Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord
1) kasutada võib üksnes funktsioone, protokolle või teenuseid, mis on vajalikud teabe töötlemiseks või selle turvalisuse tagamiseks – minimaalsuse põhimõte;
2) katkematult peab toimuma süsteemi turvariskide ohjamine, sealhulgas vältimine, vähendamine, kõrvalejuhtimine ja lubatav aktsepteerimine – turvariskide pideva haldamise põhimõte – ja süsteemi turvalisuse regulaarne kontrollimine;
3) süsteemi kasutajatel on ainult tööülesannete täitmiseks vajalikud kasutajaõigused – privileegide piiratuse põhimõte;
4) eeldatakse kõigi süsteemiga ühendatud teiste süsteemide ebausaldusväärsust ning nendega teabe vahetamisel peab rakendama piisavaid turvameetmeid – isekaitsvate sõlmede kasutamise põhimõte;
5) ühe kasutatava turvameetme rikke korral ei tohi süsteem muutuda ebaturvaliseks – sügavuti kaitse põhimõte.
§ 106. Töötlussüsteemile esitatavad nõuded
(1) Salastatud teabe töötlussüsteemis peab olema tagatud salastatud teabe käideldavus, salajasus ja terviklikkus.
(2) Salastatud teabe töötlussüsteem peab võimaldama:
1) tuvastada ja registreerida isikud, kes omasid või võisid omada juurdepääsu salastatud teabe kaitsmist toetavatele süsteemitoimingutele ja -vahenditele;
2) eristada süsteemi kasutajaid salastatud teabele juurdepääsu õiguse põhjal;
3) juurdepääsu teabele ja selle kaitsmist toetavatele süsteemitoimingutele ja -vahenditele üksnes juurdepääsuõiguse ja põhjendatud teadmisvajaduse olemasolul;
4) kontrollida teabe ning selle kaitsmist toetavate süsteemitoimingute ja -vahendite salajasust, terviklikkust, käideldavust, samuti nende päritolu, usaldatavust ja ühendusi;
5) saavutada olukorra, kus elektroonilise teabeturbe kaitsemehhanismid toimivad nõuetekohaselt süsteemi kogu kasutusaja jooksul;
6) ära hoida ja kõrvaldada intsidente ning vältida või vähendada nende tekkimisega kaasnevat kahju;
7) käsitleda intsidente, mille käigus määratakse kindlaks ja registreeritakse süsteemile või selle osale avaldunud oht ja selle tagajärjel teabele tekkinud kahju ning selle kõrvaldamiseks võetud meetmed.
(2) Täpsemad nõuded töötlussüsteemile, sealhulgas sellega seotud töötlevatele üksustele ja selle kasutajatele, on esitatud lisas 14. Välisluureamet võib lähtuvalt turbehinnangust seada töötlussüsteemile täiendavaid nõudeid.
(2) Töötlev üksus võib rakendada lisas 14 esitatud nõuetest rangemaid nõudeid.
(2) Töötlev üksus võib lisas 14 esitatud nõuet rakendada osaliselt või jätta rakendamata erandina üksnes juhul, kui sellest tulenevad riskid on kirjeldatud töötlussüsteemi riskianalüüsis, seda kompenseerivad turvameetmed on kirjeldatud töötlussüsteemi turbejuhendis ja Välisluureamet on need töötlussüsteemi akrediteerimisel heaks kiitnud.
(2) Lisaks lõikes 23 sätestatule võib töötlev üksus jätta lisas 14 esitatud nõude rakendamata juhul, kui rakendamine on töötlussüsteemi väiksuse või ülesehituse tõttu võimatu, seda on kirjeldatud töötlussüsteemi turbejuhendis ja Välisluureamet on selle töötlussüsteemi akrediteerimisel heaks kiitnud.
(2) Kui lisas 14 esitatud nõude rakendamine nõuab töötlevalt üksuselt regulaarseid toiminguid, peab nende sagedus olema kirjeldatud töötlussüsteemi turbejuhendis ning vastama töötlussüsteemi kasutusintensiivsusele.
(3) Töötlussüsteemi kohta käiv teave dokumenteeritakse töötlussüsteemi turbejuhendis ja töötlussüsteemi kasutusjuhendis.
(4) Töötlussüsteemiga seotud töötlevad üksused teostavad oma ülesannete ulatuses pidevat töötlussüsteemi riskihaldust.
§ 1061. Töötlussüsteemiga seotud töötlevad üksused
(1) Töötlussüsteemi eest vastutav töötlev üksus (edaspidi vastutav üksus):
1) vastutab töötlussüsteemi haldamise seaduslikkuse ning töötlussüsteemi ja selles töödeldava teabe turvalisuse tagamise eest;
2) korraldab töötlussüsteemi arendamist vastavalt kasutava üksuse vajadustele;
3) planeerib vahendid töötlussüsteemi haldamiseks ja arendamiseks;
4) otsustab kasutavate üksuste töötlussüsteemiga liitumise üle;
5) koostab koostöös haldava ja kasutava üksusega töötlussüsteemi riskianalüüsi ning hindab regulaarselt selle ajakohasust.
(2) Töötlussüsteemi haldav töötlev üksus (edaspidi haldav üksus):
1) haldab töötlussüsteemi;
2) arendab töötlussüsteemi tehnilist lahendust vastavalt vastutava üksuse suunistele;
3) tagab töötlussüsteemi tehnilise lahenduse toimimise;
4) tagab töötlussüsteemi ja selles töödeldava teabe turvalisuse ning kontrollib regulaarselt turvameetmete toimimist.
(3) Töötlussüsteemi kasutav töötlev üksus (edaspidi kasutav üksus):
1) töötleb töötlussüsteemis tema valduses olevat teavet;
2) esitab vastutavale üksusele töötlussüsteemi kasutamise ja arendamise vajadused;
3) tagab oma asukohapunktis töötlussüsteemi ja selles töödeldava teabe turvalisuse, arvestades riskianalüüsis määratud turvariske, nende vastuvõetavaid piire ja turvameetmeid.
(4) Lõigetes 1–3 loetletud ülesandeid võib täita sama töötlev üksus, tingimusel et rollide lahusus on töötlussüsteemi turbejuhendis kirjeldatud ja sisemise töökorraldusega tagatud.
(5) Ühe töötlussüsteemi vastutava üksuse ülesandeid ei või täita mitu töötlevat üksust.
(6) Ühel töötlussüsteemil võib olla mitu haldavat üksust ja kasutavat üksust.
§ 1062. Töötlussüsteemi eest vastutav eriõigustega kasutaja
(1) Töötlussüsteemi eest vastutaval eriõigustega kasutajal peab olema vähemalt töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus.
(2) Salastatud välisteabe töötlemiseks akrediteeritud töötlussüsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja puhul tuleb lisaks lõikes 1 sätestatule arvestada salastatud välisteabe avaldaja esitatud nõudeid.
(3) Töötlussüsteemi eest vastutavad eriõigustega kasutajad määrab töötleva üksuse juht või tema volitatud isik kirjalikult.
(4) Töötlussüsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja määramisest või vahetumisest teavitatakse viivitamata kirjalikult Välisluureametit ning Kaitsepolitseiametit. Üks julgeolekuasutus ei teavita süsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja määramisest või vahetumisest teist julgeolekuasutust.
