Atmosfääriõhu kaitse seadus

(6) Tehnoloogilise äkkheite intensiivsuse määramisel arvestatakse üheks tunniks keskmistatud perioodiga ka siis, kui tegeliku heite kestus on lühem kui üks tund.

§ 93. Õhusaasteloa andmine tootmisterritooriumi põhiselt või mitmele käitisele

(1) Kui õhusaasteluba antakse tootmisterritooriumi põhiselt või kui õhusaasteluba hõlmab kaht või enamat käitist või ühe käitise kahte või enamat osa, sisaldab õhusaasteluba nõudeid, mis tagavad eraldi ja koos kõikide käitiste tegevuse vastavuse käesoleva seaduse ja selle alusel antavate õigusaktide nõuetele.

§ 94. Saasteaine ja lõhnaaine hajumise arvutustulemuse hindamine

(1) Saasteaine hajumise arvutustulemusi võrreldakse saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni keskmise, 24 tunni keskmise ja aasta keskmise piirväärtusega ja sihtväärtusega.

(2) Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ei tohi summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.

(3) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja nõuab vajaduse korral heiteallikate käitajatelt õhukvaliteedi taseme arvutuslikul hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi pideva õhuseire tulemuste või samalaadsete heiteallikate koosmõju hindamisel saadud saasteaine taustsisalduse arvestamist.

§ 95. Saasteaine heite summaarse piirkoguse arvestamine

(1) Käitise tegevuse registreerimisel ning õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andmisel võtab loa või registreeringu tõendi andja vajaduse korral arvesse käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarse piirkoguse Eesti territooriumil ja majandusvööndis.

§ 96. Saasteaine välisõhku väljutamise eelisõigus

(1) Kui õhukvaliteedi piirkonna või linnastu õhukvaliteedi tase või käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarne piirkogus ei võimalda rahuldada kõiki õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa taotlusi, on õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa saamise eelisõigus isikul, kes toodab energiat olme- või sotsiaalvajadusteks.

(2) Kui kõik õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba taotlevad isikud toodavad energiat olme- või sotsiaalvajadusteks või kui ükski õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba taotlev isik ei tooda energiat olme- või sotsiaalvajadusteks, on õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa saamise eelisõigus isikul, kelle saasteainete heitkogus samalaadse toodangu ühiku kohta on kõige väiksem.

(3) Otsuse eelisõiguse andmise kohta teeb Keskkonnaameti ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 97. Õhusaasteloa andmisest keeldumine

(1) Õhusaasteloa andja keeldub õhusaasteloa andmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudel või kui heiteallikast väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarse piirkoguse ületamise Eesti territooriumil ja majandusvööndis.

§ 98. Õhusaasteloa sisu

(1) Õhusaasteluba sisaldab lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 sätestatule järgmisi andmeid:

1) heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamise koht ja viis;

2) andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kestuse kohta tundides, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arvu kohta;

3) kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kaasa arvatud andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta;

4) andmed igast üksikust heiteallikast iga väljutatava saasteaine lubatud maksimaalse hetkelise heitkoguse kohta grammides sekundis ja vajaduse korral andmed tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtuse kohta;

6) andmed õhukvaliteedi taseme või saasteainete heite seire vajaduse kohta;

7) saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamise ja rakendamise tingimused.

(3) Õhusaasteluba võib sisaldada käesolevas paragrahvis nimetamata, kuid käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või tööstusheite seaduses või selle alusel kehtestatud nõudeid.

(4) Heiteallika käitaja jaoks õhukvaliteedi seiretingimuste määramisel arvestab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja õhukvaliteedi piirkonna või linnastu õhukvaliteedi taseme hindamistulemusi.

(5) Kui õhukvaliteedi piirkonna või linnastu kohta on koostatud käesoleva seaduse § 73 lõike 2 kohane õhukvaliteedi parandamise kava, arvestab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja heiteallika käitajale seiretingimuste määramisel selle kava nõuetega.

(6) Õhusaasteloa lahutamatu osa on lubatud heitkoguste projekt. Lubatud heitkoguste projekti avalikustab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja keskkonnaotsuste infosüsteemis.

(7) Käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise ohu korral võib õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja loas sätestada täiendavad saasteaine pideva või pistelise seire nõuded.

§ 99. Õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa muutmine ning kehtetuks tunnistamine

(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja muudab loa tingimusi lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule, kui:

1) õhusaasteloa aluseks olnud käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus on muutunud;

2) õhusaasteloa aluseks olnud heiteallikast väljutatava saasteaine kohta tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud heite piirväärtus on muutunud;

3) käesoleva seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite mõõtmise või arvutusliku määramise meetod on muutunud;

4) käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarne piirkogus on muutunud.

(2) Kui õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa tingimuste muutmiseks on loa andjal vaja küsida lisaandmeid, teeb ta loa omajale kirjalikult teatavaks loa tingimuste muutmise põhjuse, määrab loa muutmiseks vajalike andmete esitamise viisi ning andmete või vastava loa muutmise taotluse esitamise tähtaja.

(2) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse, kui ta kavatseb muuta:

1) loaga lubatud tegevust, sealhulgas tehnoloogiat, seadmeid, heiteallikaid ja protsesside sisendeid, viisil, mis mõjutab loas kajastatud saasteaineid, nende heitkoguseid või käitisele kohaldatavaid tööstusheite seaduse või atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud heite piirväärtusi;

2) saasteainete heite määramise viisi, mis on olnud loa andmise aluseks;

3) muul viisil oluliselt loas kirjeldatud lubatud tegevust.

(3) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja, kelle luba muudetakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 esitatud nõudele, ei pea esitama saasteaine hajumise arvutustulemusi iga paikse heiteallika ja ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju kohta ning õhukvaliteedi seire kohta juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

1) saasteaine prognoositav heitkogus ei ületa kehtivas loas sätestatut;

2) loa andmise aluseks olnud saasteaine heitkogus ei ole põhjustanud käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise territooriumi;

3) käitist ümbritsevasse piirkonda ei ole lisandunud uusi heiteallikaid, mille saasteainete heidetega ei ole kehtiva loa andmisel arvestatud.

(4) Õhusaasteluba tunnistatakse kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 62 sätestatud alustel ja korras.

2. jagu Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja õigused ja kohustused

§ 100. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja ja tema õigus saada andmeid

(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja on isik, kellele on antud või kelle tegevuse jaoks käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel on nõutav õhusaasteluba või tööstusheite seaduse § 19 lõike 3 alusel on nõutav keskkonnakompleksluba.

(2) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omajal on õigus saada loa andjalt andmeid riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või piirkonnas asuva käitise käitaja tasandil määratud õhukvaliteedi taseme mõõtmistulemuste kohta ja andmeid piirkonnas asuvate käitiste kasutatava tehnoloogia ja heiteallikate saasteainete heidete kohta ning muid vajalikke andmeid, mis võivad olla kasulikud saasteainete heidete vähendamise meetmete kavandamisel või piirkonna õhukvaliteedi parandamisel, kui need andmed ei ole konfidentsiaalsed.

