Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord

(3) Käesoleva määruse §-ides 29, 31 ja 32 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu ja käesoleva määruse §-ides 28–33 sätestatud seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsiooni, jäätmekäitluse ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud transpordi ressursside kasutamise keskmine maht vaadatakse üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud Tervisekassa argumenteeritud valikul vähemalt nende tervishoiuteenuse osutajate viimase majandusaasta või kokkuleppel Tervisekassaga sellele eelneva või järgneva majandusaasta aruande andmed, kelle muudetavate teenuste rahaline maht moodustab 70% vastavate teenuste rahalisest kogumahust või nelja suurima rahalise mahuga tervishoiuteenuse osutaja andmed.

(4) Aastatel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud tegevusi ei tehta, korrigeeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu (v.a tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport), arvestades sisemajanduse koguprodukti deflaatorit ja tootlikkuse panust potentsiaalsesse kasvu, v.a juhul, kui ei esitata käesoleva määruse § 32 lõikes 4 nimetatud ostuhinda.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevuste täitmisel on võimalik andmed esitanud tervishoiuteenuse osutajaid tasustada.

(6) Tervisekassal on õigus jätta käesoleva määruse § 26 punktis 6 nimetatud standardkulu kohta varem antud eksperthinnang arvestamata, kui tervishoiuteenuste loetellu kantud teenuse kohta on esitatud ravikindlustuse seaduse § 31 lõike 5 alusel tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepanek ning piirhindade nüüdisajastamise protsess ei ole erialaühenduste ja Tervisekassa koostöös ühe aasta jooksul alates ettepaneku esitamisest lõpule viidud. Eksperthinnangu arvestamata jätmisel käsitatakse teenust kuluarvestuse metoodika alusel kirjeldamata teenusena ning loetellu kantakse viimane kehtinud piirhind. Piirhinna arvutamist jätkatakse käesoleva määruse § 37 kohaselt juhul, kui piirhindade nüüdisajastamise protsessi tulemusena valmib teenuse kohta uus standardkulu eksperthinnang.

§ 37. Teenuse piirhinna arvutamine

(1) Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

§ 38. DRG piirhinna arvutamine ja muutmine

(1) DRG piirhinnad arvutatakse kehtestatavate tervishoiuteenuste loetelu piirhindade alusel.

(2) DRG piirhindade arvutamise aluseks on hinnaarvutamise kalendriaasta esimese poolaasta jooksul Tervisekassale esitatud ja tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõike 2 kohaselt DRG-sse grupeerunud raviarvete, välja arvatud tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõike 6 punktides 1–5 ja 9 kirjeldatud raviarvete andmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühte DRG-sse grupeerunud raviarvete keskmise maksumuse arvutamisel:

1) leitakse iga DRG grupi raviarvele uus maksumus tervishoiuteenuste piirhindade alusel;

2) leitakse iga DRG grupi 5. protsentiili ja 90. protsentiili väärtused;

3) jäetakse edasisest arvutusest välja raviarved, mis on odavamad kui 5. protsentiili ja kallimad kui 90. protsentiili väärtused;

4) arvutatakse igasse DRG gruppi allesjäänud raviarvete uus aritmeetiline keskmine, mis on DRG uus piirhind.

(4) Tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõikes 1 sätestatud muude samal ajal osutatud teenuste piirhindade summa vahemiku arvutamisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 kirjeldatud väärtused.

(5) DRG baashind on kõikide tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõikes 1 kehtestatavate DRG piirhindade kaalutud keskmine hind, kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaid raviarveid.

(6) DRG kaal on DRG piirhinna suhe baashinda. DRG kaal arvutatakse igale DRG-grupile.

§ 38¹. Tervishoiuteenuse „Eriarstiabi ja õendusabi osutamine kuus” piirhinna arvutamine ja muutmine

(1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust töötajate arvust.

(2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:

1) brutopalgast;

2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);

3) koolitus- ja lähetuskulust;

4) bürookulust;

5) tööriiete kulust;

6) juhtimiskulust.

(3) Tööjõu kulu määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 28 sätestatust.

(4) Õe, hooldustöötaja, muu kõrgharidusega spetsialisti ja muu keskharidusega spetsialisti brutopalga kuluna arvestatakse standardkulus käesoleva määruse § 28 lõikes 4 sätestatud summasid. Arsti brutopalga kuluna arvestatakse standardkulus 37 eurot ja 49 senti tunnis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana sätestatud summasid muudetakse lähtuvalt ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

(6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust seadmete arvust.

