LegalizeReform history
Nimeseadus
8 versions
· 2026-02-10
2026-06-30
2025-12-28
2023-12-31
2018-12-31
2017-12-31
2015-03-15
2010-06-30
Changes on 2010-06-30
@@ -4,22 +4,16 @@
##### § 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse füüsilise isiku nime (edaspidi
*isikunime*
) andmise ja kohaldamise põhimõtted ja kord ning Eesti kodaniku ja Eestis viibiva välismaalase (edaspidi
*isiku*
) isikunime ühtse kasutamise alused.
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse füüsilise isiku nime (edaspidi *isikunime*) andmise ja kohaldamise põhimõtted ja kord ning Eesti kodaniku ja Eestis viibiva välismaalase (edaspidi *isiku*) isikunime ühtse kasutamise alused.
##### § 2. Seaduste kohaldamine
(1) Isikunime andmisel ja kohaldamisel rakendatavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527), arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Isikunime andmisel ja kohaldamisel rakendatavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Kohtu poolt isikunime andmisel ja kohaldamisel rakendatavale menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetlust reguleerivaid sätteid.
(3) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse perekonnaseisutoimingute seadust.
##### § 3. Mõisted
(1) Isikunimi on isiku ametlik nimi, mis kantakse seadusega sätestatud juhtudel rahvastikuregistrisse. Isikunimi koosneb eesnimest ja perekonnanimest.
@@ -32,23 +26,29 @@
).
##### § 3<sup>1</sup>. Isikunime kasutamine
(1) Rahvastikuregistrisse kantud isikunime õigsust eeldatakse. Kui isik ei ole rahvastikuregistri objekt, loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi.
(2) Kui isiku andmetes on välisriigis tehtud nimeõiguslik muudatus, peab isik muudetud andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitama 30 päeva jooksul alates muudatuse tegemisest Eesti perekonnaseisuasutusele tema nimeõigusliku muudatuse aluseks olnud dokumendi. Kuni nimeõigusliku muudatuse kandmiseni rahvastikuregistrisse loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi.
##### § 3<sup>2</sup>. Nimekanne
(1) Nimekanne on nimeõigusliku muudatuse kohta rahvastikuregistrisse kantavate andmete kogum.
(2) Nimeõigusliku muudatuse võib teha Eesti perekonnaseisuasutus või kohus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
##### § 4. Isikunime andmine ja kohaldamine
(1) Eesti kodanikule ja Eestis elamisloa alusel viibivale isikule, kes ei ole ühegi riigi kodanik, annab isikunime Eesti haldusorgan või kohus.
(2) Välisriigi kodanikule ja ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele, kes ei ole ühegi riigi kodanik, võib Eesti haldusorgan või kohus anda isikunime, välja arvatud käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud juhtudel.
(3) Välisriigi kodanikule ja ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele, kes ei ole ühegi riigi kodanik, kohaldatakse isikunimi Eestis isikuandmete esmakordse dokumenteerimise käigus välisriigi antud või kohaldatud nime alusel.
(4) Isikunime kohaldamine ei muuda isiku ametlikku nime. Isikunime dokumenteerimisel ei või ühe ja sama isikunime koosseisu kuuluvate nimede arvu ja järjekorda ning eesnime ega perekonnanime kirjapilti muuta.
(5) Kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel või kohaldamisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab.
(6) Isikunimi kohaldatakse välisriigi reisidokumendile või muule legaliseeritud või tunnistusega (
*apostille*
’iga) kinnitatud dokumendile kantud nime alusel.
(4) Isikunime kohaldamine ei muuda isiku ametlikku nime. Isikunime dokumenteerimisel ei või ühe ja sama isikunime koosseisu kuuluvate nimede arvu ja järjekorda ning eesnime ega perekonnanime kirjapilti muuta. Erandina võib isiku avalduse alusel muuta nime kirjapilti, kui välisriigis on isikule antud perekonnanimi, mille kirjapilt kajastab isiku sugu, perekonnaseisu või muud tunnust vastavalt isiku rahvuslikule tavale.
(5) Kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Alaealise nõusoleku selgitab välja ametnik ning kinnitab selle oma allkirjaga nime andmise taotlusel.
(7) Isikunime kohaldav haldusorgan edastab nimeõigusliku muudatuse tegemiseks isikunime kohaldamise aluseks olevad dokumendid perekonnaseisuasutusele.
##### § 5. Isikunime õigekirjutus
@@ -84,6 +84,12 @@
(4) Kahtluse korral rahvusliku nimekuju õigsuses pöördub perekonnanime andev või kohaldav haldusorgan või kohus selgituste saamiseks nimeteadusliku usaldusasutuse poole või vastava riigi diplomaatilise esinduse poole.
