LegalizeSotsiaalhoolekande seadus
(5) Toetatud elamise teenust osutatakse intellektipuudega isikutele ja psüühikahäiretega isikutele eraldi ruumides.
(6) Käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 nimetatud tegevusi tuleb toetatud elamise teenust saama suunatud isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule on toetatud elamise teenust vahetult osutatud.
(7) Toetatud elamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne toetatud elamise teenust saama suunatud isiku kohta.
5. jaotis Kogukonnas elamise teenus
§ 97. Kogukonnas elamise teenus
(1) Kogukonnas elamise teenus on isiku põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu.
(3) Kogukonnas elamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
1) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse;
2) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse;
3) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel;
4) kujundama isiku tööoskusi ja arendama tema töövõimeid;
5) lähtuvalt teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma talle oma territooriumil võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut töötamise või töösarnase tegevuse tegemise juures;
6) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks.
§ 98. Riigieelarvest rahastatavat kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikud
(1) Õigus saada kogukonnas elamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
2) ta suudab toime tulla enese eest hoolitsemisega ja osaleda majapidamistöödes;
3) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.
§ 99. Nõuded kogukonnas elamise teenusele
(1) Käesoleva seaduse § 97 lõikes 3 nimetatud tegevusi tuleb kogukonnas elamise teenust saava isiku suhtes ellu viia iga päev.
(2) Hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.
(3) Kogukonnas elamise teenust osutatakse intellektipuudega isikutele ja psüühikahäiretega isikutele eraldi ruumides.
(4) Kogukonnas elamise teenuse osutaja peab tagama § 83 lõike 1 punktis 13 sätestatud nõude täitmise, kui kogukonnas elamise teenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega isikule.
(5) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab ühe tegevusjuhendaja kohalolu kuni kümne teenust saava isiku kohta väljaspool ööaega vastavalt isikute vajadustele. Ööajal tuleb tagada tegevusjuhendaja kättesaadavus kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele isikutele.
51. jaotis Päeva- ja nädalahoiuteenus
§ 991. Päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärk
(1) Päeva- ja nädalahoiuteenus on täisealise isiku vajaduspõhine hooldamine ning arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et võimaldada päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isikul jätkata elamist kodus, tagada tema iseseisva toimetuleku säilimine ja paranemine ning turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil ning vähendada isiku lähedaste hoolduskoormust, toetada nende tööturul püsimist ja ühiskonnaelus osalemist.
(2) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ning suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
1) tagama päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku turvalisuse;
2) juhendama ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel;
3) juhendama ja abistama isikut koostöös lähedastega tervishoiuteenuse osutaja määratud raviskeemi järgimisel;
4) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit;
5) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel;
6) juhendama isikut vaba aja sisustamisel;
7) kaasama isiku lähtuvalt tema võimetest ja oskustest töösarnasesse tegevusse ning selles teda juhendama;
8) nõustama isiku lähedasi tema käitumise ja temaga suhtlemise eripärades ning tegema lähedastega koostööd;
9) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärkide saavutamiseks.
§ 992. Riigieelarvest rahastatavat päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikud
(1) Õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja mõõdukas, raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue;
2) tal on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime, välja arvatud juhul, kui ta on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka;
3) tema toetusvajaduse hindamisel on olulistes eluvaldkondades tuvastatud äärmuslik abi- ja toetusvajadus ning päeva- ja nädalahoiuteenuse vajadus vähemalt kümnel päeval kuus;
4) tema toimetulekut ei ole võimalik tagada muu käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenusega;
5) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.
§ 993. Nõuded päeva- ja nädalahoiuteenusele
(1) Päeva- ja nädalahoiuteenuse sisuks olevaid käesoleva seaduse § 991 lõikes 2 nimetatud tegevusi tuleb päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku suhtes ellu viia minimaalselt kümnel päeval ja maksimaalselt 23 ööpäeval kuus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Kuus kuud pärast esmakordses suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeva on kohanemisaeg, mille kestel võib käesoleva seaduse § 991 lõikes 2 nimetatud tegevusi päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku suhtes ellu viia vähem kui kümnel päeval kuus.
(3) Hinnangu päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta ühes kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.
(4) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja on kohustatud:
1) tagama voodikohad vastavalt samal ajal teenust saavate isikute vajadustele;
2) tagama teenuse osutamise teenust saava isiku lähedaste vajadustele sobival ajal kõikidel nädalapäevadel, sealhulgas riiklikel pühadel;
3) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste osutamise ruumidest eraldi;
4) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ning ruumidest väljumise kontrolli;
5) pidama arvestust päevade ning ööpäevade üle, millal isikule on päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutatud.
(5) Kui päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja soovib viia teenust saava isiku väljapoole tegevusloal märgitud kohta, peab ta saama isikult ja seadusliku esindaja olemasolu korral temalt selleks nõusoleku.
§ 994. Päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutavad isikud
(1) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja tagab nimetatud teenust saava 12 isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.
(2) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga juhul, kui hooldustöötaja vastab käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
6. jaotis Ööpäevaringne erihooldusteenus
§ 100. Ööpäevaringne erihooldusteenus
(1) Ööpäevaringne erihooldusteenus on täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil.