(7) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulumi ning hoolduskulu ja remondikulu määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 29 sätestatust.

(8) Ruumide kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust ruumide arvust.

(9) Ruumide ruutmeetri kulu ja suuruse määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 30 sätestatust.

(10) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 31 sätestatust.

(11) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 32 sätestatust.

(12) Tugiteenuste kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 33 sätestatust.

§ 38². Tervishoiuteenuse „Statsionaarse eriarstiabi ja päevaravi osutamine kuus“ piirhinna arvutamine ja muutmine

(1) Tervishoiuteenuse piirhind leitakse üld- ja kohaliku haigla põhiselt, lähtudes alljärgnevast:

1) piirhinna leidmise aluseks on tervishoiuteenuse osutaja taotlus;

2) piirhinna arvestamise aluseks on 50% tervishoiuteenuse osutaja taotluse esitamise poolaastale eelnenud 12 kalendrikuu päevaravi (teenuse tüüp 19) ja statsionaarse eriarstiabi (teenuse tüübid 2 ja 15) lepingumahu tegelikuks täitmiseks osutatud tervishoiuteenuste mahust;

3) lepingumahu tegelikku täitmisse arvestatakse taotluse esitamise poolaastale eelnenud 12 kalendrikuu jooksul käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud tingimustel esitatud raviarved täishinnas;

4) tervishoiuteenuse osutaja lepingumahu tegeliku täitmise arvestusse ei kuulu ravi rahastamise lepingus kokku lepitud erijuhud ega koodidega 2312K–2322K ja 2280K tähistatud tervishoiuteenused;

5) tervishoiuteenuse osutaja lepingumahu tegeliku täitmise arvestusse kuuluvad vaid kindlustatud isikutele osutatud teenuste eest tasutavad summad;

6) piirhinna leidmisel lähtutakse aastate 2023–2027 prognoositud keskmisest aastasest sisemajanduse koguprodukti deflaatorist, millest on maha arvatud sama perioodi prognoositud keskmine tootlikkuse panus potentsiaalsesse kasvu.

(2) Teenuse piirhind koosneb:

1) käesoleva määruse §-des 28–33 nimetatud ressursside kuludest, mille keskmine kasutamise maht arvestatakse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingumahu tegelikust täitmisest;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulude esmakordsel arvutamisel saadud summale rakendatavast hinnakeskkonna mõjust, mille arvutamiseks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud väärtust.

(3) Teenuse piirhind muutub järgmistel juhtudel:

1) kui tervishoiuteenuse osutaja lõpetab lepinguperioodil teenuse piirhinda arvestatud erialal või teenuse tüübis (2; 15; 19) teenuse osutamise, korrigeeritakse tervishoiuteenuste loetelu muutmisel vastava mõju ulatuses baasrahastuse hinda;

2) kui muutuvad käesoleva määruse §-des 28–33 nimetatud ressursside ühiku maksumused, mis on arvestatud käesoleva määruse § 27 alusel;

3) kui piirhinda arvestatud erialale lisandub olulise mahuga tervishoiuteenuste loetelu teenus, arvestatakse lisandunud teenuse mõju piirhinda.

§ 38³. Tervishoiuteenuse „Kinnipidamisasutuses tervishoiuteenuste osutamise valmisolekutasu ühes kuus” piirhinna arvutamine ja muutmine

(1) Tervishoiuteenuse piirhind leitakse, lähtudes alljärgnevast:

1) piirhinna leidmise aluseks on vangide arv ja valmisolekutasus sisalduv tervishoiuteenuste maht;

2) valmisolekutasus sisalduv personali ametikohtade arv ja töötasu on leitud käesoleva määruse §-de 28 ja 41 alusel. Ametikohtade arv on põhjendatud juhtudel korrigeeritud arvutustehte tulemist suuremaks. Administratsiooni/juristi tasu on määratud arsti juhtimiskulu tasu ja valmisolekutasus sisalduva personali ametikohtade arvu korrutisena;

3) valmisolekutasus sisalduva tervishoiuteenuste mahu alusel on igale vanglale arvutatud tasu teenuste osutamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks vastavalt käesoleva määruse §-dele 31–33;

4) ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite kulu leidmisel on aluseks võetud teenust osutava tervishoiuteenuse osutaja 12 kalendrikuu tegelik kulu.