§ 1063. Juurdepääs töötlussüsteemile
(1) Töötlussüsteemi kasutaja võib olla teise töötleva üksuse juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega töötaja või ametnik, kui see on vajalik teise töötleva üksuse ülesannete täitmiseks.
(2) Töötlussüsteemi osad võivad asuda teise töötleva üksuse otseses valduses ning töötlussüsteemi eest vastutav eriõigustega kasutaja võib olla teise töötleva üksuse töötaja või ametnik, kui on tagatud § 106 lõikes 2 ja lisas 14 sätestatud nõuete täitmine.
§ 107. Töötlussüsteemi turbejuhend
(1) Töötlussüsteemi turbejuhendis esitatakse:
1) töötlussüsteemi ja selles töödeldava teabe üldine kirjeldus;
2) vastutav üksus, haldavad üksused ja kasutavad üksused;
3) töötlussüsteemi eest vastutavate eriõigusega kasutajate ülesanded, õigused ja kohustused;
4) töötlussüsteemi turvalisuse korraldamise kirjeldus;
5) töötlussüsteemi tehniline kirjeldus, sealhulgas tehniline teave töötlussüsteemi ühenduste kohta teiste süsteemidega;
6) töötlussüsteemi riist- ja tarkvara loetelu, konfiguratsioon ja nende halduse kirjeldus;
7) töötlussüsteemile esitatavate turvanõuete kirjeldus, ülevaade töötlussüsteemi riskianalüüsi tulemustest ning neist lähtuvate turvameetmete loetelu.
(2) Töötlussüsteemi turbejuhendi töötab välja vastutav üksus koostöös haldava üksusega ja selle kehtestab vastutava üksuse juht. Enne kehtestamist kooskõlastab vastutav üksus töötlussüsteemi turbejuhendi Välisluureametiga.
(3) Töötlussüsteemi turbejuhendit täpsustatakse töötlussüsteemi ehitamise ja kasutamise käigus, juhul kui tehakse muudatusi, näiteks kui muudetakse töötlussüsteemi või selle osa kasutusotstarvet, ülesehitust, füüsilist asukohta, töötlussüsteemi riist- või tarkvaras tehakse suuremahulisi muudatusi, ilmnevad uued olulised ohud või muudetakse töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe taset. Töötlussüsteemi turbejuhendi muudatused kooskõlastab vastutav üksus Välisluureametiga.
§ 108. Töötlussüsteemi kasutusjuhend
(1) Töötlussüsteemi kasutusjuhendis esitatakse:
1) töötlussüsteemi lühikirjeldus;
2) töötlussüsteemi kasutajad ning nende ülesanded, õigused ja kohustused;
3) salastatud teabe elektroonilise töötlemise juhised;
4) töötlussüsteemis kasutatavate teabekandjate töötlemise kirjeldus;
5) töötlussüsteemi intsidentide haldamise ja ohuolukorras tegutsemise kirjeldus.
(2) Töötlussüsteemi kasutusjuhendi töötab töötlussüsteemi turbejuhendist lähtudes välja vastutav üksus koostöös haldava üksusega ja selle kehtestab vastutava üksuse juht. Enne kehtestamist kooskõlastab vastutav üksus töötlussüsteemi kasutusjuhendi Välisluureametiga.
(3) Töötlussüsteemi kasutusjuhendit täpsustatakse töötlussüsteemi kasutamise käigus, juhul kui tehakse muudatusi, näiteks kui muudetakse töötlussüsteemi või selle osa kasutusotstarvet, ülesehitust, füüsilist asukohta, töötlussüsteemi riist- või tarkvaras tehakse suuremahulisi muudatusi, ilmnevad uued olulised ohud või muudetakse töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe taset. Töötlussüsteemi kasutusjuhendi muudatused kooskõlastab vastutav üksus Välisluureametiga.
§ 109. Töötlussüsteemi akrediteerimine
(1) Töötlussüsteemi akrediteerimise eesmärk on veenduda, et töötlussüsteem vastab elektroonilise teabeturbe tagamiseks kehtestatud nõuetele.
(2) Töötlussüsteemi akrediteerimise käigus Välisluureamet:
1) tutvub vastutava üksuse esitatud töötlussüsteemi eesmärgi ja kasutuslugudega;
2) vaatab üle töötlussüsteemi riskianalüüsi protsessi ja tulemused ning teeb kindlaks, et vastutav üksus on jääkriskid tuvastanud ja aktsepteerinud;
3) hindab töötlussüsteemi ülesehituse ning välimise, sisemise ja elektroonilise turvakeskkonna vastavust nõuetele;
4) hindab töötlussüsteemi turbejuhendit, töötlussüsteemi kasutusjuhendit ja muid töötlussüsteemi turvalisust puudutavaid dokumente;
5) hindab turvameetmete rakendamise ning töötlussüsteemi turvalisust puudutavate protseduuride vastavust nõuetele;
6) annab üldise turbehinnangu, mis väljendab töötlussüsteemis teabe kaitstuse vastavust nõuetele ja nende rakendamise hetkeseisu.
(3) Välisluureamet algatab töötlussüsteemi akrediteerimise vastutava üksuse taotlusel või omal algatusel. Vastutav üksus lisab töötlussüsteemi akrediteerimise taotlusele töötlussüsteemi turbejuhendi ja töötlussüsteemi kasutusjuhendi. Lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 nimetatud teabe esitab vastutav üksus Välisluureameti nõudmisel.
(4) Töötlussüsteemi akrediteerimise tulemusena antakse töötlussüsteemile Välisluureameti peadirektori käskkirjaga vastavussertifikaat, kui:
1) töötlussüsteem vastab elektroonilise teabeturbe nõuetele või
2) töötlussüsteem ei vasta kõigile elektroonilise teabeturbe nõuetele, kuid sellest tingitud turvariskid on kompenseerivate turvameetmete tõttu püsivalt vastuvõetavad.
(5) Töötlussüsteemi akrediteerimise tulemusena antakse töötlussüsteemile Välisluureameti peadirektori käskkirjaga ajutine kasutusluba, kui töötlussüsteem ei vasta kõigile elektroonilise teabeturbe nõuetele, kuid sellest tingitud turvariskid on ajutiselt vastuvõetavad.
(6) Töötlussüsteemile, mida on vaja enne kasutusele võtmist testida, võib Välisluureameti peadirektori käskkirjaga väljastada testimiseks ajutise kasutusloa (edaspidi testimisluba). Testimisloa alusel võib töötlussüsteemi kasutada ja salastatud teavet töödelda üksnes töötlussüsteemi tehnilise lahenduse ja töötlussüsteemi ühenduste testimiseks. Testimisloa saamiseks peab vastutav üksus esitama töötlussüsteemi turbejuhendi ja töötlussüsteemi kasutusjuhendi üksnes nende olemasolu korral. Testimisloas määratakse töötlussüsteemi testimise tingimused, näiteks testimise eesmärk ja ulatus, testimise ajal töödelda lubatud teabe salastatuse tase ning testimise tähtaeg.
(7) Uue töötlussüsteemi ehitamise ja kasutusele võtmise korral võib töötlev üksus esitada taotluse koos planeeritava töötlussüsteemi ülesehituse lühikirjeldusega, misjärel väljastatakse ajutine kasutusluba üksnes töötlussüsteemi turbejuhendi ja töötlussüsteemi kasutusjuhendi koostamiseks.