§ 101. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja kohustused

(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja peab:

1) tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatut ega käesoleva seaduse alusel või tööstusheite seaduse alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ega põhjustaks saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi;

2) kavandama meetmeid välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heidete piiramiseks, sealhulgas tehnoloogiaseadmete koormuse vähendamiseks, et parandada õhukvaliteeti ebasoodsate ilmastikutingimuste korral;

2¹) põletusseadme käitamise korral hoidma põletusseadme käivitamise ja seiskamise perioodid võimalikult lühikesena;

3) eelnevalt teatama õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andjale ja kohaliku omavalitsuse üksusele kõigist kavandatavatest tootmistehnoloogia või heiteallikate parameetrite muudatustest, mis võivad suurendada saasteaine heitkogust üle õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatu või halvendavad oluliselt saasteainete hajumistingimusi välisõhus;

4) kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende töökorras olekut ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust;

5) kontrollima heiteallikast väljuvate gaaside koostist ja saasteainete heitkoguste suurust ning nende vastavust õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatule ja käesoleva seaduse § 105 lõike 3 või tööstusheite seaduse § 73, 76 või § 79 lõike 3 alusel kehtestatud piirväärtustele;

6) hindama vähemalt üks kord aastas, kui õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas ei ole sätestatud teisiti, õhukvaliteedi vastavust saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusele väljaspool käitise tootmisterritooriumi, kui heiteallikast väljutatava saasteaine heide võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piirkonna või linnastu käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi ülemise hindamispiiri ületamist;

7) teavitama õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andjat olulisest keskkonnahäiringust, mis kaasneb käitaja tegevusega, olenemata sellest, kas õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud nõuded on järgitud;

8) andma Keskkonnaametile igakülgset abi käesolevas lõikes sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel, võimaldades kontrolli tegemist proovide võtmiseks või muu asjakohase teabe kogumiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud saasteainete püüdeseadme töökorras oleku, heiteallikast väljuvate gaaside koostise ja saasteainete heitkoguste suuruse kontrollimise sagedus ning täpsem kord määratakse vajaduse korral õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas.

(3) Kui heiteallika käitaja ei saa tagada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuete täitmist, teavitab ta sellest viivitamata kirjalikult Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust ning võtab vajalikud meetmed, et taastada nõuetele vastavus võimalikult kiiresti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamise korral on Keskkonnaametil õigus muuta õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba ning nõuda käesoleva seaduse § 103 lõikes 1 nimetatud saasteainete heidete vähendamise tegevuskava.

(5) Õhukvaliteedi hindamisel tuleb juhinduda käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi hindamise korrast.

§ 102. Õhusaasteloa omaja kohustus säilitada dokumente ja esitada teavet

(1) Käitaja peab õhusaasteloa kehtivuse ajal ja vähemalt kuus aastat pärast selle kehtetuks tunnistamist säilitama kõik talle kuuluvad õhusaasteloa taotlemise, andmise ja muutmisega, selles määratud seirega, nõuete täitmise kontrollimisega, võimaliku nõuetele mittevastavuse ning nõuetekohasuse taastamiseks võetud meetmetega seotud dokumendid ja andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad olema kättesaadavad loa andja nõudmisel.

(2) Seireandmete esitusviis peab võimaldama andmetöötlust.

(3) Käitaja teatab loa andjale:

1) seireandmed õhusaasteloas ettenähtud nõuete kohaselt;

2) kavandatavast käitaja vahetumisest.

(4) Käitaja on kohustatud põhjendamatu viivituseta esitama Keskkonnaametile õhusaasteloa andmiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning keskkonnaalaseks kontrolliks nõutavad andmed.

(5) Kui õhusaasteloaga on kehtestatud saasteaine välisõhu pidevseire kohustus, edastab käitaja pidevseire andmed reaalajas õhukvaliteedi juhtimissüsteemi, mis on leitav Kliimaministeeriumi veebilehel. Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.

§ 103. Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava, selle heakskiitmine ja aruandlus

(1) Kui saasteaine sisaldus välisõhus väljaspool käitise tootmisterritooriumi tõenäoliselt ületab saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust, võib Keskkonnaamet õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omajalt nõuda saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamist.

(2) Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava esitatakse heakskiitmiseks Keskkonnaametile, kes enne tegevuskava heakskiitmist saadab selle arvamuse avaldamiseks käitise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab arvamuse kümne tööpäeva jooksul saasteainete heidete vähendamise tegevuskava saamisest arvates.

(4) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab Keskkonnaametile aruande käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava rakendamise kohta vähemalt üks kord aastas.

§ 104. Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava sisu

(1) Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) tegevuskava koostamise ja rakendamise eest vastutavate isikute nimed ja aadressid;

2) andmed eelmise viie aasta jooksul saadud õhukvaliteedi hindamise tulemuste kohta, heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkoguste ja nende määramiseks kasutatud meetodite kohta;

3) taustaolukorra analüüs välisõhku väljutatavate saasteainete levimise ja tekkimise kohta;

4) käitises enne tegevuskava koostamist rakendatud õhukvaliteedi parandamise meetmete detailne kirjeldus ja nende meetmete mõju;

5) saasteainete heidete vähendamiseks kavandatavate meetmete detailne kirjeldus;

6) õhukvaliteedi paranemiseks ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku aja prognoos;

7) keskkonnakompleksloa kohustuslase korral andmed parima võimaliku tehnika kasutamise kohta;

8) andmed tegevuskava koostamisel kasutatud abimaterjalide kohta.

3. jagu Saasteainete heite piirväärtused ja nende järgimine, saasteaine lubatud heitkogus ning saasteainete heidete summaarsed piirkogused Eesti territooriumil ja majandusvööndis

§ 105. Paikse heiteallika heite piirväärtused ja nende järgimine

(1) Väljaspool tööstusheite seaduse kohaldamisala oleva heiteallika heite piirväärtus on mis tahes tööstusliku põletamis- või tootmisprotsessi paiksest heiteallikast väljutatava saasteaine piirkogus väljuvate gaaside mahu-, toodangu-, võimsus-, energia- või ajaühiku kohta. Heite piirväärtust ei tohi ületada.

(2) Kui tööstusheite seaduse või käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel on kehtestatud erand heite piirväärtuse järgimise kohta ja seadmete käivitamisel ning seiskamisel ei ületa see õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud äkkheite kogust ja kestust, loetakse, et heite piirväärtust ei ole ületatud.

(3) Väljaspool tööstusheite seaduse kohaldamisala olevate põletusseadmete jaoks kehtestab

määrusega saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid.

(4) Alla 50-megavatise summaarse nimisoojusvõimsusega kateldest koosneva ja ainult kivisütt kasutava põletusseadme väljuvates gaasides saasteaine sisalduse pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heite kohta esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui põletusseadme kalendriaasta töötundide jooksul tehtud mõõtmiste tulemused näitavad, et ükski ööpäeva keskmine vastuvõetavaks tunnistatud heide ei ületa heite piirväärtust 150 protsenti.

§ 106. Saasteaine lubatud heitkogus ja äkkheidete arvestamine lubatud heitkoguse määramisel

(1) Õhusaasteloaga määratakse iga heiteallika kohta iga välisõhku väljutatava saasteaine lubatud maksimaalne hetkeline heitkogus ja kõikide käitise tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate kohta kokku iga saasteaine lubatud heitkogus tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus.

(2) Saasteaine lubatud heitkogus määratakse selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.

(3) Tootmisterritooriumil, kus paiknevad mitme käitaja käitised, arvestatakse käitiste koosmõju selliselt, et iga saasteaine väljutamisel kõikide käitiste heiteallikatest kokku järgitakse tootmisterritooriumi välispiiril saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.

(4) Saasteaine lubatud heitkoguse määramisel võetakse arvesse tehnoloogilist äkkheidet, kuid mitte võimalikke avariilisi heiteid.

(5) Maksimaalne hetkeline heitkogus käesoleva seaduse tähenduses on heiteallikast väljutatud saasteaine maksimaalne heitkogus, mis on keskmistatud kõige intensiivsema heitega tunni kohta ja mida väljendatakse grammides või milligrammides sekundi kohta. Maksimaalne hetkeline heitkogus määratakse täiskoormusel toimiva protsessi või seadme normaalse töörežiimi alusel, arvestamata saasteaine äkkheiteid.

(6) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 3 nimetatud juhul määratakse tehnoloogilise äkkheite maksimaalne hetkeline heitkogus eraldi, arvestades seadme käivitamise ja seiskamise kõige intensiivsemat tundi. Seadmete käivitamise ja seiskamise kestus määratakse õhusaasteloaga või keskkonnakompleksloaga vastavalt tootmistehnoloogia tehnilisele dokumentatsioonile.

(7) Saasteaine lubatud heitkogus loetakse ületatuks, kui heiteallikast väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ületab õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud hetkelist heitkogust või kui kõikidest käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku väljutatava saasteaine heitkogus ületab õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud kalendriaastaks või lühemaks ajaühikuks lubatud heitkogust, kaasa arvatud äkkheited, või tegelik äkkheidete kestus tundides kalendriaastas ületab õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud kestust.

(8) Saasteaine lubatud heitkoguse ületamisel eeldatakse keskkonnaohu tekkimist.

§ 107. Saasteainete heidete mõõtmine ja arvutusliku määramise meetodid

(1) Saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid kehtestab

määrusega.

(2) Saasteainete heidete mõõtmisel või arvutuslikul määramisel arvestatakse heite väljutamise ajalist dünaamikat ja heiteallika iseloomu ning hõlmatakse kõik käitise heiteallikast saasteainete väljutamist põhjustavad protsessid ja kõik heiteallikaga seotud saasteained.

(3) Kui saasteaine heite määramiseks ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel meetodit kehtestatud, võib saasteaine heite määramiseks kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid, standardeid, kasutatava tehnoloogiaseadme tootjariigi väljatöötatud arvutusmetoodikaid või muid metoodikaid, mis on mõeldud selle heiteallika jaoks.

§ 108. Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm ja aruandlus

(1) Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis ning nende täitmise tähtajad ja erandid, samuti saasteainete heitkoguste riiklike koondaruannete ja saasteainete summaarsete heitkoguste prognooside koostamise korra kehtestab

määrusega.

(2) Kliimaministeerium korraldab teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) koostamise. Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud avatud menetlust.

(3) Inimtekkeliste saasteainete heitkogused käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusega seotud saasteainete õhku väljutatud heitkogused.

(4) Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel:

1) hinnatakse, mis määral on tõenäoline, et riigisisesed heiteallikad mõjutavad õhu kvaliteeti riigi territooriumil ja naaberliikmesriikides, kasutades asjakohasel juhul andmeid ja meetodeid, mis on välja töötatud Euroopa seire- ja hindamisprogrammi raames õhusaasteainete piiriülese kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi pikaajalist rahastamist käsitleva piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolli kohaselt;

2) võetakse arvesse vajadust vähendada õhusaasteainete heitkoguseid, et täita õhukvaliteedi eesmärke;

3) eriti peenete osakeste heitkoguste vähendamise meetmete kavandamisel riiklike kohustuste täitmiseks peetakse esmatähtsaks tahma ehk musta süsiniku heitkoguste vähendamise meetmeid;

4) tagatakse kooskõla muude asjakohaste kavade ja programmidega.

(5) Õhukvaliteedi eesmärgid käesoleva seaduse tähenduses on õhukvaliteedi piirväärtused, sihtväärtused ja kohustuslikult saavutatavad õhukvaliteedi taseme määrad, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel.

(6) Tahm ehk must süsinik käesoleva seaduse tähenduses on süsinikku sisaldavad tahked osakesed, mis absorbeerivad valgust.

(7) Õhusaasteainete vähendamise programm sisaldab vähemalt:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1–31), III lisa 1. osas sätestatud minimaalsete nõuete kohast sisu;

2) saasteainete heitkoguste vähendamise kohustuslikke meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 III lisa 2. osas, ning nende rakendamise tähtaegu ja andmeid meetmete maksumuse kohta;

3) andmeid saasteainete tegelike heitkoguste kohta ja saasteainete heitkoguste prognoosi pärast meetmete rakendamist.

(8) Enne õhusaasteainete vähendamise programmi projekti ja kõigi oluliste muudatuste lõplikku valmimist konsulteerib õhusaasteainete vähendamise programmi koostaja üldsuse ja pädevate asutustega, keda õhusaasteainete vähendamise programmi rakendamine neile eriomaste keskkonnaülesannete tõttu tõenäoliselt puudutab. Kui see on asjakohane, korraldatakse piiriülesed konsultatsioonid.

(9) Õhusaasteainete vähendamise programmi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(10) Kliimaministeerium vaatab õhusaasteainete vähendamise programmi üle vähemalt iga nelja aasta järel alates Euroopa Komisjonile esimese õhusaasteainete vähendamise programmi esitamisest ja vajaduse korral täiendab seda.

(11) Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaldamist, ajakohastatakse õhusaasteainete vähendamise programmis sisalduvaid heitkoguste vähendamise poliitikasuundi ja meetmeid 18 kuu jooksul pärast viimase riikliku heiteinventuuri või riikliku heiteprognoosi esitamist, kui esitatud andmete järgi ei ole täidetud saasteainete vähendamise riiklikke kohustusi või on oht, et neid ei täideta.

(12) Kui õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 kohaselt, esitab Kliimaministeerium ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul pärast ajakohastamist.

(13) Kliimaministeerium avalikustab õhusaasteainete vähendamise programmi ja selle muudatused oma veebilehel.

§ 108¹. Heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste täitmise paindlikkusmeetmed

(1) Vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peenete osakeste iga-aastaseid riiklikke heiteinventuure võib kohandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 IV lisa 4. osas sätestatu kohaselt, kui heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused jääksid täitmata teaduslike andmete alusel ajakohastatud heitkoguste inventuuri meetodite kohaldamise tõttu.

(2) Riiklik heiteinventuur sisaldab andmeid vaadeldava perioodi teatavate saasteainete heitkoguste kohta. Kliimaministeerium korraldab riikliku heiteinventuuri koostamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 I ja IV lisa kohaselt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud kohanduste suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 IV lisa 4. osa 1. punkti d alapunkti alapunktides ii ja iii sätestatud lisatingimusi juhul, kui eriheited erinevad märkimisväärselt Euroopa Liidu heiteallikapõhist õhusaaste kontrollimist reguleerivate õigusaktide normide või standardite rakendamise eeldatavatest tulemustest, kusjuures erinevus võib tuleneda heitkoguste kindlaksmääramiseks kasutatud metoodikast, ning:

1) riikliku heiteinventuuri koostaja on arvesse võtnud Euroopa Liidu heiteallikapõhist õhusaaste kontrollimist reguleerivate õigusaktide täitmise järelevalvet käsitlevate riiklike programmide tulemusi ning on tõendanud, et märkimisväärselt erinevad eriheited ei ole tingitud nimetatud õigusaktide riigisisesest rakendamisest ega jõustamisest;

2) Kliimaministeerium on Euroopa Komisjoni teavitanud eriheidete märkimisväärsetest erinevustest.

(4) Heiteallikapõhist õhusaaste kontrollimist reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid käesoleva paragrahvi tähenduses on Euroopa Liidu õigusaktid, mille eesmärk on vähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284 hõlmatud õhusaasteainete heitkoguseid ja mis näevad ette heiteallikapõhised leevendusmeetmed.

(5) Kui erakordselt külma talve või erakordselt kuiva suve tõttu ei suudeta teatud aastal heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi täita, võib kohustuste täitmisel aluseks võtta keskmise näitaja, mis saadakse, arvutades keskmised näitajad kõnealuse aasta ja sellele eelnenud aasta heitkoguse ning sellele järgneva aasta heitkoguse prognoosi põhjal, tingimusel, et arvutuslik keskmine ei ole suurem vähendamiskohustustest tulenevast iga-aastasest riiklikust heitkogusest.

(6) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 II lisa kohaselt on sätestatud üks või mitu rangemat vähendamiskohustust võrreldes Euroopa Komisjoni 2005. aasta 21. septembri teatise „Õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia” KOM(2005) 446 (lõplik) 16. aruandes kindlaks määratud kulutõhusa vähendamisega, kuid teatud aastal jääb vaatamata kõigi kulutõhusate meetmete rakendamisele heitkoguste vähendamise riiklik kohustus täitmata, on kõnealuse kohustuse täitmise tähtajaks maksimaalselt viis aastat, kui iga sellise aasta eest kompenseeritakse kohustuste täitmata jätmine mõne muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 II lisas osutatud saasteaine heitkoguste samaväärse vähendamisega.

(7) Saasteainete heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste täitmise tähtajaks loetakse maksimaalselt kolm aastat, kui asjaomaste saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused jäävad täitmata elektri- või soojusenergia varustus- või tootmissüsteemi ootamatu või erakorralise katkestuse või võimsuse vähenemise tõttu, mida ei olnud võimalik ette näha, ja täidetud on järgmised tingimused:

1) on tõendatud, et kohustuste täitmiseks on tehtud kõik mõistlikud jõupingutused, sealhulgas on rakendatud uusi meetmeid ja poliitikasuundi, ning jõupingutuste tegemist jätkatakse, et kohustuste täitmata jätmise periood jääks võimalikult lühikeseks;

2) on tõendatud, et lisaks käesoleva lõike punktis 1 osutatud meetmetele ja poliitikasuundadele täiendavate meetmete ja poliitikasuundade rakendamisega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud ning see ohustaks oluliselt riigi energiajulgeolekut või kujutaks endast märkimisväärset energiavarustuseta jäämise ohtu suurele osale elanikkonnast.

§ 108². Euroopa Komisjoni teavitamine heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste täitmise paindlikkusmeetmete rakendamisest

(1) Kui kohaldatakse käesoleva seaduse § 108¹ lõiget 1, 3, 5, 6 või 7, teavitab Kliimaministeerium sellest Euroopa Komisjoni asjaomasele aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Teavitus peab kajastama asjaomaseid saasteaineid ja sektoreid ning riiklikele heiteinventuuridele avalduva mõju suurust, kui see on teada.

5. peatükk Liikuvate heiteallikate saasteainete heidete reguleerimine, toodete ja kütuste kohta esitatavad nõuded, vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seire

1. jagu Liikuva heiteallika saasteainete heidete vähendamise meetmed

§ 109. Mootorsõidukite liikumise piiramine saasteainete hajumiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral

(1) Keskkonnaohu vältimiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus saasteainete hajumiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, kui teatud õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus võib esineda mingi saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse või häiretaseme ületamine, piirata liikluskorraldusega mootorsõidukite, välja arvatud eritalituse sõidukite liikumist.

§ 110. Liikuva heiteallika heitgaasi saasteainete sisaldus, suitsusus ja müratase

§ 111. Uue mootorsõiduki kasutaja teavitamine

(1) Uue mootorsõiduki tootja, importija või müüja teavitab kasutajat mootorsõiduki kütusekulust ja väljutatava süsinikdioksiidi heitest.

(2) Uue mootorsõiduki kasutajale antavate andmete loetelu ja kasutaja teavitamise korra kehtestab

määrusega.

§ 112. Maanteetranspordis kasutatavate rehvide märgistamine

(1) Maanteetranspordis kasutatavad rehvid märgistatakse madala mürataseme, kütusesäästlikkuse ja ohutuse eesmärgil rehvide parameetrite kohta ühtlustatud teabe andmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 05.06.2020, lk 1–31).

§ 112¹. Väljaspool teed kasutatava liikurmasina sisepõlemismootori tüübikinnitus ja turujärelevalve

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.09.2016, lk 53–117), kohane tüübikinnitusasutus Eestis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Tüübikinnitustunnistuse taotluse läbivaatamise ja tüübikinnitustunnistuse muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu.

(3) Tüübikinnituseks vajalik katse tehakse tüübikinnituse taotleja kulul.

2. jagu Saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärgil toodete kohta esitatavad nõuded

§ 113. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide käitlemise erinõuded

(1) Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite, välja arvatud aerosoolide, ning sõidukite väljaspool tootmisseadeldisi kasutatavate viimistlusmaterjalide alaliigid, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused ning piirväärtustele vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid kehtestab

määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toodetele ning nende käitlemisele kohaldatakse kemikaaliseaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 114. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide märgistamine

(1) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud toodete märgistusele lisatakse järgmine teave:

1) toote alaliik ja alaliigile vastav lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtus grammides liitri kohta;

2) kasutamisvalmis tootes, mis sisaldab lahusteid või lahusteid sisaldavaid muid komponente, lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalne sisaldus grammides liitri kohta.

§ 115. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide erandkorras kasutamise luba

(1) Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide erandkorras kasutamise luba (edaspidi viimistlusmaterjalide kasutamisluba) annab õiguse kasutada erandkorras lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtusele mittevastavat, käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud toodet ajaloolist ja kultuuriväärtust omava hoone või vanasõiduki restaureerimiseks ja hooldamiseks eesmärgil see turustada, sealhulgas see Euroopa Liidu territooriumile viia ning seal kasutada.

§ 116. Viimistlusmaterjalide kasutamisloa andja

(1) Viimistlusmaterjalide kasutamisloa annab Keskkonnaamet.

§ 117. Viimistlusmaterjalide kasutamisloa taotlemise ja andmise kord ning taotluse ja loa vormid

(1) Viimistlusmaterjalide kasutamisloa taotlemise ja andmise korra ning taotluse ja loa vormid kehtestab

määrusega.

§ 118. Viimistlusmaterjalide kasutamisloa andmisest keeldumine

(1) Viimistlusmaterjalide kasutamisloa andja keeldub viimistlusmaterjalide kasutamisloa andmisest, kui:

1) loa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

2) arvestades planeeritavat restaureerimist või hooldamist on taotletava toote kogus põhjendamatult suur;

3) toote kasutamisega kaasneb märkimisväärne oht inimese tervisele või keskkonnale.

§ 119. Viimistlusmaterjalide kasutamisloa teatavakstegemine

3. jagu Kütuste kohta esitatavad nõuded, vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seire

§ 120. Kütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded

(1) kehtestab määrusega:

1) vedelkütuste keskkonnanõuded, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra;

2) biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, heitkoguste vähenemise määramise metoodika, seire ja aruandmise korra.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud määrusega sätestatakse:

1) maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel, otto- ja diiselmootorites kasutatava bensiini, diislikütuse, gaasiõli, kerge kütteõli ja mootorikütustena kasutatavate biokütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded;

2) gaasiõli, kerge kütteõli, raske kütteõli ja laevakütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded;

4) väikese väävlisisaldusega laevakütuse kasutamise alternatiivina heitevähendusmeetodite kasutamise lubamise korra;

6) vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra;

7) laevakütuste keskkonnanõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise täpsustatud korra.

(3) Biokütus käesoleva seaduse tähenduses on transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist.

(4) Vedel biokütus käesoleva seaduse tähenduses on energia saamiseks, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia, välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist.

(5) Biomass käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandusest (nii taimsetest kui ka loomsetest ainetest), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, kalandusest ja vesiviljelusest saadav bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon.

(6) Gaaskütus käesoleva seaduse tähenduses on mootorimaagaas ja mootorivedelgaas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses ning biometaan maagaasiseaduse tähenduses.

(7) Elektrienergia käesoleva seaduse tähenduses on elektrienergia, mida kasutatakse maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel.

(8) Vesinik käesoleva seaduse tähenduses on energia, mida kasutatakse maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel.

(9) Biomasskütus käesoleva seaduse tähenduses on biomassist toodetud gaas- või tahke kütus.

§ 121. Vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seire

(1) Eestis müüdavate vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seiret korraldab Kliimaministeerium. Kliimaministeerium võib selle ülesande täitmiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute läbiviimine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

(2) Maksu- ja Tolliamet esitab Kliimaministeeriumile hiljemalt järgmise aasta 1. maiks eelmisel kalendriaastal Eestis müüdud kütuse kohta järgmised andmed:

1) kütuseliigi nimetus kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodi järgi;

2) kogused kütuseliikide kaupa.

§ 122. Kütuseseire andmekogu

(1) Kütuseseire andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, millesse kogutakse ja milles töödeldakse Eestis müüdavate vedelkütuste kvaliteedi seire andmeid eesmärgiga korraldada tõhusat vedelkütuste kvaliteedi seiret, tagada andmete avalik kättesaadavus ja teavitada avalikkust kütuste kvaliteedi seire tulemustest.

(2) Kütuseseire andmekogusse kantakse:

2) kütuste hoidmise või laadimise või muu tegevusega seotud heiteallikate, sealhulgas tanklate ja mahutite andmed;

3) heiteallikate käitajate kontaktandmed;

4) konkreetse heiteallika kütuseseire tulemused.

(3) Kütuseseire andmekogu vastutav töötleja on Keskkonnaagentuur.

(4) Kütuseseire andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega.

§ 122¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805 rakendamine

(1) Keskkonnaamet ja Transpordiamet on pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 234, 22.09.2023, lk 48–100), artikli 27 tähenduses.

(2) Keskkonnaamet määrab laeva kohta, millel on tõendamisperioodi 1. juunil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805 artikli 4 lõikes 2 osutatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse või artikli 5 lõikes 3 osutatud muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste alleesmärgiga seotud nõuetele vastavuse puudujääk, tasumiseks summa, mis arvutatakse nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 alusel ning tasutakse artikli 23 lõikes 3 määratud kuupäevaks.

§ 123. Bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuded

(1) Lenduvate orgaaniliste ühendite heidete piiramise eesmärgil kehtestab bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuded

määrusega.

4. jagu Kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

§ 123¹. Kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaal

§ 123². Tarnijatevaheline kokkulepe

§ 123³. Tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaaside arvutamine ning aruandlus

§ 123⁴. Kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemisekorraldamine

6. peatükk Aastaaruannete ja koondandmete esitamine õhukvaliteedi seire, keskkonnaloa omaja ja registreerimiskohustusega käitise tegevuse ning liikuvate heiteallikate kohta

§ 124. Riiklik õhukvaliteedi seire

(1) Riiklikku õhukvaliteedi seiret teostatakse paiksete või indikaatormõõtmiste kaudu vastavalt käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud korrale.

§ 125. Riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil õhukvaliteedi seire käigus tehtavate paiksete või indikaatormõõtmiste tulemuste aastaaruanne

(1) Riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil õhukvaliteedi seire käigus tehtavate paiksete või indikaatormõõtmiste tulemuste aastaaruanne peab sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 nimetatud andmeid.

(2) Vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, peenosakeste ja eriti peenete osakeste ning plii sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) vääveldioksiidi kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise piirväärtuse ja 24 tunni keskmise piirväärtuse ületamiste ning taimestiku kaitseks kehtestatud kalendriaasta ja talveperioodi, 1. oktoobrist 31. märtsini, õhukvaliteedi keskmise kriitilise taseme ületamiste arvu ja kirjeldust;

2) lämmastikdioksiidi ja lämmastikoksiidide kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste ning taimestiku kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise kriitilise taseme ületamiste arvu ja kirjeldust;

3) peenosakeste kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi 24 tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;

4) eriti peenete osakeste kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise sihtväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste ning kalendriaasta keskmise piirväärtuse ja selle ületamise määra summaarset ületamiste arvu ja kirjeldust;

5) plii kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;

6) vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi kohta kehtestatud õhukvaliteedi häiretaseme ületamiste arvu ja kirjeldust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud eriti peenete osakeste kohta kehtestatud õhukvaliteedi keskmise piirväärtuse ületamise ning piirväärtuse ja selle lubatud ületamise määra summaarsete ületamiste andmetes peavad olema märgitud ületamise kuupäev, ületamise tund või ületamistundide arv kokku ning saasteainete sisalduse mõõdetud väärtused.

(4) Benseeni ja süsinikoksiidi sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) benseeni kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;

2) süsinikoksiidi kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kõrgeima kaheksa tunni keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust.

(5) Osooni sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) osooni kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kaheksa tunni keskmise sihtväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust ning taimestiku kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise sihtväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;

2) inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kaheksa tunni keskmise ning taimestiku kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise kaugema eesmärgi ületamiste arvu ja kirjeldust;

3) õhukvaliteedi ühe tunni keskmise teavitamistaseme ületamiste arvu ja kirjeldust;

4) õhukvaliteedi ühe tunni keskmise häiretaseme ületamiste arvu ja kirjeldust;

5) õhukvaliteedi teavitamis- või häiretaseme ületamiste kuupäeva, summaarset ületamistundide arvu, osoonisisalduse suurimaid tunniväärtusi;

6) käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud lenduvate orgaaniliste ühendite aasta keskmist sisaldust välisõhus.

(6) Arseeni, kaadmiumi, nikli, benso(a)püreeni sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) nende saasteainete kohta kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmiste sihtväärtuste ületamiste arvu ja kirjeldust;

2) elavhõbeda sisalduse väärtusi;

3) polütsükliliste aromaatsete süsivesinike välisõhus sisaldumise väärtusi;

4) arseeni, kaadmiumi, nikli, elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestuse üldkogust.

(7) Saasteainete sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama teavet käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud iga saasteaine sisalduse piir- või sihtväärtuse protsentides väljendatud hindamispiiri ületamise kohta ning teavet iga saasteaine sisalduse määramiseks kasutatud meetodi kohta.

