Legalize1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle poolt korraldatava õppe maht on enam kui 120 õppetundi.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvialahariduse omandamist, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende poolt korraldatav õpe kestab enam kui 120 õppetundi või enam kui kuus kuud.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Erakooli mõiste ja liigid
(1) Erakool on füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku õppeasutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli põhikirjast ja kui asutaja on eraõiguslik juriidiline isik, siis ka juriidilise isiku põhikirjast.
(2) Erakooli liigid on:
1) koolieelne lasteasutus;
11) lasteaed-algkool;
2) algkool;
3) põhikool;
4) gümnaasium;
5) kutseõppeasutus;
6) rakenduskõrgkool (edaspidi kõrgkool);
7) ülikool;
8) huvialakool;
9) täiskasvanute koolitusasutus;
10) erikool.
§ 21. Õiguslik seisund
(6) Erakool tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse (edaspidi register) kantud isiku (edaspidi pidaja) asutusena.
(7) [Paragrahvi 3 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
§ 3. Erakooli nimi
(1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Haridusministeeriumi õppeasutuste registrisse kantud õppeasutuste nimedest.
(2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas.
(3) Oma nimes võib sõna "ülikool" kasutada erakool, kellele Haridusministeerium on väljastanud koolitusload akadeemilise hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel. Eraülikoolis võib toimuda lisaks akadeemilisele õppele ka diplomiõpe.
(4) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huvialaharidust võimaldav koolitusasutus, kellele Haridusministeerium on andnud koolitusloa.
(12) [Paragrahvi 3 sõnastus alates 1. 01. 2003]
§ 3. Erakooli nimi
(1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse kantud õppeasutuste nimedest.
(2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas.
(3) Oma nimes võib sõna "ülikool" kasutada erakool, kellele Haridus- ja Teadusministeerium on väljastanud koolitusload akadeemilise hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel. Eraülikoolis võib toimuda lisaks akadeemilisele õppele ka diplomiõpe.
(4) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huvialaharidust võimaldav koolitusasutus, kellele Haridus- ja Teadusministeerium on andnud koolitusloa.
2. peatükk ASUTAMINE
[Paragrahvi 4 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
§ 4. Asutamine
(17) Erakool loetakse asutatuks tema kandmisest Haridusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
(18) [Paragrahvi 4 sõnastus alates 1. 01. 2003]
§ 4. Asutamine
(19) Erakool loetakse asutatuks tema kandmisest Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
§ 5. Koolitusluba
(20) [Lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(1) Koolitusluba annab erakoolile õiguse viia läbi õpet, mille õppekavaga määratud õppeaja kestus ületab käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud kestust. Koolitusloa annab ja tunnistab kehtetuks haridusminister käskkirjaga.
(22) [Lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(1) Koolitusluba annab erakoolile õiguse viia läbi õpet, mille õppekavaga määratud õppeaja kestus ületab käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud kestust. Koolitusloa annab ja tunnistab kehtetuks haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(2) Koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.
(25) [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(3) Koolitusloa saamise taotluse esitab erakooli pidaja Haridusministeeriumile pärast pidaja kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist.
(27) [Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(3) Koolitusloa saamise taotluse esitab erakooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast pidaja kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist.
(4) Taotluse esitamise tähtaeg enne vastava õppekava alusel läbiviidava õppetegevuse algust on:
1) ülikooli jaoks - üks aasta;
2) kõrgkooli ja gümnaasiumi jaoks - kuus kuud;
3) koolieelse lasteasutuse jaoks - kaks kuud;
4) teiste koolide jaoks - neli kuud.
(5) Koolitusloa taotlusele lisatakse:
1) haridustasemele või erakooli liigile vastav õppekava;
2) kooli arengukava;
3) samaliigilise riigi- või munitsipaalõppeasutuse pedagoogidele ja õppejõududele või avalik-õiguslike ülikoolide õppejõududele õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate pedagoogide või õppejõudude kirjalikud nõusolekud asutatavasse erakooli tööle asumiseks;
[Punkti 4 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
4) andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu vara olemasolu ja nende vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse nõuetele ja haridusministri kehtestatud nõuetele;
[Punkti 4 sõnastus alates 1. 01. 2003]
4) andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu vara olemasolu ja nende vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse nõuetele ja haridus- ja teadusministri kehtestatud nõuetele;
[Punkti 5 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
5) kõrgkooli ja ülikooli puhul andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi olemasolu ja nende vastavuse kohta haridusministri määrusega kehtestatud nõuetele;
[Punkti 5 sõnastus alates 1. 01. 2003]
5) kõrgkooli ja ülikooli puhul andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi olemasolu ja nende vastavuse kohta haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud nõuetele;
6) erakooli põhikiri;
(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtajad pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud andmete esitamist on:
1) ülikoolil - kolm kuud;
2) kõrgkoolil - kaks kuud;
3) koolieelsel lasteasutusel, lasteaed-algkoolil, algkoolil, põhikoolil, gümnaasiumil, kutseõppeasutusel, huvialakoolil, erikoolil - üks kuu.
[Lõike 7 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(7) Haridusminister teeb koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise käskkirja koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates. Koolitusloa andmise käskkiri tehakse posti teel või elektrooniliselt teatavaks ka valla- või linnavalitsusele, mille territooriumil erakool tegutseb.
(33) [Lõike 7 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(7) Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise käskkirja koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates. Koolitusloa andmise käskkiri tehakse posti teel või elektrooniliselt teatavaks ka valla- või linnavalitsusele, mille territooriumil erakool tegutseb.
(35) [Lõike 8 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(8) Enne koolitusloa väljastamist kontrollib Haridusministeerium, kas koolitusloa taotleja on koolitusloa andmise eest tasunud riigilõivu.
(37) [Lõike 8 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(8) Enne koolitusloa väljastamist kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium, kas koolitusloa taotleja on koolitusloa andmise eest tasunud riigilõivu.
(39) [Lõike 9 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(9) Haridusminister ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kui õppekavale määratud ekspertiisi tulemused on negatiivsed või kui erakooli pidajal on maksevõlgnevusi.
(41) [Lõike 9 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(9) Haridus- ja teadusminister ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kui õppekavale määratud ekspertiisi tulemused on negatiivsed või kui erakooli pidajal on maksevõlgnevusi.
(43) [Lõike 10 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(10) Täiskasvanute koolitusasutustele koolituslubade väljaandmise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
(45) [Lõike 10 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(10) Täiskasvanute koolitusasutustele koolituslubade väljaandmise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
§ 6. Põhikiri
(1) Erakooli põhikirjas märgitakse:
1) kooli nimi;
2) kooli asukoht;
3) kooli struktuur;
4) direktori, juhataja või rektori (edaspidi direktor) ja nõukogu pädevus ning ülesanded;
5) nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu kollegiaalse juhtorgani (edaspidi nõukogu) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
6) põhikirja muutmise kord;
7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse-, kõrg-, huviala- või täiendusharidus) ja õppeasutuse liik;
8) õppekorralduse alused;
9) lapse, õpilase või üliõpilase (edaspidi õpilane) erakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord;
10) õpilase õigused ja kohustused;
11) pedagoogide ja teiste töötajate õigused ja kohustused;
12) õppekeel ja asjaajamiskeel;
13) õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord;
14) tegevuse lõpetamise kord.
[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Erakooli põhikirja kinnitab pidaja ja see jõustub erakooli kandmisel Haridusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
(49) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(2) Erakooli põhikirja kinnitab pidaja ja see jõustub erakooli kandmisel Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
§ 7. Arengukava
(51) Arengukavas on esitatud:
1) erakooli arenguprintsiibid ja -suunad, sealhulgas õppe ja kasvatuse põhimõtted;
2) andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta vähemalt õppekavaga kehtestatud nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks.
§ 8. Õppekava ekspertiis
(52) [Lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(1) Haridusminister võib anda käskkirja õppekavale ekspertiisi teostamiseks, moodustades selleks ajutise komisjoni õigusaktides sätestatud korras.
(54) [Lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(1) Haridus- ja teadusminister võib anda käskkirja õppekavale ekspertiisi teostamiseks, moodustades selleks ajutise komisjoni õigusaktides sätestatud korras.
(2) Lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
(3) Ekspertiisi kulude kandmise otsustab lõikes 1 nimetatud komisjon.
(4) Paragrahvi 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.
§ 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Koolitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) riikliku järelevalve käigus ilmneb, eterakoolitegevus on vastuolus seadusega või erakooli põhikirjaga või ei vasta erakooli õppekavale;
2) erakool ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani poolt temale tehtud ettekirjutust;
3) erakool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;
4) kõrgkooli või ülikooli õppekava akrediteerimisotsus on teist korda negatiivne;
5) pankrotiseaduses (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 30, 411; 36/37, 552) sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
6) erakooli pidaja on teinud otsuse erakooli tegevuse lõpetamise kohta.
(2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise käskkiri tehakse erakooli pidajale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
§ 10. Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine
(1) Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel.
(62) [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras.
(64) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(2) Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras.
3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
§ 11. Õppekava
(1) Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks:
1) õppe eesmärgid ja õppeaja kestuse;
2) õpingute alustamise tingimused;
3) õppeainete loendi ja mahu ainepunktides või õppepäevades;
4) ainekavad;
5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused;
6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.
[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning selle registreerib koolitusloa väljaandmisel Haridusministeerium.
(68) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning selle registreerib koolitusloa väljaandmisel Haridus- ja Teadusministeerium.
(70) [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridusministeeriumile registreerimiseks.
(72) [Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks.
(4) Erakooli õppekava peab vastama:
1) koolieelsel lasteasutusel – alushariduse raamõppekavale;
2) lasteaed-algkoolil – lasteaia osas alushariduse raamõppekavale ja algkooli osas põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
3) algkoolil, põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
4) kutseõppeasutusel – kutse-, eri- või ametiala riiklikule õppekavale;
5) kõrgkoolil ja ülikoolil – kõrgharidusstandardile;
6) huvialakoolil – üleriigilisele raamõppekavale, kui see on kehtestatud;
7) erikoolil – põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale või põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku riiklikule õppekavale.
§ 12. Erakooli sisseastumise nõuded
(75) Erakooli õpilaste vastuvõtutingimused määrab kool. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli sisseastumisele kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolile või avalik-õiguslikule ülikoolile seadusega kehtestatud sisseastumise tingimusi. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada lisanõudeid.
§ 13. Õppe- ja kasvatuskorralduse üldnõuded
(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.
(2) Erakooli töötajatel, õpilastel ja lapsevanematel on õigus tutvuda õppe- ja kasvatuskorralduse eeskirjade ja õppekavaga.
(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvialakoolile, koolieelsele lasteasutusele ja täiskasvanute koolitusasutusele.
(4) Erakool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava.
§ 14. Akrediteerimine ja riiklik koolitustellimus
(1) Kõrgkooli ja ülikooli ning nende õppekavade akrediteerimisele kohaldatakse avalik-õiguslikule ülikoolile kehtestatud akrediteerimise aluseid ja korda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusega.
(2) Kõrgkooli ja ülikooli õppekava võib esmakordselt akrediteerida, kui kõrgkoolis või ülikoolis õppijad on läbinud 75 protsenti õppekavast.
(3) Kõrgkool või ülikool võib taotleda riiklikku koolitustellimust nendele õppekohtadele, mis moodustatakse akrediteeritud õppekavade alusel.
(83) [Lõike 4 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(4) Kõrgkooli ja ülikooli õppekava positiivse akrediteerimise korral kaotab vastava õppekava kohta antud koolitusluba kehtivuse tähtpäevast, mil haridusminister kinnitab käskkirjaga akrediteerimisotsuse. Akrediteerimistunnistus asendab koolitusluba akrediteeritud õppekava ulatuses.
(85) [Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(4) Kõrgkooli ja ülikooli õppekava positiivse akrediteerimise korral kaotab vastava õppekava kohta antud koolitusluba kehtivuse tähtpäevast, mil haridus- ja teadusminister kinnitab käskkirjaga akrediteerimisotsuse. Akrediteerimistunnistus asendab koolitusluba akrediteeritud õppekava ulatuses.
§ 15. Õppekeel ja asjaajamiskeel
(1) Õppekeel määratakse erakooli põhikirjas.
(2) Põhikoolis ja gümnaasiumis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus, et lõpetaja võiks järgmisel haridustasemel jätkata õpinguid eesti keeles.
(3) Kutseõppeasutuses, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekavaga määratud mahus, mis tagab vajalikul tasemel eesti keele oskuse omandatud erialal töötamiseks.
(4) Erakooli asjaajamiskeel on eesti keel. Erakoolis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, võib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele kõrval erakooli õppekeelt või mõnda muud võõrkeelt.
§ 16. Õpilased
(1) Õpilaste arvu erakooli klassis või rühmas määrab erakooli nõukogu, arvestades õppeasutustele õigusaktides kehtestatud piiranguid.
(2) Erakooli õpilastel on õigus saada riigi ja kohalike omavalitsuste antavaid soodustusi samadel alustel sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli õpilastega.
§ 17. Õpilase ja erakooli vaheline leping
(1) Õpilase või tema seadusliku esindaja ja erakooli pidaja vahelise lepinguga (edaspidi leping) kohustub erakooli pidaja andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli pidaja õigusakte ja maksma õppemaksu.
(2) Leping sõlmitakse hiljemalt kümme päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega.
(3) Erakooli pidaja sõlmib õpilase või tema seadusliku esindajaga lepingu õppekava, õppetsükli või õppeprogrammiga kehtestatud ulatuses.
(4) Lepingus tuleb määrata:
1) õpingute alustamise aeg;
2) õppetöö maht või kestus;
3) õppetöö läbiviimise koht ja aadress;
4) õppemaksu suurus (summa) ja selle arvestamise meetod;
5) õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg;
6) õppemaksu tagastamise alused ja kord;
7) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;
8) vaidluste lahendamise kord.