(2) Teenuse piirhind koosneb:

1) vangistusseaduse § 52 lõike 1¹ alusel kehtestatud määruses nimetatud vanglas kohapeal osutatavate tervishoiuteenuste, välja arvatud vajaminevad hambaraviteenused, ja teenuste osutamisega kaasnevatest kuludest;

2) valmisolekutasus sisalduva tervishoiuteenuseid osutava personali töötasudest, millele on rakendatud koefitsienti 1,25, ja üldkuludest;

3) administratsiooni/juristi tasust;

4) õe ööpäevaringse valve tasust nii vanglas kui arestimajas;

5) Tallinna vangla tuberkuloosi statsionaarse ravi ja Tartu vangla psühhiaatrilise statsionaarse ravi kulust;

6) Tallinna vangla puhul Tallinna Kinnipidamiskeskuses osutatavate tervishoiuteenuste, personali ja ravimite kulust;

7) ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite kulust.

(3) Teenuse piirhind muutub järgmistel juhtudel:

1) kui vangide arv muutub olulisel määral;

2) kui tervishoiuteenuse osutaja lõpetab lepinguperioodil teenuse piirhinda arvestatud teenuse osutamise, korrigeeritakse tervishoiuteenuste loetelu muutmisel vastava mõju ulatuses valmisolekutasu piirhinda;

3) kui muutuvad käesoleva määruse §-des 28–33 nimetatud ressursside ühiku maksumused, mis on arvestatud käesoleva määruse § 27 alusel;

4) kui valmisolekutasu arvestamise aluseks olnud teenustele lisandub olulise mahuga teenus, arvestatakse lisandunud teenuse mõju piirhinda.

3. jagu Perearstiabi

§ 39. Mõisted

(1) Mõisted käesoleva jao tähenduses:

1) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, teenuse osutamise, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport ning muud vajalikud ressursid;

2) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;

3) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas;

4) ressursi kasutamise optimaalne aeg on teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise aeg kalendriaastas;

5) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

§ 40. Perearstiabi osutamiseks vajalikud ressursid

(1) Pearaha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:

1) tööjõud, välja arvatud osaline õe ressurss;

3) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;

3¹) koolitus, töötervishoid, töökoht (laud, tool);

3²) personali riietus;

3³) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;

4) muud ressursid.

(2) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse ühes kalendrikuus piirhind sisaldab järgmisi ressursse:

1) tööjõud;

2) koolitus;

3) ruumide kasutuskulu;

4) muud ressursid.

(3) Koolitervishoiuteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:

1) tööjõud;

2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;

3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;

4) muud ressursid.

(4) Baasraha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:

1) ruumid;

2) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport.

6) ruumide sisustus ja mittemeditsiiniline sisseseade;

7) ruumide meditsiiniline sisseseade;

8) IT riist- ja tarkvara kulu;

8¹) osaline õe ressurss;

15) muud kulud.

(5) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse õendusteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:

1) tööjõud;

2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;

3) korduskasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed;

4) IT-kulu;

5) ravimid.

(5) Lisatasu perearsti nimistut teenindava kliinilise assistendi või registraatori eest sisaldab tööjõukulu ja muid ressursse.

(5) Lisatasu perearsti nimistut teenindava eriõe eest sisaldab üldõe ja eriõe miinimumpalga erinevust.

(6) Uue teenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu esitatakse taotlus, milles peavad sisalduma andmed teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja eeldatavate kulude kohta.

§ 41. Tööjõukulu arvestamine

(1) Tööjõukulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:

1) brutopalgast;

2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse).

(2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid:

1) arsti brutopalk on 28 eurot ja 92 senti tunnis;

2) kliinilise psühholoogi brutopalk on 22 eurot ja 51 senti tunnis;

3) õe brutopalk on 15 eurot ja 35 senti tunnis;

4) eriõe brutopalk on 15 eurot ja 92 senti tunnis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

(4) Pearaha piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse aluseks taotluses esitatud tööaeg töötajate lõikes, kuid mitte rohkem kui on sätestatud „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 8 lõike 6¹ alusel kehtestatud perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis.

(4) Pearaha piirhinnas lisatööjõu (raamatupidaja, koristaja jt) kulu arvutamisel võetakse aluseks kõik tööjõukulud ja osaliselt sisseostetud mittemeditsiiniliste teenuste kulu, välja arvatud arstide ja õdede tööjõukulu ning eraldi hüvitatavad tervishoiutöötajate tööjõukulud. Lisatööjõu kulu suureneb proportsionaalselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud õe brutopalga muutuse protsendiga.

(5) Koolitervishoiuteenuse piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud tööaeg ja kooliõe juhendaja või töönõustaja tööaja arvestamisel taotluses esitatud andmed tööaja kohta, kuid mitte rohkem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse ühes kalendrikuus piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse arsti ja õe tööaja arvestamisel aluseks töölepingu seaduses sätestatud tööaeg ning öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise põhimõtted.

(7) Arsti ja õe asendaja tööjõukulu koolituse ajal arvestatakse pearahasse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 aastas 60 tunni eest.

(9) Lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest, haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest ning lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile erialase lisapädevuse eest piirhinna arvutamisel on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud arsti tunnibrutopalga protsentuaalne kasv.

(11) Tervishoiuteenuste „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenus“ ja „Ööpäevaringse erihooldusteenuse õendusteenus“ piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks töölepingu seaduses sätestatud tööaeg.

(12) Ühe kuu lisatasu piirhind ravi rahastamise lepingut omava perearstiabi osutaja puhul, v.a Tallinnas või Tartus, kes perearstiabi järjepidevuse tagamiseks võtab nimistu üleandmise eesmärgil tööle peremeditsiini residendi või nimistuta perearsti, sisaldab kollektiivlepingu tingimusi ning tööaja arvestamisel on aluseks võetud töölepingu seaduses sätestatud tööaeg.

§ 42. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

(1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:

1) kulumist;

2) hooldus- ja remondikuludest.

(2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt seadme soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile.

(3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse koolitervishoiuteenuse piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja amortisatsiooniperiood määratakse esitatud taotluse alusel, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 43. Ruumide kasutuskulu arvestamine

(1) Ruumide kasutuse kogukulu perioodis koosneb:

1) hoonete ja rajatiste kulum või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu;

2) kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont).

(2) Ruumide suuruse määramisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 10 alusel kehtestatud nõuetest.

(2) Esmatasandi tervisekeskuse ruumide suuruse määramisel lähtutakse tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ alusel kehtestatud ruuminõuetest.

(3) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ruutmeetri ehitusmaksumuse ning renditud hoonete ja kinnistute ühe m² rendihinna arvestamisel lähtutakse eksperdi antud hinnangust.

(4) Hoonete ja rajatiste kulumi või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu arvutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja ruumi ehitusmaksumus või renditud hoonete ja kinnistute rendihind üldpinna ühe m² kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(5) Kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulude (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muude kulude (hooldus, remont) arvutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja lõike 1 punktis 2 nimetatud kulu üldpinna ühe m² kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 44. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

(1) Koolitervishoius korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:

1) meditsiiniseadmete maksumusest;

2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest ajast.

(2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne aeg määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutusajast, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 45. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

(1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt eksperthinnangule ja ressursside kasutamise keskmisele mahule.

(2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis.

(3) Ravimid arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus.

§ 46. Muude ressursside arvestamine

(1) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid pearaha piirhinna tähenduses on tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse statistika kogumise keskkonda A-veeb (edaspidi A-veeb) esitatud vormi „Tervishoiualane majandustegevus” real „Muud majanduskulud (sh büroo- ja lähetuskulud jm)” kajastatud ressursid.

(2) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse ühes kalendrikuus piirhinna tähenduses on ruumide inventar, teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogia riistvara, nõustamistarkvara, bürootarbed, telefonikeskjaama rent, telefoniühendus, interneti püsiühendus, infokulud ja nõustamiskeskuse üldjuhtimisega seotud ressursid.

(3) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid koolitervishoiuteenuse piirhinna tähenduses on teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogia riist- ja tarkvara, bürootarbed ja teenuse üldjuhtimisega seotud ressursid.

(4) Muud teenuste osutamisega seotud ressursid koolitervishoius arvestatakse teenuse piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, mille suurus ei ületa eksperdi poolt antud hinnanguga kindlaks määratud suurust. Teenuse osutamisega seotud ressursside kulu esitatakse taotluses ressursside lõikes.

(5) Koolituskulu arvestatakse koolitervishoiuteenuse piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam, kui on eksperdi antud hinnang.

§ 47. Asjaajamisega seotud transpordikulu arvestamine

§ 48. Kaugusetasu koefitsiendi arvutamine

(1) Kaugusetasu koefitsient arvutatakse järgmise valemiga:

Kaugustasu koefitsient = 0,5 × kaugustegur + 0,3 × asustustiheduse koefitsient + 0,2 × suhtelise vaesuse koefitsient.

