Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord

13) administratiivala ulatus;

14) relva ning tehnilise vahendi ja muu eseme, mida saab kasutada tehnilise vahendina teabe kogumiseks, turvaalale viimise kord;

15) sissepääsuloa või sissepääsu tagava vahendi kaotamise, kaotamiskahtluse või muu valduse kaotamisest teavitamise kord;

16) selle isiku määramine, kellele tuleb anda hoiule konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja säilitamiseks kasutatava seifi luku varuvõti ja luku kood;

17) selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise kord, mida võib käesoleva määruse kohaselt salastada mitmel tasemel.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatutele võib salastatud teabe kaitse juhendis sätestada näiteks:

1) töötleva üksuse piires salastatud teabekandjate vastuvõtmise ja edastamise korra (turvaala piires, administratiivala kaudu);

2) salastatud teabekandjate edastamise täpsema korra;

3) salastatud teabekandjate reprodutseerimise korra;

4) kohapealse mehitatud valve kontrollkäikude korra;

5) turvaalale iseseisva sissepääsuõigusega isikute sissepääsuloa erisused võrreldes samas töötlevas üksuses töötavate isikutega;

6) külalise turvaalale lubamise erisused võrreldes samas töötlevas üksuses töötavate isikutega.

(3) Salastatud teabe kaitse juhendi osa, mis peab olema salastatud, kehtestatakse juhendi lisana või eraldi dokumendina.

§ 23. Töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldava isiku või struktuuriüksuse ja infoturbejuhi tegevusele esitatavad nõuded

(1) Töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldav isik või struktuuriüksus peab:

1) korraldama salastatud teabe kaitset ning «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» ja selle alusel antud aktide nõuetest kinnipidamist;

2) nõustama töötajaid salastatud teabe töötlemisel;

3) korraldama juurdepääsuõigust omavate isikute koolitust salastatud teabe kaitse küsimustes, sealhulgas elektroonilise teabeturbe alal;

4) korraldama turvaala valvurite tööd ja teostama järelevalvet nende tegevuse üle, kui seda ülesannet ei ole antud teisele ametiisikule;

6) pidama arvestust töötajate riigisaladusele juurdepääsu lubade ja juurdepääsusertifikaatide üle ning tagama, et riigi julgeoleku volitatud esindajal on ajakohane info „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 20 lõike 5 alusel määratud ametikohtade kohta;

7) pidama arvestust salastatud teabekandjate üle ning kontrollima nende olemasolu ja terviklikkust vastavalt §-le 23¹;

8) pidama seifide kasutajate nimekirja;

9) edastama iga 90 päeva järel vastavalt Kaitsepolitseiametile, Kaitseväele või Välisluureametile info juurdepääsuluba mitteomavate isikute ametisse nimetamisest ametikohale, millel on ette nähtud piiratud tasemel riigisaladusele juurdepääsu õigus, samuti sellisel ametikohal oleva isiku ametikohalt vabastamisest ning teenistusvälistele isikutele piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu lubamise otsustamisest;

10) korraldama elektroonilise teabeturbe nõuete täitmist ja andma Välisluureametile sellekohast teavet viimase nõudmisel;

12) osalema süsteemi turbejuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamises ning tagama nende tutvustamise ja kättesaadavuse;

13) määrama kindlaks isikud, kes omavad töötlussüsteemile või selle osale juurdepääsu õigust, ning juurdepääsuõiguse sisu ja ulatuse, kui seda ei ole määranud töötleva üksuse juht;

14) tagama teabele juurdepääsu andvate füüsiliste ja elektrooniliste vahendite väljastamise ning selliste vahendite perioodilise vahetamise ja nende üle arvestuse pidamise;

15) omama ülevaadet töötlussüsteemide hooldamise ja remontimise ning nende konfiguratsiooni muutmise dokumentatsioonist;

17) selgitama välja sündmuse või protsessi mittetoimumise või töötlussüsteemi volitustevastase kasutamise asjaolud;

18) teavitama viivitamatult Kaitsepolitseiametit ja vastavalt Kaitseväge, Välisluureametit või riigi julgeoleku volitatud esindajat, kui talle on teatavaks saanud «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» ning selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine või teabe teatavaks saamine vastava taseme juurdepääsuõigust mitteomavale isikule;

18¹) teavitama viivitamata käesoleva määruse § 103 lõikes 2 sätestatud erandi kasutamisest ja seda kasutanud isikust kirjalikult Kaitsepolitseiametit ning salastatud välisteabe edastamise korral riigi julgeoleku volitatud esindajat, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul;

18²) korraldama nende teavituste säilitamise ja hävitamise, mis on esitatud sellistesse välisriikidesse reisimise kohta, mille kohta kehtib teatamiskohustus;

19) võtma seletusi isikutelt, kes on rikkunud «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» või selle alusel antud õigusakti nõudeid.

(1) Töötlussüsteemi eest vastutava töötleva üksuse infoturbejuht peab osalema töötlussüsteemi:

1) turvariskide hindamisel;

2) oluliste muudatuste planeerimises;

3) turbejuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamises.

(2) Töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldaval isikul või struktuuriüksuse asjaomastel töötajatel või ametnikel peab olema töötleva üksuse töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus.

(3) Töötlussüsteemi eest vastutava töötleva üksuse infoturbejuhil peab olema töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus.

§ 23¹. Teabekandjate kontrollimine

(1) Töötlev üksus kontrollib tema valduses olevaid salajasel ja täiesti salajasel tasemel salastatud teavet sisaldavaid registreeritud teabekandjaid järgmiselt:

1) füüsilise teabekandja olemasolu ja terviklikkust kontrollitakse vähemalt kord aastas vahetult;

2) töötlussüsteemiga püsivalt ühendamata salvestuskandja olemasolu kontrollitakse vähemalt kord aastas vahetult;

3) töötlussüsteemiga püsivalt ühendatud salvestuskandja olemasolu kontrollitakse vähemalt kord aastas töötlussüsteemi tarkvara abil, sobivate vahendite puudumise korral vahetult;

4) faili olemasolu kontrollitakse vähemalt kord aastas töötlussüsteemi tarkvara abil või pisteliselt vahetult.

(2) Arhiivihoidlas olevate salajasel ja täiesti salajasel tasemel salastatud teavet sisaldavate registreeritud teabekandjate olemasolu ja terviklikkust kontrollitakse lõikes 1 nimetatud viisil vähemalt kord viie aasta jooksul.

(3) Teabekandjaid kontrollinud füüsiline isik vormistab kontrolli tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitab need töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldavale isikule.

(4) Töötlussüsteemi tarkvara abil tehtud kontrolli tulemused võib salvestada logifailidena.

§ 23². Mitmel tasemel salastatava teabe salastatuse taseme määramine

(1) Kui töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis ei ole reguleeritud selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, mida võib käesoleva määruse kohaselt salastada mitmel tasemel, tuleb teave salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel.

5. peatükk SALASTATUD TEABE JA SALASTATUD TEABEKANDJA TÖÖTLEMISE NÕUDED

1. jagu Turvaala ja administratiivala

1. jaotis Turvaala üldnõuded

§ 24. Turvaala üldnõuded

(1) Turvaalal peab olema määratletud ja kaitstud välispiir, millel on võimalik kontrollida kõiki sisse- ja väljapääse, ning sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem, mis võimaldab turvaalale iseseisvalt siseneda ainult nõutava tasemega juurdepääsuõigusega isikul.

(2) Ala turvaalana kasutamine peab olema eelnevalt kooskõlastatud vastavalt Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe või Välisluureametiga.

(3) Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi või Välisluureamet võivad teha käesolevas määruses sätestatud turvaalale esitatavates nõuetes konkreetse hoone või töötleva üksuse suhtes erandeid, kui nõuete rakendamine ei ole tehniliselt või seadusest tulenevatel põhjustel võimalik või kui turvaala nõuetekohasuse võib tagada muude meetmete abil.

(4) Turvaala üldisi nõudeid kohaldatakse ajutisele ja liikuvale turvaalale niivõrd, kuivõrd käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Turvaalale esitatavad nõuded täpsustatakse juhendis, mille töötab välja Kaitsepolitseiamet koostöös Kaitseväe ja Välisluureametiga.

(5) Ala turvaalana kasutamise lõpetamisel tuleb sellest teavitada kooskõlastanud asutust 30 päeva jooksul kasutamise lõpetamisest arvates.

§ 25. Turvaala asukoht

(1) Töötleva üksuse turvaala peab asuma tema otseses valduses olevates ruumides.

(2) Enne turvaala rajamise planeerimist tuleb konsulteerida kooskõlastamiseks pädeva asutuse esindajatega, et määrata turvaala parim asukoht hoones.

(3) Võimaluse korral ei rajata turvaala hoone esimesele ega viimasele korrusele.

(4) Võimaluse korral tuleb turvaala asukoht hoones valida selliselt, et akende olemasolul avaneksid need riigisaladust töötleva asutuse valduses olevale territooriumile.

(5) Riigisaladust ja salastatud teabekandjaid töötlevad isikud ja struktuuriüksused tuleb võimaluse korral paigutada asutuses lähestikku, näiteks ühte ja samasse ruumi või hoone ühte tiiba.

§ 26. Liikuv ja ajutine turvaala

(1) Erandkorras võib turvaala rajada ka liikuvatele platvormidele (edaspidi liikuv turvaala) või aladele, mis tavaliselt ei ole kasutuses turvaalana (edaspidi ajutine turvaala). Liikuvaks ja ajutiseks turvaalaks võib olla näiteks sõiduk, haagis, laev, punker, konteiner, soojak, telk, ülesande täitmiseks sobiv olemasolev ehitis. Võimaluse korral tuleb ajutise turvaalana kasutada püsiehitist.

(2) Sellise turvaala kasutusele võtmine tuleb eelnevalt kooskõlastada vastavalt Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe või Välisluureametiga. Liikuva või ajutise turvaala kooskõlastamist taotleval asutusel tuleb kooskõlastuse saamiseks esitada kooskõlastavale asutusele kirjalik taotlus vähemalt 30 päeva enne sellise turvaala kasutusele võtmist.