(8) Aastaaruandes esitatud teabega saasteainete sisalduse kehtestatud piirnormide ületamiste kohta peab kaasnema nendest ületamistest tuleneva mõju kokkuvõttev hinnang.

§ 126. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja õhukvaliteedi seire ja saasteaine heite piirväärtuste järgimise kontrollimine

(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja õhukvaliteedi seire või saasteaine heite piirväärtuse järgimise kontroll sisaldab käitise heiteallikast iga väljutatava saasteaine vastavuse jälgimist õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud lubatud heitkogusele ning vajaduse korral tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtusele või väljaspool käitise tootmisterritooriumi välisõhus saasteaine sisalduse õhukvaliteedi piir- või sihtväärtustele vastavuse jälgimist paiksete või indikaatormõõtmiste kaudu või arvutuslikult.

(2) Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.

§ 127. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruanne

(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu välisõhu saastamisega seotud aastaaruande, mis peab sisaldama:

1) andmeid kütuse- ja energiakulu kohta ning keskkonnakompleksloa kohustuslase korral ka toormekulu ja toodangu koguse kohta aruandluseks määratud tegevusalade kaupa;

2) andmeid iga saasteaine kalendriaastaks lubatud summaarse heitkoguse ja tegeliku heitkoguse kohta kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku, avariilised ning tehnoloogilised äkkheited kaasa arvatud;

3) andmeid igast üksikust heiteallikast või ühe heiteallikana arvestatud ühel territooriumil sama tegevusega seotud sarnaste parameetritega heiteallikatest kokku väljutatavate saasteainete tegelike heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa;

4) andmeid heiteallikatest väljuvates gaasides saasteainete sisalduse kohta;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral andmeid tehnoloogiliste äkkheidete kestuse kohta tundides;

6) tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi;

7) andmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kohta.

(2) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja aastaaruande andmekoosseisu ja esitamise korra kehtestab

määrusega.

(3) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja aastaaruanded on aluseks heiteallikate ja saasteainete heitkoguste andmete kandmiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 166/2006.

(4) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja või vajaduse korral ka loakohustuseta käitaja esitab riigi õhusaastet käsitlevate aruannete koostamiseks Kliimaministeeriumi korraldatud küsitluste alusel andmed oma tegevusega kaasneva välisõhu saastamise kohta.

§ 128. Registreerimiskohustusega käitaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruanne

(1) Registreerimiskohustusega käitaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud määruses nimetatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu välisõhu saastamisega seotud aastaaruande, mis peab sisaldama:

1) põletusseadme korral andmeid kütuse kulu kohta, tankla korral naftasaadustuste laadimiskoguste kohta;

2) andmeid igast heiteallikast välisõhku väljutatavate saasteainete tegelike heitkoguste kohta.

(2) Registreerimiskohustusega käitaja aastaaruande andmekoosseisu ja esitamise korra kehtestab

määrusega.

§ 129. Koondandmete esitamine liikuvate heiteallikate kohta

(1) Isikud, kes peavad liikuvate heiteallikate arvestust, esitavad Kliimaministeeriumile riigi territooriumil liikuvatest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste arvutamiseks järgmised koondandmed maakondade kaupa:

1) mootorsõidukite tüübid ja arv ning iga sõidukitüübi läbisõit;

2) lennuoperatsioonide arv õhusõidukite tüüpide kaupa ja nende jagunemine lennutüüpideks riikidevaheliseks või riigisiseseks lennuks iga lennujaama kohta eraldi;

3) liikurmasinate tüübid ja arv;

4) mootorvedurite tüübid ja arv.

(2) Andmeid esitama kohustatud isikute loetelu, andmete esitamise tähtaja ja vormi kehtestab

määrusega.

7. peatükk Kliimamuutuste leevendamine ja osoonikihi kaitsmine

1. jagu Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemine

1. jaotis Üldsätted

§ 130. Kasvuhoonegaasid

(1) Kasvuhoonegaasid käesoleva seaduse tähenduses on süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PFCd) ja väävelheksafluoriid (SF6) ning muud looduslikud ja inimtekkelised atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust.

§ 131. Kasvuhoonegaaside heitkogus

(1) Kasvuhoonegaaside heitkogus käesoleva peatüki tähenduses on käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladelt pärinev kasvuhoonegaaside heide.

§ 132. Seireaasta

§ 133. Süsinikdioksiidi ekvivalent

(1) Süsinikdioksiidi ekvivalent on ühik, millega väljendatakse kasvuhoonegaaside kogust, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojendamise potentsiaali, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1044, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (ELT L 230, 17.07.2020, lk 1–6), lisas.

§ 134. Globaalse soojendamise potentsiaal

(1) Globaalse soojendamise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaasi üks molekul soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul.

§ 135. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem paikse heiteallika käitajale, õhusõiduki käitajale ja laevandusettevõtjale

(1) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem paikse heiteallika käitajale, õhusõiduki käitajale ja laevandusettevõtjale (edaspidi esimene kauplemissüsteem) on süsteem, mis on loodud Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks tulemuslikul ja majanduslikult tõhusal viisil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46).

§ 136. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register, arvelduskonto ja kauplemiskonto

(1) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register (edaspidi kauplemise register) on elektrooniline andmekogu, kus on salvestatud andmed Eesti Vabariigi ja esimeses kauplemissüsteemis osalevate paiksete heiteallikate ja õhusõiduki käitajate ning laevandusettevõtjate arvelduskontode, paiksetele käitistele ja õhusõiduki käitajatele tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute ja nendega tehtud tehingute, paiksete heiteallikate ja õhusõiduki käitajate ning laevandusettevõtjate lubatud heitkoguse ühikutega tehtud tehingute, tõendatud heitkoguse ja tagastatud lubatud heitkoguse ühikute ning paiksete käitiste, õhusõiduki käitajate ja laevandusettevõtjate vastavusseisundi kohta.

(2) Arvelduskonto käesoleva seaduse tähenduses on esimesse kauplemissüsteemi kuuluva paikse heiteallika ja õhusõiduki käitaja ning laevandusettevõtja arvelduskonto, mille kaudu saab teha tehinguid kauplemise registris komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 02.07.2019, lk 3–62), artikli 55 kohaselt.

(3) Kauplemiskonto on käesoleva seaduse tähenduses juriidilise või füüsilise isiku kauplemiskonto, mille kaudu saab teha tehinguid kauplemise registris komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1122 kohaselt.

§ 137. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik ja lubatud heitkoguse ühik

(1) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik käesoleva seaduse tähenduses on lubatud heitkoguse ühiku, riigi lubatud heitkoguse ühiku, tõendatud heitkoguse vähendamise ühiku ja heitkoguse vähendamise ühiku ühisnimetaja.

(2) Lubatud heitkoguse ühik on esimeses kauplemissüsteemis ülekantav õigus heita kauplemisperioodi jooksul atmosfääri üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti.

§ 138. Esimese kauplemissüsteemi periood ja eraldamisperiood

(1) Esimese kauplemissüsteemi periood (edaspidi kauplemisperiood) on ajavahemik, mille kestel võib lubatud heitkoguse ühikutega kaubelda.

(1) Kauplemisperiood 2013–2020 on ajavahemik 2013. aasta 1. jaanuarist 2020. aasta 31. detsembrini.

(2) Kauplemisperiood 2021–2030 on ajavahemik 2021. aasta 1. jaanuarist 2030. aasta 31. detsembrini.