(2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
1) täitma käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi;
2) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku turvalisuse;
3) abistama täisealist isikut enese eest hoolitsemisel;
4) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud raviskeemi;
5) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil;
6) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks.
(3) Teenust saavaks täisealiseks isikuks kõnesoleva teenuse raames loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja juurde suunamisotsuse alusel pöördunud täisealist isikut, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik, kes viibib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja omandis või kasutuses olevates ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides või territooriumil.
(4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik loetakse teenust saavaks täisealiseks isikuks kogu kohtumääruses nimetatud tähtaja kestel sõltumata täisealise isiku asukohast.
§ 101. Riigieelarvest rahastatavat ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud täisealised isikud
(1) Õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) täisealisel isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
3) 18-aastasel kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealisel isikul on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime;
4) isiku toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus;
5) täisealise isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muu käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenusega;
6) täisealisele isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega päeva- ja nädalahoiuteenust;
7) täisealine isik vajab abi enese eest hoolitsemisel;
8) täisealine isik ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täisealistele isikutele on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire, ning:
1) kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 sätestatud tingimustele ja
2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik.
(2) Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuks loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul täisealist isikut, kellel vahelduvad paranemise ja haiguse ägenemise hood pidevalt ning kelle seisund on sageli muutuv.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealistele isikutele on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kellel on äärmuslik abi- ja toetusvajadus ning:
1) kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 sätestatud tingimustele ja
2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik.
(4) Äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikuks loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul täisealist isikut, kellel on toetusvajaduse hindamisel tuvastatud olulistes eluvaldkondades äärmuslik abi- ja toetusvajadus.
(5) Riigieelarvest kaetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud täisealistele isikutele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse kulud, välja arvatud täisealise isiku omaosalus.
§ 102. Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele
(1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja on kohustatud:
1) omama ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava täisealise isiku viibimiskohast;
2) tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli;
3) tagama teenust saavate täisealiste isikute turvalisuse, ohutuse ja ettenähtud teenuse osutamise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud täisealistele isikutele, äärmusliku abi- ja toetusvajadusega täisealistele isikutele ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele samades ruumides;
4) tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste ruumidest eraldi.
(2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab tagama § 83 lõike 1 punktis 13 sätestatud nõude täitmise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega täisealisele isikule.
(3) Kui ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja soovib ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viia väljapoole tegevusloal märgitud kohta, peab ta saama täisealiselt isikult ja seadusliku esindaja olemasolu korral viimaselt selleks nõusoleku.
(4) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab tema juures ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele isikutele iseseisva õendusabi ulatuses, mille eest Tervisekassa on tasu maksmise kohustuse üle võtnud.
(8) Ööpäevaringset erihooldusteenust, välja arvatud majutamist, võib kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealistele isikutele osutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud täisealiste isikutega, äärmusliku abi- ja toetusvajadusega täisealiste isikutega ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealiste isikutega samades ruumides ja samal ajal, arvestades käesoleva seaduse §-s 103 sätestatut.
§ 103. Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealise isiku puhul
(1) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule, on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud lisaks käesoleva seaduse §-s 102 sätestatud nõuetele tagama, et:
1) kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik ei lahku teenuse osutamise ruumidest ega territooriumilt ilma teenuseosutaja tagatud saatjata;
2) oleks pidev ööpäevaringne kontroll ja ülevaade kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealise isiku liikumise, asukoha ja tegevuste üle;
3) kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik ei sea ohtu ennast või teisi isikuid.
§ 104. Ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult osutavad täisealised isikud
(1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab 30 nimetatud teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.
(2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega täisealisele isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 15 nimetatud teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.
(2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule, võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga juhul, kui hooldustöötaja vastab käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
(3) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 20 teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.
4. jagu Täisealise isiku nõusolekuta hooldamine
§ 105. Täisealise isiku paigutamine hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel
(1) Täisealine isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (edaspidi nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud:
1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama;
3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
(2) Kui täisealine isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud.
(3) Täisealise isiku nõusolekut ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek.
(4) Täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus täisealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(5) Kohus võib paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa.
(6) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures täisealine isik kohtuotsuse alusel nõusolekuta hooldamisel viibib, teatab täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise, peatamise või lõpetamise vajadusest viivitamata täisealise isiku eestkostjale ja elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, lisades teatele psühhiaatri arvamuse täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise peatamise, pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta. Täisealise isiku nõusolekuta hooldamise peatamise või lõpetamise vajadusest on viivitamata kohustatud teavitama kohut:
1) ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures täisealine isik kohtuotsuse alusel nõusolekuta hooldusel viibib;
2) täisealise isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus;
3) täisealise isiku seaduslik esindaja, kui ta on täisealise isiku nõusolekuta hooldamise peatamise või lõpetamise vajadusest teadlik.