(2) Julgeolekuasutus võib võtta liikuva või ajutise turvaala kasutusele oma juhi või tema volitatud isiku otsusel ilma lõikes 2 sätestatud teise julgeolekuasutuse kooskõlastuseta. Liikuva või ajutise turvaala kasutuselevõtmisel teavitab julgeolekuasutus teist julgeolekuasutust kirjalikult esimesel võimalusel.

(2) Kaitsevägi võib võtta lisaõppekogunemise korraldamise otsuse järel lisaõppekogunemise ajaks liikuva või ajutise turvaala kasutusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema otsusel, teavitades sellest kirjalikult esimesel võimalusel Kaitseväes riigisaladuse kaitset korraldavat struktuuriüksust.

(3) Kiireloomulistel asjaoludel võib lõikes 2 nimetatud tähtaega lühendada kooskõlastava asutuse nõusolekul.

(3) Liikuva või ajutise turvaala, millel töödeldakse salastatud välisteavet, kasutusele võtmise korral teavitab lõikes 2 nimetatud juhul kooskõlastuse andnud asutus ning lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud juhul turvaala kasutusele võtnud asutus riigi julgeoleku volitatud esindajat kirjalikult esimesel võimalusel.

(4) Liikuvale ja ajutisele turvaalale kohaldatakse võimalusel kõiki turvaala nõudeid, võimaluse puudumisel tagatakse salastatud teabe turvalisus muude meetmetega.

(5) Eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib liikuva või ajutise turvaala luua iga riigisaladust või salastatud välisteavet valdava asutuse juhi suulise korralduse alusel. Suuliselt antud korraldus tuleb esimesel võimalusel ka kirjalikult jäädvustada. Asutused, kelle tegevus eeldab nimetatud olukordades liikuva või ajutise turvaala loomist, peavad kajastama sellekohase info asutuse ja teiste tasandite, näiteks maakonna ja ministeeriumi kriisiplaanides ning teavitama sellest kooskõlastavat asutust.

(6) Liikuval ja ajutisel turvaalal töödeldakse vaid konkreetse ülesande täitmiseks vajalikke salastatud teabekandjaid. Kui töötlemisvajadus on lõppenud, viiakse salastatud teabekandjad viivitamata alalisele turvaalale.

(7) Liikuva või ajutise turvaala koha valikul tuleb eelkõige arvestada ülesande tõhusat ja turvalist täitmist.

(8) Asutuse juht peab määrama isiku, kes vastutab liikuval või ajutisel turvaalal salastatud teabekandjate kaitseks rakendatavate julgeolekumeetmete eest (edaspidi vastutav isik).

(9) Kui turvaala kasutamisel ilmneb lahknevusi eelnevalt kooskõlastamisele esitatud andmetest, siis tuleb vastutaval isikul sellest kirjalikult teavitada kooskõlastavat asutust hiljemalt 30 päeva pärast muudatuse toimumist.

§ 27. Turvaala sein, lagi ja põrand

(1) Turvaala sein, lagi ja põrand peavad olema valmistatud betoonist, terasest või kivist nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik väljastpoolt lihtsalt eemaldada.

(2) Kahe turvaala vaheline sein või turvaala sisesein võivad olla kergkonstruktsiooniga. Turvaala välissein, lagi või põrand võib olla kergkonstruktsiooniga, kui hoones on pidev mehitatud valve või kui neid on tugevdatud füüsiliste tõkete lisamisega või tehniliste valveseadmetega.

(3) Turvaala helipidavus peab olema selline, et seal toimuv ei kostaks ümbritsevatesse ruumidesse.

§ 28. Turvaala uks

(1) Turvaala välispiiril asuv uks (edaspidi turvaala uks) peab olema kooskõlastava asutuse hinnangul piisavalt turvaline, et valvepersonal jõuaks sissetungikatsele reageerida enne, kui sissetungija on ületanud füüsilised tõkked.

(2) Turvaala ukse hingedepoolsel küljel peavad olema turvatapid, mis ukse sulgemisel sulguvad lengi sisse. Turvaala uksel peab olema automaatne sulgur, mis tagab ukse iseenesliku sulgumise määratud aja jooksul, ja andur, mis annab märguande, kui uks on olnud avatud üle määratud aja.

(3) Kui nõuetekohast turvaala ust ei ole võimalik paigaldada, tuleb turvaala ust valvata täiendavate valve- ja häiresüsteemiseadmetega.

(4) Turvaala uks peab olema varustatud vähemalt kahe lukuga, millest vähemalt üks peab olema automaatselt lukustuv ja vähemalt üks mehaaniline turvalukk. Turvaluku keel peab olema kaitstud.

(5) Turvaala mehaanilised ukselukud ei tohi olla avatavad sama võtmega, millega saab avada hoones asuvaid teisi mehaanilisi ukselukke. Kui seda nõuet ei ole võimalik järgida, tuleb võtmeid hoida samadel tingimustel seifivõtmetega.

§ 29. Turvaala aken

(1) Kergesti ligipääsetavas kohas, näiteks katusel, rõdul ja hoonelaiendusel asuv turvaala aken tuleb varustada sissemurdmist takistavate turvaelementidega. Vajaduse korral tuleb kasutada akna turvalisuse suurendamiseks muid füüsilisi tõkkeid või valve- ja häiresüsteemiseadmeid.

(2) Turvaala aken tuleb katta kardina või toonkilega, et väljastpoolt ei oleks võimalik jälgida turvaalal toimuvat.

§ 30. Turvaala muu avaus

(1) Turvaalal asuv muu avaus peab olema kaitstud füüsiliste tõkete või valve- ja häiresüsteemiseadmetega, et välistada turvaalale tehniliste seadmete ebaseaduslik paigaldamine või turvaalal hoitaval salastatud teabekandjal sisalduva teabe muul viisil ohustamine.

§ 31. Avatud hoiuala

(1) Avatud hoiuala välissein, lagi ega põrand ei tohi olla kergkonstruktsiooniga.

§ 32. Liikuva ja ajutise turvaala konstruktsiooniline kaitse

(1) Liikuval ja ajutisel turvaalal peab olema füüsilise tõkkega selgelt määratud ja kaitstud välispiire, milles on võimalik kontrollida kõiki sisse- ja väljapääse. Kooskõlastava asutuse nõudel peab muutma turvaala asukohta, tugevdama turvaala konstruktsiooni ja kasutama lisapiirdeid.

(2) Liikuva ja ajutise turvaala konstruktsioon peab tagama, et väljastpoolt oleks välistatud juurdepääs salastatud teabele või selle ohustamine.

§ 33. Evakuatsiooniplaan

(1) Turvaala kohta peab olema koostatud ohuolukorras tegutsemiseks salastatud teabekandjate evakuatsiooniplaan.

(2) Evakuatsiooniplaanis peavad olema kajastatud erinevad võimalikud ohuolukorrad, millal tuleb salastatud teabekandjad evakueerida või hävitada.

(3) Lõike 2 alusel määratletud iga ohuolukorra kohta tuleb ette näha, kuidas toimub evakuatsioon või hävitamine, kes seda korraldavad, milliseid vahendeid selleks kasutatakse, kuhu evakueeritakse salastatud teabekandjad.

2. jaotis Turvaala valve nõuded

§ 34. Turvaala valve üldnõuded

(1) Turvaala valvamiseks peab olema valve- ja häiresüsteem (edaspidi valveseadmestik), läbipääsusüsteem ja mehitatud valve.

(2) Turvaala valveseadmestik ja läbipääsusüsteem koos füüsilise kaitse meetmetega peavad tagama, et mehitatud valve jõuab reageerida sissetungikatsele enne, kui sissetungija on ületanud füüsilised tõkked.

(3) Turvaala või selle osa peab olema valve all, kui sellel ei viibita.

§ 35. Valveseadmestiku nõuded

(1) Valveseadmestik peab:

1) andma häire kohe mehitatud valvele ja töötleva üksuse juhi määratud isikule, kui toimub sissetung või selle katse või kui on tekkinud valveseadmestiku rike;

3) võimaldama turvaala valvet eraldi sisse ja välja lülitada;

4) automaatselt tuvastama valveseadmestiku rikked;

5) võimaldama koostoimes läbipääsusüsteemiga kindlaks teha isiku turvaalale ning võimaluse korral ka turvaala osasse sisenemise ja sealt väljumise;

6) võimaldama elektrooniliselt tuvastada turvaala valve sisse- ja väljalülitamise, häire aja ning koostoimes läbipääsusüsteemiga isiku turvaalale ning võimaluse korral selle osasse sisenemise ja sealt väljumise. Nimetatud toimingu andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta.

(3) Riigisaladuse kaitseks kasutatava valveseadmestiku reservtoide peab tagama valveseadmestiku toimimise põhielektrisüsteemi tõrke korral turvaala mehitatud valve alla võtmiseni.

(4) Valveseadmestiku keskseade ja selle juhtseade peavad asuma turvaalal. Administratiivalal võib asuda vaid selline juhtseade, mis võimaldab turvaala valvet juhtida või seadistada üksnes valveseadmestiku eriõigustega kasutajal või turvaala valvet üksnes sisse ja välja lülitada.

§ 36. Liikuva ja ajutise turvaala mehitatud valve

(1) Liikuvat või ajutist turvaala peavad kaitsma liikuvad või püsipositsioonidel relvastatud valvurid, kes jälgivad kogu kaitstavat ala. Turvaala valvamiseks võib kasutada nii valvemeeskonna valvureid kui ka turvaalal ööpäevaringselt töötavaid instrueeritud isikuid.

(2) Kui liikuva või ajutise turvaala pidevat mehitatust ei suudeta tagada, siis tuleb liikuvale või ajutisele turvaalale paigaldada häiresüsteem, mis edastab häire valvemeeskonnale või instrueeritud turvaala töötajatele, kes peavad jõudma turvaalale kooskõlastava asutusega kooskõlastatud reageerimisaja jooksul. Reageerimisaeg ei tohi olla pikem ajast, mis kulub sissetungijal füüsiliste tõkete ületamiseks.

