Legalize1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle poolt korraldatava õppe maht on enam kui 120 õppetundi.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvialahariduse omandamist, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende poolt korraldatav õpe kestab enam kui 120 õppetundi või enam kui kuus kuud.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Erakooli mõiste ja liigid
(1) Erakool on füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku õppeasutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli põhikirjast ja kui asutaja on eraõiguslik juriidiline isik, siis ka juriidilise isiku põhikirjast.
(2) Erakooli liigid on:
1) koolieelne lasteasutus;
11) lasteaed-algkool;
12) lasteaed-põhikool;
2) algkool;
3) põhikool;
4) gümnaasium;
5) kutseõppeasutus;
6) rakenduskõrgkool (edaspidi kõrgkool);
7) ülikool;
8) huvialakool;
9) täiskasvanute koolitusasutus;
10) erikool.
§ 21. Õiguslik seisund
(6) Erakool tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse (edaspidi register) kantud isiku (edaspidi pidaja) asutusena.
§ 3. Erakooli nimi
(1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse kantud õppeasutuste nimedest.
(2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas.
(3) Ülikoolina võib tegutseda ja oma nimes kasutada sõna «ülikool» erakool, kellele haridus- ja teadusminister on väljastanud koolitusload bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe läbiviimiseks mitmel õppesuunal.
(3) Rakenduskõrgkoolina võib tegutseda ja oma nimes kasutada sõna «rakenduskõrgkool» erakool, kellele haridus- ja teadusminister on väljastanud koolitusloa rakenduskõrgharidusõppe läbiviimiseks ja kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi.
(4) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huvialaharidust võimaldav koolitusasutus, kellele haridus- ja teadusminister on andnud koolitusloa.
2. peatükk ASUTAMINE
§ 4. Asutamine
(12) Erakool loetakse asutatuks tema kandmisest Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
§ 5. Koolitusluba
(1) Koolitusluba annab erakoolile õiguse viia läbi õpet, mille õppekavaga määratud õppeaja kestus ületab käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud kestust. Koolitusloa annab ja tunnistab kehtetuks haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(2) Koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.
(3) Koolitusloa saamise taotluse esitab erakooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast pidaja kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist.
(4) Taotluse esitamise tähtaeg enne vastava õppekava alusel läbiviidava õppetegevuse algust on:
1) ülikooli jaoks - üks aasta;
2) kõrgkooli ja gümnaasiumi jaoks - kuus kuud;
3) koolieelse lasteasutuse jaoks - kaks kuud;
4) teiste koolide jaoks - neli kuud.
(5) Koolitusloa taotlusele lisatakse:
1) haridustasemele või erakooli liigile vastav õppekava;
2) kooli arengukava;
3) samaliigilise riigi- või munitsipaalõppeasutuse pedagoogidele ja õppejõududele või avalik-õiguslike ülikoolide õppejõududele õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate pedagoogide või õppejõudude kirjalikud nõusolekud asutatavasse erakooli tööle asumiseks;
4) andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu vara olemasolu ja nende vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse nõuetele ja haridus- ja teadusministri kehtestatud nõuetele;
5) kõrgkooli ja ülikooli puhul andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi olemasolu ja nende vastavuse kohta haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud nõuetele;
6) erakooli põhikiri;
8) kõrgkoolis magistriõppe läbiviimiseks andmed rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 54, 350; 78, 496; 2001, 65, 375; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521) § 152 lõikes 2 kehtestatud nõuete täitmise kohta.
(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtajad pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud andmete esitamist on:
1) ülikoolil - kolm kuud;
2) kõrgkoolil - kaks kuud;
3) koolieelsel lasteasutusel, lasteaed-algkoolil, algkoolil, põhikoolil, gümnaasiumil, kutseõppeasutusel, huvialakoolil, erikoolil - üks kuu.
(7) Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise käskkirja koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates. Koolitusloa andmise käskkiri tehakse posti teel või elektrooniliselt teatavaks ka valla- või linnavalitsusele, mille territooriumil erakool tegutseb.
(8) Enne koolitusloa väljastamist kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium, kas koolitusloa taotleja on koolitusloa andmise eest tasunud riigilõivu.