§ 106. Sotsiaalteenust saava täisealise isiku liikumisvabaduse piiramine
(1) Õigust vabalt liikuda võib piirata täisealisel isikul, kes:
1) on paigutatud hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel vastavalt käesoleva seaduse §-le 105;
2) saab ööpäevaringset erihooldusteenust, kui see on vajalik nimetatud täisealise isiku või teiste täisealiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
(2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja võib ööpäevaringset erihooldusteenust saava psüühikahäirega täisealise isiku õigust vabalt liikuda piirata vaid sel määral, kui see on vajalik nimetatud täisealise isiku või teiste täisealiste isikute elu ja tervise kaitseks.
§ 107. Täisealise isiku eraldamine
(1) Täisealise isiku suhtes, kes ei ole ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutatud kohtumäärusega, võib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kasutada liikumisvabaduse piiranguna ainult eraldamist. Eraldamist võib kasutada ka kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealiste isikute suhtes.
(2) Eraldamiseks loetakse täisealise isiku eraldusruumi paigutamist. Täisealise isiku eraldusruumis viibimise ajal peab täisealine isik olema pidevalt ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja järelevalve all.
(3) Eraldusruumile ja eraldusruumi sisustusele esitatavad nõuded kehtestab
määrusega.
(4) Eraldamist võib kasutada ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku suhtes ainult juhul, kui:
1) on täisealisest isikust tulenev otsene oht täisealise isiku enda või teise täisealise isiku elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele vabadusele;
2) täisealise isiku suusõnaline rahustamine või muude teenuseosutajale teadaolevate konkreetse täisealise isiku kohta arsti poolt märgitud abimeetmete kasutamine ei ole osutunud küllaldaseks;
3) arst ei ole teenuseosutajale teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse täisealise isiku suhtes välistanud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel ja enne eraldamist teavitab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kiirabiteenuse osutajat või politseid. Viivitamatu eraldamisvajaduse korral võib teenuseosutaja täisealise isiku enne teavitamist eraldada, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
(6) Täisealise isiku võib eraldada teistest teenust saavatest täisealistest isikutest kuni kiirabiteenuse osutaja või politsei saabumiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks järjest.
(7) Eraldamise kohta teeb ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kirjaliku põhjendatud otsuse. Täisealise isiku eraldamisest teavitab teenuseosutaja olemasolu korral täisealise isiku seaduslikku esindajat.
(8) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kes on kasutanud eraldamist, on kohustatud koostama kirjaliku protokolli, milles märgib:
1) eraldatud täisealise isiku ees- ja perekonnanime;
2) eraldamise algus- ja lõpuaja;
3) eraldamisele eelnenud olukorra üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas täisealise isiku rahustamiseks kasutatud abimeetmed;
4) eraldamise põhjused;
5) eraldamise otsuse teinud täisealise isiku nime;
6) info käesoleva lõike punktis 1 nimetatud täisealisel isikul või ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal või temaga ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks lepingulises suhtes oleval täisealisel isikul tekkinud vigastuste kohta ning täisealise isiku lõhutud või rikutud teenuse osutamise ruumide või sisustuse kohta.
(9) Pärast eraldamise lõpetamist on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud eraldatud olnud täisealisele isikule selgitama eraldamise otstarvet ja põhjust.
(10) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja koostab rahutute ja vägivaldsete täisealiste isikute probleemse käitumise juhtimise ja eraldamise juhendi.
5. jagu Lapsehoiuteenus
§ 108. Lapsehoiuteenus
–
§ 115.
6. jagu Asenduskoduteenus
§ 116. Asenduskoduteenus
§ 117. Asenduskoduteenust saama õigustatud isikud
§ 118. Asenduskoduteenuse osutamine
§ 119. Asenduskoduteenust saama suunamine
§ 120. Asenduskoduteenuse rahastamine
§ 121. Asenduskoduteenust saava lapse dokumendid
§ 122. Nõuded asenduskoduteenusele
§ 123. Nõuded asenduskodu kasvatusala töötajatele
§ 124. Nõuded perevanemale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule
§ 1241. Perevanema leping
§ 125. Asenduskoduteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele, alaealisele inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele
§ 126. Lapse ajutiselt perekonda andmise korraldus
61. jagu Asendushooldusteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele
§ 1261. Asendushooldusteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele
(1) Asendushooldusteenust osutatakse saatjata alaealisele välismaalasele käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao 12. jaotises sätestatud tingimustel ja korras.
§ 1262. Saatjata alaealisele välismaalasele osutatava asendushooldusteenuse rahastamine
(1) Saatjata alaealisele välismaalasele osutatavat asendushooldusteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
(2) Käesoleva seaduse § 459 lõike 4 punktides 2–5 sätestatud kohustusi täidab Sotsiaalkindlustusamet.
7. jagu Lapse hooldamine perekonnas
§ 127. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded lapse suunamisel perekonnas hooldamisele
§ 128. Perekonnas hooldamisele suunatav laps ja tema õigused
§ 129. Nõuded lapse perekonnas hooldajale ja tema perekonnaliikmetele ning hooldaja õigused
§ 130. Lapse suunamine perekonnas hooldamisele
71. jagu Kinnise lasteasutuse teenus
§ 1301. Kinnise lasteasutuse teenus
(1) Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse käesoleva seaduse §-s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel.
(2) Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.