§ 37. Kohapealse mehitatud valve ringkäigud

§ 38. Kohapealse mehitatud valve õigus juurdepääsuks riigisaladusele

(1) Turvaalal ringkäiku tegeval kohapealsel mehitatud valvel peab olema vähemalt selle taseme riigisaladusele juurdepääsu luba, mis tasemel salastatud teavet kontrollitaval turvaalal töödeldakse.

3. jaotis Isikute viibimine ja töötamine turvaalal

§ 39. Isikute viibimine turvaalal

(1) Isikute turvaalal viibimise korraldus peab arvestama isiku riigisaladusele juurdepääsu õigust, teadmisvajadust ning tegema kindlaks isiku turvaalale sisenemise ja sealt väljumise.

§ 40. Iseseisva sissepääsuõigusega isiku pääs turvaalale

(1) Turvaalale iseseisva sissepääsuõigusega isikule antakse sissepääsuluba, millele kantakse loa number. Sissepääsuluba ei pea andma, kui turvaala koosneb ühest või kahest ruumist.

(2) Töötlev üksus peab pidama arvestust turvaalale pääsevate isikute sissepääsuõiguse, sissepääsu tagavate vahendite ja sissepääsulubade üle.

(3) Turvaalal töötav isik kannab sissepääsuluba nähtaval kohal, et oleks võimalik tuvastada tema isik. Sissepääsuloa nähtaval kohal kandmise nõue ei kehti julgeolekuasutuste puhul. Väljaspool turvaala ja administratiivala ei tohi sissepääsuluba nähtaval kohal kanda.

(4) Turvaala sisse- ja väljapääsukorraldus peab tagama iseseisva sissepääsuõigusega isikute tuvastamise sisenemisel ja väljumisel.

(5) Sissepääsuloa või sissepääsu tagava eseme kaotamise, kaotamiskahtluse või muu valduse kaotuse korral tuleb sellest viivitamata teavitada töötlevas üksuses määratud isikut, kes võtab meetmed sissepääsuloa või sissepääsu tagava eseme kasutamise takistamiseks.

§ 41. Külalise viibimine turvaalal

(1) Turvaalale võib lubada külalise töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis sätestatud korras.

(2) Külalisele antakse numbriga külastusluba, millele on märgitud sõna «KÜLALINE» ja mis võimaldab tuvastada loa saanud isiku. Külaline peab kandma külastusluba nähtaval kohal.

(3) Külastusluba ei pea väljastama:

1) kui turvaala koosneb ühest või kahest ruumist;

2) riiklikult olulise välisvisiidi või kõrgete külaliste Eesti visiidi delegatsiooni liikmele.

(4) Külastusloa andmine ja selle tagastamine, külalise saabumise ja lahkumise aeg, külalise ees- ja perekonnanimi tuleb registreerida. Külaline tuleb identifitseerida kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel. Riiklikult olulise välisvisiidi või kõrgete külaliste Eesti visiidi delegatsiooni liikme võib identifitseerida muul viisil.

(5) Külaline võib turvaalal liikuda üksnes koos vastuvõtjaga või temale määratud saatjaga. Külalist on keelatud jätta turvaalale üksinda, välja arvatud juhul, kui külalisel on õigus juurde pääseda selle taseme riigisaladusele, mida turvaalal töödeldakse, ning arvestades teadmisvajaduse põhimõtet.

§ 42. Liikuval ja ajutisel turvaalal töötamise nõuded

(1) Ajutise turvaala eest vastutav isik peab turvaala kolimise korral hüljatud turvaala üle vaatama ja veenduma, et alale ei ole jäänud salastatud teabekandjaid.

(2) Kui töö ajutisel turvaalal on lõppenud, tuleb salastatud teabekandjad toimetada asutuse alalisele turvaalale andmete võrdlemiseks ja eesmärgi täitnud materjali hävitamiseks.

(3) Ajutise turvaala olemasolevaid füüsilise julgeoleku meetmeid tuleb vajaduse korral tugevdada ka pärast seda, kui turvaala kasutamine on kooskõlastatud.

4. jaotis Salastatud teavet käsitleva koosoleku pidamise nõuded

§ 43. Koosoleku pidamise üldnõuded

(1) Salastatud teavet käsitleva nõupidamise, koosoleku, konverentsi või muu kohtumise (edaspidi koosolek) korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded:

1) salastatud teavet käsitleva koosoleku korraldaja ja tehnilise vahendi abil osalejad peavad tagama, et koosolekule on juurdepääs ainult isikutel, kellel on käsitletava taseme salastatud teabele juurdepääsu õigus ning teadmisvajadus;

2) koosolekuruumis toimuvat ei või olla võimalik väljastpoolt näha ega kuulda.

§ 44. Koosoleku pidamine turvaalal ja administratiivalal

(1) Koosoleku pidamiseks kasutatavad ruumid peavad asuma turvaalal.

(2) Piiratud taseme riigisaladust käsitleva koosoleku läbiviimiseks kasutatavad ruumid võivad asuda ka administratiivalal ja neile ei pea kohaldama käesolevas jaos järgnevalt sätestatud nõudeid.

§ 45. Koosolekuruumide kontrollimine

(1) Perioodiliselt tuleb kontrollida, et koosolekuruumis ei oleks ebaseaduslikult teabe kogumise seadmeid.

(2) Koosolekuruumis ei tohi koosoleku pidamise ajal olla ühtegi eelnevalt kontrollimata eset ega tehnilist vahendit, mida saab kasutada teabe ebaseaduslikuks kogumiseks.

§ 46. Koosoleku salvestamine ja koosolekul märkmete tegemine

(1) Koosoleku salvestamine ja koosolekul märkmete tegemine on lubatud üksnes koosoleku korraldaja nõusolekul.

(2) Iga koosolekul osaleja koosolekul tehtud salvestusi ja märkmeid sisaldavaid teabekandjaid töödeldakse vastavalt nendes sisalduva teabe salastatuse tasemele.

5. jaotis Administratiivala üldnõuded

§ 46¹. Administratiivala üldnõuded

(1) Administratiivalal peab olema selgelt määratletud välispiir, millel on võimalik kontrollida kõiki sisse- ja väljapääse, ning sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem, mis võimaldab tuvastada kõik sisenenud isikud ja sõidukid.

(2) Administratiivalale esitatavad nõuded täpsustatakse juhendis, mille töötab välja Kaitsepolitseiamet koostöös Kaitseväe ja Välisluureametiga.

6. jaotis Salastatud teabe töötlemine turvaalal ja administratiivalal

§ 46². Salastatud teabe töötlemine turvaalal ja administratiivalal

(1) Töötlev üksus töötleb oma valduses olevat salastatud teavet üldjuhul oma turvaalal.

(2) Salastatud teabe töötlemine teise töötleva üksuse turvaalal on lubatud üksnes Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe või Välisluureameti nõusolekul. Nimetatud nõusoleku andmisel piirdutakse nende turvaala nõuete hindamisega, mille täitmise tuvastamine oli turvaalal salastatud teabe töötlemise lubatavaks pidamise eelduseks.

(3) Ilma lõikes 2 sätestatud kooskõlastava asutuse nõusolekuta võib salastatud teavet töödelda:

1) selle töötleva üksuse turvaalal, kelle ametnikul või töötajal on konkreetse töödeldava teabe suhtes teadmisvajadus, tingimusel, et see ametnik või töötaja viibib vahetult teabe töötlemise juures;

2) julgeolekuasutuse turvaalal;

3) välisesinduse turvaalal;

4) Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala valitsusasutuse turvaalal.

(4) Töötlev üksus võib piiratud tasemel salastatud teavet töödelda ka oma valduses oleval administratiivalal või teise töötleva üksuse nõusolekul ka tema administratiivalal.

2. jagu Salastatud teabe arvestus

§ 46³. Salastatud teabe kogumi salastatuse tase

(1) Kui salastatud teabe või teabekandjate kogum koosneb salastatuse eri tasemega osadest, loetakse teabe kogumi, seda kogumit kandva teabekandja ning teabekandjate kogumi salastatuse tasemeks nende osade kõrgeim salastatuse tase.

§ 47. Salastatud teabekandjate registreerimise üldnõuded

§ 47¹. Salastatud teavet sisaldav salvestuskandja

(1) Salastatud teavet sisaldava salvestuskandjana käsitatakse ja töödeldakse kuni hävitamiseni salvestuskandjat:

1) millele on salvestatud salastatud teavet, sõltumata sellest, kas teave on hiljem kustutatud, välja arvatud juhul, kui Kaitsepolitseiamet või Välisluureamet on intsidendi käsitlemise ajal määranud teisiti;

2) mis on töötlussüsteemi osa, sõltumata sellest, kas salvestuskandja on töötlussüsteemi tehnilise lahenduse järgi ette nähtud salastatud teabe salvestamiseks, välja arvatud juhul, kui Välisluureamet on töötlussüsteemi akrediteerimisel määranud teisiti.

§ 48. Teabekandja originaal

(1) Teabekandja originaaliks loetakse töötleva üksuse loodud teabekandja esimest registreeritud eksemplari. Teabekandja muid eksemplare ning teisest töötlevast üksusest saabunud teabekandjaid käsitatakse ja töödeldakse koopiatena.

(2) Töötleva üksuse valduses oleva füüsilise teabekandja originaali edastamise korral teisele töötlevale üksusele tehakse sellele lisamärge „Originaal“. Sellise märkega teabekandjat käsitatakse originaalina ja töödeldakse vastavalt.

§ 49. Salastatud teabekandjate register

(1) Töötlev üksus peab salastatud teabekandjate registreerimiseks sisse seadma salastatud teabekandjate registri (edaspidi ka register).

(2) Olenevalt salastatud teabekandjate hulgast võib sisse seada eraldi registrid täiesti salajase, salajase, konfidentsiaalse ja piiratud taseme salastatud teabekandjate registreerimiseks.

(3) Piiratud tasemel salastatud teabekandjaid võib töötleva üksuse juhi otsusega registreerida ka üldises dokumendiregistris, kui on tagatud, et salastatud teave ei saa seetõttu teatavaks kõrvalistele isikutele.

(4) Register võib jaguneda põhiregistriks ning allregistriteks. Allregistri sisseseadmise otsustab töötleva üksuse juht.

§ 50. Nõuded registrile

(1) Registrit peetakse elektrooniliselt või vajaduse korral paberil.

(2) Registrikanne ise ei tohi võimaluse korral sisaldada salastatud teavet.

(3) Töötlev üksus peab tagama registriandmete alalise säilimise.

§ 51. Registrisse kantav teave

(1) Teabekandja kohta märgitakse registrisse järgmine teave selle olemasolu korral:

1) teabekandja identifitseerimiseks vajalikud andmed: registreerimiskuupäev ja -number, selle loonud töötleva üksuse nimi ning dokumendi puhul ka pealkiri ning dokumendi koostanud ja allkirjastanud või sisu kinnitanud isiku nimi. Koopiale ei pea andma uut registreerimisnumbrit, kui märgitakse koopia järjekorranumber;

2) teabekandja edastanud töötleva üksuse nimi, registreerimiskuupäev ja -number, kui teabekandja on saabunud teisest töötlevast üksusest;

3) teabekandja liik;

4) teabekandja salastamisalus, salastatuse tase ja salastamistähtaeg, nende muudatus ja muudatuse tegemise alus;

5) füüsilise teabekandja puhul selle eksemplaride arv ja numbrid. Eksemplaride arvu ja numbreid ei pea registrisse kandma konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel salastatud teabekandja puhul;

6) füüsilise teabekandja puhul selle osade ja dokumendi lehtede arv. Kui dokument on vormistatud lehe mõlemale poolele, registreeritakse registris selle dokumendi lehtede arv, märkides juurde, et dokument on vormistatud lehe mõlemale poolele;

7) füüsilise teabekandja puhul koopiate arv. Koopiate arvu ei pea registrisse kandma konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel salastatud teabekandja puhul;

8) selle töötleva üksuse nimi, kellele teabekandja edastati, ja edastamise aeg, füüsilise teabekandja puhul üleandmis-vastuvõtmisakti number;

9) märge selle kohta, kui teisele töötlevale üksusele on antud nõusolek edastada teabekandjal sisalduvat salastatud teavet kolmandale töötlevale üksusele;

10) märge teabekandja hävitamise kohta, sealhulgas hävitamise akti registreerimiskuupäev ja -number;

11) selle isiku nimi, kellele on antud juurdepääs salajasel või kõrgemal tasemel salastatud teabekandjal olevale teabele, ning juurdepääsu andmise viis ja aeg;

12) teabekandjale määratud lisaturvameetmed, kui need rakenduvad registrit pidavale töötlevale üksusele, ja teabekandja suhtes teadmisvajadust omava selle isiku nimi või ametikoht, kes on seotud registrit pidava töötleva üksusega;

13) elektroonilise dokumendi puhul teave, mis võimaldab kontrollida dokumendi terviklikkust.

(2) Salvestuskandja kohta märgitakse registrisse järgmine teave selle olemasolu korral:

1) salvestuskandja identifitseerimiseks vajalikud andmed: registreerimiskuupäev ja -number, salvestuskandja unikaalset tuvastamist võimaldavad andmed;

2) salvestuskandja edastanud töötleva üksuse nimi, registreerimiskuupäev ja -number juhul, kui salvestuskandja on saabunud teisest töötlevast üksusest;

3) salvestuskandja liik;

4) salvestuskandjal sisalduva teabe kõrgeim salastatuse tase;

5) selle töötleva üksuse nimi, kellele salvestuskandja edastati, ning edastamise aeg ja üleandmis-vastuvõtmisakti number;

6) märge selle kohta, kui teisele töötlevale üksusele on antud luba edastada salvestuskandjal sisalduvat salastatud teavet kolmandale töötlevale üksusele;

7) märge salvestuskandja hävitamise kohta, sealhulgas hävitamise akti registreerimiskuupäev ja -number;

8) selle isiku nimi, kellele salajasel või kõrgemal tasemel salastatud salvestuskandja üle anti, ja üleandmise aeg;

9) salvestuskandjale määratud lisaturvameetmed, kui need rakenduvad registrit pidavale töötlevale üksusele, ja salvestuskandja suhtes teadmisvajadust omava selle isiku nimi või ametikoht, kes on seotud registrit pidava töötleva üksusega.

§ 52. Salastatud teabekandjate registreerimine

(1) Salastatud teabekandja registreeritakse hiljemalt selle valmimisele või saabumisele järgneval tööpäeval. Salastatud teabekandja loetakse valminuks üldjuhul selle allkirjastamisel või elektroonilisel kinnitamisel. Salvestuskandja registreeritakse hiljemalt selle kasutusele võtmisel.

(2) Salastatud teabekandja registreeritakse üldjuhul üks kord. Põhiregistris registreeritud salastatud teabekandjat ei pea registreerima sama töötleva üksuse allregistris.

(3) Kui salastatud dokumentide kogum sisaldab ka salastamata teabekandjaid, võib kogumisse kuuluvad salastamata teabekandjad registreerida salastatud teabekandjate registris. Kui kogum koosneb eraldi kasutatavatest salastatud dokumentidest, võib iga kogumi osaks oleva dokumendi registreerida eraldi.

(4) Kui teabekandja sisaldab nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet, registreeritakse teabekandja vastava taseme riigisaladuse registreerimiseks sisse seatud registris.

(5) Registreerima ei pea:

1) töötlussüsteemis töödeldavat elektroonilist sõnumit, kui teabe töötlemine on töötlussüsteemi tarkvara abil fikseeritud;

2) töötlussüsteemis töödeldavat salajasel või kõrgemal tasemel salastatud teabekandjast tehtud koopiat, kui teabe töötlemine on töötlussüsteemi tarkvara abil fikseeritud.

§ 53. Registripidaja ja registrikande tegija

(1) Registri ja sellesse kantud teabe haldamist korraldaval isikul (edaspidi registripidaja) peab olema registreeritavate teabekandjate kõrgeimale salastatuse tasemele juurdepääsu õigus.

(2) Registripidajad ja muud registrikannete tegemise õigusega isikud ning nende isikute õiguste ulatuse määrab töötleva üksuse juht või tema volitatud isik.

§ 53¹. Salastatud teabekandja üleandmine töötleva üksuse siseselt

(1) Füüsilise teabekandja teisele sama töötleva üksusega teenistus- või lepingulises suhtes olevale füüsilisele isikule üleandmine tuleb fikseerida kirjalikult teabekandjast eraldi või elektroonilise kinnitusega dokumendihaldussüsteemis.

(2) Üleandmise kohta märgitakse:

1) teabekandja registreerimiskuupäev ja -number, kõrgeim salastatuse tase ning üleantavate ühikute arv;

2) üleandmise kuupäev ja kellaaeg;

3) vastuvõtja nimi ja allkiri või elektrooniline kinnitus;

4) üleandja nimi ja allkiri või elektrooniline kinnitus.

(3) Andmeid salastatud teabekandja üleandmise kohta säilitatakse turvaalal või dokumendihaldussüsteemis vähemalt kümme aastat. Füüsilise teabekandja, millel on fikseeritud andmed salastatud teabekandja üleandmise kohta, võib hävitada pärast viie aasta möödumist, kui see on digiteeritud.

(4) Käesolevat paragrahvi ei pea kohaldama konfidentsiaalsel tasemel salastatud teabekandja registreerimata koopia ja piiratud tasemel salastatud teabekandja üleandmisel.

§ 54. Salastatud teabega tutvumise kinnitus

(1) Salajasel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjas sisalduva teabega tutvumise kohta annab isik allkirja tutvumislehele või elektroonilise kinnituse.

(2) Töötlussüsteemis ei ole eraldi tutvumise kinnitus vajalik, kui elektrooniliselt tagatakse tutvuja isiku ja tutvumisaja tuvastatavus.

(3) Kui allkirja või elektroonilise kinnituse andmine ei ole teabekandjas sisalduva teabega tutvumise ajal võimalik, fikseeritakse tutvuja isik ja tutvumisaeg muul viisil ning võetakse allkiri või kinnitus esimesel võimalusel. Kui tutvuja on välisriigi kodanik ning tema isik ja tutvumisaeg on fikseeritud muul viisil, ei pea allkirja või kinnitust võtma.

(4) Tutvumislehti ja muid andmeid teabega tutvumise kohta säilitatakse vähemalt 75 aastat, kuid mitte vähem, kui säilitatakse teabekandjat, milles sisalduva teabega tutvuti.

(5) Füüsilisel teabekandjal oleva tutvumislehe võib hävitada pärast viie aasta möödumist, kui see on digiteeritud.

3. jagu Salastatud teabe märgistamine

1. jaotis Märgistamise üldnõuded

§ 54¹. Salastatud teabe, teabekandja ja teabekandjate kogumi märgistamise üldpõhimõtted

(1) Salastatud teave ja teabekandja märgistatakse selle tüüpi ja omadusi arvestades parimal võimalikul moel, mis ei kahjusta teabe ega teabekandja terviklikkust, eesmärgiga, et:

1) selle valdajal oleks võimalik üheselt aru saada, et tegemist on salastatud teabega;

2) selle mis tahes viisil töötlejal oleks võimalik saada teada selle salastatuse tase, salastamisalus, salastamistähtaeg ning registreerimiskuupäev ja -number, samuti lisaturvameetmed ja teabekandja suhtes teadmisvajadust omavad isikud, kui need on määratud.

(2) Salastatud teabekandjate kogum märgistatakse lisaks lõikes 1 sätestatule viisil, mis võimaldab üheselt aru saada, et tegemist on teabekandjate kogumiga.