(8) Välisluureamet keeldub peadirektori käskkirjaga töötlussüsteemile vastavussertifikaati või ajutist kasutusluba väljastamast ning keelab selle kasutamise salastatud teabe töötlemiseks, kui töötlussüsteem ei vasta elektroonilise teabeturbe nõuetele ja sellest tingitud turvariskid ei ole vastuvõetavad.
§ 110. Teabe andmise kohustus
(1) Välisluureameti nõudel on töötlev üksus kohustatud viivitamata andma, sealhulgas kirjalikus vormis, teavet tema valduses oleva süsteemi ja elektroonilise teabeturbega seotud asjaolude kohta ning tagama Välisluureametile tööajal pideva ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel eelnevalt kokkulepitud ajal juurdepääsu süsteemi osadele, sõltumata nende paiknemiskohast.
§ 111. Töötlussüsteemi uuesti akrediteerimine
(1) Töötlussüsteemi uuesti akrediteerimiseks esitab vastutav üksus taotluse:
1) vähemalt kaks kuud enne senise vastavussertifikaadi kehtivuse lõppemist;
2) vähemalt viis tööpäeva enne senise ajutise kasutusloa kehtivuse lõppemist.
(2) Kui uuesti akrediteerimise taotlus koos asjaomase dokumentatsiooniga on enne senise vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa kehtivuse lõppemist esitatud, võib Välisluureamet senise vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa kehtivust kuni akrediteerimise lõpuni pikendada.
§ 112. Vastavussertifikaadi ja ajutise kasutusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Välisluureamet tunnistab vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa kehtetuks:
1) vastutava üksuse taotluse alusel;
2) kui vastutav, haldav või kasutav üksus ei ole täitnud Välisluureameti ettekirjutust elektroonilise teabeturbe nõude rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks;
3) ilmneb vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.
(2) Vastavussertifikaat või ajutine kasutusluba tunnistatakse kehtetuks Välisluureameti peadirektori käskkirjaga.
(3) Vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa kehtetuks tunnistamine tehakse vastutavale üksusele teatavaks kirjalikult.
§ 1121. Salvestuskandjate hoiustamine kehtiva vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa puudumisel
(1) Kehtiva vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa puudumisel peavad töötlussüsteemiga seotud töötlevad üksused tagama töötlussüsteemi osaks olnud salvestuskandjate ja nendes sisalduva teabe nõuetekohase hoiustamise.
§ 113. Riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitamine
(1) Välisluureamet teavitab süsteemile vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa andmisest, vastavussertifikaadi kehtivuse pikendamisest või kehtetuks tunnistamisest riigi julgeoleku volitatud esindajat, kui süsteemis töödeldakse salastatud välisteavet.
10. jagu Salastatud välisteabe kaitse
1. jaotis Salastatud välisteabe töötlemine
§ 114. Salastatud välisteabe töötlemise põhimõtted
(1) Salastatud välisteabe töötlemisele kohaldatakse välislepingust tulenevaid või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud teabe kaitse nõudeid, arvestades käesolevas jaos sätestatut. Käesolevas jaos sätestatud töötlemisnõudeid ei kohaldata Välisluureametis arvele võetud krüptomaterjalile ning «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 52 lõikes 3 nimetatud teabele.
§ 115. Salastatud välisteabe arvestus
(1) Salastatud välisteabe arvestust peetakse riigisaladuse arvestusest eraldi, nii et on tagatud registriandmetele ja teabekandjatele juurdepääsu piirang teadmisvajaduse ja juurdepääsuõiguse alusel. Registris tuleb arvestust pidada iga salastatud välisteabe avaldaja kohta eraldi.
§ 116. Riigi julgeoleku volitatud esindaja peetav salastatud välisteabe põhiregister
(1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja peab salastatud välisteabe põhiregistrit, kus registreeritakse kõik riigile edastatud või riigis loodud täiesti salajasel tasemel salastatud välisteabe ja erimärgistusega salastatud välisteabe kandjad.
(2) Töötlevad üksused, kes on riigi julgeoleku volitatud esindaja põhiregistri kasutajad, on kohustatud täitma §-s 51 sätestatud nõudeid.
§ 117. Töötleva üksuse peetav salastatud välisteabe register
(1) Salastatud välisteavet valdav töötlev üksus on kohustatud sisse seadma salastatud välisteabe registri ja teavitama sellest eelnevalt kirjalikult riigi julgeoleku volitatud esindajat.
(2) Täiesti salajasel tasemel salastatud välisteabe ja erimärgistusega salastatud välisteabe töötlemiseks ning registri ja selle allregistri pidamiseks peab töötlev üksus saama riigi julgeoleku volitatud esindajalt kirjaliku nõusoleku. Riigi julgeoleku volitatud esindaja väljastab nõusoleku pärast kontrolli, mille käigus tuvastatakse, kas töötlemisnõuded on täidetud.
§ 118. Salastatud välisteavet sisaldava teabekandja registreerimine
(1) Salastatud välisteavet valdav töötlev üksus on kohustatud tema valduses olevad täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldavad teabekandjad registreerima lisaks töötleva üksuse registrile riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt peetavas põhiregistris esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse tööpäeva pärast salastatud teabekandja loomist või töötlevasse üksusesse saabumist.
(3) Töötlev üksus ei pea riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt peetavas põhiregistris registreerima neid teabekandjaid, mille on talle edastanud riigi julgeoleku volitatud esindaja või töötlev üksus, kes on riigi julgeoleku volitatud esindaja põhiregistri kasutaja.
(4) Salastatud välisteavet valdav töötlev üksus on kohustatud kandma riigi julgeoleku volitatud esindaja antud registreerimisnumbri igale täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldavale teabekandjale.
§ 1181. Salastatud välisteavet sisaldava teabekandja märgistamine
(1) Salastatud välisteavet sisaldavale teabekandjale tehakse salastatud välisteabe avaldaja salastatuse taseme märge, kui see on välislepinguga ette nähtud, ja sellele vastava taseme riigisaladuse märge.
(2) Kui teabekandja sisaldab nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet, mille salastatuse tase on riigisaladuse salastatuse tasemest madalam, ei tehta sellele lõikes 1 nimetatud märget.
(3) Salastatud välisteavet sisaldavale teabekandjale tehakse lisamärge „Salastatud välisteave“ suurtähtedega ning märgitakse salastatud välisteabe avaldaja nimi, salastatuse tase ja salastamistähtaeg, kui välisteabe avaldaja on selle märkinud. Kui välisteabe avaldaja ei ole tähtaega märkinud, tehakse märge „tähtaeg: määramata“ või „tähtaeg: tähtajatu“. Sellisel juhul kehtib salastatus, kuni välisteabe avaldaja ei ole teatanud teisiti.
(4) Kui teabekandja sisaldab mitme avaldaja salastatud välisteavet, tuleb lõikes 3 sätestatud lisamärkes märkida kõik salastatud välisteabe avaldajad, salastatuse tasemed ja salastamistähtajad.
(5) Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteavet sisaldava teabekandja võib jätta lõigetes 1–4 sätestatud nõuete kohaselt märgistamata.