§ 1302. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetlus
(1) Laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
(2) Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise, samuti seal viibimise pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse avalduse alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kohta ettenähtud korras järgmiste erisustega:
1) paigutamise menetluses ei rakendata esialgset õiguskaitset tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 tähenduses;
2) paigutamise eelduseks ei ole ekspertiisi tegemine tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 537 tähenduses;
3) paigutamise menetluses määrab kohus lapsele lapse huvide kaitseks esindaja;
4) paigutamise menetluses peab kohus peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes 2 sätestatud isikute ära kuulama ka lapse hooldusõigusliku vanema, last tegelikult kasvatava isiku ning lapsega olulisel määral kokkupuutuvad lapsega töötavad isikud;
5) paigutamise menetluses peab kohus lapse isiklikult ära kuulama olenemata lapse vanusest;
6) paigutamise menetluses on määruskaebuse esitamise õigus peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 543 sätestatud isikute ka lapse hooldusõiguslikul vanemal ja eestkostjal.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse avaldus peab sisaldama järgmist:
1) selgitus, milles seisneb lapse käitumisest tingitud oht tema enda elule, tervisele või arengule või teiste isikute elule või tervisele;
2) hinnang lapse abivajadusele lastekaitseseaduse §-s 28 sätestatud alustel;
3) ülevaade lapsele varem kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi poolt pakutud meetmetest;
4) põhjendus, miks ei ole lapse käitumisest tingitud ohtu võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega;
5) Sotsiaalkindlustusameti arvamus lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta;
6) ülevaade meetmetest, mida kohaliku omavalitsuse üksus kohaldab lapse ja teda kasvatavate isikute suhete ning last kasvatavate isikute toimetuleku ja vanemlike oskuste toetamiseks lapse kinnise lasteasutuse teenuse saamise ajal ja järel.
§ 1303. Nõuded kinnise lasteasutuse teenusele
(1) Kinnise lasteasutuse teenuse osutajal on järgmised ülesanded:
1) lapse majutamine ja toitlustamine;
2) ööpäevaringse toe ja järelevalve tagamine, et ennetada lapse omavolilist lahkumist teenuse osutamise kohast ning lapse käitumisest lapsele endale või teistele tulenevaid ohte;
3) lapse vajadustest lähtuvate tegevuste läbiviimine lapse arengu- ja käitumisprobleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks;
4) lapse vaba aja sisustamiseks arendavate tegevuste pakkumine ning lapse teabeõiguse ja väljendusvabaduse tagamine, sealhulgas sidevahendite kasutamise võimaldamine;
5) lapse ja last kasvatava isiku ning teiste lapsele oluliste isikute vaheliste suhete igakülgne toetamine.
(2) Kinnise lasteasutuse teenuse osutaja tagab ööpäev läbi vajaliku arvu töötajaid, kellel on sobivad isikuomadused ja ettevalmistus, et luua teenust saavate lastega head ja usalduslikud suhted ning tagada seeläbi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete tulemuslik täitmine.
võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded töötajate arvule.
(3) Kinnise lasteasutuse teenuse osutajal on õigus vajalikul määral piirata lapse liikumisvabadust teenuse osutamise kohas ja teenuse osutamise kohast väljaspool, hoidudes ülemäärastest piirangutest ning arvestades piirangute seadmisel lapse vajadustega ja piirangute mõjuga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 sätestatud ülesannete täitmise tulemuslikkusele ning teenuse eesmärgi saavutamisele.
(4) Kinnise lasteasutuse teenuse osutajal on turvalisuse tagamiseks õigus:
1) kohaldada käesoleva seaduse §-des 6 ja 1304 sätestatut;
2) paigutada laps, kelle käitumine kujutab otsest ja vahetut ohtu tema enda või teiste isikute elule või tervisele, kui seda ohtu ei ole võimalik vältida muul viisil, kuni ohu äralangemiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks järjest eraldusruumi, tagades eraldamise ajal lapsele pideva toe ja järelevalve.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud eraldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 107 lõigetes 7–9 sätestatud nõudeid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud nõuete täitmine tagatakse teenuseosutaja kehtestatud sisekorraeeskirjaga, milles sätestatakse vähemalt:
1) telefoni ja interneti kasutamise, kirjade saatmise, külaliste vastuvõtmise, kodukülastuse ning väljaspool teenuse osutamise kohta viibimise kord;
2) lapse eraldamise ning eraldusruumis viibimise ajal lapsele järelevalve ja toe tagamise ning lapse seadusliku esindaja teavitamise kord;
3) lapse poolt kaebuse esitamise ning kaebuse läbivaatamise ja selle kohta lapsele tagasiside andmise kord;
4) lapse individuaalse tegevuskava koostamise ja uuendamise ning selle alusel arendavate ja toetavate tegevuste läbiviimise kord;
5) lasteasutusse saabumisel lapsele kehtiva sisekorraeeskirja tutvustamise ning teenuse saamise ajal sisekorraeeskirja uuendamise, lapse individuaalsetele vajadustele kohandamise ning lapse arvamuse küsimise ja sellega arvestamise kord.
(7) Kinnise lasteasutuse teenust saava lapse elukeskkond ja toitlustamine peavad vastama rahvatervishoiu seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud ning nende alusel kehtestatud nõuetele.
§ 1304. Lapse asjade läbivaatus ning keelatud asjade äravõtmine, säilitamine, tagastamine, üleandmine ja hävitamine
(1) Kui kinnise lasteasutuse teenuse osutajal tekib põhjendatud kahtlus, et lapse valduses on või temale adresseeritud posti- või muu saadetis sisaldab käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 2 nimetatud asju, on teenuseosutajal õigus kontrollida last ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil ning isiku valduses olevad asjad läbi vaadata.
(2) Lapse valduses olevate asjade läbivaatamisel ning keelatud asjade äravõtmisel hoidub teenuseosutaja lapsele saadetud sõnumite saladuse riivest.
(3) Kui lapse tervislik seisund seda võimaldab, vaadatakse tema valduses olevad asjad läbi ja võetakse keelatud asi tema valdusest ära tema juuresolekul.
(4) Teenuseosutaja peab lapse valdusest äravõetud asja, mida ei anta üle politseile, säilitama, andma üle lapse seaduslikule esindajale, välja arvatud valla- või linnavalitsusele, või hävitama.
(5) Teenuseosutaja säilitab lapselt äravõetud asja kuni äravõtmise põhjuse äralangemiseni. Põhjuse äralangemisel tagastatakse äravõetud asi lapsele viivitamata.
(6) Kui teenuseosutajal ei ole võimalik äravõetud asja säilitada ja lapsel on lepinguline või seaduslik esindaja, annab teenuseosutaja äravõetud asja üle lapse esindajale, välja arvatud valla- või linnavalitsusele.
(7) Lapse valdusest äravõetud riknenud või säilitustähtaja ületanud asjad võib teenuseosutaja hävitada.
(8) Kui lapsele soovitakse üle anda asja, kontrollib teenuseosutaja enne üleandmist, kas lapsele üleantava asja valdamise õigust on käesoleva seaduse alusel piiratud. Teenuseosutajal on õigus takistada keelatud asja lapsele üleandmist.
(9) Teenuseosutaja dokumenteerib lapse valduses olevate asjade läbivaatuse ja keelatud esemete äravõtmise, tagastamise, politseile üleandmise või hävitamise. Käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud asja äravõtmise korral dokumenteerib teenuseosutaja ka aine või eseme äravõtmise põhjuse.
(10) Last kontrollib kompimise teel isik, kes on lapsega samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib last kontrollida isik, kes ei ole lapsega samast soost.
§ 1305. Kinnise lasteasutuse teenuse korraldamine ja rahastamine
(1) Kinnise lasteasutuse teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet.
(2) Sotsiaalkindlustusametil on õigus anda kinnise lasteasutuse teenuse osutamine füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule halduslepinguga halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu alusel käesoleva seaduse § 1303 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmist rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
(6) Riigieelarvest rahastatava kinnise lasteasutuse teenuse hinna ja maksimaalse maksumuse teenust saama õigustatud lapse kohta kalendriaastas kehtestab
määrusega.
72. jagu Perepõhise asendushoolduse tugiteenused
§ 1306. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk, loetelu ja nõuded
(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja perekonna liikmetele osutatavad nõustamisteenused.
(2) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk on valmistada ette lapse tulekut perekonda, aidata kaasa lapse kohanemisele uues peres ning toetada perede psühhosotsiaalset heaolu ja toimetulekut.
(3) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu ja täpsemad nõuded teenustele kehtestab
määrusega.
§ 1307. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavale isikule
(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutav isik peab vastama järgmistele üldnõuetele:
1) tal on perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamiseks vajalikud isiksuseomadused;
2) ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;
3) tal on nõustamiseks vajalik erialane ettevalmistus.
(2) Täpsemad nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele kehtestab
määrusega.
(3) Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele otsustab Sotsiaalkindlustusamet välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 1308. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine
(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid rahastatakse riigieelarvest.
(2) Riigieelarve vahenditest rahastatavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste mahu ja maksumuse kehtestab
määrusega.
§ 1309. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
(1) Õigus taotleda perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on:
1) hoolduspere vanemal;
2) lapse eestkostjal;
3) lapsendajal.
(2) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse esitamisega võrdsustatakse isiku pöördumine perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja poole.
(3) Sotsiaalkindlustusamet võtab hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja perekonna pereliikmelt perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva seaduse § 1308 lõike 2 alusel sätestatud mahus ja maksumuses, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) pere ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja on kokku leppinud käesoleva seaduse § 1306 lõike 3 alusel sätestatud teenuste osutamises;
2) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja ja Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud käesoleva seaduse §-s 13010 nimetatud lepingu.
(4) Käesoleva seaduse § 1306 lõike 3 alusel sätestatud peretoe teenuse eest tasu maksmise kohustus võetakse üle juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on hinnanud pere teenusevajaduse.
(5) Sotsiaalkindlustusamet otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja nõutavate dokumentide esitamisest arvates.
(6) Taotluse andmete ja nõutavate dokumentide loetelu ning perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
§ 13010. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping
(1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, milles Sotsiaalkindlustusamet ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja lepivad kokku õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korras ja tingimustes.
(2) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu teenuseosutajaga, kellel on valmisolek pakkuda kõiki käesoleva seaduse § 1306 lõike 3 alusel sätestatud perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid ja kellega lepingulises suhtes olevad teenust vahetult osutavad isikud vastavad §-s 1307 sätestatud nõuetele.
(3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja maksuvõlga. Kui ilmneb, et teenuseosutajal on maksuvõlg, võib Sotsiaalkindlustusamet jätta lepingu sõlmimata.
(4) Sotsiaalkindlustusamet ei sõlmi lepingut perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajaga, kes on varem rikkunud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingut nii, et rikkumise tulemusena on leping üles öeldud, hüvitatud kahju või nõutud leppetrahvi. Lepingu võib sõlmida, kui tugiteenuste osutaja esitab tõendi enda usaldusväärsuse taastamiseks võetud meetmete kohta ja nimetatud rikkumisest on möödas rohkem kui kolm aastat või kui kahju ei olnud suur või kui leppetrahvi ei kohaldatud maksimummääras.
(5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu kuni kolmeaastase tähtajaga, kuid vähemalt üheks aastaks.
§ 13011. Teenuseosutaja kohustused
(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja on kohustatud:
1) tagama perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamise vastavalt käesolevas jaos sätestatud nõuetele;
2) tagama perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute vastavuse käesoleva seaduse §-s 1307 sätestatud nõuetele;
3) aitama kaasa uute hooldusperede leidmisele, tehes koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning teiste asutuste ja isikutega;
4) tegema teenuse osutamisel koostööd lapse ja pere elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega ning teiste asutuste ja isikutega, kui see on pere toetamiseks vajalik.
73. jagu Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus
§ 13012. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk
(1) Viipekeele kaugtõlketeenus on lühiajaline spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu kuulmislangusega inimestele päevasel ajal osutatav eesti viipekeele tõlketeenus, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises.
(2) Kirjutustõlketeenus on kuulmislangusega inimestele osutatav tõlketeenus, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises ja mille osutamise käigus edastab kirjutustõlk eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis.
§ 13013. Teenust saama õigustatud isikud
(1) Õigus saada viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust on isikul, kes vastab ühele järgmistest tingimustest:
1) tal on tuvastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (kuulmispuue);
2) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, mis on tingitud kuulmislangusest tulenevast tegutsemispiirangust;
3) tervishoiuvaldkonnas töötav spetsialist on tal tuvastanud kuulmislanguse.
§ 13014. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine ning saamine
(1) Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet.
(2) Viipekeele kaugtõlketeenuse saamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse.
(3) Kirjutustõlketeenuse puhul võrdsustatakse taotlemine teenuseosutaja poole pöördumisega.
(4) Kui isikul ei ole vähenenud töövõimet või puude raskusastet tuvastatud, tuleb teenuse saamiseks esitada tõend kuulmislanguse esinemise kohta.
(5) Viipekeele kaugtõlketeenuse või kirjutustõlketeenuse osutajal on viipekeele kaugtõlketeenuse või kirjutustõlketeenuse osutamiseks õigus töödelda teenust taotleva ja saava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud teenuse osutamiseks.
(6) Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.
§ 13015. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse rahastamine
(1) Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.
8. jagu Toimetulekutoetus
§ 131. Toimetulekutoetus
(1) Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
(2) Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
(3) Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.
(4) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
(5) Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
(6) Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.
(6) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse toimetulekutoetuse määramisel käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
(7) Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
1) abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
(8) Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
(9) Kuni 24-aastasel õpilasel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja kuni 24-aastasel üliõpilasel, kes õpib ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses ning kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.
(9) Kohaliku omavalitsuse üksus võib toimetulekutoetuse määrata kuni 24-aastasele õpilasele, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ja kuni 24-aastasele üliõpilasele, kes õpib ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses, kui tema:
1) rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega;
2) perekonnale ei ole toimetulekutoetust määratud eelmisel või jooksval kuul;
3) suhted perekonnaliikmetega on katkenud või puuduvad või esinevad muud põhjendavad asjaolud, mis on seotud perekondlike suhete või olukorraga.
(10) Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8‒91.
(11) Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8‒91, kui õpilase või üliõpilase tegelik elukoht erineb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete tegelikust elukohast.
(12) Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.
§ 132. Toimetulekutoetuse taotlemine
(1) Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse isiku tegelikuks elukohaks:
1) rahvastikuregistrisse kantud elukoht;
2) rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi järgne elukoht;
3) rahvastikuregistrisse kantud viibimiskoht või
4) muu elukoht.
(2) Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja nende isikukoodid või sünniajad.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.
(4) Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:
1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel;
2) käesoleva seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.
(5) Eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks ei loeta lepingut, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 131 lõikes 7 või 8 nimetatud isikute endi vahel, ega lepingut, mis on sõlmitud äriühinguga, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on käesoleva seaduse § 131 lõikes 7 või 8 nimetatud isik või taotleja ise.
(5) Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eluasemekuluna ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, lisab ta esmapöördumisel või laenulepingu muutmisel taotlusele dokumendid, mis tõendavad:
1) eluaseme soetamiseks laenu võtmist ja kohustusliku eluasemekindlustuse lepingu sõlmimist;
2) laenu kasutamist eluaseme soetamiseks, kui see ei selgu käesoleva lõike punktis 1 nimetatud dokumendist;
3) maksepuhkuse kasutamist või maksepuhkuse andmisest keeldumist;
4) makseraskuste ennetamiseks sõlmitud vabatahtliku kindlustuse olemasolu ning kas see katab täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.
(6) Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes nimetatud esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest eluruumidest ja väärtpaberitest väärtpaberituru seaduse tähenduses.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes või kuulumist äriühingutesse, et teha selgeks taotleja ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid.
(6) Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.
(6) Kui taotleja taotleb toimetulekutoetust rohkem kui kolmel korral ühe aasta jooksul ning taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja väljaminekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute, rahaliste vahendite ja taotleja täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks.
(6) Taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja seda hinnata hiljemalt neljanda ühe aasta jooksul toimunud taotlemise korral.
(7) Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.
(8) Kui taotleja või tema perekonnaliige viibib toimetulekutoetuse taotlemise kuul ajateenistuses, ei võeta ajateenistuses viibiva isiku puhul toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks kehtestatud toimetulekupiiri. Kui ajateenistuses viibiv isik on käesoleva seaduse § 133 lõike 5 punktis 11 nimetatud laenu saaja, siis ei arvestata seda eluasemekuluna. Kui ajateenistuses viibiv isik on laenu kaassaaja, arvestatakse vastavat kulu 50 protsendi ulatuses.
§ 133. Toimetulekutoetuse arvestamise alused
(1) Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelmise kuu netosissetulekuks loetakse eelmisel kalendrikuul saadud sissetulek või põhjendatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud 30 kalendripäeva jooksul saadud sissetulek.
(2) Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
1) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
4) riigi tagatisel antud õppelaenu;
5) tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
9) töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni;
10) eluruumi üürilepingu sõlmimise ja tõlketeenuse kulude hüvitist, mis on makstud rahvusvahelise kaitse saanud isikule või perekonnale välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel.
(2) Kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
1) kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja
2) seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 21 kohaldamisest arvates.
(2) Töiseks sissetulekuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 ja lõike 21 tähenduses loetakse tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtluskontole kantud tulu.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatule võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata:
1) õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
2) konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;
3) lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.
(4) Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatud juhtudel toimetulekutoetuse arvestamisel mitte arvestada taotleja ja tema perekonnaliikmete käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ulatuses, mis taotlusele eelnenud kalendrikuu kohta kokku ei ületa perekonna esimese liikme puhul kolmekordset ning iga järgmise perekonnaliikme puhul poolteisekordset Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslikku elatusmiinimumi ümardatuna täiseuroni.
(5) Arvestades käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:
1) üür;
11) eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset;
2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
8) majapidamisgaasi maksumus;
9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
10) hoonekindlustuse kulu;
11) olmejäätmete veo tasu.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete esmase toimetuleku. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elavale isikule või perekonnale, kellele on toimetulekutoetuse arvestamisele vahetult eelnenud kuuel kuul määratud toimetulekutoetus, võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või on tingitud ohust inimese tervisele või elule, kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul.
(7) Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.
(7) Eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse, välja arvatud käesoleva seaduse § 131 lõikes 8 nimetatud isiku puhul.
(8) Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürileandjaks ja üürnikuks on käesoleva seaduse § 131 lõike 7 punktis 1 või 2 nimetatud isikud või kui üürileandjaks on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme alaneja või üleneja sugulane.
(9) Maamaksukulu ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui taotleja on maamaksu tasumisest täielikult või osaliselt vabastatud maamaksuseaduse § 11 alusel.
(9) Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse juhul, kui:
1) eluaseme soetamiseks on laenu võtnud toimetulekutoetuse taotleja ise või tema käesoleva seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud perekonnaliige, kui toetust taotleb perekond;
2) eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust või esitab toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige dokumendi, mis tõendab, et maksepuhkuse andmist ei ole peetud võimalikuks;
3) isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset;
4) laenuga soetatud eluase on taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht.
(9) Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.
(10) Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab perekonnale toimetulekutoetuse määramisel täiendava kuluna käesoleva seaduse § 131 lõikes 8 sätestatud isikute eluasemekulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatule. Perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile lisatakse iga käesoleva seaduse § 131 lõikes 8 sätestatud isiku kohta ühe perekonnaliikme kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm.
§ 134. Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine
(1) Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
(2) Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.
(3) Toimetulekutoetuse määramisel hindab kohaliku omavalitsuse üksus, kas toetuse taotleja või mõni tema perekonnaliikmetest vajab lisaks toimetulekutoetusele ka muud sotsiaalhoolekandelist abi.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab:
1) toimetulekutoetuse taotlejale, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus, võlanõustamisteenuse kättesaadavuse;
2) toimetulekutoetuse saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad isiku toimetuleku- ja majandamisoskusi.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui:
1) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel;
2) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud;
4) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst;
5) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest;
6) toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
7) kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
8) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada;
9) isikule on määratud vanaduspension, aga isik on esitanud avalduse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 251 alusel pensioni suuruse vähendamiseks või pensioni maksmise peatamiseks;
10) toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud kulutused osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või toetusega;
11) taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab toimetulekutoetuse taotlemise kuul kordamööda mõlema vanema juures.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-le 28 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.
(6) Kui toimetulekutoetus makstakse välja sularahas, ümardatakse väljamakstav summa viie sendi täpsusega taotleja kasuks.
(7) Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.
(8) Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.
§ 135. Riigieelarvest makstav täiendav sotsiaaltoetus
(1) Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
(2) Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.
(2) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.
9. jagu Vajaduspõhine peretoetus
§ 136. Vajaduspõhine peretoetus
§ 137. Vajaduspõhise peretoetuse taotlemine
§ 138. Vajaduspõhise peretoetuse määramine
§ 139. Vajaduspõhise peretoetuse maksmine
91. jagu Üksi elava pensionäri toetus
§ 1391. Üksi elava pensionäri toetus
(1) Üksi elava pensionäri toetus (edaspidi pensionäritoetus) on Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus.
(2) Pensionäritoetuse saamisele on õigus Eestis elaval isikul, kes jooksval kalendriaastal alates 1. aprillist kuni 30. septembrini vastab järgmistele tingimustele:
1) ta elab rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kohaselt üksi;
2) ta on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas;
3) talle on määratud riiklik pension või pension välislepingu alusel, mille igakuine netosumma on alla pensionäritoetuse maksmise määra.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata isikule:
1) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elav teine isik on tema eestkostja või eestkostetav;
3) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elavale teisele isikule osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust;
4) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elav teine isik on temalt ülalpidamist saama õigustatud isik perekonnaseaduse § 97 punkti 1 või 2 tähenduses.
(5) Pensionäritoetuse saamisele ei ole õigust isikul:
1) kes viibib vangistuses või eelvangistuses;
2) kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina;
3) kellele osutatakse väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust.
(6) Kui isik on olnud vangistuses või eelvangistuses või talle on kohaldatud psühhiaatrilist sundravi statsionaarse ravina, kuid ta mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabaduskaotusega, määratakse talle pensionäritoetus tagasiulatuvalt.
§ 1392. Isiku teavitamine pensionäritoetuse saamise õiguse tekkimisest
(1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi, rahvastikuregistri, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri ja vajaduse korral Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel isiku vastavust pensionäritoetuse saamise tingimustele ning teavitab isikut toetuse saamise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab toetuse saamise õiguse tekkimise kohta teate isiku e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud viisil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku vastavust toetuse saamise tingimustele kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
1) isiku üldandmed: isikukood, ees- ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning kontaktandmed, andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise, eestkoste määramise, vanema hooldusõiguse ning elamisloa või -õiguse kohta;
2) andmed riikliku pensioni määramise ja selle netosuuruse kohta, sealhulgas Sotsiaalkindlustusametil olemasolevad andmed välisriigist saadava pensioni netosuuruse kohta;
4) andmed väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse kohta;
5) andmed käesoleva seaduse § 1391 lõike 4 punktis 4 nimetatud isiku haridustaseme kohta.
§ 1393. Pensionäritoetuse suurus, määramine ja maksmine
(1) Pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
(1) Pensionäritoetuse maksmise määr on pensioni määr, millest väiksema pensioni netosumma korral makstakse pensionäritoetust. Pensionäritoetuse maksmise määra arvutamisel võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.
(1) Pensionäritoetuse maksmise määra kehtestab
määrusega hiljemalt eelarveaasta 31. märtsil.
(2) Pensionäritoetus määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.
(3) Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule pensionäritoetuse määramise toimingu teatavaks isiku e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud viisil.
(4) Pensionäritoetust makstakse oktoobris jooksva kalendriaasta eest.
(5) Käesoleva seaduse § 1391 lõikes 2 nimetatud isik, kes soovib saada pensionäritoetust, peab esitama ühekordse vastavasisulise teabe 31. augustiks Sotsiaalkindlustusametile, kui:
1) ta saab välisriigist pensioni – teabe pensioni saamise kohta 1. aprilli seisuga;
2) temaga samas rahvastikuregistrisse kantud elukohas elavale isikule osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust, välja arvatud väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, ööpäevaringne erihooldusteenus ja kogukonnas elamise teenus, – teabe ööpäevaringse hooldusteenuse saamise kohta alates 1. aprillist kuni 30. septembrini või teabe vastava asjaolu muutumise kohta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 toodud juhul esitab isik Sotsiaalkindlustusametile jooksva kalendriaasta 31. detsembriks ka vastava välisriigi ametiasutuse kinnitatud tõendi välisriigist saadava pensioni igakuise netosumma kohta 1. aprillist kuni 30. septembrini.
(7) Sotsiaalkindlustusamet otsustab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud teabe alusel pensionäritoetuse määramise või mittemääramise 10 tööpäeva jooksul pärast esitatud teabe kontrollimist.
(8) Pensionäritoetus makstakse välja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, arvestades riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 36 sätestatud erisusi.
(9) Pensionäritoetuse kulud kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
10. jagu Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lastele ja vanematele
§ 140. Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lastele ja vanematele
11. jagu Sotsiaaltoetus sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele
§ 1401. Sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijale
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)