§ 55. Riigisaladust sisaldava salastatud teabekandja märgistamine

(1) Riigisaladust sisaldavale salastatud teabekandjale tehakse järgmine märgistus:

1) salastatuse taseme märge;

2) salastamisaluse märge;

3) salastamistähtaja märge.

(2) Salastatuse taseme märkeks on teabekandja kõrgeimale salastatuse tasemele vastav tekst „täiesti salajane“, „salajane“, „konfidentsiaalne“ või „piiratud“. Salastatuse taseme märge tehakse trükituna sõrendatud paksus kirjas vähemalt 16-punktiste suurtähtedega või samadele nõuetele vastavat punast värvi teksti kandva templijäljendi või kleepsuga.

(3) Salastamisaluse märkeks on tekst „Riigisaladus … alusel“, mille lünka kantakse viide käesolevale määrusele ning selle asjaomasele paragrahvile, lõikele ja punktile. Kui salastatud teabekandja on salastatud mitmel õiguslikul alusel, kantakse lünka kõik alused.

(4) Registreeritud teabekandjale või selle juurde kantakse lisaks lõikes 1 nimetatud märgistusele registreerimiskuupäev ja -number.

(5) Kui lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele vastavat märgistust ei ole võimalik teabekandja tüübi, materjali, suuruse või muu omaduse tõttu teabekandjale teha, võib rakendada ühte või mitut järgmistest eranditest, tingimusel et märgistus on hõlpsasti nähtav ja loetav ning § 54¹ lõikes 1 nimetatud eesmärk on täidetud:

1) teha märgistuse muul viisil või tihedamas, õhemas, väiksemas, väiketähtedega või teist värvi kirjas;

2) teha ainult salastatuse taseme märkest ning registreerimiskuupäevast ja -numbrist koosneva märgistuse;

3) teha märgistuse teabekandja asemel selle ümbrisele, pakendile või teabekandja külge kinnitatud sildile.

(6) Kui lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele vastava märgistuse tegemine ohustab teabekandjale kantud riigisaladuse salastatust, võib jätta teabekandja märgistamata tingimusel, et § 54¹ lõikes 1 nimetatud eesmärk on muul viisil täidetud.

(7) Riigisaladust sisaldava teabekandja edastamisel välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile tehakse teabekandjale välislepingu nõuetele vastav salastatuse taseme märge ning esilehele inglise keeles märge „Classified as State Secret of the Republic of Estonia“.

(8) Salastatud teabekandja nõuetekohase märgistamise eest vastutab teabekandja koostaja.

§ 56. Salastatud välisteavet sisaldava teabekandja märgistamine

§ 57. Salastatud teabekandja koopia ja väljavõtte märgistamine

§ 58. Lisamärgistus turvameetmete ja teadmisvajadusega isikute kohta

(1) Salastatud teabekandjale võib märgistuse juurde või muule selgelt nähtavale kohale teha lisamärke lisaturvameetmete või teabekandja suhtes teadmisvajadust omava isiku nime või ametikoha kohta.

§ 59. Pakendatud teabekandja ja teabekandjate kogumi lisamärgistamine

(1) Kui säilitamiseks pakendatud salastatud teabekandjat säilitatakse pakendis, ümbrises või muul viisil nii, et märgistus on varjatud, tehakse pakendile või ümbrisele hõlpsasti nähtav ja selgelt loetav lisamärgistus.

(2) Vedamiseks pakendatud salastatud teabekandja märgistamisele kohaldatakse § 88.

(3) Kui salastatud teabekandjad moodustavad kogumi, tehakse kogumi ümbrisele hõlpsasti nähtav ja selgelt loetav ning kogumi kõrgeimale salastatuse tasemele vastav lisamärgistus.

§ 60. Märgistuse muutmine

(1) Salastatuse kustumise korral tehakse lisamärgistus või muudetakse märgistust viisil, mis võimaldab valdajal aru saada, et enam ei ole tegemist salastatud teabekandjaga.

(2) Kui teabekandja võimaldab, märgitakse salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel teabekandjale või selle juurde tekst „Salastatus kustutatud … alusel“, mille lünka kantakse kustutamise otsuse teinud organi nimi ning otsuse rekvisiidid ja jõustumise aeg.

(3) Kui teabekandja võimaldab, märgitakse salastamistähtaja pikendamisel teabekandjale või selle juurde tekst „Salastamistähtaeg pikendatud … alusel“, mille lünka kantakse pikendamise otsuse teinud organi nimi ja otsuse rekvisiidid, ning märgitakse uus salastamistähtaeg.

(4) Kui teabekandja võimaldab, tehakse salastamisandmete parandamisel lisamärgistus või muudetakse valet märgistust ja märgitakse teabekandjale või selle juurde tekst „Salastatus parandatud …“, mille lünka kantakse salastamisandmete parandamise otsuse teinud organi või ametniku nimi ja ametniku allkiri ning otsuse rekvisiidid.

(5) Teabekandja märgistust muudetakse ja selle kohta tehakse kanne registrisse esimesel võimalusel.

(6) Arhiivihoidlas oleva teabekandja märgistust muudetakse selle töötlemise korral, välja arvatud vahetult selle hoidmisega ja säilitamisega seotud toimingute korral.

2. jaotis Dokumendi märgistamine

§ 61. Dokumentide vormistamise üldnõuete kohaldamine

§ 62. Lehekülgede nummerdamine

(1) Paberdokumendi iga leht nummerdatakse ja igale lehele märgitakse lehtede koguarv. Kui dokument on vormistatud lehe mõlemale poolele, tuleb nummerdada ja märkida vastavalt leheküljed.

(2) Elektroonilise dokumendi iga lehekülg nummerdatakse alates esimesest ja igale leheküljele märgitakse lehekülgede koguarv.

(3) Kui paberdokument ei võimalda lehekülgi nummerdada, peavad selle juures olema muud teabe terviklikkuse kontrollimist võimaldavad andmed. Kui elektrooniline dokument või selle teabekandja ei võimalda lehekülgi nummerdada, peavad võimaluse korral selle juures olema muud teabe terviklikkuse kontrollimist võimaldavad andmed.

§ 63. Dokumendi märgistamine

(1) Kui paberdokument või elektrooniline dokument ja selle teabekandja võimaldavad, märgistatakse salastatud dokument järgmiselt:

1) riigisaladust sisaldaval dokumendil tehakse salastamisaluse ja salastamistähtaja märge esilehe päise paremasse nurka, registreerimiskuupäev ja -number selgelt nähtavale kohale ning salastatuse taseme märge iga lehekülje päise ja jaluse keskele;

2) salastatud välisteavet sisaldaval dokumendil tehakse § 118¹ lõikes 1 sätestatud märgistus esimesele leheküljele ning sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisamärge esilehe päise paremasse nurka.

§ 64. Dokumendi lisa, koopia ja väljavõtte märgistamine

(1) Dokumendi lisa, mis on kasutatav põhidokumendita, märgistatakse nagu eraldi dokument.

(2) Paberdokumendi koopiale tehakse lisamärge „Koopia“.

(3) Dokumendi väljavõttele tehakse lisamärge „Väljavõte“ ja viide originaaldokumendile.

§ 65. Tekstiosade ja illustratsioonide kaupa märgistamine

(1) Kui dokumendi tekstiosadel või illustratsioonidel on erinev juurdepääsupiirangu tase või erinevad salastatud välisteabe avaldajad, võib dokumendi märgistada tekstiosade või illustratsioonide kaupa.

(2) Lõikes 1 nimetatud märgistus tehakse sulgudes suurtähtedega asjaomase lõigu algusesse või illustratsiooni ette või peale ning vajaduse korral ka lõigu lõppu või illustratsiooni järele või alla.

(3) Tekstiosa või illustratsiooni juurdepääsupiirangu taseme märke võib esitada sulgudes lühendina, kasutades riigisaladuse puhul märkeid „P“, „K“, „S“ või „TS“.

§ 66. Märgistamine dokumendil oleva teabe salastatuse kustumisel ja salastamisandmete parandamisel

§ 67. Dokumentide kogumi märgistamine

(1) Salastatud dokumentidest moodustatud kogum märgistatakse kogumis sisalduva kõrgeima taseme riigisaladuse märkega.

(2) Toimikuks liidetud või muul viisil kaante vahele kogutud paberdokumentide kogumi kõrgeima salastatuse taseme märge tehakse selle esi- ja tagakaane päisesse ja jalusesse.

(3) Muudel juhtudel tehakse kogumi kõrgeima salastatuse taseme märge selle esimeseks dokumendiks oleva dokumendi esimese lehekülje päisesse ja jalusesse.

(4) Kui kogumi esimene lehekülg ei sisalda riigisaladust, tehakse dokumendi päise paremasse nurka lisamärge „Märgistatud riigisaladusena kui kogumi esileht“.

3. jaotis Muu teabekandja märgistamine

§ 68. Salastatud foto, transparendi ja slaidi märgistamine

§ 69. Heli-, filmi- ja videosalvestise märgistamine

4. jaotis Faili ja elektroonilise sõnumi märgistamine

§ 70. Faili märgistamine

(1) Kui fail seda võimaldab, märgitakse salastatud teavet sisaldava faili salastatuse tase suurtähtedega faili nime algusesse ning failide kogumi kõrgeim salastatuse tase kogumi nime algusesse. Kui faili või failide kogumi nime alguses on kuupäevamärge, võib salastatuse taseme märkida pärast kuupäevamärget. Märke võib vajaduse korral esitada sulgudes või visuaalselt muul viisil eristuvalt lühendina, kasutades riigisaladuse puhul märkeid „P“, „K“, „S“ või „TS“.

§ 71. Elektroonilise sõnumi märgistamine

(1) Elektroonilise sõnumi salastatuse taseme märge tehakse suurtähtedega sõnumi sisuosa algusesse ning vajaduse korral ka sõnumi pealkirja või teemarea algusesse ja sõnumi sisuosa lõppu. Sõnumi pealkirja või teemarea algusesse tehtava märke võib vajaduse korral esitada sulgudes või visuaalselt muul viisil eristuvalt lühendina, kasutades riigisaladuse puhul märkeid „P“, „K“, „S“ või „TS“.