(6) Riigi julgeoleku volitatud esindaja kirjalikul nõusolekul võib elektroonilise salastatud välisteabe jätta lõigetes 1–4 sätestatud nõuete kohaselt märgistamata, kui teave on märgistatud §-s 70 sätestatud korras.
§ 119. Salastatud välisteavet sisaldava teabekandja edastamine
(1) Täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldav teabekandja võetakse vastu ning edastatakse teistele töötlevatele üksustele ainult riigi julgeoleku volitatud esindaja kaudu, kui selline nõue tuleneb välislepingust.
(3) Salastatud välisteavet sisaldava teabekandja võib edastada ainult sellisele töötlevale üksusele, kes on eelnevalt sisse seadnud salastatud välisteabe registri.
§ 120. Täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldava teabekandja reprodutseerimine ja hävitamine
(1) Täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldavat teabekandjat reprodutseerib ja hävitab ainult riigi julgeoleku volitatud esindaja.
(2) Riigi julgeoleku volitatud esindaja võib anda riigiasutusele kirjaliku loa lõikes 1 nimetatud teabekandja reprodutseerimiseks või hävitamiseks.
§ 121. Täiesti salajasel tasemel salastatud välisteavet ja erimärgistusega salastatud välisteavet sisaldava teabekandja tagastamine
§ 122. Riigi julgeoleku volitatud esindaja kontroll
(1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja viib vähemalt korra kahe aasta jooksul läbi salastatud välisteavet valdavas töötlevas üksuses salastatud välisteabe kaitse tagamiseks rakendatavate turvameetmete ja nimetatud teavet töötlevate füüsiliste isikute juurdepääsu kontrolli.
§ 1221. Salastatud teabe töötlemist eeldavad lepingud
(1) Tsiviilõiguslik leping, mille täitmine eeldab salastatud välisteabe töötlemist või riigisaladuse edastamist välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile, peab sisaldama osa, millega lepitakse kokku vähemalt selles, kelle loodud ning millisel tasemel salastatud teavet töödeldakse ning millised on juhised teabe kaitsmiseks, arvestades käesolevast määrusest ja välislepingutest tulenevaid nõudeid.
(2) Lõikes 1 nimetatud lepingu osa kooskõlastatakse enne lepingu sõlmimist riigi julgeoleku volitatud esindajaga.
(3) Ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest tuleb riigi julgeoleku volitatud esindajale esitada koopia selle lõikes 1 nimetatud osast, samuti lepingu poolte nimed, registrikoodid, asukohariigid ning lepingu kehtivusaeg.
(4) Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 52 lõikes 3 sätestatud juhul.
§ 1222. Rahvusvahelise külastustaotluse kinnitamine
(1) Rahvusvahelise külastustaotluse kinnitab riigi julgeoleku volitatud esindaja, välja arvatud „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 52 lõikes 3 sätestatud juhul.
2. jaotis Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu ja töötlemise õiguse andmise, sellest keeldumise, selle pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord
§ 123. Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õigus ja selle töötlemise õigus
(1) Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamise eeltingimus „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 27 lõikes 1, 2 või 5 nimetatud isikul on §-s 130 nimetatud tutvustuse läbimine ja kohustuse allkirjastamine.
(2) Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õigus on füüsilisel isikul juurdepääsusertifikaadi alusel.
(3) Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni piiratud ja kõrgemal tasemel salastatud välisteabe töötlemise õigus on isikul töötlemiseks mõeldud juurdepääsusertifikaadi (edaspidi töötlemissertifikaat) alusel.
(4) Juurdepääsusertifikaadi saamise eeltingimus on riigisaladusele juurdepääsu luba ning töötlemissertifikaadi saamise eeltingimus on riigisaladuse töötlemisluba.
§ 124. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi tasemete vastavus
(1) Isikule ei anta:
1) kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaati, kui on tema riigisaladusele juurdepääsu loa tase;
2) kõrgemal tasemel salastatud välisteabe töötlemissertifikaati, kui on tema riigisaladuse töötlemisloa tase.
§ 125. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi kehtivus
(1) Juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi kehtivusaja otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja vastavalt taotluses märgitud soovitavale kehtivusperioodile, juurdepääsuloa või töötlemisloa kehtivusele ja juurdepääsuvajaduse põhjendatusele. Kui välislepingust tulenevad juurdepääsuõiguse andmisest keeldumise alused on rangemad võrreldes „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses“ sätestatud alustega, võetakse juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi kehtivusaja otsustamisel arvesse ka välislepingust tuleneva asjaolu esinemist.
(2) Juhul, kui isiku riigisaladusele juurdepääsu luba või töötlemisluba lõppeb enne juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi kehtivusaja lõppu, kaotab juurdepääsu- või töötlemissertifikaat kehtivuse.
(3) Kui juurdepääsu- või töötlemissertifikaat kaotab kehtivuse enne oma kehtivusaja lõppu, tuleb see tagastada riigi julgeoleku volitatud esindajale.
§ 126. Juurdepääsusertifikaadi taotlemine
(1) Juurdepääsusertifikaadi taotlemiseks esitab riigiasutus, Eesti Pank või Kaitseliit, kelle ülesannete tõttu tekib isikul juurdepääsuvajadus, või selleks volitatud asutus (edaspidi taotleja) riigi julgeoleku volitatud esindajale:
1) kirjaliku taotluse, milles märgitakse salastatud välisteabe avaldaja ja salastatuse tase, millele juurdepääsu taotletakse, juurdepääsusertifikaadi taotletav kehtivusaeg, samuti isiku nimi, isikukood, sünnikoht, kodakondsus, kontaktandmed ja ametikoht;
2) isiku juurdepääsuloa või muu riigisaladusele juurdepääsu õigust kinnitava dokumendi või selle koopia, välja arvatud juhul, kui taotleja on julgeolekuasutus.
(2) „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 301 lõikes 1 nimetatud isikule juurdepääsusertifikaadi taotlemiseks esitab Kaitsevägi riigi julgeoleku volitatud esindajale ametikohtade loetelu, milles on märgitud iga ametikoha kohta selleks nõutava salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse tase.
(3) Lõikes 2 nimetatud isikute juurdepääsusertifikaatide taotlemiseks esitab riigi julgeoleku volitatud esindajale riigiasutus, kelle põhiülesanne on koordineerida ja korraldada reservteenistusega seotud tegevusi ja arvestuse pidamist:
1) teabe sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale isiku nimetamise kohta;
2) taotletava juurdepääsusertifikaadi kehtivusaja, samuti isiku nime, isikukoodi, sünnikoha, kodakondsuse ja kontaktandmed;
3) teabe isikule riigisaladusele juurdepääsu andmise õiguse andmise ja kehtivuse kohta.
§ 127. Piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse taotlemine
§ 128. Töötlemissertifikaadi taotlemine
(1) Töötlemissertifikaadi taotlemiseks peab taotleja esitama riigi julgeoleku volitatud esindajale järgmised dokumendid:
1) taotleja kirjalik taotlus, milles nimetatakse salastatud välisteabe avaldaja ja välisteabe salastatuse tase, millele juurdepääsu taotletakse, ning põhjendatakse isiku salastatud välisteabele juurdepääsu vajadust;
2) töötlemisloa koopia;
3) salastatud teabe kaitse juhendi koopia;
4) koopia dokumendist, millega määratakse nimeliselt juriidilise isiku riigisaladuse kaitset korraldav isik, samuti nende isikute nimekiri, kes hakkavad salastatud välisteavet töötlema, ning vajaduse korral dokumendid neile füüsilise isiku juurdepääsusertifikaadi taotlemiseks.
§ 129. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi andmise otsustamine
(1) Kui juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi andmise taotlus või sellele lisatud dokumendid ei vasta nõuetele, annab riigi julgeoleku volitatud esindaja taotlejale kümne tööpäeva jooksul teada puudustest ja määrab tähtaja nende kõrvaldamiseks.
(2) Juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi andmise või sellest keeldumise otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja ühe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest. Põhjendatud vajaduse korral võib tähtaega pikendada, teavitades sellest taotlejat.
§ 1291. Teenistusvälisele füüsilisele isikule Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmine
(1) Teenistusvälisele füüsilisele isikule Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise otsustab „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse” § 27 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud isik.
(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel otsustab juurdepääsuõiguse andmise riigi julgeoleku volitatud esindaja.
§ 130. Salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine
(1) Enne esmakordset piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või juurdepääsusertifikaadi andmist ning vajaduse korral ka juurdepääsuõiguse või juurdepääsusertifikaadi korduval andmisel tutvustatakse isikule salastatud välisteabe kaitse aluseid. Tutvustuse korraldab:
1) juurdepääsusertifikaadi andmise korral riigi julgeoleku volitatud esindaja või volitatud asutus;
2) piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise korral riigiasutus, Eesti Pank või Kaitseliit, mille töö- või ametikohal isik töötab või mille juhi otsuse alusel on tal juurdepääsuõigus, muudel juhtudel riigi julgeoleku volitatud esindaja.
(2) Salastatud välisteabe kaitse alustega tutvumise järel kinnitab isik lisas 13 toodud vormil allkirjaga, et on teadlik salastatud välisteabe kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat salastatud välisteavet.
(3) Lõikes 1 nimetatud tutvustuse korraldaja säilitab lõikes 2 nimetatud kinnitust salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või juurdepääsusertifikaadi kehtivuse ajal ning vähemalt viis aastat pärast selle lõppemist.
§ 131. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi edastamine
(1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja edastab juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi viie tööpäeva jooksul taotlejale.
§ 132. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi vormistamine
(1) Juurdepääsu- või töötlemissertifikaadil peavad olema vähemalt järgmised andmed:
1) väljaandmise kuupäev ja number;
2) juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi saanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood, sünnikoht ja kodakondsus või juriidilise isiku nimi, aadress ja registrikood;
3) salastatud välisteabe kõrgeim tase ja erikategooriad, millele juurdepääsu või mille töötlemise õigus isikule antakse;
4) kehtivusaeg.
(2) Juurdepääsusertifikaat ja töötlemissertifikaat vormistatakse inglise ja eesti keeles.
§ 133. Kinnituse taotlemine ja vormistamine
§ 134. Juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi kehtetuks tunnistamine
(1) Juurdepääsu- või töötlemissertifikaat tunnistatakse kehtetuks:
1) isiku juurdepääsuvajaduse äralangemisel;
2) uue juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi väljastamisel enne eelmise juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi kehtivusaja lõppu;
3) juurdepääsu- või töötlemissertifikaadile kantud isikuandmete muutumisel;
4) kui väljastatud juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi kehtivusajal ilmneb mõni selle väljastamist välistav asjaolu.
§ 135. Juurdepääsu- ja töötlemissertifikaadi andmise aluseks olnud andmete muutmisest teavitamine
(1) Taotleja teavitab viivitamata riigi julgeoleku volitatud esindajat juurdepääsuõiguse saanud isiku salastatud välisteabele juurdepääsu vajaduse või riigisaladusele juurdepääsu loa või õiguse või töötlemisloa lõppemisest ning § 134 punktides 3 ja 4 nimetatud sündmusest.
§ 136. Julgeolekukontrolli teostamiseks pädeva asutuse teavitamine
6. peatükk NÕUSOLEKU, KINNITUSE, JUURDEPÄÄSULOA JA TÖÖTLEMISLOA NING NENDE KEHTIVUSE PIKENDAMISE TAOTLUSE, JUURDEPÄÄSULOA JA TÖÖTLEMISLOA TAOTLEJA JA PIKENDAJA ANKEEDI VORMIDE KEHTESTAMINE
§ 137. Riigisaladusele juurdepääsu loa vormid
(1) Füüsiline isik esitab riigisaladusele juurdepääsu loa (edaspidi juurdepääsuluba) lisas 1 toodud taotluse vormil.
(2) Füüsiline isik esitab juurdepääsuloa kehtivuse pikendamise lisas 2 toodud taotluse vormil.
(3) Füüsiline isik täidab juurdepääsuloa taotlemisel või juurdepääsuloa kehtivuse pikendamise taotlemisel juurdepääsuloa taotleja ja pikendaja ankeedi (lisa 3).
(5) Füüsiline isik täidab juurdepääsuloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemisel ankeedi lisana nõusoleku vormi (lisa 5).
(6) Füüsiline isik kinnitab juurdepääsuloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemisel, et ta on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust (lisa 6).
(7) Üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust taotlev või omav isik täidab lõikes 5 nimetatud nõusoleku vormi ja annab lõikes 6 nimetatud kinnituse.
§ 138. Riigisaladuse töötlemisloa vormid
(1) Juriidiline isik esitab riigisaladuse töötlemisloa (edaspidi töötlemisluba) taotluse lisas 7 toodud vormil.
(2) Juriidiline isik esitab töötlemisloa kehtivuse pikendamise taotluse lisas 8 toodud vormil.
(3) Juriidiline isik esitab töötlemisloa taotlemisel või töötlemisloa kehtivuse pikendamise taotlemisel töötlemisloa taotleja ja pikendaja ankeedi (lisa 9).
(5) Juriidiline isik täidab töötlemisloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemisel ankeedi lisana nõusoleku vormi (lisa 11).
(6) Juriidiline isik kinnitab töötlemisloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemisel, et ta on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust (lisa 12).
(7) Lõikeid 1–3, 5 ja 6 kohaldatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjale.
7. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE
§ 1381. Määruse rakendamine
(1) Enne 5. juunit 2023. a käesoleva määruse § 6 lõike 1 punkti 2 alusel salastatud teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele.
(2) Enne 5. juunit 2023. a kehtestatud riigisaladuse kaitse juhend viiakse käesoleva määruse nõuetega kooskõlla hiljemalt 1. oktoobriks 2023. a.
(3) Alates 5. juunist 2023. a kehtivaid nõudeid registrisse kantavale teabele kohaldatakse teabekandjale, mis registreeritakse alates 5. juunist 2023. a.
(4) Arhiivihoidlas olev teabekandja viiakse kooskõlla 5. juunist 2023. a kehtivate märgistamise nõuetega teabekandja töötlemisel, välja arvatud vahetult hoidmise ja säilitamisega seotud toimingud, kuid hiljemalt 1. juuniks 2028. a.
(5) Enne 5. juunit 2023. a töötlussüsteemile antud vastavussertifikaat või ajutine kasutusluba kehtib selle kehtivuse tähtaja lõpuni.
(6) Enne 5. juunit 2023. a füüsilisele isikule või töötlemisloa alusel salastatud teavet töötlevale isikule antud juurdepääsusertifikaat kehtib selle kehtivusaja lõpuni.
(7) Töötlussüsteemi turbejuhend ja töötlussüsteemi kasutusjuhend tuleb viia §-des 107 ja 108 sätestatuga kooskõlla hiljemalt järgmise akrediteerimiseks ajaks.
(8) Enne 5. juunit 2023. a soetatud salastatud teabekandja hävitamise seadet, mis ei vasta käesoleva määruse § 83 nõuetele, võib kasutada järgmiselt:
1) paberipurustajat kuni 30. aprillini 2026. a;
2) Välisluureametiga kooskõlastatud salvestuskandja hävitamise seadet selle elutsükli lõpuni.
(9) Vastutava üksuse infoturbejuhi ülesandeid täitev isik peab vastama § 23 lõikes 3 sätestatud nõudele hiljemalt 1. jaanuaril 2025. a.
§ 139. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.
(2) Paragrahvi 8 lõike 1 punktid 4, 5, 7, 8 ja 11 jõustuvad 1. jaanuaril 2009. a, välja arvatud teabe osas, mis oli riigisaladuseks enne 1. jaanuari 2008. a.
(3) Paragrahvi 70 lõige 1 jõustub 1. jaanuaril 2009. a.
Lisa: Riigisaladusele juurdepääsu loa taotlus
📎 Lisa_1.pdf (PDF annex)
Lisa: Riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamise taotlus
📎 Lisa_2.pdf (PDF annex)
Lisa: Füüsilise isiku täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeet
| 5. Varem kasutatud nimed | Ajavahemik (kuu, aasta) | Muutumise põhjus |
|---|---|---|
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 6. Kontaktandmed ja kasutajakontod | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige kõik Teie kasutuses või nimel olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses või nimel olnud telefoni- ja muud numbrid (nt laua- või mobiiltelefoni number, kõnekaardi number, tahvelarvutis või muus elektroonilises seadmes kasutatava SIM-kaardi number, virtuaalnumber) ning nende kasutamise aeg (märkige kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate). Juhul, kui Teie nimel oleva numbri kasutajaks ei ole Teie ise, siis lisage numbri tegeliku kasutaja nimi ja teievaheline seos. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| Nr | Number (koos suunakoodiga) | Liik (nt laua- või mobiiltelefoni number, kõnekaardi number, tahvelarvutis või muus elektroonilises seadmes kasutatava SIM-kaardi number, virtuaalnumber) |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| 5) | ||
| Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud ja/või loodud e-posti aadressid ning nende kasutamise aeg (märkige kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate). Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| --- | --- | --- |
| Nr | E-posti aadress | Liik (isiklik või tööalane) |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| 5) | ||
| Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| --- | --- | --- |
| Nr | Võrgustiku või kodulehe nimetus | Kasutajanimi või muu identifitseeriv tunnus |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| 5) | ||
| Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud ja/või loodud kõne- ja sõnumirakenduse nimetused ja kasutajanimed või muud identifitseerivad tunnused (nt Skype, Facebook Messenger, Viber, WhatsAPP, Facetime, Signal, Telegram vms) ning nende kasutamise aeg (märkige kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate). Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| --- | --- | --- |
| Nr | Rakenduse nimetus | Kasutajanimi või muu identifitseeriv tunnus |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| 5) | ||
| 7. Kodakondsus | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige ristiga kehtiv kodakondsus ja järgige edasisi juhiseid. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsuõiguse taseme muutmisel esitage andmed, kui need on muutunud viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud perioodil. ☐ Andmed ei ole muutunud (täidetakse juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel) | ||
| Olen Eesti kodanik sünnijärgselt | ||
| Olen Eesti kodanik, kuid mitte sünnijärgselt | Vastake küsimustele a ja b | |
| Olen (olnud) ka teise riigi kodanik või taotlen teise riigi kodakondsust | Vastake küsimustele b ja c | |
| Ei ole Eesti kodanik | Vastake küsimusele c | |
| 8. Elukohad | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige ajalises järjestuses oma elukohad viimase seitsme aasta jooksul, märkides esimesena praeguse elukoha. Kui olete elanud välisriigis, märkige välisriigi elukohad terve oma eluea jooksul. Märkige Eesti või välisriigi elukoha omaniku ja samal elamispinnal elanud muu isiku (v.a pereliige, s.o oma vanem, kasuvanem, õde, vend, poolõde, poolvend, laps, abikaasa, elukaaslane või püsisuhte kaaslane) nimi seal elamise ajal, kui see on Teile teada. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| 5) | ||
| II. PEREKONDLIKUD JA TUTVUSSIDEMED | ||
| --- | --- | --- |
| 10. Perekonnaseis | ||
| Märkige ristiga oma praegune perekonnaseis ning praeguse abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase ja kahe eelmise abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase andmed. | ||
| Vallaline | ||
| Püsisuhtes | ||
| Kooselu | ||
| Registreeritud kooselus | ||
| Abiellumise või kooselu registreerimise kuupäev või suhte algus: | ||
| --- | --- | --- |
| Abiellumise või kooselu registreerimise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn): | ||
| Abielu, kooselu või suhte lõppemise põhjus (märkige ristiga): | ||
| Lahutus | Surm | |
| Abielu, kooselu või suhte lõppemise kuupäev: | ||
| Abielu lahutamise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn): | ||
| Eelmise abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase praegune elukoht ja kontaktandmed (kui need on Teile teada): | ||
| 2) Nimi: | ||
| --- | --- | --- |
| Sünniaeg ja -koht: | ||
| Isikukood: | ||
| Kodakondsus: | ||
| Abiellumise, kooselu registreerimise või suhte alguse kuupäev: | ||
| Abiellumise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn): | ||
| Abielu, kooselu või suhte lõppemise põhjus (märkige ristiga): | ||
| Lahutus | Surm | |
| Abielu, kooselu või suhte lõppemise kuupäev: | ||
| Abielu lahutamise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn): | ||
| Eelmise abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase praegune elukoht ja kontaktandmed (kui need on Teile teada): | ||
| 11. Sugulased, hõimlased ja muud lähedased (sh välismaal elavad isikud) | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige oma vanemad, kasuvanemad, õed ja vennad, poolõed ja poolvennad ning lapsed (sh eestkostetavad ja hooldatavad). Märkige ka oma abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase vanemad, kasuvanemad, õed ja vennad, poolõed ja poolvennad ning lapsed (sh eestkostetavad ja hooldatavad). Kui kellelgi eelloetletutest on elukoht mitmes riigis, märkige kõik aadressid, kui need on Teile teada. Kui keegi eelloetletutest on surnud, märkige sünniaja lahtrisse ka surma-aasta. | ||
| 1) Nimi: | Sugulusaste: | isa |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| --- | --- | --- |
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 2) Nimi: | Sugulusaste: | ema |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 3) Nimi: | Sugulusaste: | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 4) Nimi: | Sugulusaste: | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 5) Nimi: | Sugulusaste: | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 6) Nimi: | Sugulusaste: | |