(9) Haridus- ja teadusminister ei anna koolitusluba, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) õppekavale määratud ekspertiisi tulemused on negatiivsed;
3) erakooli pidajal on maksevõlgnevusi või
4) Vabariigi Valitsus ei nimetanud rakenduskõrgkooli seaduse § 152 lõike 3 alusel erakooli kõrgkooliks ja selle õppekava õppekavaks, kus võib toimuda magistriõpe.
(10) Täiskasvanute koolitusasutustele koolituslubade väljaandmise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
§ 6. Põhikiri
(1) Erakooli põhikirjas märgitakse:
1) kooli nimi;
2) kooli asukoht;
3) kooli struktuur;
4) direktori, juhataja või rektori (edaspidi direktor) ja nõukogu pädevus ning ülesanded;
5) nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu kollegiaalse juhtorgani (edaspidi nõukogu) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
6) põhikirja muutmise kord;
7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse-, kõrg-, huviala- või täiendusharidus) ja õppeasutuse liik;
8) õppekorralduse alused;
9) lapse, õpilase või üliõpilase (edaspidi õpilane) erakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord;
10) õpilase õigused ja kohustused;
11) pedagoogide ja teiste töötajate õigused ja kohustused;
12) õppekeel ja asjaajamiskeel;
13) õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord;
14) tegevuse lõpetamise kord;
15) kõrgkoolil ja ülikoolil õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja kord;
16) muud vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivas õigusaktis nõutavad andmed.
(2) Erakooli põhikirja kinnitab pidaja ja see jõustub erakooli kandmisel Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
§ 7. Arengukava
(25) Arengukavas on esitatud:
1) erakooli arenguprintsiibid ja -suunad, sealhulgas õppe ja kasvatuse põhimõtted;
2) andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta vähemalt õppekavaga kehtestatud nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks.
§ 8. Õppekava ekspertiis
(1) Haridus- ja teadusminister võib anda käskkirja õppekavale ekspertiisi teostamiseks, moodustades selleks ajutise komisjoni õigusaktides sätestatud korras.
(2) Lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
(3) Ekspertiisi kulude kandmise otsustab lõikes 1 nimetatud komisjon.
(4) Paragrahvi 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.
§ 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Koolitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) riikliku järelevalve käigus ilmneb, eterakoolitegevus on vastuolus seadusega või erakooli põhikirjaga või ei vasta erakooli õppekavale;
2) erakool ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani poolt temale tehtud ettekirjutust;
3) erakool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;
4) kõrgkooli või ülikooli õppekava akrediteerimisotsus on negatiivne;
5) pankrotiseaduses (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 30, 411; 36/37, 552) sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
6) erakooli pidaja on teinud otsuse erakooli tegevuse lõpetamise kohta.
(2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise käskkiri tehakse erakooli pidajale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
§ 10. Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine
(1) Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel.
(2) Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras.
3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
§ 11. Õppekava
(1) Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks:
1) õppe eesmärgid ja õppeaja kestuse;
2) õpingute alustamise tingimused;
3) õppeainete loendi ja mahu ainepunktides või õppepäevades;
4) ainekavad;
5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused;
6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.
(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning selle registreerib koolitusloa väljaandmisel Haridus- ja Teadusministeerium.
(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks.
(4) Erakooli õppekava peab vastama:
1) koolieelsel lasteasutusel – alushariduse raamõppekavale;
2) lasteaed-algkoolil ja lasteaed-põhikoolil – lasteaia osas alushariduse raamõppekavale ning algkooli ja põhikooli osas põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
3) algkoolil, põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
4) kutseõppeasutusel – kutse-, eri- või ametiala riiklikule õppekavale;
5) kõrgkoolil ja ülikoolil – kõrgharidusstandardile;
6) huvialakoolil – üleriigilisele raamõppekavale, kui see on kehtestatud;
7) erikoolil – põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale või põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku riiklikule õppekavale.
§ 12. Erakooli sisseastumise nõuded
(38) Erakooli õpilaste vastuvõtutingimused määrab kool. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli sisseastumisele kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolile või avalik-õiguslikule ülikoolile seadusega kehtestatud sisseastumise tingimusi. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada lisanõudeid.
§ 13. Õppe- ja kasvatuskorralduse üldnõuded
(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.