4. jagu Salastatud teabekandja säilitamine

1. jaotis Säilitamistingimustele ja -vahenditele esitatavad nõuded

§ 72. Seif

(1) Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjaid säilitatakse murdmiskindlas koodlukuga seifis. Seifi kasutuselevõtmine tuleb eelnevalt kooskõlastada vastavalt Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe või Välisluureametiga, välja arvatud juhul, kui seifi murdmiskindlus vastab vähemalt standardi EVS-EN 1143-1 1. klassi nõuetele.

(2) Piiratud tasemel salastatud teabekandjat säilitatakse seifis, lukustatud kapis või sahtlis, mis on kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest.

(3) Seif, milles säilitatakse konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud teabekandjat, peab paiknema turvaalal.

(4) Kui seifi kasutab mitu isikut, tuleb seif jagada füüsiliselt osadeks lähtuvalt teadmisvajaduse põhimõttest. Seifil peavad niisugusel juhul olema eraldi lukustatavad osad.

(5) Kooskõlastava asutuse loal võib salastatud teabekandjaid säilitada avatud hoiualal. Luba andes võib määrata avatud hoiualal säilitamise lisatingimusi, sealhulgas teabe kõrgeima salastatuse taseme, säilitamise viisi ja lisakaitsemeetmed.

§ 73. Salastatud teabekandjate säilitamine nende kasutamise ajal

(1) Salastatud teabekandjad peavad pärast nende väljavõtmist seifist või muust säilituskohast olema pideva järelevalve all. Kui salastatud dokumente parajasti ei kasutata, tuleb neid hoida tühi lehekülg ülespoole või kinnikaetult.

(2) Ruumist lahkumisel peab salastatud teabekandja lukustama vastavalt salastatuse tasemele seifi, kappi või sahtlisse.

§ 74. Erandid üldistest säilitustingimustest

(1) Kui salastatud teabekandjate säilitamise nõudeid ei ole töötlevas üksuses võimalik täita, tuleb salastatud teabekandjad anda ajutisele hoiule riigiasutusele, kus salastatud teabekandjate säilitamise nõuded on täidetud.

(2) Kooskõlastav asutus võib lubada liikuval ja ajutisel turvaalal kasutada § 72 lõikes 1 sätestatust madalama murdvarguskindluse klassiga seife.

(3) Kooskõlastav asutus võib lubada erandjuhul kasutada salastatud teabekandjate säilitamiseks ka muid võimalusi, näiteks säilitamine pakendatuna vastuvõtva baasi või staabi turvaalal, lukustatavas metallkastis, nahktaskus või mujal.

(4) Salajasel või konfidentsiaalsel tasemel salastatud teabekandjat võib asutuse juhi loal erandjuhtudel lühiajaliselt, näiteks sobiva suurusega seifi hankimiseni, säilitada metallist dokumendikapis või sahtlis, kui hoidmispaik asub turvaalal ja on varustatud vähemalt ühe sulgemisrauaga või kolmeosalise võtmekombinatsiooniga lukuga.

(5) Töötlussüsteemi osaks olevat salvestuskandjat võib säilitada olenevalt salastatuse tasemest turvaalal või administratiivalal asuva arvuti sees ilma salvestuskandjat seifi või kappi lukustamata, kui Välisluureamet on andnud töötlussüsteemi akrediteerimisel selleks nõusoleku.

2. jaotis Säilituspaiga võtmete ja lukukoodide kaitse

§ 75. Seifi lukukood

(1) Seifi lukukoodi tohib teada ainult selle seifi kasutaja.

(2) Lukukood ei tohi koosneda numbrite või tähtede reast, mida on kerge ära arvata, näiteks tähtpäevade kuupäevad, telefoninumbrid, aritmeetilised jadad.

(3) Lukukoode peab muutma:

1) kasutaja vahetumisel;

2) pärast avamist kasutaja juuresolekuta;

3) kui on põhjust arvata, et kood on saanud teatavaks kõrvalisele isikule;

4) 12 kuu möödumisel viimasest muutmisest.

§ 76. Seifi võti ja lukk

(1) Tööajal võib seifi võti asuda seifi kasutaja käes.

(2) Kui konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjate hoiustamiseks kasutataval seifil on lisaks koodlukule ka võti ning seifi kasutaja lahkub turvaalalt või seda ümbritsevalt administratiivalalt avalikku ruumi, tuleb seifi võti lukustada võtmete kappi.

(3) Seifi lukud tuleb vahetada, kui on põhjust arvata, et seifi võti on sattunud kõrvalise isiku kätte.

§ 77. Võtmete kapp

(1) Võtmete kapp peab olema metallist, lukustatav ja asuma pideva valve all.

(2) Kui võtmete kappi kasutab mitu isikut, peab olema tagatud, et kasutaja saab võtta ainult talle vajaliku võtme.

§ 78. Seifi varuvõtme ja lukukoodi hoidmine

(1) Seifi varuvõti ja lukukood antakse pitseeritud ümbrikus salastatud teabe kaitse juhendis määratud isikule, kes hoiab neid eraldi seifis. Ümbrikule märgitakse lukukoodi muutmise kuupäev. Erandkorras võib kooskõlastava asutuse eelneval loal hoida varuvõtmeid ja lukukoode muul turvalisel viisil.

(2) Seifi võtit ja lukukoodi võib hoida panga seifis.

(3) Muud seifiluku koodi ülestähendused on keelatud.

§ 79. Piiratud tasemel salastatud teabekandja säilitamiseks kasutatava seifi, kapi või sahtli võti või lukukood

(1) Piiratud tasemel salastatud teabekandja säilitamiseks kasutatava seifi, kapi või sahtli võtit või lukukoodi tuleb hoida nii, et see on kaitstud kõrvaliste isikute kätte sattumise eest.

(2) Piiratud tasemel salastatud teabekandja säilitamiseks kasutatava seifi lukukoodi muutmisel lähtutakse § 75 lõike 3 punktidest 1–3.

5. jagu Salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine

§ 80. Reprodutseerimise põhimõtted

(1) Töötlev üksus peab välistama salastatud teabekandja kontrollimatu reprodutseerimise ja sellest väljavõtte tegemise.

(2) Täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine teabekandja koostanud töötleva üksuse kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Lubatud on nõusolekuta reprodutseerida salastatud teavet töötleva üksuse töötlussüsteemis kasutamiseks.

(3) Salajasel ja täiesti salajasel tasemel teabekandjat võib reprodutseerida ja sellest väljavõtte teha registripidaja või töötleva üksuse juhi või tema volitatud isiku määratud muu isik.

(4) Reprodutseerimise käigus reprodutseerimisvahendis jäädvustunud teavet tuleb kaitsta ebaseadusliku juurdepääsu eest.

§ 81. Reprodutseerimisseade

(1) Konfidentsiaalsel, salajasel ja täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandja reprodutseerimise seade peab asuma turvaalal ning töötlev üksus peab tagama, et nendele reprodutseerimisseadmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud. Salastatud teabekandja reprodutseerimiseks ja väljavõtte tegemiseks tuleb kasutada ainult selleks ettenähtud reprodutseerimisseadmeid.

(2) Piiratud tasemel salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine on lubatud administratiivalal selleks ettenähtud reprodutseerimisseadmega.

(3) Reprodutseerimisseadmele tuleb teha selgelt loetav märgistus reprodutseerida lubatud teabe kõrgeima salastatuse taseme kohta.

6. jagu Salastatud teabekandja hävitamine

§ 82. Salastatud teabekandja hävitamise põhimõtted

(1) Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja hävitamise seade peab asuma turvaalal. Turvaala kooskõlastava asutuse loal võib salastatud teabekandja hävitamise seade asuda administratiivalal.

(1) Salastatud teabekandja evakuatsiooni korral võib selle hävitada väljaspool turvaala või administratiivala viisil, mis kaitseb sellel sisalduvat teavet avalikuks tuleku ning juurdepääsuõiguseta ja teadmisvajaduseta isiku juurdepääsu eest.

(2) Kasutuskõlbmatuks muutunud salastatud teabekandja tuleb hävitada esimesel võimalusel, välja arvatud siis, kui seda on vaja säilitada eriotstarbeks.

§ 83. Salastatud teabekandja hävitamine

(1) Salajasel ja kõrgemal tasemel salastatud paberkandja hävitamiseks kasutatav paberipurustaja peab paberi purustama tükkideks, mis ei tohi olla suuremad kui 5 mm².

(2) Konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel salastatud paberkandja hävitamiseks kasutatav paberipurustaja peab paberi purustama tükkideks, mis ei tohi olla suuremad kui 10 mm².

(3) Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabekandja purustamisel tekkinud jäätmed hävitatakse viisil, mis teeb võimatuks teabekandja taastamise, võib hävitamiseks kasutada paberipurustajat, mis purustab paberi tükkideks, mis ei tohi olla suuremad kui 30 mm².

(4) Salvestuskandja hävitamiseks kasutatav seade peab salvestuskandja purustama tükkideks, mis ei tohi olla suuremad kui:

1) kõvaketta puhul – 10 mm²;

2) optilise andmekandja puhul – 5 mm²;

3) pooljuhtketta puhul – 4 mm².

(5) Lõigetes 1–4 nimetamata seadmeid ja meetodeid võib salastatud teabekandja hävitamiseks kasutada vastavalt Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe või Välisluureameti nõusolekul. Selleks nõusolekut andes võib määrata erandliku seadme või meetodi kasutamisele lisatingimusi, sealhulgas teabekandja liigi, sellel sisalduva teabe salastatuse taseme ja mahu ning hävitamise põhjustava ohuolukorra.

(6) Fail hävitatakse kustutamise teel.