(3) Alates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kauplemisperioodist koosneb kauplemisperiood kahest lubatud heitkoguse ühikute viieaastasest eraldamisperioodist.

§ 139. Kyoto kauplemisperiood

(1) Kyoto kauplemisperiood on ajavahemik 2013. aasta 1. jaanuarist 2020. aasta 31. detsembrini, mille jooksul Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi kliimamuutuste raamkonventsioon) lisas 1 nimetatud osalised tagavad iseseisvalt või koostöös teiste konventsiooniosalistega, et nimetatud konventsiooni Kyoto protokolli (edaspidi Kyoto protokoll) lisas A nimetatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguse süsinikdioksiidi ekvivalendiks ümberarvutatud üldkogused ei ületa neile lubatud koguseid, mis arvutatakse Kyoto protokolli lisas B sätestatud heitkoguse piiramise ja vähendamise kohustust arvestades.

§ 140. Heiteallika käitaja täiendavad meetmed

(1) Heiteallika käitaja rakendab täiendavaid meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis välisõhus akumuleerudes võivad põhjustada kliimamuutust.

§ 141. Õhusõiduki käitaja ja tema haldamine

(1) Õhusõiduki käitaja käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes käitab õhusõidukit ajal, kui see sooritab käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud lende, või õhusõiduki omanik juhul, kui nimetatud isik ei ole teada või õhusõiduki omanik ei ole teda tuvastanud.

(2) Eesti on õhusõiduki käitajat haldav riik, kui õhusõiduki käitajal on Eestis välja antud lennuettevõtja lennutegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20) või kui Eestile on omistatud õhusõiduki käitaja poolt võrdlusaasta jooksul teostatud lendudest tulenev suurim heitkoguste hulk.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võrdlusaasta on Euroopa Liidus pärast 2006. aasta 1. jaanuari tegutsema hakanud õhusõiduki käitaja tegutsemise esimene kalendriaasta ning muudel juhtudel kalendriaasta, mis algas 2006. aasta 1. jaanuaril.

(4) Õhusõiduki käitaja heitkoguse suhtes, mis on tekkinud enne 2030. aasta 31. detsembrit ning mis tekib lendudest Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi äärepoolseimas piirkonnas asuva lennuvälja ja samas liikmesriigis väljaspool seda piirkonda asuva lennuvälja vahel, kaasa arvatud mõni teine samas äärepoolseimas piirkonnas ja sama liikmesriigi teises äärepoolseimas piirkonnas asuv lennuväli, loetakse käesoleva seaduse §-s 166 ja § 168 lõikes 1 sätestatud nõuded täidetuks ning õhusõiduki käitajale ei kohaldata § 169 lõikes 1 nimetatud meedet.

(5) Lennunduse muu kui süsinikdioksiidi heite mõju kliimale käesoleva seaduse tähenduses on mõju, mis tuleneb lämmastikoksiidide (NOx), tahmaosakeste ja oksüdeerunud väävliühendite eraldumisest kütuse põletamisel, samuti veeauru, sealhulgas kondensatsioonijälgede eraldumisest õhusõidukitest, mis sooritavad käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusi.

§ 141¹. Laevandusettevõtja

(1) Laevandusettevõtja käesoleva peatüki tähenduses on laeva omanik või reeder meresõiduohutuse seaduse tähenduses.

(2) Kui laeva käitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isik, kellel on kokkuleppel laevandusettevõtjaga lõplik vastutus laeva kütuse ostmise või laeva käitamise või mõlema eest, on see isik kohustatud hüvitama laevandusettevõtjale kõik lubatud heitkoguse ühikute tagastamisest tulenevad kulud.

(3) Laeva käitamine käesoleva peatüki tähenduses on kontroll veetava lasti, laeva meretee ja kiiruse üle.

(4) Keskkonnaamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3gf alusel määratud haldav asutus ning jääb selleks olenemata laevandusettevõtja tegevusala või registreerimise hilisematest muutustest kuni nende muutuste kajastamiseni ajakohastatud loetelus.

§ 142. Esimesse kauplemissüsteemi siseneja

(1) Esimesse kauplemissüsteemi siseneja käesoleva seaduse tähenduses on ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja, kes on saanud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa esimeses kauplemissüsteemis osalemiseks esimest korda perioodil, mis algab kolm kuud enne § 155 lõikes 7 nimetatud loetelu esitamise kuupäeva ja lõpeb kolm kuud enne järgmist § 155 lõikes 7 nimetatud loetelu esitamise kuupäeva.

(2) Ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsevat käitajat, kelle käitist on märkimisväärselt laiendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul, peetakse esimesse kauplemissüsteemi sisenejaks üksnes käitise laiendatud osaga.

§ 143. Kliimamuutust vähendava tegevuse korraldamine

(1) Kliimamuutust vähendavat tegevust korraldab Kliimaministeerium kliimamuutuste raamkonventsioonis, Kyoto protokollis, Pariisi kokkuleppes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise nõuetest lähtuvalt. Kliimaministeerium võib selle ülesande täitmiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute läbiviimine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

2. jaotis Esimese kauplemissüsteemi loa andmine, loa kehtivuse peatamine ja taastamine ning esimese kauplemissüsteemi loa sisu

§ 144. Esimese kauplemissüsteemi luba

(1) Paikse heiteallika käitaja õiguse käitisest või selle osast kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks annab Keskkonnaamet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osana (edaspidi esimese kauplemissüsteemi luba).

(2) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladel tegutsevatele paiksete heiteallikate käitajatele on esimese kauplemissüsteemi loa omamine kohustuslik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 paikse heiteallika käitaja kohta sätestatut kohaldatakse ka süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja maapõues säilitamisega tegelevale käitajale.

§ 145. Heitkoguse loa taotlus

§ 145¹. Esimese kauplemissüsteemi loa taotlus ja loa andmise otsustamine

(1) Esimese kauplemissüsteemi loa taotluses esitatakse lisaks käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatule:

1) käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusala;

2) seirekava, mis on koostatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066 järgi.

(2) Keskkonnaamet keeldub esimese kauplemissüsteemi loa andmisest, kui:

1) käitaja ei tegutse käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal või tema käitis ei ületa selle tegevusala jaoks kehtestatud läviväärtust;

2) esineb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alus.

§ 145². Esimese kauplemissüsteemi loa sisu ning loa kehtivuse peatamine ja taastamine

(1) Esimese kauplemissüsteemi loale märgitakse:

1) käitise kasvuhoonegaaside tekkimist põhjustavate tegevusalade kirjeldus;

2) seirenõuded;

3) aruandlusnõuded;

4) kohustus loovutada pädevale asutusele käitise iga kalendriaasta tõendatud summaarse tegeliku heitkogusega võrdne kogus lubatud heitkoguse ühikuid pärast asjaomase kalendriaasta lõppu.

(2) Käitise tegevuse peatamise korral pikemaks perioodiks kui kuus kuud teavitab käitaja sellest Keskkonnaametit kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käitise tegevuse peatamist. Keskkonnaamet peatab esimese kauplemissüsteemi loa kehtivuse käitise tegevuse peatamisest arvates.

(3) Keskkonnaamet peatab tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise käitaja sellele käitisele, mille esimese kauplemissüsteemi loa kehtivus on peatatud. Tasuta lubatud heitkoguse ühikud eraldatakse esimesel võimalusel pärast esimese kauplemissüsteemi loa kehtivuse taastamist.