| --- | --- | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 7) Nimi: | Sugulusaste: | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 8) Nimi: | Sugulusaste: | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 9) Nimi: | Sugulusaste: | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 10) Nimi: | Sugulusaste: | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| --- | --- | |
| Kontaktandmed: | ||
| 11) Nimi: | Sugulusaste: | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 12) Nimi: | Sugulusaste: | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| 13) Nimi: | Sugulusaste: | |
| Sünniaeg või isikukood: | ||
| Sünniriik ja kodakondsus: | ||
| Elukoht: | ||
| Töö- või ametikoht: | ||
| Kontaktandmed: | ||
| III. HARIDUS, KOOLITUSED JA OSKUSED | ||
| --- | --- | --- |
| 13. Hariduskäik | ||
| Märkige hariduskäik alates algastmest (sh sõjaline ja välisriigis omandatud haridus ning lõpetamata koolid). Lisage ankeedile või edastage esimesel võimalusel julgeolekukontrolli teostavale asutusele koopia välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistusest. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsuõiguse taseme muutmisel esitage andmed, kui need on muutunud viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud perioodil. ☐ Andmed ei ole muutunud (täidetakse juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel) | ||
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| Kooli asukoht (linn, riik): | ||
| --- | --- | |
| Omandatud haridus/kraad või lõpetamata: | ||
| Läbitud kursus/eriala: | ||
| 2) | ||
| Kooli asukoht (linn, riik): | ||
| Omandatud haridus/kraad või lõpetamata: | ||
| Läbitud kursus/eriala: | ||
| 3) | ||
| Kooli asukoht (linn, riik): | ||
| Omandatud haridus/kraad või lõpetamata: | ||
| Läbitud kursus/eriala: | ||
| 4) | ||
| Kooli asukoht (linn, riik): | ||
| Omandatud haridus/kraad või lõpetamata: | ||
| Läbitud kursus/eriala: | ||
| 14. Osalemine koolitustel, seminaridel ja töögruppides | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige ajalises järjestuses osalemine nii eraviisilistel kui ka tööalastel koolitustel, seminaridel ja töögruppides viimase seitsme aasta jooksul: 1) väljaspool Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike (vastake küsimusele a); 2) Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis, kui Teil oli kontakte Euroopa Liidu või NATO välise riigi riigiametnike, diplomaatide või muude esindajatega (vastake küsimusele b). Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| a) | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| 1) | ||
| 2) | ||
| b) | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 15. Keelte valdamine | ||
| --- | --- | --- |
| 1 – raskustega; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – täielik; 6 – emakeel | ||
| Keel | Kuulamine | Rääkimine |
| IV. TÖÖALANE TEGEVUS JA KOKKUPUUDE RELVAJÕUDUDEGA | ||
| --- | --- | --- |
| 16. Tööalane tegevus (sh välisriigis) | ||
| Märkige ajalises järjestuses kõik kohad, kus olete töötanud, märkides esimesena praeguse töö- või ametikoha (ka lepinguline tegevteenistus Kaitseväes või tegevteenistus mõne teise riigi relvajõududes, kohakaaslus, leping teise tööandjaga, tegelemine ettevõtlusega füüsilisest isikust ettevõtjana jms). Vahetu juhi nimi märkige juhul, kui see on Teile teada. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| 1) | ||
| Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) | |
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 2) | ||
| Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) | |
| Töölt lahkumise põhjus: | ||
| Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed: | ||
| Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist): | ||
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 3) | ||
| Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) | |
| Töölt lahkumise põhjus: | ||
| Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed: | ||
| Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist): | ||
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 4) | ||
| Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) | |
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 5) | ||
| Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) | |
| Töölt lahkumise põhjus: | ||
| Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed: | ||
| Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist): | ||
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 6) | ||
| Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) | |
| Töölt lahkumise põhjus: | ||
| Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed: | ||
| Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist): | ||
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 7) | ||
| Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) | |
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 8) | ||
| Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) | |
| Töölt lahkumise põhjus: | ||
| Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed: | ||
| Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist): | ||
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 9) | ||
| Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) | |
| Töölt lahkumise põhjus: | ||
| Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed: | ||
| Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist): | ||
| Nr | Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 10) | ||
| Algus (kuu, aasta) | Lõpp (kuu, aasta) | |
| 17. Kokkupuude relvajõududega (sh välisriigis) | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige ristiga „jah“ või „ei“. Küsimus ei puuduta lepingulist tegevteenistust, mille kohta olete andmed esitanud küsimuses 16. | ||
| Jah | Ei | |
| 1) Kas olete läbinud ajateenistuse? | ||
| 2) Kas olete läbinud alternatiiv-, töö- või asendus- teenistuse? | ||
| 3) Kas olete viimase viie aasta jooksul osalenud reserv- väelaste väljaõppel või õppekogunemisel? | ||
| 4) Kas kuulusite NSVL-i relvajõudude reservi või osalesite reservväelasena kordusõppustel, kogunemistel või loengutel? Lisage ankeedile koopia NSVL relvajõudude sõjaväepiletist, kui see on Teil olemas. | ||
| 5) Kas olete saanud ajateenistuse välise sõjaväelise välja- õppe või ettevalmistuse? | ||
| 6) Kas olete kuulunud välismaisesse relvastatud üksusesse? | ||
| 7) Kas esineb asjaolusid, mis võivad tingida Teie kutsumise teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud üksustesse? | ||
| a) Väeosa nimi, number ja asukoht | ||
| V. KONTAKTID VÄLISRIIKIDEGA | ||
| --- | --- | --- |
| 18. Kontaktid | ||
| Märkige ristiga „jah“ või „ei“. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| Jah | Ei | |
| a) Kas Teil on või on olnud kontakte välisriigi riigiasutuse ametnike või töötajatega, samuti saatkonna või konsulaadi esindajatega mõnel muul põhjusel kui Eesti Vabariigi ametlikes huvides (v.a tavapärased viisa taotlemise või piiri ületamisega seotud kontaktid)? | ||
| b) Kas omate või olete omanud mõnes välisriigis vara, ärikontakte või finantshuvisid? | ||
| c) Kas tegutsete või olete tegutsenud välisriigi riigiasutuse, ettevõtte või muu organisatsiooni huvides? | ||
| d) Kas Teil on või on olnud kokkupuuteid välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega (sh NSVL-i sõjaväeosade või asutuste või ettevõtete eriosakonnad)? | ||
| 19. Viibimine välisriikides | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige ajalises järjestuses viimase kümne aasta jooksul külastatud välisriigid, märkides esimesena viimasena külastatud välisriigi. Märkige reisi eesmärk (nt lähetus, turism, õppimine) ja külastatud linnad või piirkonnad. Eraviisilise reisi korral märkige ka isikud, kellega koos reisisite. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| Nr | Aeg (kuu, aasta) | Reisi eesmärk |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| VI. MUU TEAVE | ||
| --- | --- | --- |
| 20. Osalemine ühingutes/organisatsioonides/ühistegevuses/ühendustes/liikumises | ||
| Märkige kõik äriühingud, mittetulundusühingud, organisatsioonid, ühistegevused, ühendused ja liikumised (Kaitseliit, klubid, kogud, kogudused, seltsid, ühistud, erakonnad vms), mille tegevuses Te osalete või olete osalenud. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| Nr | Ühing, organisatsioon, ühendus või muu | |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 21. Tervis ja eluviis | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige ristiga „jah“ või „ei“. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| Jah | Ei | |
| Kas olete kunagi konsulteerinud psühhiaatri või psühho- loogiga? | ||
| Kas Teil on kunagi olnud alkoholi tarvitamisest põhjustatud probleeme (tööl, avalikus kohas, terviseprobleemid vms)? | ||
| Kas olete kunagi proovinud narkootikume või psühho- troopseid aineid? | ||
| Kas tarvitate praegu narkootikume või psühhotroopseid aineid? | ||
| 22. Karistused (sh välisriigis) | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige ristiga „jah“ või „ei“. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| Jah | Ei | |
| 1) Kas Teid on kunagi distsiplinaarkorras karistatud? | ||
| 2) Kas Teid on kunagi haldus- või väärteokorras karistatud? | ||
| 3) Kas Teid on kunagi kriminaalkorras karistatud? | ||
| 4) Kas olete olnud kriminaalmenetluses käigus kinnipeetu või on Teie suhtes kohaldatud tõkendit? | ||
| 5) Kas olete või olete olnud kriminaalmenetluse osaline kahtlustatava, süüdistatava või kohtualusena? | ||
| 6) Kas Teil on olnud alaealisena kokkupuuteid (noorsoo)- politsei või alaealiste (asjade) komisjoniga? | ||
| 7) Kas olete või olete olnud väärteomenetluses menetlus- alune isik? | ||
| a) | Karistuse määranud asutus või muu juriidiline isik (nimi) | Karistuse määramise aeg (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| b) | Karistuse määranud asutus | Karistuse määramise aeg (kuu, aasta) |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| d) | Millal? (kuu, aasta) | Kus? |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| 23. Varanduslik seis (sh välisriigis) | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige ristiga „jah“ või „ei“. Kui omate aktsiaid, osasid, võlakirju või muid väärtpabereid, võite nende ankeedis märkimise asemel esitada paberil või digitaalselt panga väljavõtte, millelt nähtuvad vähemalt ankeedis küsitud andmed. | ||
| Jah | Ei | |
| 1) Kas omate kinnisvara, sh ühisvara või kaasomandit (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, ka korteriomand. Märkige kinnisvara praegune või viimane kasutaja (nt üürnik) viimase kolme | ||
| aasta jooksul, v.a kinnisvara kasutusele andmisel vastava elektroonilise keskkonna (Airbnb, Booking jms) kaudu)? | ||
| --- | --- | |
| 2) Kas omate aktsiaid, osasid, võlakirju või muid väärt- pabereid (sh pensionifondiosakud)? | Vastake küsimusele b või esitage väljavõte | |
| 3) Kas Teil on varalisi kohustusi (laenud, liisingud, krediitkaardid, võlad eraisikutele, järelmaksud jms. Märkige „jah“ ka juhul, kui olete laenu kaastaotleja või käendate kellegi laenu)? | Vastake küsimusele c | |
| 4) Kas Teil on muid tuluallikaid lisaks põhitöökoha palgale (nt üüritulu, dividendid, sissetulek kõrvaltegevuse eest)? | Vastake küsimusele d | |
| 5) Kas omate või kasutate mootor- või veesõidukeid (märkige sõidukid, mida omate või mida kasutate volituse või liisingu-, üüri-, rendi-, laenu- või muu kasutuslepingu alusel, v.a ühistransport ja lühirendi- sõidukid. Nimetage ka sõidukid, mida olete viimase viie aasta jooksul ajutiselt, kuid korduvalt kasutanud, ja nende omanikud)? | Vastake küsimusele e | |
| 6) Kas olete andnud viimase viie aasta jooksul kellelegi laenu summas, mis ületab Teie ühe kuu palka? | Vastake küsimusele f | |
| 7) Kas Teil on pooleliolevaid tsiviilkohtuvaidlusi? | Vastake küsimusele g | |
| 8) Kas Teil on või on olnud viimase viie aasta jooksul varaliste kohustuste täitmisel maksehäireid või kas Teil on või on olnud maksuvõlg? | Vastake küsimusele h | |
| a) | Kinnisvara otstarve | Kinnisvara asukoha aadress |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| 5) | ||
| b) | Väärtpaberi käibelelaskja nimi | Liik |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| c) | Varalise kohustuse liik | Laenu väljastanud pank või muu isik |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| d) | Muud tuluallikad (kirjeldage, sh märkige tulu suurus) | |
| --- | --- | |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| e) | Mootor- või veesõiduki liik | Mark |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| f) | Laenusaaja nimi | Laenusumma |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| g) | Kohtu nimi | Vaidluse sisu ja/või kohtuasja number |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| h) | Maksehäire või maksuvõla aeg (kuu, aasta) | Kirjeldus (maksehäire või maksuvõla suurus jms) |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| Nr | Pank (nimi, asukoht) | Kontonumber, valuuta |
| --- | --- | --- |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| 5) | ||
| 25. E-rahakott | ||
| --- | --- | --- |
| Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud e-rahakottidega (virtuaalsed maksekeskkonnad, nagu PayPal, Skrill, Osta.ee, hasartmängude keskkonnad jne) seotud kasutajakontod või e-posti aadressid koos avamis- ja sulgemisajaga. Kui e-rahakott võimaldab säilitada raha pangakontost eraldi (PayPal, Skrill, Triobet, Osta.ee jne), märkige selle hetkejääk. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. | ||
| Nr | Keskkonna nimetus (sh kasutajanimi või e-posti aadress) | Konto avamise ja sulgemise aeg (kuu, aasta) |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| 5) | ||
| 26. Krüptovara | ||
| --- | --- | --- |
| Kui omate krüptovara (Bitcoin, Ethereum, BlackCoin, Auroracoin jms), märkige selle nimetus, kogus ja soetamise väärtus eurodes ning keskkond või rakendus, milles selle soetasite või seda hoiustate. | ||
| Nr | Krüptovara nimetus | Keskkond või rakendus |
| 1) | ||
| 2) | ||
| 3) | ||
| 4) | ||
| 5) | ||
| VII. TAOTLEMINE | ||
| --- | --- | --- |
| 28. Kas olete varem taotlenud või omanud riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigust? | ||
| Jah | Ei | |
| Jaatava vastuse korral selgitage või täpsustage | ||
| 29. Kas vajate lisaks riigisaladusele juurdepääsu loale ka salastatud välisteabele juurde- pääsu sertifikaati? | ||
| --- | --- | |
| Jah | Ei | |
| Jaatava vastuse korral märkige, millise salastatud välisteabe avaldaja ja mis tasemega salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaati vajate: |
📎 Original PDF: VV_m9_lisa3.pdf
Lisa: Füüsilise isiku täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu loa pikendaja ankeet
Lisa: Füüsilise isiku nõusolek julgeolekukontrolliks
📎 VV_m9_lisa5.pdf (PDF annex)
Lisa: Füüsilise isiku kinnitus hoida teatavaks saavat riigisaladust
📎 Lisa_6.pdf (PDF annex)
Lisa: Riigisaladuse töötlemisloa taotlus
📎 Lisa_7.pdf (PDF annex)
Lisa: Riigisaladuse töötlemisloa kehtivuse pikendamise taotlus
📎 Lisa_8.pdf (PDF annex)
Lisa: Riigisaladuse töötlemisloa taotleja ja töötlemisloa kehtivusaja pikendaja ankeet
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)