Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

(1) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hindab sotsiaalosakonna ametnik. Sotsiaalosakonna ametnik selgitab välja võimalused eluruumi, mis sobib taotleja ja tema pere vajadustele, kasutusele andmiseks. Enne eluruumi kasutusele andmise otsustamist, peab taotleja olema sellega tutvunud ning nõus pakutud eluruumi kasutusele võtmisega.

(2) Isikule eluruumi tagamise teenuse osutamisel eelistatakse isikule eluruumi leidmist vabalt kinnisvaraturult, abistades teda sobiva eluruumi leidmisel ning toetades teda vajadusel muude sotsiaalteenuste ja -toetustega (nt toetus maakleritasu ja esmase üüri tasumiseks).

(3) Eluruum antakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele kasutusele sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.

(4) Haldusaktis märgitakse lisaks haldusakti üldnõuetele:

1) eluruumi tagamise teenust saava isiku või isikute andmed;

2) eluruumi tagamise teenusena kasutusele antud eluruumi aadress;

3) tähtpäev, millest alates, või periood, mille jooksul on isikul õigus eluruumi kasutada;

4) vajadusel kõrvaltingimused eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks;

5) eluruumi tagamise teenuse eest makstav tasu või tasu arvestamise põhimõtted ning tasu maksmise kord.

(5) Eluruum antakse üldjuhul kasutusele üheks aastaks. Erandkorras objektiivsetel asjaoludel on õigus anda eluruum kasutusele pikemaks tähtajaks või tähtajatult.

(6) Haldusakti alusel sõlmib ametiasutuse hallatav asutus Põltsamaa Haldus (edaspidi haldaja) eluruumi kasutamiseks kirjaliku üürilepingu. Eluruumi üürilepingus sätestatakse, et eluruum antakse kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluruumi tagamise teenuse osutamiseks ning et üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu.

(7) Üürileping sõlmitakse 10 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta lepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt, on ametiasutusel õigus vastav haldusakt kehtetuks tunnistada.

(8) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord.

§ 110. Eluruumi kasutamise nõuded (kõrvaltingimused eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks)

(1) Eluruumi kasutama õigustatud isik on kohustatud:

1) kasutama seda enda alalise elukohana;

2) kasutama elamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste sotsiaalelamu elanike ja naabrite huvidega;

3) pidama eluruumis, elamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;

4) hoidma elamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;

5) hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;

6) teatama eluruumis või elamu üldkasutatavates kohtades ruumide kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele või elamu haldusettevõttele;

7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud eluruumi siseneda ametiasutuse ja elamu haldusettevõtte esindajal;

8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel eluruumi üle mitte halvemas seisukorras kui see oli kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);

9) vabastama eluruumi teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

(2) Eluruumi kasutama õigustatud isikul on keelatud:

1) majutada eluruumi isikuid, kellel ei ole selle kasutamise õigust;

2) pidada eluruumis kodu- ja lemmikloomi või -linde ilma eluruumi haldaja kirjaliku nõusolekuta;

3) anda eluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;

4) eha eluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse ja elamu haldusettevõtte nõusolekuta.

§ 111. Hüvitise andmine pikendamine ja lõpetamine

(1) Lepingu tähtaja möödumisel ja teenuse vajaduse säilimisel võib üürniku põhjendatud avalduse ja sotsiaalosakonna ametniku haldusakti alusel isikule eluruumi tagamise teenuse osutamist ja eraldatud eluruumi üürilepingut pikendada juhul, kui isik on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused.

(2) Teenuse osutamise jätkamiseks ja üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama avalduse ametiasutusele vähemalt kaks nädalat enne lepingu lõppemist. Avalduse mitteesitamisel puudub isikul lepingu tähtaja möödumisel õiguslik alus eluruumi kasutamiseks ja isik on kohustatud eluruumi koheselt vabastama.

(3) Juhul, kui üürnik ei ole täitnud kõiki lepingujärgseid kohustusi, kuid isikul säilib määruses sätestatud alustel õigus ja vajadus teenusele ning ta ei ole ise võimeline eluruumi endale või oma perekonnale tagama ja kui eluruumi mitteeraldamine ohustab oluliselt isiku või tema perekonna toimetulekut, elu või tervist, võib anda taotlejale üürile senisest vähem heakorrastatud ja väiksemaid kulutusi nõudva eluruumi.

(4) Ametiasutusel on õigus eluruumi tagamise teenuse osutamine lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui:

1) eluruumi kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt määruse §-s 110 sätestatud nõudeid;

2) eluruumi kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud teenuse eest tasumata.

§ 112. Hüvitise rahastamine

(1) Eluruumi tagamise teenus ja abistatud elamise teenus on tasulised.

(2) Eluruumi tagamise ja abistatud elamise teenuse hinna Põltsamaa valla eluruumidele kehtestab vallavalitsus. Teenuse hinnaks on eluruumi üür ja eluasemekulud (vesi, elekter, prügi jmt). Abistatud elamise teenusele võivad lisanduda ka vallavalitsuse poolt inimesele osutatavate muude teenuste hinnad (nt soe toit, toetav teenus, pesupesemine, ruumide korrashoid jms).

(3) Eluruumi tagamise teenuse eest tasutakse eluruumi haldaja väljastatud arve alusel.

10. jagu Võlanõustamisteenus

§ 113. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

(1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Teenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral, sh isikunõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamisega seonduvaid toiminguid.

(3) Teenuse osutamise käigus abistatakse/nõustatakse isikut järgmiselt:

1) probleemide selgitamine ja määramine;

2) dokumentidega tutvumine, info kogumine, võlanõuete kontrollimine;

3) isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine;

4) võlajuhtumi analüüsimine, võrgustikukaardi koostamine;

5) võlakohustuste kaardistamine;

6) võlanõuete õiguspärasuse hindamine;

7) majapidamiseelarve koostamine ja järgimine;

8) säästliku majapidamise korraldamine;

9) täiendavate ressursside otsimine;

10) läbirääkimiste korraldamine võlausaldajatega;

11) eesmärkide seadmine, tegevuse ja ajakava planeerimine;

12) dokumentide vormistamine;

13) isiku toetamine ja motiveerimine;

14) muud vajalikud tegevused.

§ 114. Õigus hüvitisele

(1) Teenust on õigus saada isikul, kes vajab tuge oma varalise olukorra kindlakstegemisel ja võlausaldajatega läbirääkimistel.

§ 115. Hüvitise taotlemine ja andmine

(1) Teenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 7 sätestatud alustel ja korras taotlus.

(2) Teenuse andmist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutus.

§ 116. Hüvitise andmine

(1) Teenus määratakse isikule sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.

§ 117. Hüvitise rahastamine

(1) Võlanõustamisteenus on teenusesaajale tasuta.

11. jagu Lapsehoiuteenus

§ 118. Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(2) Käesoleva korra sätete alusel osutatakse teenust raske ja sügava puudega lastele või suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Teenuse pakkumise alusharidusseaduse alusel korraldab haridus- ja kultuuriosakond.

§ 119. Õigus hüvitisele

(1) Teenust on õigus saada isikul, kellele peres on raske ja sügava puudega või suure hooldus- ja abivajadusega laps.

§ 120. Hüvitise taotlemine

(1) Teenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 7 sätestatud alustel ja korras taotlus.

(2) Teenuse andmist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutus.

§ 121. Hüvitise andmine

(1) Teenust osutatakse antakse kuni lapse 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.

(2) Teenus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.

§ 122. Hüvitise rahastamine

(1) Lapsehoiuteenus erivajadusega lapsele on perele tasuta.

12. jagu Asendushooldusteenus

§ 123. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

(3) Asendushooldusteenuse täpsem korraldus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses.

§ 124. Õigus hüvitisele

(1) Õigus asendushooldusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõigetes 1-3 märgitud lapsel ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatel alustel kuni 19-aastasel isikul.

§ 125. Hüvitise taotlemine

(1) Asendushooldusteenuse korraldamiseks võib esitada taotluse iga isik või asutus, kellel on teave abivajavast lapsest. Taotluses märgitakse andmed taotluse esitaja kohta (nimi või nimetus ja kontaktandmed, juriidilise isiku puhul esindaja andmed) ning avaldajale teada olevad asjaolud, mille põhjal ta eeldab asendushooldusteenuse korraldamise vajadust.

(2) Asendushooldusteenust korraldab ametiasutus ka asjaoludest teadasaamisel ilma taotlust esitamata.

§ 126. Hüvitise andmine

(1) Teenus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga või halduslepinguga.

§ 127. Hüvitise rahastamine

(1) Asendushooldusteenuse eest tasutakse:

1) valla eelarvest, kui ametiasutus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Põltsamaa vald;

2) asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

(2) Asendushooldusteenust rahastatakse põhimõttel, et lapse isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹¹ lõikes 3 sätestatud määras.

(3) Asendushooldusperele makstakse toetust igas kuus vähemalt sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹¹ lõikes 4 sätestatud määras.

(4) Asendushooldusteenuse eest tasub ametiasutuse teenust osutava isiku esitatud arve või lepingus kokku lepitu alusel.

13. jagu Järelhooldusteenus

§ 128. Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel ametiasutus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 129. Õigus hüvitisele

(1) Järelhooldusteenus tagatakse rahvastikuregistri andmete alusel Põltsamaa vallas elavale sotsiaalhoolekande seaduse §-s 45¹⁶ märgitud täisealisele isikule.

§ 130. Hüvitise taotlemine

(1) Järelhooldusteenuse korraldamiseks võib esitada taotluse

1) järelhooldusteenust saama õigustatud isik;

2) õppeasutus, kus järelhooldusteenust saama õigustatud isik õpet jätkab;

3) isiku täisealiseks saamiseni eestkostja ülesandeid täitnud isik või asendushooldusteenust osutanud isik.

(2) Taotluses märgitakse andmed taotluse järelhooldust vajava isiku kohta (nimi, sünniaeg või isikukood, võimalusel kontaktandmed), kui andmeid ei esita järelhooldust vajav isik ise, siis avalduse esitaja andmed (nimi või nimetus, kontaktandmed, juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalistuse asutuse puhul esindaja andmed) ning avaldajale teada olevad asjaolud, mille põhjal ta eeldab järelhooldusteenuse korraldamise vajadust.

(3) Järelhooldusteenust korraldab ametiasutus ka asjaoludest teadasaamisel ilma taotlust esitamata.

§ 131. Hüvitise andmine

(1) Järelhooldusteenus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga või halduslepinguga.

(2) Järelhooldusteenuse tagamiseks korraldatakse järelhooldusteenust saama õigustatud isikule tema iseseisvaks toimetulekuks iseseisev elamine ja tagatakse tugiteenused või makstakse isikule abistavaid sotsiaaltoetusi või tagatakse tugiteenused ja makstakse sotsiaaltoetusi samaaegselt või korraldatakse hüvitise andmine järelhooldusteenust pakkuva juriidilise isiku või jätkuvalt asendushooldusteenust osutava isiku kaudu.

§ 132. Hüvitise rahastamine

(1) Järelhooldusteenuse korraldamisel teenuse osutaja kaudu rahastatakse teenust põhimõttel, et isikule peab isiklike kulude katteks iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.

(2) Järelhooldusteenust rahastatakse riigieelarvest eraldatud vahenditest, valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

14. jagu Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused

§ 133. Erialaspetsialisti nõustamisteenus

(1) Erialaspetsialisti nõustamisteenuse eesmärk on sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine ning isikute abistamine juba tekkinud probleemide lahendamisel.

(2) Erialaspetsialisti nõustamisteenus on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas.

(3) Õigus teenust saada on nii isikul, kellel on tekkinud sotsiaalsed probleemid, kui ka nendel, kes temaga koos elavad nt toimetulekuraskustes isikud ja pered, puuetega isikud, hoolduskoormusega isikud, töötud, kinnipidamiskohast vabanenud isikud ja teised abi vajavad isikud.

(4) Teenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 7 sätestatud alustel ja korras taotlus. Teenuse määramist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutus.

(5) Teenus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.

(6) Teenuse osutajaks võib olla ametiasutuse sotsiaalosakonna spetsialist, kes vajadusel suunab abivajaja edasi mõne muu erialaspetsialisti nõustamisele nt psühholoog, füsioterapeut, perenõustaja/-terapeut vms.

(7) Teenus on üldjuhul teenusesaajale tasuta.

§ 134. Tugigrupis osalemise teenus

(1) Tugigrupis osalemise teenuse eesmärk on toetada sarnase kogemusega inimeste kogemuste vahetamise ja üksteise toetamise kaudu inimeste toimetulekut ning koolitada või juhendada inimest igapäevase toimetulekuga seotud tegevustes, et seeläbi ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist ning abistada isikut juba tekkinud probleemide lahendamisel. Tugigrupis osalemise teenuse raames osalevad grupis sarnaste vajaduste või probleemidega isikud nt hoolduskoormusega isikud, erivajadusega laste vanemad jms.

(2) Teenus on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas.

(3) Õigus teenust saada on nii isikul, kellel on tekkinud probleemid, kui ka nendel, kes temaga koos elavad nt erivajadusega laste vanemad, toimetulekuraskustes isikud ja pered, puuetega isikud, hoolduskoormusega isikud, kinnipidamiskohast vabanenud isikud või teised abi vajavad isikud.

(4) Teenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 7 sätestatud alustel ja korras taotlus. Teenuse määramist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutus.

(5) Välja kuulutatud avalikus tugigrupis on võimalik osaleda kõigil huvilistel ilma sotsiaalosakonna suunamiseta.

(6) Tugigrupis osalemise teenus on teenusesaajale tasuta.

§ 135. Perelepitusteenus

(1) Perelepitusteenuse eesmärk on vanematevaheliste konfliktide lahendamisele kaasaaitamine nende lapse elukorraldust puudutavates küsimustes, samuti lapse huvisid arvestavate kokkulepete sõlmimine vanemate vahel.

(2) Teenus on suunatud vanematele, kes vajavad abi oma lapse elukorralduslikes küsimustes kokkuleppe saavutamiseks.

(3) Teenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 7 sätestatud alustel ja korras taotlus. Teenuse määramist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutuse ametnik.

(4) Teenus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.

(5) Teenus on tasuline. Teenuse eest tasumiseks on isikul õigus taotleda määruses sätestatud korras sotsiaaltoetust.

(6) Ametiasutusel on õigus isiku, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Põltsamaa vallas, teenuse eest osutatud tasu maksmise kohustust vähendada või tasunõudest loobuda.

§ 136. Pereteraapiateenus

(1) Pereteraapia eesmärk on aidata kaasa probleemide lahendamisel (või ühe pereliikme aitamisel) perekonna sees, läbi üksteise parema mõistmise.

(2) Pereteraapiateenus on suunatud vanematele, kes vajavad abi oma probleemide lahendamisel, mis on tekkinud suhtes oma lähedaste ning teiste oluliste inimestega.

(3) Teenus saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 7 sätestatud alustel ja korras taotlus. Teenuse määramist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutuse ametnik.

(4) Teenus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.

(5) Teenus on tasuline. Teenuse eest tasumiseks on isikul õigus taotleda määruses sätestatud korras sotsiaaltoetust.

§ 137. Toetav pereteenus

(1) Toetava pereteenuse eesmärk on nõustada lastega peresid, kes ei suuda vähenenud toimetulekuvõime tõttu tagada laste põhivajaduste rahuldamist ega laste arengut toetavat kasvukeskkonda.

(2) Teenusega toetatakse pereliikmete personaalset arengut, perekonna stabiilset funktsioneerimist ning toimetulekut ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas, mis aitab vanematel laste eest hoolitseda ja luua kõikidele pereliikmetele turvaline elukeskkond.

(3) Teenus sisaldab abi ja nõustamist:

1) hügieeni-, toitlustamis-, eelarve- ja majapidamisküsimustes;

2) laste kasvatamiseks ja hooldamiseks vajalike tingimuste loomisel;

3) motiveerimiseks ja igapäevaste toimetulekuoskuste omandamiseks;

4) sotsiaalse võrgustiku taastamiseks või loomiseks;

5) lapse kasvatamisel ja õpetamisel;

6) dokumentide taotlemisel ja vormistamisel;

7) perele vajalike meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenuste taotlemisel;

8) pere majandusliku toimetuleku tagamisel;

9) suhtlemisel erinevate asutustega;

10) muude praktiliste probleemide lahendamisel.

(4) Teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ja nende osutamise sagedus määratakse kindlaks enne teenuse osutamise algust isiku ja tema laste abivajaduse hindamise kaudu.

(5) Teenust on õigus saada perel või last kasvataval täisealisel isikul, kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi vanemlike oskuste parendamisel ning toimetulekul ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas.

(6) Teenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 7 sätestatud alustel ja korras taotlus. Teenuse määramist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutus.

(7) Teenus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.

(8) Teenus on teenusesaajale tasuta.

(9) Teenust osutab üldjuhul Põltsamaa Valla Päevakeskus. Ametiasutus võib sõlmida teenuse osutamise lepingu ka teiste teenuse osutajatega.

§ 138. Toiduabi andmine

(1) Toiduabi andmise eesmärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust, et toetada nende toimetulekut ja suurendada sotsiaalset kaasatust.

(2) Põltsamaa vald jagab vähemalt kahte liiki toiduabi:

1) Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi toiduabi (edaspidi EL toiduabi);

2) muu toiduabi.

(3) EL toiduabi saavad enim puudust kannatavad isikud, kelleks on:

1) toimetulekutoetuse saajad;

2) toimetulekutoetuse taotlejad, kellel on sissetuleku järgi õigus saada toimetulekutoetust, kuid kellele kohalik omavalitsus toetust ei maksa;

3) toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast eluasemekulude maha arvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri;

4) Põltsamaa valla eelarve vahenditest makstud sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse saajad.

(4) EL toiduabi antakse abivajaduse hindamise tulemusel kas toidupangast kaasa antud nimekirja või ametiasutuse sotsiaalosakonna ametniku ettepanekul. Sotsiaalosakonna ametnik peab olema inimese/leibkonna abivajadust eelnevalt hinnanud ja sellest tulenevalt määranud mõne rahalise toetuse. Sotsiaalosakonna ametnikul on kaalutlusõigus otsustada, kes kõigist valla toetuste saajatest on eriolukorras ja vajab ka täiendavat toiduabi.

(5) Muud toiduabi antakse toimetulekuraskustes isikutele, eelistatud on lastega pered.

(6) Toiduabi andmise otsustab sotsiaalosakonna ametnik.

(7) Toiduabi antakse tasuta.

6. peatükk Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamine

§ 139. Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamine

(1) Riigieelarvest Põltsamaa vallale eraldatud toetust suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamiseks võib kasutada kõikide selliste teenuste osutamiseks, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ja aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust.

(2) Riigieelarvest Põltsamaa vallale eraldatud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutatakse asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks ning asendus- või järelhooldusteenusel olevate laste või noorte täiendavate tugimeetmete rahastamiseks.

(3) Riigieelarvest Põltsamaa vallale eraldatud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahendeid kasutatakse matusetoetuse maksmiseks ja Põltsamaa valla poolt matuse korraldamise kulude katmiseks.

(4) Riigieelarvest Põltsamaa vallale toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahendeid kasutatakse toimetulekutoetuse maksmiseks ning toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutatakse sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks, sotsiaaltöötajate täiendavate teenistusülesannete täitmise hüvitamiseks ja sotsiaaltöötajate koolituskuludeks.

(5) Ametiasutus peab eraldi arvestust riigieelarvest Põltsamaa valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.

(6) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud sihtotstarbelised vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

7. peatükk Järelevalve

§ 140. Kohaliku omavalitsuse järelevalve

(1) Ametiasutuse, ametiasutuse hallatava asutuse ja ametiasutuse ametiisikute poolt määrusega sätestatud nõuete täitmist, haldusaktide õiguspärasust ning tegevuse otstarbekust kontrollib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel teenistusliku järelevalve korras vallavalitsus.

(2) Ametiasutuse ja vallavalitsuse poolt määruses sätestatud nõuete täimist ning määruse alusel vallaeelarve kasutamist kontrollib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning Põltsamaa valla põhimäärusega sätestatud korras vallavolikogu revisjonikomisjon.

§ 141. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Ametiasutuse antud haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teeb järelevalvet Sotsiaalkindlustusamet.

8. peatükk Rakendussätted

§ 142. Määruse rakendamine

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud 2022. aasta sünnitoetuse määrasid kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.