§ 84. Salastatud teabekandja hävitamine töötlemisluba omava isiku poolt

(1) A-kategooria töötlemisluba omav isik, kelle valduses on salastatud teave, edastab hävitamisele kuuluva konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja hävitamiseks selle teabekandja koostanud töötlevale üksusele või Kaitsepolitseiametile.

(2) Kaitsepolitseiameti kirjalikul loal võib A-kategooria töötlemisluba omav isik hävitada lõikes 1 nimetatud salastatud teabekandja ka iseseisvalt, järgides käesolevas määruses kehtestatud nõudeid.

§ 85. Salastatud teabekandjat hävitavad füüsilised isikud

(1) Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja, välja arvatud konfidentsiaalsel tasemel salastatud teabekandja registreerimata koopia hävitamises peab osalema vähemalt kaks isikut, kes allkirjastavad salastatud teabekandja hävitamise akti või annavad elektroonilise kinnituse dokumendihaldussüsteemis.

(2) Hävitamises osalevatel isikutel peab olema asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigus.

(3) Faili mustandi või faili registreerimata koopia võib hävitada isik iseseisvalt.

§ 86. Salastatud teabekandja hävitamise akt

(1) Salastatud teabekandja hävitamisel koostatakse salastatud teabekandja hävitamise akt.

(2) Salastatud teabekandja hävitamise aktis peavad olema märgitud:

1) teabekandja registreerimiskuupäev ja -number, eksemplari number ja hävitatavate ühikute arv ning vajaduse korral eksemplaride arv;

2) teabekandja hävitanud isikute andmed;

3) hävitamismeetod;

4) hävitamise õiguslik alus.

(3) Salastatud teabekandja hävitamise akte säilitatakse turvaalal või dokumendihaldussüsteemis vähemalt kümme aastat. Füüsilisel teabekandjal oleva hävitamise akti võib hävitada pärast viie aasta möödumist, kui see on digiteeritud.

(4) Salastatud teabekandja hävitamise akti koostamata võib hävitada:

1) konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel salastatud teabekandja registreerimata koopia;

2) faili mustandi või faili registreerimata koopia, kui nende hävitamise toiming on töötlussüsteemisiseselt tõendatav.

7. jagu Salastatud teabekandja vedamine

1. jaotis Salastatud teabekandja vedamise üldnõuded

§ 87. Vastuvõtja õigus juurde pääseda asjakohase taseme salastatud teabele

§ 87¹. Salastatud teabekandja vedamise üldnõuete kohaldamine

(1) Käesolevas jaos sätestatud nõudeid ei kohaldata avalikus ruumis töötlemiseks ette nähtud töötlussüsteemiks või selle osaks olevale kaasaskantavale töötlusseadmele ja selles olevale salvestuskandjale, mida veetakse avalikus ruumis ilma üleandmise eesmärgita.

§ 88. Salastatud teabekandja vedamiseks pakendamine

(1) Salastatud teabekandjat veetakse läbipaistmatus topeltpakendis.

(2) Salastatud teabekandja peab olema pakendatud turvaliselt viisil, mis võimaldab tagantjärele tuvastada pakendi avamise. Vajaduse korral peab rakendama lisameetmeid pakendi sisu kaitsmiseks kõrvaliste isikute juurdepääsu eest.

(3) Välispakendile märgitakse:

1) vastuvõtva töötleva üksuse nimi;

2) pakendis sisalduva teabekandja registreerimiskuupäev ja -number;

3) vajaduse korral vastuvõtva töötleva üksuse aadress.

(4) Sisepakendile märgitakse:

1) adressaadiks vastuvõtva töötleva üksuse salastatud teabekandjate register;

2) pakendis sisalduva teabekandja salastatuse tase, registreerimiskuupäev ja -number ning ühikute arv;

3) märge „Leidmisel teavitada kohe Kaitsepolitseiametit“.

(5) Kui teabekandjat veetakse avalikus ruumis ilma üleandmise eesmärgita, tuues selle pärast töötlemise vajaduse lõppemist tagasi töötleva üksuse administratiivalale või turvaalale, märgitakse sellise teabekandja nii välis- kui ka sisepakendile vähemalt töötleva üksuse nimi ning sisepakendile lisaks teabekandja salastatuse tase ja lõike 4 punktis 3 sätestatud märge.

(6) Piiratud tasemel salastatud teabekandja vedamiseks võib välispakendina kasutada kotti, kohvrit või muud samalaadset eset, mis on lukustatud või plommitud või suletud muul viisil, mis takistab kõrvalistel isikutel selle avamist. Sellist välispakendit ei pea märgistama.

(7) Töötlev üksus võib Kaitsepolitseiameti nõusolekul teha käesolevas paragrahvis sätestatud salastatud teabekandja pakendamise nõuetes erandeid tingimusel, et teabekandja turvalisus tagatakse muude meetmetega.

§ 89. Vedamise korraldamine

(1) Enne salastatud teabekandja vedamist lepivad saatev töötlev üksus ning vastuvõttev töötlev üksus teabekandja vedamises kokku, järgides käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

(2) Kui salastatud teabekandja vedamise kohta kehtestatud nõudeid ei ole töötleval üksusel võimalik järgida, peab ta pöörduma salastatud teabekandja vedamise korraldamiseks Kaitsepolitseiameti või Kaitseväe poole.

§ 90. Vedamise viis

(1) Salastatud teabekandjat veetakse viisil, mis tagab, et teabekandja vedamisega seotud asjaoludest, sealhulgas selle vedamise faktist, on teadlikud üksnes isikud, kellele see on töö- või teenistusülesande tõttu vajalik.

(2) Salastatud teabekandjat veetakse viivituseta, valides vedamiseks võimalikult lühikese teekonna ja ohutu viisi.

(3) Kuller hoiab salastatud teabekandjat kuni üleandmiseni kogu aeg enda otseses valduses.

(4) Kui konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjat ei ole võimalik kohe vedada või teisele töötlevale üksusele üle anda, tagastatakse see saatva töötleva üksuse registripidajale või riigisaladuse kaitset korraldavale isikule.

(5) Piiratud tasemel salastatud teabekandjat võib teisele töötlevale üksusele saata posti teel, kui on tagatud postisaadetise teekonna jälgimine ja saadetise väljastamine allkirja vastu.

§ 91. Kulleri juurdepääsuõigus

(1) Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjat vedaval kulleril peab olema asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigus.

§ 92. Salastatud teabekandja väljaviimine turvaalalt

(1) Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja võib turvaalalt välja viia üksnes saatva töötleva üksuse juhi, registripidaja või salastatud teabe kaitse juhendis määratud muu isiku loal ja vedamiseks mõeldud lukustatud kotis või kastis või plommitud diplomaatilise posti kotis.

§ 93. Salastatud teabekandja üleandmis-vastuvõtmisakt

(1) Salastatud teabekandja teisele töötlevale üksusele üleandmise kohta koostab saatev töötlev üksus üleandmis-vastuvõtmisakti. Piiratud tasemel salastatud teabekandja üleandmise kohta ei pea akti koostama.

(2) Üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse:

1) teabekandja registreerimiskuupäev ja -number, kõrgeim salastatuse tase ning üleantavate ühikute arv. Üleandmis-vastuvõtmisakti ei tohi märkida viidet teabekandjal sisalduva teabe sisu kohta;

2) vastuvõtva töötleva üksuse nimi ja aadress;

3) üleandmise kuupäev ja kellaaeg;

4) vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri;

5) üleandja ees- ja perekonnanimi ning allkiri.

(3) Vastuvõtja allkirjastab üleandmis-vastuvõtmisakti pärast pakendil ja aktis olevate kirjete võrdlemist.

(4) Üleandmis-vastuvõtmisakti säilitatakse turvaalal vähemalt kümme aastat. Füüsilisel teabekandjal oleva akti võib hävitada pärast viie aasta möödumist, kui see on digiteeritud.

(5) Ühes ja samas üleandmis-vastuvõtmisaktis võib kajastada mitme salastatud teabekandja üleandmist.

(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata teabekandjale, mida veetakse avalikus ruumis ilma üleandmise eesmärgita.

§ 94. Salastatud teabekandja vastuvõtja kohustused

(1) Salastatud teabekandja vastuvõtmisel kontrollitakse, kas saadetis on kinnine ja avamisjälgedeta.

(2) Avatud saadetise või avamisjälgedega saadetise või sellise kahtluse korral peab sellest kohe teavitama registripidajat või muud salastatud teabe kaitse juhendis määratud isikut.

(3) Saadetis tuleb viivitamata üle anda registripidajale, kes korraldab teabe registreerimise ja töötleva üksuse sisese edastamise salastatud teabe kaitse juhendis sätestatud korras.

(4) Registripidaja peab kontrollima, kas teabekandjad ja neis sisalduv vastavad märgitud ühikute arvule.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata teabekandjale, mida veetakse avalikus ruumis ilma üleandmise eesmärgita.

2. jaotis Salastatud teabekandja vedamine administratiivala kaudu ühelt turvaalalt teisele

§ 95. Administratiivala kaudu vedav kuller

(1) Salastatud teabekandjat võib administratiivala kaudu ühelt turvaalalt teisele vedada üks kuller.

§ 96. Vedamise üldnõuete kohaldamine administratiivala kaudu vedamisel

(1) Kui teabekandja veetakse ühelt turvaalalt teisele administratiivala kaudu, ei kohaldata §-e 88 ja 92.

3. jaotis Salastatud teabekandja vedamine avaliku ruumi kaudu

§ 97. Avaliku ruumi kaudu vedav kuller

(1) Konfidentsiaalsel ja madalamal tasemel salastatud teabekandjat võib avaliku ruumi kaudu vedada üks kuller.

(2) Salajasel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjat peab avaliku ruumi kaudu vedama vähemalt kaks kullerit. Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, riigi julgeoleku volitatud esindaja või Välisluureameti loal võib seda teha üks kuller.

§ 98. Sõiduki kasutamine avaliku ruumi kaudu vedamisel

(1) Salajasel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandjat veetakse üldjuhul autoga.