(4) Käitaja teavitab Keskkonnaametit käitise tegevuse uuesti alustamisest kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käitise tegevuse alustamist. Keskkonnaamet taastab esimese kauplemissüsteemi loa kehtivuse käitise tegevuse alustamise päevast arvates.

§ 146. Heitkoguse loa andmise otsustamine

§ 147. Heitkoguse loa andmisest keeldumine

§ 148. Heitkoguse loa sisu

§ 149. Esimese kauplemissüsteemi loa omaja kohustus teavitada käitise toimimisviisi muudatustest

(2) Esimese kauplemissüsteemi loa omaja peab viivitamata teavitama Keskkonnaametit kõikidest käitise toimimisviisis kavandatavatest muudatustest, käitise laiendamisest ja märkimisväärsest tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla aluseks esimese kauplemissüsteemi loa muutmisele.

§ 150. Heitkoguse loa kehtivuse peatamine ja taastamine

§ 151. Heitkoguse loa kehtetuks tunnistamine

§ 152. Kauplemissüsteemist väljaarvamise taotlus

§ 153. Kauplemissüsteemist väljaarvamise taotluse avalik väljapanek

§ 154. Kauplemissüsteemist väljaarvamine

3. jaotis Lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kord ja lubatud heitkoguse ühikute eraldamine

§ 155. Tegevusalade loetelu ja kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord

(1) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate paiksete heiteallikate ja õhusõidukite käitajate ning laevandusettevõtjate tegevusalade loetelu, tegevusaladele kohalduvad künnised ja asjakohasel juhul künniste arvutamise alused ning tegevusaladel heitkoguse hulka arvatavate kasvuhoonegaaside loetelu kehtestab

määrusega.

(2) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise korra kehtestab

määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega kehtestatakse:

1) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute taotlemise ja eraldamise kord;

2) kasvuhoonegaaside heitkogusega seotud aruandluse kord;

3) kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendamise kord;

4) lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kord;

5) kauplemissüsteemist väljaarvamise täpsustatud kord.

(4) Kauplemisperioodil kehtivad kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikud registreeritakse kauplemise registris ja nendega tehakse tehinguid nimetatud registri kaudu vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ (ELT L 386, 29.12.2004, lk 1–77).

(5) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri toimingute eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

(7) Keskkonnaamet avaldab oma veebilehel ja esitab Euroopa Komisjonile 2019. aasta 30. septembriks ja sellest kuupäevast alates iga viie aasta järel käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladel Eestis tegutsevate paiksete heiteallikate käitajate loetelu.

(8) Kui esimesse kauplemissüsteemi kuuluva paikse käitise võimsust vähendatakse nii, et käitis ei kuulu enam käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaldamisalasse, arvatakse käitis kauplemissüsteemist välja.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud käitis võib jääda esimesse kauplemissüsteemi kehtiva ja sellele järgneva viieaastase lubatud heitkoguse ühikute eraldamisperioodi lõpuni, kui käitaja teavitab sellest Keskkonnaametit.

§ 156. Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute taotlemine ja eraldamine

(1) Kauplemisperioodiks paiksete heiteallikate käitajate lubatud heitkoguse ühikuid taotletakse ja eraldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.02.2019, lk 8–69).

(5) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist vähendatakse igal aastal õhusõiduki käitajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute hulka eelmisel kalendriaastal eraldatud lubatud heitkoguse ühikute hulga suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 sätestatud lineaarsele vähendamistegurile.

(6) Keskkonnaamet eraldab tasuta lubatud heitkoguse ühikud jooksva kalendriaasta kohta Euroopa Komisjoni heakskiidu korral paikse heiteallika käitajatele iga aasta 30. juuniks.

(7) Kui käitise suhtes kehtib energiamajanduse korralduse seaduse § 28 kohaselt kohustus teha energiaaudit ja kui energiaauditi aruande või sama paragrahvi lõike 2 kohase sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi aruande soovitusi ei rakendata, vähendatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldatavat kogust 20 protsenti, välja arvatud juhul, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ületab kolme aastat või kui nende investeeringute kulud on ebaproportsionaalselt suured või kui käitaja tõendab, et ta on rakendanud meetmeid, mis aitavad vähendada käitise kasvuhoonegaaside heitkogust seda käitist puudutavas energiaauditi aruandes või sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi aruandes soovitatuga samaväärselt, või kui käitajale kohaldub erand komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 22a kohaselt.

(8) Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldatavat kogust vähendatakse vähemalt 20 protsenti, kui kliimaneutraalsuskava vahe-eesmärkide saavutamist ei ole tõendatud 2025. aasta 31. detsembriks ja seejärel iga viienda aasta 31. detsembri seisuga käesoleva seaduse § 167 kohaselt.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.05.2023, lk 52–104), I lisas nimetatud kaupade tootmise eest paikse heiteallika käitajale lubatud heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata.

(10) Tegevuse lõpetanud käitisele lubatud heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata. Käitist, mille esimese kauplemissüsteemi loa kehtivusaeg on lõppenud või mille esimese kauplemissüsteemi luba on kehtetuks tunnistatud, ja käitist, mille tegevus või tegevuse taasalustamine ei ole tehniliselt võimalik, käsitatakse tegevuse lõpetanuna.

§ 156¹. Tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud kestliku lennukikütuse kasutamise kompenseerimiseks

(1) Keskkonnaamet eraldab tasuta lubatud heitkoguse ühikud, et katta osaliselt või täielikult fossiilse lennukikütuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestliku lennutranspordi jaoks (ELT L, 2023/2405, 31.10.2023), artikli 3 punktis 7 nimetatud kestliku lennukikütuse kasutamise hinnavahe käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud õhusõiduki käitajale kohalduvatel tegevusaladel.

(2) Kui kestliku lennukikütuse kasutamist ei saa lennujaamas konkreetse lennuga otseselt seostada, eraldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lubatud heitkoguse ühikud selles lennujaamas tangitud kestliku lennukikütuse jaoks proportsionaalselt heitkogusega, mis tekib õhusõiduki käitaja sellest lennujaamast väljuvatel lendudel, mille puhul tuleb lubatud heitkoguse ühikud tagastada käesoleva seaduse § 168 lõike 1 kohaselt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatavate lubatud heitkoguse ühikutega kompenseeritakse:

1) fossiilse lennukikütuse ja taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku ning vedelkütuse seaduse § 2 lõike 1 punktis 17 nimetatud täiustatud biokütuste, mille heitekoefitsient võrdub nulliga, kasutamise hinnavahest 70 protsenti;

2) lennunduses kasutatava fossiilse lennukikütuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklile 25 vastavate muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütuste, mille heitekoefitsient võrdub nulliga, kasutamise hinnavahest 95 protsenti;

3) fossiilse lennukikütuse ja igasuguse kestliku lennukikütuse, mis ei ole saadud lennujaamades, mis asuvad väiksemal kui 10 000 ruutkilomeetri suurusel saarel ja millel puudub maismaaga maantee- või raudteeühendus, samuti lennujaamades, mis ei ole piisavalt suured, et neid saaks määratleda Euroopa Liidu lennujaamadena, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimates piirkondades asuvates lennujaamades, kasutamise hinnavahest 100 protsenti;

4) muudel juhtudel fossiilse lennukikütuse ja kestliku lennukikütuse kasutamise hinnavahest 50 protsenti.