(2) Erakooli töötajatel, õpilastel ja lapsevanematel on õigus tutvuda õppe- ja kasvatuskorralduse eeskirjade ja õppekavaga.
(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvialakoolile, koolieelsele lasteasutusele ja täiskasvanute koolitusasutusele.
(4) Erakool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava.
§ 14. Akrediteerimine ja riiklik koolitustellimus
(1) Kõrgkooli ja ülikooli ning nende õppekavade akrediteerimisele kohaldatakse ülikooliseaduses avalik-õiguslikule ülikoolile ja tema õppekavadele kehtestatud akrediteerimise aluseid, tingimusi ja korda.
(3) Kõrgkool või ülikool võib taotleda riiklikku koolitustellimust nendele õppekohtadele, mis moodustatakse akrediteeritud õppekavade alusel.
(4) Kõrgkooli ja ülikooli õppekava positiivse akrediteerimise korral kaotab vastava õppekava kohta antud koolitusluba kehtivuse tähtpäevast, mil haridus- ja teadusminister kinnitab käskkirjaga akrediteerimisotsuse. Akrediteerimisotsus asendab koolitusluba akrediteeritud õppekava ulatuses.
§ 15. Õppekeel ja asjaajamiskeel
(1) Õppekeel määratakse erakooli põhikirjas.
(2) Põhikoolis ja gümnaasiumis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus, et lõpetaja võiks järgmisel haridustasemel jätkata õpinguid eesti keeles.
(3) Kutseõppeasutuses, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekavaga määratud mahus, mis tagab vajalikul tasemel eesti keele oskuse omandatud erialal töötamiseks.
(4) Erakooli asjaajamiskeel on eesti keel. Erakoolis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, võib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele kõrval erakooli õppekeelt või mõnda muud võõrkeelt.
§ 16. Õpilased
(1) Õpilaste arvu erakooli klassis või rühmas määrab erakooli nõukogu, arvestades õppeasutustele õigusaktides kehtestatud piiranguid.
(2) Erakooli õpilastel on õigus saada riigi ja kohalike omavalitsuste antavaid soodustusi samadel alustel sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli õpilastega.
§ 17. Õpilase ja erakooli vaheline leping
(1) Õpilase või tema seadusliku esindaja ja erakooli pidaja vahelise lepinguga (edaspidi leping) kohustub erakooli pidaja andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli pidaja õigusakte ja maksma õppemaksu.
(2) Leping sõlmitakse hiljemalt kümme päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega.
(3) Erakooli pidaja sõlmib õpilase või tema seadusliku esindajaga lepingu õppekava, õppetsükli või õppeprogrammiga kehtestatud ulatuses.
(4) Lepingus tuleb määrata:
1) õpingute alustamise aeg;
2) õppetöö maht või kestus;
3) õppetöö läbiviimise koht ja aadress;
4) õppemaksu suurus (summa) ja selle arvestamise meetod;
5) õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg;
6) õppemaksu tagastamise alused ja kord;
7) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;
8) vaidluste lahendamise kord;
9) erakooli kohustused üliõpilase õpingute jätkamise tagamise kohta, kui koolitusluba vastava õppekava järgi õppe läbiviimiseks tunnistatakse kehtetuks, koolitusloa kehtivusaeg lõpeb, erakooli või õppekava kohta tehakse negatiivne akrediteerimisotsus või erakooli tegevus lõpetatakse.
(5) Lepingu kohustuslik lisa on õppekava.
§ 18. Erakooli lõpudokumendid
(1) Erakooli lõpetamiseks peab õpilane täitma õppekavaga kehtestatud nõuded.
(2) Haridust tõendava riikliku lõpudokumendi väljastamine toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli lõpetamiseks õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. Erakooli nõukogu võib kehtestada lisanõudeid.
(3) Kõrgkooli ja ülikooli lõpetajale väljastatakse riiklik haridust tõendav dokument juhul, kui lõpetaja õppis positiivselt akrediteeritud õppekava alusel.
(3) Pärast õppekava positiivse akrediteerimisotsuse tegemist on sama õppekava alusel lõpetanud isikul, kellele on mitte rohkem kui kaks aastat enne õppekava positiivset akrediteerimisotsust välja antud haridust tõendav dokument, õigus saada vastavalt kõrgkoolilt või ülikoolilt riiklik haridust tõendav dokument (diplom).
(4) Erakoolil on õigus väljastada ka teisi haridust tõendavaid dokumente.
4. peatükk JUHTIMINE
§ 19. Juhtorganid
(63) Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor.
§ 20. Direktor
(1) Direktor juhib erakooli, järgides erakooli pidaja ja erakooli nõukogu seaduslikke korraldusi.
(2) Direktor hoolitseb erakooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(3) Direktor esitab nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate erakooli õppetegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ning teatab viivituseta erakooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest.
§ 21. Nõukogu
(1) Nõukogu on erakooli kollegiaalne otsustuskogu, mille liikmete määramise, tagasikutsumise korra ja volituste kestuse sätestab erakooli põhikiri.
(2) Nõukogusse kuuluvad:
1) direktor;
2) pedagoogide esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
3) koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, lasteaed-põhikooli, algkooli, põhikooli ja huvialakooli puhul lapsevanemate esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
4) gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, kõrgkooli, ülikooli ja täiskasvanute koolitusasutuse puhul õpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
5) erakooli pidaja esindajad;
6) teised erakooli põhikirjas ettenähtud isikud.
5. peatükk FINANTSEERIMINE, RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 22. Finantseerimine
(1) Erakooli pidajal on erakooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatupidamisest.
(1) Koolieelses lasteasutuses alushariduse raamõppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Lasteaed-algkooli (algkooli osa), lasteaed-põhikooli (põhikooli osa), algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõikes 3 munitsipaalkoolile sätestatud alustel.
(2) Kutseõppeasutuses keskhariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud õpilaste vastuvõtuarvu ulatuses kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150) sätestatud alustel ja korras.
(2) Kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ning nimetatud õppekava alusel õppivate õpilaste õppevahendite kulu kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu kutseõppeasutuse seaduses sätestatud alustel.
(3) Riigieelarvest kaetakse kõrgkooli ja ülikooli õppekohtade kulud riikliku koolitustellimuse ulatuses riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alusel ja korras.
(4) Erakool võib saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.
(5) Riiklikust koolitustellimusest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult erakooli õppetegevuseks, investeeringuteks ja infrastruktuursete kulude katmiseks.
(6) Õppemaksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10% kahe õppeaasta vahel, kui erakooli ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti.
§ 23. Riiklik järelevalve õppe- ja kasvatustegevuse üle
(1) Riiklikku järelevalvet erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Kui riikliku järelevalve tulemusena selgub, et erakooli õppe- ja kasvatustegevus eivastatema põhikirjale või õppetase ei vasta koolitusloas märgitud haridustasemele või erakooli liigile seadusega kehtestatud nõuetele, on riiklikku järelevalvet teostaval organil õigus teha erakooli direktorile ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks.
(3) Kui erakool ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(4) Kui erakooli direktor või pidaja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile.
6. peatükk TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 24. Tegevuse lõpetamine
(1) Pidaja on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras erakooli tegevuse lõpetamise, kui:
1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;
2) pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
3) pidaja või erakooli nõukogu on võtnud vastu otsuse, et erakooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks;
4) lõpetamine on seadusega ette nähtud.
(2) Erakooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lapsevanematele, töötajatele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.
7. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE
§ 25. Üleminek
(1) Erakoolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse 1. septembriks 1999.
(3) Ülikoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel, viivad oma õppetegevuse ülikooliseaduse § 4 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei toimu pärast nimetatud tähtaja möödumist õpe mitmel õppesuunal bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, tunnistab haridus- ja teadusminister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
(4) Kõrgkoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload, viivad oma õppetegevuse rakenduskõrgkooli seaduse § 2 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei õpi pärast nimetatud tähtaja möödumist vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, tunnistab haridus- ja teadusminister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
(5) Ülikoolid ja kõrgkoolid viivad oma põhikirjad seaduse nõuetega vastavusse 2003. aasta 1. septembriks, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 15 nimetatud õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra osas hiljemalt 2004. aasta 1. septembriks.
(89) §-d 26--32. [Käesolevast tekstist välja jäetud]