(2) Kaugustegur väljendab teenuseosutaja peamise tegevuskoha kaugust lähimast haiglavõrgu haiglast (välja arvatud Tallinna Lastehaigla), kus on ööpäevaringne erakorralise meditsiini osakond. Kui vahemaa on alla 20 kilomeetri, on kaugusteguri väärtus null; kui vahemaa on 20–39,9 kilomeetrit, on kaugusteguri väärtus 0,5; kui vahemaa on vähemalt 40 kilomeetrit, on kaugusteguri väärtus 1, ja piirkondades, kus püsiv maismaaühendus haiglavõrgu haiglaga puudub, on kaugusteguri väärtus 2.

(3) Asustustiheduse koefitsient väljendab teenuseosutaja peamise tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksuse rahvastikutiheduse mõju tervishoiuteenuse kättesaadavusele ning see arvutatakse järgmise valemiga:

asustustiheduse koefitsient = ((suurim asustustihedus – tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksuse asustustihedus) / (suurim asustustihedus − väikseim asustustihedus)) × 1,5.

(4) Suhtelise vaesuse koefitsient väljendab teenuseosutaja peamise tegevuskoha piirkonna (maakond või pealinn) majanduslikku seisu ja elanike toimetulekut ning see arvutatakse järgmise valemiga:

suhtelise vaesuse koefitsient = ((teenuseosutaja peamise tegevuskoha piirkonna suhtelise vaesuse määr − väikseim suhtelise vaesuse määr) / (suurim suhtelise vaesuse määr − väikseim suhtelise vaesuse määrus)) × 1,5.

(5) Kaugusetasu arvutamisel kasutatavaid alusandmeid uuendatakse iga aasta jaanuaris või teenuseosutaja peamise tegevuskoha muutumise kuule järgneval kuul. Kaugusteguri leidmisel kasutatakse Google Routes API teenust (routingPreference = "TRAFFIC_UNAWARE"), mis arvutab keskmiselt kiireima tee kahe punkti vahel. Asustustiheduse koefitsiendi ja suhtelise vaesuse koefitsiendi leidmisel lähtutakse Statistikaameti andmebaasi tabelites „Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar” ja „Vaesuse ja ilmajäetuse määr elukoha järgi” avaldatud andmetest.

§ 49. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

(1) Teenuse piirhinna arvutamise algatab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik, esitades lisaks «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 14 toodud näidisvormil loetletud andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna muutmise taotleja esindaja.

(3) Algataja taotlus peab sisaldama teenuse iseloomust lähtuvalt järgmisi andmeid, mis on esitatud perearstiabi teenuste korral tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud minimaalse nimistu suuruse kohta ja koolitervishoiuteenuse korral 600 õpilase kohta või tõhustatud tuge vajava õpilase korral 441 õpilase kohta või erituge vajava õpilase korral 125 õpilase kohta:

1) töötajate ametinimetus, arv ja keskmine tööaeg ning koolituskulu kalendriaastas;

2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hooldus- ja remondikulu kalendriaastas;

3) teenuse osutamiseks vajaliku ruumi pinna suurus ja ruumide keskmine kasutuskulu, sh keskmine rendikulu kalendriaastas;

4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete nimetus, kogused kalendriaastas, keskmine kasutusaeg ja keskmine soetusmaksumus;

5) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite nimetus, kogused kalendriaastas ja keskmine soetusmaksumus;

6) muu ressursi kulu kalendriaastas kulu liikide lõikes;

7) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu kalendriaastas;

9) üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni puhul nõustamisteenuseks osutunud kontaktide arv kalendriaastas.

(4) Koolitervishoiuteenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 4, 5 ja 6 esitatud andmed 12 kalendrikuu kohta.

(5) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse ühes kalendrikuus piirhinna arvutamiseks esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3, 6 ja 9 nimetatud andmed kalendriaasta kohta.

(6) Perearstiabi teenuste piirhinnad ressursside järgi, välja arvatud käesoleva määruse § 41 lõikes 1 nimetatud tööjõukulu, vaadatakse üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui Tervisekassa argumenteeritud valikul on esitatud vähemalt 20 perearstiabi pakkuva asutuse majandusaasta andmed A-veebi vormil „Tervishoiualane majandustegevus”.

§ 50. Teenuse piirhinna arvutamine

(1) Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes esitatud andmetest, eksperthinnangutest ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

(2) Pearaha ja nimistuülese teenusekorralduse komponendi piirhind vanuserühmade järgi arvutatakse järgmiselt:

1) arsti ja kahe õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta vanuserühma ja kaasuvate haiguste rühma järgi, arvestades pearaha ja nimistuülest teenusekorralduse komponenti kindlustatud isikute osakaalu kohta vastavates rühmades;

2) ülejäänud töötajate puhul summeeritakse tööjõukulu, töökohakulu, koolituskulu, töötervishoiukulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulu, korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu ja muud kulud ning need jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta, võttes aluseks nimistu miinimumsuuruse, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõike 4 alusel;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kulu summeeritakse vanuserühmade järgi.

(2) Pearaha piirhind kaasuvate haiguste gruppide lõikes arvutatakse järgmiselt: arsti ja kahe õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta pearaha kaasuvate haigustega patsientide lõikes, arvestades kindlustatud isikute osakaalu vastavas kaasuvate haiguste arvu grupis.

(3) Pearaha ja nimistuülese teenusekorralduse komponendi piirhind kaasuvate haiguste rühmade järgi arvutatakse järgmiselt: arsti ja kahe õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta kaasuvate haigustega patsientide järgi, arvestades kindlustatud isikute osakaalu vastavas rühmas.

(5) Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta arvutatakse, jagades tööjõukulu ning korduvkasutusega ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas 12 kuuga ning seejärel arvuga 600, tõhustatud tuge vajava õpilase korral arvuga 441 ja erituge vajava õpilase korral arvuga 125. Koodiga 3181 tähistatud koolitervishoiuteenuse teenusepõhine piirhind koosneb õe tööjõukulust (vastuvõtuaeg 15 minutit), IT-ressursside ja patsiendi halduse kuludest.

(6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamisel ühes kalendrikuus jagatakse tööjõukulu, koolituskulu, ruumide kasutuskulu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(7) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni piirhinna arvutamisel jagatakse lõikes 6 sätestatud teenuse piirhinna arvutamisel arvestamata tööjõukulude summa kalendriaastas arvuga 240 000.

8. peatükk RAVIARVE ANDMED JA VORMISTAMISE NÕUDED

§ 51. Raviarve vormistamine, esitamine ja säilitamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4² lõigete 3 ja 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse kohase tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi alusel.

(2) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, välja arvatud käesoleva määruse §-s 62 sätestatud või ravi rahastamise lepingus kokku lepitud juhul.

(3) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve Tervisekassale tervishoiuteenuse osutaja ja Tervisekassa vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Raviarvet säilitatakse seitse aastat.

§ 52. Raviarve üldandmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised üldandmed:

1) raviarve number;

2) raviarve alustamise kuupäev, milleks on raviarvele märgitud esimene käesoleva määruse § 58 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise kuupäev.

§ 53. Teenust iseloomustavad andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed:

1) vältimatu arstiabi tunnus;

2) ravijuhuga seoses väljastatud esimese töövõimetuslehe number;

3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel.

(2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt:

Kood

Teenuse tüüp

1

ambulatoorne (välja arvatud päevaravi ja päevakirurgia)

2

statsionaarne

3

vältimatu hambaravi üle 19-aastastele

4

hambaravi alla 19-aastastele

10

hambaproteesimine alla 19-aastastele

11

ortodontia

13

koolitervishoid

14

ennetus (välja arvatud koolitervishoid)

15

statsionaarne taastusravi

16

ambulatoorne taastusravi

17

perearsti ja pereõe teenused

18

iseseisev statsionaarne õendusabi

19

päevaravi ja päevakirurgia

20

koduõendus

31

hambaproteeside hüvitis

33

hambaravi vähemalt 19-aastastele

34

meditsiinilisel näidustusel üldanesteesias hambaravi

35

elupuhune hambaravi

(3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse lepingueriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule.

§ 54. Ravile saabumise andmed

(1) Raviarvele kantakse ravile saabumise andmetena ravile saabumise liigi kood ning suunanud tervishoiutöötaja registreerimiskood.

(2) Lähtuvalt ravile saabumise ja suunamise viisist märgitakse ravile saabumise liigi kood järgmiselt:

Kood

Saabumise liigi selgitus

1

kiirabiga

2

tuli ise (sealhulgas saatekirja nõudeta, erakorralise meditsiini osakonda)

3

tuli saatekirjaga (sealhulgas e-konsultatsiooniga, tagasikutsega sama tervishoiutöötaja juurde, suunamisega teisest asutusest statsionaarsele ravile)

4

politseiga või võrdsustatud asutuse tooduna

9

muul viisil (koodides 1–4 nimetamata viis)

§ 55. Haige andmed

(1) Raviarvele kantakse haige järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) sünnipäev, -kuu ja -aasta;

4) haige elukohariik kahetähelise maatähisena soovituslikult vastavalt standardile EVS-EN ISO 3166-1;

5) haige sugu, märkides M – mees või N – naine.

§ 56. Diagnoosi andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed:

1) põhidiagnoos ja kaasuvdiagnoosi kood RHK 10 järgi;

2) haiguse kliinilise raskusastme, staadiumi või muu erialaseltsi(de)ga kokkulepitud tunnus järgmiselt:

1

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral

2

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral

3

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral

4

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral

5

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral

6

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral

7

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral

(2) Raviarvele kantakse haigestumise välispõhjust iseloomustav kood RHK 10 20. peatüki järgi.

§ 57. Raviarve lõpetamise andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed:

1) lõpetamise kuupäev, milleks on raviarvele märgitud viimane käesoleva määruse § 58 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise kuupäev. Statsionaarse ravi korral on lõpetamise kuupäev viimane statsionaarsel ravil viibimise päev;

2) raviarve lõpetamise põhjuse koodi number järgmiselt:

Kood

Raviarve lõpetamise põhjus

1

väljakirjutatud

2

üleviidud teise haiglasse

3

surnud

31

surmatõend väljastatud

32

lahangule suunatud

§ 58. Teenuse osutamise andmed

(1) Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgmiselt:

1) teenuse nimetus;

2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus;

3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid;

4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgmiselt:

Aeg (tundides)

Sellekohane hulk

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 üle 18

0.04 0.08 0.13 0.17 0.21 0.25 0.29 0.33 0.38 0.42 0.46 0.5 0.54 0.58 0.63 0.67 0.71 1 1

5) teenuse osutamise kuupäev (sama koodiga tähistatud voodipäevade puhul võib järjestikustel päevadel teenuse osutamise korral märkida teenused ühe reana ja esimese voodipäeva alguskuupäevaga);

6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus soovituslikult standardi EVS-EN ISO 3950 järgi;

7) teenust osutanud tervishoiutöötaja või tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku registreerimiskood või muu tunnus, lähtudes tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingust.

§ 59. DRG andmed

(1) DRG rakendamisel kantakse raviarvele lisaks käesoleva määruse §-s 58 nimetatud andmetele järgmised DRG andmed:

1) kood;

2) piirhind;

3) tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsient.

§ 60. Tasumise andmed

(1) Raviarvele kantakse osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed:

1) teenuse koefitsient tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel tulenevalt tervishoiuteenuste loetelust;

2) lepingu koefitsient tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel tulenevalt ravi rahastamise lepingust;

3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus;

4) teenuse summa, mis saadakse hulga, teenuse koefitsientide ja piirhinna korrutamise tulemusena.

§ 61. Kirurgilise protseduuri kood raviarvel

(1) Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele järgmiselt:

1) NCSP kood;

2) NCSP teenuse osutamise kuupäev.

§ 62. Järgnev raviarve

(1) Järgneva arve korral kantakse raviarvele sellekohasesse lahtrisse ravijuhu esmase arve number. Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus.

§ 63. Raviarve kogusumma

(1) Raviarvele kantakse kogusumma, mis arvutatakse käesoleva määruse § 60 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel ja lepingu koefitsiendiga korrutamisel.

§ 64. Raviarve kogusumma DRG piirhinna rakendamise korral

(1) Raviarvele kantakse summa, mis arvutatakse DRG piirhinna korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsiendiga.

(2) Raviarvele kantakse summa, mis arvutatakse käesoleva määruse § 60 punkti 4 kohaselt saadud muude teenuste summade liitmisel ja korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõikes 4 nimetatud muude teenuste summa koefitsiendiga.

(3) Raviarvele kantakse kogusumma, mis arvutatakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud summade liitmisel ja lepingu koefitsiendi korrutamisel.

(4) DRG piirhinna rakendamise korral ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse § 63.

§ 65. Tervishoiuteenuse osutaja andmed

(1) Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:

1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood;

2) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja või tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku ees- ja perekonnanimi;

3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja või tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku registreerimiskood;

4) tervishoiuteenuse osutamise koht ravi rahastamise lepingus kokku lepitud juhtudel.

§ 66. Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendav dokument

(1) Hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutaja vormistab hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendava dokumendi.

(2) Hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendav dokument sisaldab käesoleva määruse §-des 52–66 sätestatust järgmisi andmeid:

1) dokumendi number;

2) hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutamise kuupäev;

3) tervishoiuteenuse osutaja registrikood;

4) hambaarsti registreerimiskood või isikukood;

5) selle isiku isikukood, kellele hambaravi- või hambaproteesiteenust osutati;

6) diagnoosi kood;

7) hambaravi- või hambaproteesiteenuse kood ja arvnäitajad (kogus, DMFT indeks või hambavalem);

8) hambaproteesiteenuse hind.

9. peatükk MÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED

§ 67. Määruse rakendamine

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(4) Kuni 31. detsembrini 2014. a võib raviarvele kanda ka raviarve vormistanud psühholoogi koodi.

(5) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(6) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(7) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kindlustatud isikule koodiga 3081 tähistatud teenuse osutamise eest koefitsiendiga 1,060 ja koodiga 3082 tähistatud teenuse osutamise eest koefitsiendiga 1,063 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast, arvestades tervishoiuteenuste loetelu § 6 lõikes 3 sätestatut.

(8) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kindlustatud isikule koodiga 365R tähistatud teenuse osutamise eest juhul, kui seda osutab lisaks tervishoiuteenuse loetelu § 63 lõikes 30 nimetatud haiglatele ka muu haigekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja neovaskulaarse (märja) maakula ealise degeneratsiooni (RHK 10 kood H35.32), silma võrkkesta haruveeni või tsentraalveeni tromboosi ja diabeetilise retinopaatia raviks.

(9) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle koodiga 4085 tähistatud veretoote eest koefitsiendiga 1,265 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.

(10) 2015. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2014. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2015. a.

(11) 2016. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2015. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2016. a.

(12) 2017. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2016. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2017. a.

(13) 2018. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (kood 3061) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2018. a.

(14) Määruse § 28 lõike 4 punktis 5 ja määruse § 41 lõike 2 punktis 2 sätestatud brutopalkasid rakendatakse kuni 31. märtsini 2027. a.

(15) 2026. aasta I poolaastal hindab Tervisekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete järgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2026. a.

(16) Määruse § 8¹ lõiget 3 rakendatakse 1. aprillil 2026. a jõustunud sõnastuses alates 2026/2027. õppeaastast haigusi ennetava tulemusliku töö hindamisel.

§ 68. Määruse jõustumine

(1) Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.

(2) Määruse § 22 lõiked 2 ja 3 jõustuvad 1. aprillil 2007. a.

(3) Määruse § 57 lõike 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

Lisa: Eriarstiabi tervishoiuteenuse kuluarvestuse andmed

Teenuse kood	Teenuse nimetus	Ressursi kood	Nimetus	Mõõtühik	Kogus
			Pesupesem ine	Kilogramm
			Toitlustami ne	Voodipäev
			Sterilisatsi oon	Kuupmeeter
			Jäätmekäitl us	Kilogramm

📎 Original PDF: Lisa1.pdf

Lisa: Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes

Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ Lisa 2 (sotsiaalministri 08.12.2025 määruse nr 66 sõnastuses) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes — Ressursi kood	Ressursi kategooria	Koolituskulu aastas (EUR)	Bürookulu aastas (EUR)	Tööriiete kulu aastas (EUR)	Juhtimiskulu aastas (EUR)	Töökoha kulu aastas (EUR)
PER0100	Arst	1049,12	185,99	24,92	2746,06	2520,63
PER0200	Hooldustöötaja	121,61	46,50	24,92	2746,06	–
PER0500	Õde	385,44	97,64	24,92	2746,06	–
PER0600	Muud spetsialistid kõrghariduse baasil	953,12	148,79	24,92	2746,06	–
PER0700	Muud spetsialistid keskhariduse baasil	243,23	70,91	24,92	2746,06	–

📎 Original PDF: SOM_m66_lisa2.pdf

Lisa: Teenuste standardkulu komponendid (ressursid, ressursi kasutamise keskmine maht ja ressursi ühe mõõtühiku maksumus)