(5) Lepingu kohustuslik lisa on õppekava.
§ 18. Erakooli lõpudokumendid
(1) Erakooli lõpetamiseks peab õpilane täitma õppekavaga kehtestatud nõuded.
(2) Haridust tõendava riikliku lõpudokumendi väljastamine toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli lõpetamiseks õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. Erakooli nõukogu võib kehtestada lisanõudeid.
(3) Kõrgkooli ja ülikooli lõpetajale väljastatakse riiklik haridust tõendav dokument juhul, kui lõpetaja õppis akrediteeritud õppekava alusel.
(4) Erakoolil on õigus väljastada ka teisi haridust tõendavaid dokumente.
4. peatükk JUHTIMINE
§ 19. Juhtorganid
(102) Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor.
§ 20. Direktor
(1) Direktor juhib erakooli, järgides erakooli pidaja ja erakooli nõukogu seaduslikke korraldusi.
(2) Direktor hoolitseb erakooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(3) Direktor esitab nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate erakooli õppetegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ning teatab viivituseta erakooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest.
§ 21. Nõukogu
(1) Nõukogu on erakooli kollegiaalne otsustuskogu, mille liikmete määramise, tagasikutsumise korra ja volituste kestuse sätestab erakooli põhikiri.
(2) Nõukogusse kuuluvad:
1) direktor;
2) pedagoogide esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
3) koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ja huvialakooli puhul lapsevanemate esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
4) gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, kõrgkooli, ülikooli ja täiskasvanute koolitusasutuse puhul õpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
5) erakooli pidaja esindajad;
6) teised erakooli põhikirjas ettenähtud isikud.
5. peatükk FINANTSEERIMINE, RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 22. Finantseerimine
(1) Erakooli pidajal on erakooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatupidamisest.
(1) Koolieelses lasteasutuses alushariduse raamõppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Lasteaed-algkooli (algkooli osa), algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõikes 3 munitsipaalkoolile sätestatud alustel.
(111) [Lõike 21 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Kutseõppeasutuses keskhariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud kaetakse riigieelarvest Haridusministeeriumiga kooskõlastatud õpilaste vastuvõtuarvu ulatuses kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150) sätestatud alustel ja korras.
(113) [Lõike 21 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(2) Kutseõppeasutuses keskhariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud õpilaste vastuvõtuarvu ulatuses kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150) sätestatud alustel ja korras.
(115) [Lõike 22 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ning nimetatud õppekava alusel õppivate õpilaste õppevahendite kulu kaetakse riigieelarvest Haridusministeeriumi eelarve kaudu kutseõppeasutuse seaduses sätestatud alustel.
(117) [Lõike 22 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(2) Kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ning nimetatud õppekava alusel õppivate õpilaste õppevahendite kulu kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu kutseõppeasutuse seaduses sätestatud alustel.
(3) Riigieelarvest kaetakse kõrgkooli ja ülikooli õppekohtade kulud riikliku koolitustellimuse ulatuses riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alusel ja korras.
(4) Erakool võib saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.
(5) Riiklikust koolitustellimusest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult erakooli õppetegevuseks, investeeringuteks ja infrastruktuursete kulude katmiseks.
(6) Õppemaksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10% kahe õppeaasta vahel, kui erakooli ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti.
§ 23. Riiklik järelevalve õppe- ja kasvatustegevuse üle
(1) Riiklikku järelevalvet erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Kui riikliku järelevalve tulemusena selgub, et erakooli õppe- ja kasvatustegevus eivastatema põhikirjale või õppetase ei vasta koolitusloas märgitud haridustasemele või erakooli liigile seadusega kehtestatud nõuetele, on riiklikku järelevalvet teostaval organil õigus teha erakooli direktorile ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks.
(3) Kui erakool ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(126) [Lõike 4 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(4) Kui erakooli direktor või pidaja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridusministeeriumile.
(128) [Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(4) Kui erakooli direktor või pidaja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile.
6. peatükk TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 24. Tegevuse lõpetamine
(1) Pidaja on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras erakooli tegevuse lõpetamise, kui:
1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;
2) pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
3) pidaja või erakooli nõukogu on võtnud vastu otsuse, et erakooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks.
[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Erakooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lapsevanematele, töötajatele ja Haridusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.
(132) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(2) Erakooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lapsevanematele, töötajatele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.
7. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE
§ 25. Üleminek
(1) Erakoolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse 1. septembriks 1999.
(2) Pärast positiivse akrediteerimisotsuse tegemist loetakse riiklikuks lõpudokumendid, mille vastav õppeasutus on mitte rohkem kui kaks aastat enne positiivset akrediteerimisotsust välja andnud positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel lõpetanutele.
(136) §-d
26--32. [Käesolevast tekstist välja jäetud]