(2) Auto aknad hoitakse suletud ja uksed lukustatud ning autojuht peab olema riigi ametiasutusega või saatva või vastuvõtva töötleva üksusega töö- või teenistussuhtes.

§ 99. Relva kandmine avaliku ruumi kaudu vedamisel

(1) Vähemalt üks täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandjat vedav kuller peab kandma ametirelva. Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, riigi julgeoleku volitatud esindaja või Välisluureameti loal võib täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandjat vedada ametirelva kandmata.

(2) Ainsana ametirelva kandev kuller ei või teabekandja vedamise ajal juhtida sõidukit.

4. jaotis Salastatud teabekandja vedamine välismaale, välismaal ja välismaalt

§ 100. Välismaale, välismaal ja välismaalt kulleriga vedamine

(1) Välismaale, välismaal ja välismaalt veetakse konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja diplomaatilise või sõjalise kulleriga, kellel on asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigus.

(2) Vastavalt Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, riigi julgeoleku volitatud esindaja või Välisluureamet võib anda kirjaliku loa lõikes 1 nimetatud teabekandjate vedamiseks diplomaatilise või sõjalise kullerita juhul, kui kulleri kasutamine tooks kaasa ebasoovitava viivituse või kui teistsuguse vedamise vajadus on tingitud objektiivsest olukorrast.

(3) Kui salastatud teabekandjat soovib diplomaatilise või sõjalise kullerita vedada julgeolekuasutus, annab vedamiseks kirjaliku loa selle julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik.

(4) Lõikes 2 nimetatud loas esitatakse nõuded, mida peab saadetise vedamisel täitma, eelkõige teekonna ja vedamiseks kasutatavate transpordivahendite kohta.

§ 101. Kuller välismaale, välismaal ja välismaalt vedamisel

(1) Välismaale, välismaal ja välismaalt vedamiseks peab kulleril olema diplomaatilise kulleri tunnistus, mille on väljastanud Välisministeerium, või diplomaatiline puutumatus.

(2) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas võib salastatud teabekandjat vedada ka sõjalise kulleriga. Nõuded sõjalisele kullerile kehtestab Kaitseväe juhataja.

8. jagu Salastatud teabe elektrooniline töötlemine

§ 102. Elektrooniline töötlemine

(1) Salastatud teavet võib töödelda elektroonilise teabeturbe nõuetele vastavas töötlussüsteemis, millel on asjakohasel tasemel salastatud teabe töötlemiseks Välisluureameti poolt antud vastavussertifikaat või ajutine kasutusluba (edaspidi akrediteeritud süsteem) ja töötlemise ajal viibitakse sõltuvalt edastatavast teabest kas administratiiv- või turvaalal, välja arvatud §-s 103 sätestatud juhul.

§ 103. Elektroonilise töötlemise erandid

(1) Piiratud tasemel salastatud teavet võib töödelda avalikus ruumis:

1) möödapääsmatu vajaduse korral teabe operatiivseks edastamiseks või vastuvõtmiseks, kui kasutatakse avalikus ruumis töötlemiseks ette nähtud akrediteeritud süsteemi;

2) muu vajaduse korral teabe edastamiseks või vastuvõtmiseks üksnes juhul, kui kasutatakse avalikus ruumis töötlemiseks ette nähtud akrediteeritud süsteemi osaks olevat mobiiltelefoni.

(2) Kui konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud riigisaladuse või konfidentsiaalsel või salajasel tasemel salastatud välisteabe operatiivne edastamine on vajalik riigi julgeolekut, põhiseaduslikku korda või isikute elu, tervist või vara ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või tõrjumiseks, võib seda edastada ja vastu võtta, kui kasutatakse vähemalt piiratud tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud süsteemi. Teabe edastaja ja vastuvõtja peavad iga kord sellest viivitamata teavitama oma töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldavat isikut.

(2) Kaitsevägi võib töödelda kuni salajasel tasemel salastatud operatsiooniplaanimist ja operatsioonijuhtimist käsitlevat riigikaitse riigisaladust või selle sisule vastavat salastatud välisteavet avalikus ruumis, kui sellise teabe edastamine on vajalik rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks ning kasutatakse avalikus ruumis töötlemiseks ette nähtud akrediteeritud süsteemi.

(3) Kui teabe edastaja või vastuvõtja viibib lõikes 1 või 2 sätestatud juhul avalikus ruumis, peab ta:

1) enne teabe suulist edastamist teavitama teist poolt oma viibimisest avalikus ruumis;

2) rakendama kõiki vajalikke meetmeid edastatava teabe kaitsmiseks avalikuks tuleku ning juurdepääsuõiguseta või teadmisvajaduseta isikute juurdepääsu eest.

(4) Kui § 6 lõike 1 punktides 2–5 ja lõikes 3 nimetatud riigisaladuse või selle sisule vastava salastatud välisteabe operatiivne edastamata jätmine tooks kaasa jälitustoimingu nurjumise või seaks ohtu selles osalevad isikud, võib selle edastamise ja vastuvõtmise ajal viibida avalikus ruumis ning kasutada edastamiseks ja vastuvõtmiseks akrediteerimata süsteemi.

9. jagu Elektrooniline teabeturve

§ 104. Mõisted

(1) Käesolevas jaos kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) elektrooniline teabeturve – teabe käideldavuse, salajasuse ja terviklikkuse tagamine salastatud teabe töötlussüsteemides;

2) töötlussüsteemi akrediteerimine – töötlussüsteemi elektroonilise teabeturbe nõuetele vastavuse hindamine;

3) käideldavus – teabe kasutamise ja teabele juurdepääsu võimalus volitatud isiku nõudel;

4) salajasus – teabe volitamata isikutele mittekättesaadavus või mittearusaadavus;

5) terviklikkus – teabe omadus olla volitamata isikute poolt muutmata, täiendamata või hävitamata;

6) oht – teabe käideldavuse, salajasuse või terviklikkuse potentsiaalne kahjustumine;

7) intsident – olukord, kus teave või selle kaitsmist toetavad süsteemitoimingud ja -vahendid kaotasid või võisid kaotada varguse, sabotaaži, terrorismiaktide, muu lubamatu tegevuse või turvanõrkuste tõttu salajasuse, terviklikkuse või käideldavuse (sealhulgas teabe kadumine, volitamata isikutele teatavakssaamine, volitamata isikute poolt muutmine või hävitamine või rünne süsteemi suhtes);

8) turvarisk – intsidendi esinemise tõenäosus;

9) riskihaldus – vara, teabe, ohu, intsidendi ja turvariski analüüs, mille põhjal määratakse kindlaks teabe ja selle kaitsmist toetavate süsteemitoimingute ja -vahendite turvameetmed. Riskihaldus hõlmab süsteemi turvameetmete planeerimist, korraldamist, kasutamist ja kontrollimist, selleks et vältida turvariski väljumist vastuvõetavatest piiridest ja intsidente;

10) haavatavuse analüüs – süsteemi üksikasjalik kontrollimine, et selgitada välja süsteemi turvanõrkused, ohud süsteemis töödeldava teabe salajasusele, terviklikkusele ja käideldavusele ning süsteemi vastuvõtlikkus mis tahes ründele või ohule;

11) töötlussüsteemi turbejuhend – dokument, milles määratakse töötlussüsteemi tehnilisest lahendusest lähtudes kohustuslikud turvanõuded ning töötlussüsteemi eriõigustega kasutajate õigused ja kohustused töötlussüsteemi kasutamisel ning selle turvalisuse tagamisel;

12) töötlussüsteemi kasutusjuhend – dokument, milles määratakse töötlussüsteemi turbejuhendis määratud kohustuslikest turvanõuetest lähtudes töötlussüsteemi kasutajate õigused ja kohustused töötlussüsteemi kasutamisel ning selle turvalisuse tagamisel;

13) väline turvakeskkond – süsteemi paiknemiskohta ümbritsev keskkond, sealhulgas hoone või ala, milles toimuvad sündmused võivad mõjutada süsteemi turvalisust;

14) sisemine turvakeskkond – välise turvakeskkonnaga piirnev ruum või ala, kus paiknevad süsteemi komponendid või kus neid kasutatakse;

15) elektrooniline turvakeskkond – piirdub süsteemi komponentidega, mille abil teavet elektrooniliselt töödeldakse ning mille kaitseks süsteemi käitav personal rakendab elektroonilisi turvameetmeid;

16) paljastav kiirgus – töötlussüsteemist soovimatult kiirguv elektromagnetiline signaal, mis võimaldab ebaseaduslikku juurdepääsu teabele;

17) kasutuslugu – töötlussüsteemi eesmärgi kirjeldus, millest selgub kes, millist teavet, kus ja kuidas töötleb;

18) kaasaskantav töötlusseade – töötlussüsteemiks või selle osaks olev seade, mida saab töötlussüsteemi teiste osadega füüsiliselt ühendamata kasutada töötlussüsteemis oleva teabe töötlemiseks.

§ 105. Elektroonilise teabeturbe põhimõtted

(1) Käesolevas osas sätestatakse elektroonilise teabeturbe nõuded salastatud teabe kaitseks selle elektroonilisel töötlemisel.

(4) Töötlusseadme, milles töötlemiseks lubatud kõrgeim teabe salastatuse tase on piiratud, võib viia väljapoole sisemist turvakeskkonda, kui:

1) salastatud teave on krüpteeritud nõuetele vastavate krüptomaterjalidega või kaitstud volitamata juurdepääsu eest muu Välisluureameti lubatud meetodiga;

2) töötlusseadmel ei ole märgistust, mis viitaks töödeldava salastatud teabe salastatuse tasemele.

(5) Elektroonilise teabeturbe tagamisel salastatud välisteabe kaitseks võetakse täiendavalt arvesse salastatud välisteabe avaldaja poolt ettenähtud nõudeid.

(6) Elektroonilise teabeturbe tagamisel arvestatakse eelkõige järgmisi turvapõhimõtteid: