Ravikindlustuse seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust (edaspidi ravikindlustus).

(2) Käesoleva seaduse ja Riigikogu ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral kohaldatakse välislepingus sätestatut.

§ 2. Ravikindlustuse mõiste, põhimõtted ja vorm

(1) Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest.

(3) Ravikindlustus on sundkindlustus, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 22–24 sätestatud ravikindlustus.

§ 3. Kindlustusandja

(1) Ravikindlustuse kindlustusandja on Tervisekassa.

(3) Kindlustatud isikutel on võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

§ 4. Tervishoiuteenuste arendamine ja tervise edendamine

(1) Tervisekassa võib ravikindlustuse vahendeid ja Tervisekassale riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutada tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavate tegevuste või projektide ning tervisesüsteemi arendustegevuste eest tasumiseks kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.

(2) Tervisekassa osaleb tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises Tervisekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.

2. peatükk KINDLUSTATUSE TINGIMUSED

1. jagu Kindlustatud isik

§ 5. Kindlustatud isik

(1) Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik.

(2) Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on:

1) üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja;

2) ametnik, tegevväelane, Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, linna- ja vallavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, kelle eest on kohustatud maksma oma asutuste kaudu sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus;

3) isik, kelle eest on sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik, kohalik omavalitsus või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliit (edaspidi loomeliit);

4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle eest juriidiline isik maksab või juriidilised isikud maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (edaspidi sotsiaalmaksu miinimumkohustus);

5) töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest lepingu teine pool maksab või teised pooled maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses;

5¹) ettevõtlustulu maksu maksja, kes ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksab ühes kuus sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses või kes nimetatud seaduse alusel maksab ja kelle eest käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5 alusel makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses;

6) töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud tähtajalise töölepingu tähtaega ei rakendata kindlustuskaitse tekkimiseks arst-residendi praktilise koolituse ajaks sõlmitud töölepingu puhul.

(3) Kindlustatud isik, kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on füüsilisest isikust ettevõtja, kohtutäitur või notar, kes maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele.

(3) Kindlustatud isik, kelle eest maksab sotsiaalmaksu äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, on tema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes on kantud töötamise registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslasena maksukorralduse seaduse § 20² alusel (edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa või registreeritud elukaaslane).

(4) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on:

1) rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud;

2) isik kuni 19-aastaseks saamiseni;

3) isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni;

3¹) isik, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime;

4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;

5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust või üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane, välja arvatud doktoranditoetust saav doktorant;

6) usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn.

2. jagu Kindlustuskaitse kestus

§ 6. Töötaja, ametniku, tegevväelase, Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riikliku lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme, linna- ja vallavalitsuse liikme ning osavalla- ja linnaosavanema kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registrisse (edaspidi töötamise register) kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.

(2) Kui töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise peatumise alguskuupäevast, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral, kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu vastavalt sotsiaalmaksuseadusele, ja jätkub töötamise registrisse kantud töötamise peatumise lõppkuupäevale järgnevast päevast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.

§ 7. Kindlustuskaitse kestus isiku puhul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või loomeliit

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud Tervisekassale esitama asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksab isiku eest sotsiaalmaksu, või loomeliit.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi, kohaliku omavalitsuse või loomeliidu poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksis isiku eest sotsiaalmaksu, ja loomeliit on kohustatud sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul Tervisekassale teatama.

§ 8. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme, võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku ning ettevõtlustulu maksu maksja kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Tervisekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist isiku eest sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval päeval.

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5¹ nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kande tegemisest pärast ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 8 lõike 2 punktis 2 või lõike 3 punktis 2 sätestatud sotsiaalmaksu laekumist ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 sätestatud isiku töö- või teenustasude eest makstava sotsiaalmaksu deklareerimist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Tervisekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist andmete saamise päevale järgneval päeval.

(2) Maksu- ja Tolliamet esitab Tervisekassale viivitamata andmed isikute kohta, kelle eest on ühes kuus sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud.

(3) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tähtpäevast, kui Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt ei ole isiku eest nimetatud tähtpäevaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksjalt laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksja makstud või deklareeritud ja ettevõtlustulu maksu maksja makstud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.

§ 9. Võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestus

§ 9¹. Töötuskindlustushüvitist saava isiku kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale Eesti Töötukassa.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel Eesti Töötukassa poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Eesti Töötukassa on kohustatud teatama Tervisekassale sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul.

§ 10. Registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib äriregistrisse kandmisest või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas või Notarite Kojas registreerimisest 14-päevase ooteaja möödumisel. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Notarite Koda ja Tartu Maakohtu registriosakond on kohustatud esitama Tervisekassale isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud kindlustuskaitse tekkimise andmed seitsme kalendripäeva jooksul arvates äriregistrisse kandmisest või ametisse asumisest.

(2) Kui Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud andmed esitatakse Tervisekassale isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel arvates äriregistris kustutamiskande tegemisest, ametist vabastamisest või tagandamisest. Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda on kohustatud teatama Tervisekassale § 5 lõikes 3 nimetatud isiku tegevuse lõpetamisest, ametist vabastamisest või tagandamisest kümne kalendripäeva jooksul arvates äriregistris kustutamiskande tegemisest, ametist vabastamisest või tagandamisest.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel arvates tema tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise äriregistrisse kandmisest või ametisoleku või ametivolituste peatamisest. Ametisoleku või ametivolituste peatamisel peatub kindlustuskaitse üksnes juhul, kui isik ei maksa peatamise perioodil enda eest sotsiaalmaksu. Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda on kohustatud teatama Tervisekassale isiku tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamisest kümne kalendripäeva jooksul arvates äriregistris peatamiskande tegemisest või ametisoleku või ametivolituste peatamisest.

(5) Kui käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isik jätkab pärast tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamist ettevõtlusega või tema tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamine lõpeb, on Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda kohustatud esitama Tervisekassale ettevõtluse jätkamise andmed kümne kalendripäeva jooksul arvates ettevõtluse jätkamisest või tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamise lõppemisest. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 sätteid ei kohaldata ettevõtluse peatamise korral ajaks, millal kindlustatud isikul oli õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.

§ 10¹. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse kestus

(1) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse tekib töötamise registrisse kandmisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.

(2) Kui Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse Tervisekassale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

(3) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise lõppemise päevast või füüsilisest isikust ettevõtja kohta kustutamiskande tegemisest äriregistris.

(4) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise kande tegemisest äriregistris.

(5) Füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse jätkamise kohta andmete saamisest arvates jätkub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse ilma ooteajata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise korral ajaks, millal tema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.

§ 11. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale isik ise või tema seaduslik esindaja.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 3 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Sotsiaalkindlustusamet ja seaduses sätestatud juhtudel Riigikogu Kantselei.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 3¹ nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Eesti Töötukassa.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud Eestis õppiva isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Haridus- ja Teadusministeerium. Välisriigis õppiv § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isik on kohustatud esitama kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ise.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid esitab klooster, kelle liikmeskonda isik kuulub. Siseministeerium kinnitab Tervisekassale kloostri õigust nimetatud andmete esitamiseks seitsme kalendripäeva jooksul Tervisekassalt asjakohase päringu saamisest arvates.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb, kui isik ei vasta § 5 lõike 4 asjakohases punktis sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erisusi.

(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 3, 3¹, 5 ja 6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3¹ nimetatud dokumentide esitajad kohustatud Tervisekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul selle lõppemisest arvates.

§ 12. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestuse erisused

(1) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud või osalise või puuduva töövõimega isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime tähtaja lõppemisest.

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel arsti või ämmaemanda poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest.