliste vahendite kohta sõlmitakse leping Kaitseliidu ja toetust andva ministeeriumi või ametiasutuse vahel. Riigieelarvest eraldatavate rahaliste vahendite kohta sõlmitavas lepingus määratakse ülesanded, mille täitmiseks antakse Kaitseliidule toetust, ning sätestatakse toetuse andmise eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja eelarve.

§ 83. Eelarve

(1) Kaitseliidu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Kaitseliidu finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

(2) Eelarve koostamisel näidatakse eraldi riigieelarvest eraldatud rahalised vahendid ja muud tulud.

(3) Riigieelarvest Kaitseliidule eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt.

§ 83¹. Kaitseliidu finantsplaan

(1) Kaitseliit koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Kaitseliidu eelarve koostamisel.

(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.

§ 84. Revisjon, sisekontroll ja aruandlus

(1) Kaitseliidu majandustegevust kontrollitakse käesolevas seaduses sätestatud ja Kaitseliidu kodukorraga kehtestatud korras määratud revisjoniga.

(2) Kaitseliidu raamatupidamist korraldatakse raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

(3) Sisekontrolli eelarvevahendite kasutamise sihipärasuse üle teostab Kaitseliidu ülema määratud isik.

(4) Sihtfinantseeringu kasutamise kohta esitab Kaitseliit rahastajale aruande koos majandusaasta aruandega.

11. peatükk Järelevalve

§ 85. Järelevalve teostamine

(1) Riigikontroll teostab Kaitseliidule eraldatud avaliku sektori vahendite kasutamise seaduslikkuse ja tulemuslikkuse üle majanduskontrolli Riigikontrolli seaduses sätestatud korras.

(2) Käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise õiguspärasuse üle teostab haldusjärelevalvet Kaitseministeerium.

(2) Ravimiseaduses ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.

(3) Käesoleva seaduse alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud nõuete täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.

(4) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:

1) nõuda järelevalvatavalt seletusi ja dokumentide esitamist;

2) kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil Kaitseliidu esindaja juuresolekul järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi;

3) võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiule võetud vallasasi müüa või hävitada;

4) siseneda Kaitseliidu esindaja juuresolekul järelevalvatava territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi;

5) jäädvustada olukord, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi või ekspertiisi;

6) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;

7) tunnistada akt kehtetuks.

(7) Haldusjärelevalve teostaja teavitab järelevalvatavat võimaluse korral eelnevalt järelevalve läbiviimise ajast ja viisist.

(8) Kaitseliidul on õigus kontrollida haldusjärelevalvet teostava isiku isikusamasust ja haldusjärelevalve teostamise õiguse olemasolu. Riigisaladusega kaitstud teabe või salastatud välisteabe korral on Kaitseliidul õigus lisaks eespool toodule nõuda vastava taseme riigisaladuse loa või salastatud välisteabele juurdepääsusertifikaadi esitamist.

(9) Kaitseliidu liikme valduses oleva Kaitseliidu relva, Kaitseliidu vara ja Kaitseliidu kasutada antud riigivara üle järelevalve teostamisel Kaitseliidu liikme elu- või asukohas kohaldatakse korrakaitseseaduse 3. peatükis sätestatud riikliku järelevalve meetmeid.

(10) Haldusjärelevalve tulemus esitatakse enne lõpliku otsuse tegemist arvamuse andmiseks Kaitseliidu ülemale.

(11) Haldusjärelevalve käigus rikkumise tuvastamisel on valdkonna eest vastutaval ministril või Kaitseväe juhatajal õigus kohustada Kaitseliidu ülemat viima määratud tähtaja jooksul Kaitseliidu tegevus õigusaktidega kooskõlla. Haldusjärelevalve käigus Kaitseliidu ülemale pandud kohustus on Kaitseliidule ja Kaitseliidu liikmele täitmiseks kohustuslik.

12. peatükk Relva käitlemisega seotud väärteod

§ 86. Kaitseliidu relva ja laskemoona käitlemise ning kasutamise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud Kaitseliidu relva või laskemoona käitlemise või kasutamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 87. Kaitseliidu relva ja laskemoona kandmine alkoholijoobes ning narkootilise ja psühhotroopse aine mõju all

(1) Kaitseliidu relva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 88. Kaitseliidu relva ja laskemoona ebaseaduslik kandmine avalikul üritusel

(1) Kaitseliidu relva või laskemoona kandmise eest avalikul üritusel isiku poolt, kelle ülesanne ei ole avalikul üritusel relva või laskemoona kanda, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 89. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 86–88 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitseministeerium.

(3) Käesoleva seaduse §-des 87 ja 88 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

13. peatükk Rakendussätted

§ 90. Kaitseliidu liikmesuse jätkumine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu või Kaitseliidu eriorganisatsiooni liikmeks olnud isik loetakse Kaitseliidu liikmeks vastavalt käesoleva seaduse §-s 23 sätestatule.

(2) 17-aastane ja noorem Kaitseliidu liige peavad esitama Kaitseliidu liikmesuse jätkumiseks oma vanema või eestkostja kirjaliku nõusoleku 60 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku esitamata jätmisel arvatakse noorliige Kaitseliidust välja.

(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu või eriorganisatsiooni liikmeks olnud 17-aastane ja noorem välisriigi kodanik ning kodakondsuseta isik arvatakse käesoleva seaduse jõustumisel Kaitseliidust välja.

§ 90¹. Kaitseliidu liikmesuse taastamine

(1) Käesoleva seaduse § 90 lõike 4 alusel Kaitseliidust väljaarvamisele kuulunud Kaitseliidu eriorganisatsiooni liikmeks olnud isiku Kaitseliidu liikmesus loetakse noorliikmena noorteorganisatsioonis taastatuks alates 2013. aasta 1. aprillist.

§ 91. Relvaeksami sooritamise võrdsustamine Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolitusega

(1) Kaitseliidu liige, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist sooritanud relvaeksami, loetakse käesoleva seaduse jõustumisel Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse läbinuks.

§ 92. Relva kandmise õigust tõendava dokumendi asendamine Kaitseliidu relvaloaga

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu tegevliikmele väljastatud dokument, mis tõendab tema õigust kanda selles märgitud relvi, loetakse käesoleva seaduse jõustumisel Kaitseliidu relvaloaks.

§ 93. Tervisetõendi esitamine

(1) Kaitseliidu tegevliige, kellel on käesoleva seaduse jõustumisel Kaitseliidu relvaluba ja kellel ei ole kehtivat tervisetõendit, peab hiljemalt 2013. aasta 31. oktoobril esitama Kaitseliidule kehtiva tervisetõendi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks kehtiva tervisetõendi esitamata jätmisel loetakse Kaitseliidu tegevliikme Kaitseliidu relvaloa kehtivus peatunuks alates 2013. aasta 1. novembrist.

§ 94. Isikliku sõjarelva arvestamine tegevliikme relvana

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu tegevliikme soetatud isiklik sõjarelv loetakse käesoleva seaduse jõustumisel tegevliikme relvaks.

§ 95. Varasema distsiplinaarkaristuse kehtivus

(1) Kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel määratud distsiplinaarkaristus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist. Niisugune karistus täidetakse ja see kustub selle seaduse järgi, mille alusel see määrati.

§ 96. Varasema distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramine

(1) Kaitseliidu liikmele võib Kaitseväe distsiplinaarseaduse kehtimise ajal toimepandud distsiplinaarsüüteo eest määrata käesoleva seadusega ettenähtud distsiplinaarkaristuse, kui talle ei ole selle süüteo eest veel karistust määratud, arvestades süüteo toimepanemise ajal kehtinud Kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud tähtaegu.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud distsiplinaarmenetlus viiakse lõpule menetluse alustamise ajal kehtinud menetluskorra järgi.

§ 97. Toetuse maksmine Kaitseliidu liikme mittesüülise invaliidistumise ja hukkumise korral

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu liikme mittesüülise invaliidistumise korral teenistuskohustuse täitmisel, kui see tõi kaasa tema töövõime osalise või täieliku kaotuse, makstakse ühekordset toetust sellekohase otsuse tegemise ajal kehtinud seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui otsus tehti enne käesoleva seaduse jõustumist.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu liikme mittesüülise hukkumise korral teenistuskohustuse täitmisel makstakse tema ülalpidamisel olevatele isikutele ühekordset toetust sellekohase otsuse tegemise ajal kehtinud seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui otsus tehti enne käesoleva seaduse jõustumist.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu liikme mittesüülise invaliidistumise või hukkumisega seoses esitatud toetuse taotlemise avaldus vaadatakse läbi, toetus määratakse ja makstakse välja seni kehtinud korras ja ulatuses.

§ 97¹. Hüvitise maksmine Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral

(1) Kaitseliidu liikmele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud käesoleva seaduse § 63 lõike 1 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene osa, makstakse välja ühekordse hüvitise teine osa, arvestamata tema töövõime taastumist.

(2) Kaitseliidu liikmele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud käesoleva seaduse § 63 lõike 2 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene osa, makstakse välja ühekordse hüvitise teine ja kolmas osa, arvestamata tema töövõime taastumist.

(3) Kaitseliidu liikmele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud käesoleva seaduse § 63 lõike 2 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene ja teine osa, makstakse välja ühekordse hüvitise kolmas osa, arvestamata tema töövõime taastumist, ning lisaks teise osa see summa, mille ta oleks saanud, kui teist osa ei oleks vähendatud tema töövõime taastumise tõttu.

(4) Kaitseliidu liikmele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud käesoleva seaduse § 63 lõike 2 alusel välja makstud ühekordne hüvitis kolmes osas, makstakse lisaks välja ühekordse hüvitise see summa, mille ta oleks saanud, kui ühekordse hüvitise väljamakstavaid osasid ei oleks vähendatud tema töövõime taastumise tõttu.

(5) Kaitseliidu liikmele, kellele ei ole välja makstud enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud käesoleva seaduse § 63 lõike 5 alusel väljamaksmisele kuuluvat osa seoses tema töövõime täieliku taastumisega, makstakse välja ühekordse hüvitise see osa, mille ta oleks saanud, kui tema töövõime ei oleks täielikult taastunud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud ühekordse hüvitise saamiseks peab isik esitama avalduse Kaitseministeeriumile hiljemalt 2015. aasta 1. veebruaril.

(7) Avalduses tuleb märkida, missuguse osa väljamaksmist isik soovib.

(8) Kaitseministeerium otsustab hüvitise väljamaksmise 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates.

(9) Käesoleva seaduse § 66 lõike 4 alusel hüvitisest loobumise korral käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitist välja ei maksta.

§ 97². Püsiva töövõimetusega isik

(1) Valvuril, kellel on tuvastatud osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud osalise töövõime tingimus täidetuks. Valvuril, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.

§ 97³. Arstliku komisjoni menetluses oleva asja lahendamine

(1) 2023. aasta 31. märtsil Kaitseväe arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetlemist jätkab alates 2023. aasta 1. aprillist Kaitsevägi.

§ 97⁴. Hüvitise taotlemine

(1) Enne 2023. aasta 1. aprilli tehtud Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel on teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud Kaitseliidu liikmel õigus taotleda hüvitist Kaitseliidu seaduse enne 2023. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsiooni alusel.

§ 98. Kaitseliidu vara asendamine ja võõrandamine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidule tagastamata jäänud kinnisasi asendatakse ja võõrandatakse Kaitseliidule riigivara seaduses sätestatud korras.

(2) Enne 1999. aasta 5. märtsi Kaitseliidu valdusesse ja kasutusse antud riigivara, välja arvatud riigi omandis olevad lahingurelvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus, võõrandatakse tasuta Kaitseliidule riigivara seaduses sätestatud korras.

§ 99. Kollegiaalsete organite valitud liikmete volituste kehtivus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt kollegiaalse organi liikmeks valitud isiku volitused kehtivad kuni kollegiaalse organi uue koosseisu valimiseni.

(2) Käesoleva seaduse jõustumise järel viiakse läbi kõigi Kaitseliidu kollegiaalsete organite valimised arvestusega, et valitud liige saaks volituste täitmisele asuda hiljemalt 2013. aasta 1. juulil.

(3) Käesoleva seaduse jõustumise järel toimuvatel keskorganite liikmete valimistel valitakse kõik vastava kollegiaalse organi valitavad liikmed samaaegselt.

(4) 2014. aastal toimuvate keskorganite valimiste eel peab iga keskorgani koosseisust lahkuma üks kolmandik käesoleva seaduse jõustumise järel 2013. aastal valitud liikmetest. Lahkuvad liikmed selgitatakse liisu heitmisega.

(5) 2015. aastal toimuvate keskorganite valimiste eel peab iga keskorgani koosseisust lahkuma pool käesoleva seaduse jõustumise järel 2013. aastal valitud liikmetest. Lahkuvad liikmed selgitatakse liisu heitmisega.

(6) Struktuuriüksuse kollegiaalse organi liikmete valimine, nende volituste kestus ja üleminek sätestatakse kodukorras, allüksuse oma vastavalt allüksuse põhikirjas või põhimääruses.

§ 100. Rakendusaktide kehtivus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud Kaitseliidu seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri määrused kehtivad osas, mis ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

14. peatükk Muudatused seadustes

§ 101.

–

§ 107.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

15. peatükk Kehtetuks tunnistamine ja jõustumine

§ 108. Kaitseliidu seaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 109. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.