(5) Perekonnanimi ei tohi sisaldada numbreid ja mittesõnalisi tähiseid ega olla eraldi või koos eesnimega vastuolus heade kommetega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha erandi, kui isikul on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded ei laiene perekonnanime kohaldamisele.
##### § 7. Eesnimele esitatavad nõuded
(1) Eesnimi võib koosneda:
@@ -92,6 +98,8 @@
2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest.
(1) Võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena.
(2) Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.
(3) Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:
@@ -116,12 +124,20 @@
3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.
(2) Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb abiellumisel antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi.
(3) Lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel või tema ainsa vanema ettepanekul. Kui lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest, antakse lapsele eesnimi tema ettepanekul. Kui kokkulepet ei ole või ettepanekut ei tehta, otsustab eestkosteasutus, milline eesnimi lapsele antakse.
(2) Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel või perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Käesolevat lõiget ei kohaldata kahest nimest koosneva nime suhtes, mis on saadud § 8 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul.
(2) Kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega, võib lapsele erandina anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime. Mitmikutele antakse sama perekonnanimi.
(3) Lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel või tema ainsa vanema või eestkostja ettepanekul. Kui lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest, antakse lapsele eesnimi tema ettepanekul. Kui kokkulepet ei ole või ettepanekut ei tehta, otsustab eestkosteasutus, milline eesnimi lapsele antakse.
(4) Leidlapsele antakse eesnimi ja perekonnanimi eestkosteasutuse avalduse alusel.
##### § 8<sup>1</sup>. Põlvnemisel lapsele uue perekonnanime andmine
(1) Kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime.
(2) Lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime.
##### § 9. Surnult sündinud lapsele isikunime andmise erisused
(1) Surnult sündinud lapsele antakse perekonnanimi ja vanema(te) soovil ka eesnimi.
@@ -142,11 +158,11 @@
2) koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel antud uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel antud uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.
##### § 11. Perekonnanime taastamine abielu lahutamisel
(1) Abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.
(1) Abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.
(2) Taastatav perekonnanimi võib olla:
@@ -156,27 +172,25 @@
##### § 12. Perekonnanime taastamine abielu kehtetuks tunnistamise korral
(38) Abielu kehtetuks tunnistamise korral taastatakse isiku kehtetuks tunnistatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
(1) Abielu kehtetuks tunnistamise korral taastatakse isiku kehtetuks tunnistatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
##### § 13. Isikunime andmine lapsendamisel
(1) Lapsendamisel võib lapsendaja(te) avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja(te) perekonnanime.
(1) Lapsendamisel võib kohus lapsendaja avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja perekonnanime.
(2) Uue eesnime ja lapsendaja(te) perekonnanime andmisel arvestatakse perekonnanime puhul käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 ning eesnime puhul §-s 7 ja § 8 lõikes 3 sätestatut.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on vaja käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolekut.
##### § 14. Isikunime taastamine lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise või lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral
(1) Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise korral võidakse taastada lapse lapsendamise eelne isikunimi.
(2) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral taastatakse lapse lapsendamise eelne isikunimi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on vaja käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolekut.
##### § 14. Isikunime taastamine lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral
(1) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral taastatakse lapse lapsendamise eelne isikunimi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on vaja käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolekut.
##### § 15. Uue isikunime andmine isiku soo muutumise tõttu
(1) Isiku soo muutumise korral antakse isiku enda, alaealise vanema(te) või eestkostetava alaealise eestkostja kirjaliku avalduse alusel isikule uus eesnimi ja võidakse muuta muukeelset perekonnanime, kui soo tunnus kajastub vastavalt isiku rahvuslikule tavale perekonnanimes.
(1) Isiku soo muutumise korral võib perekonnaseisuasutus anda isiku enda, alaealise vanema või eestkostetava alaealise eestkostja kirjaliku avalduse alusel isikule uue eesnime ja muuta muukeelset perekonnanime, kui sugu kajastub vastavalt isiku rahvuslikule tavale perekonnanimes.
(2) Uue eesnime andmisel järgitakse käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõudeid ja piiranguid.
@@ -184,117 +198,145 @@
##### § 16. Uue isikunime andmine isiku soovil
(1) Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks esitab isik perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse. Uue perekonnanime või uue isikunime andmise taotlemisel võib sama avalduse alusel taotleda ka isiku alaealistele lastele uue perekonnanime andmist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) isiku eesnimi, perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sünnikoht, elukoht, kodakondsus ning perekonnaseis;
2) uue perekonnanime taotlemisel käesoleva lõike punktis 1 sätestatud andmed isiku alaealiste laste kohta, kes kannavad avalduse esitajaga ühist perekonnanime ja kes soovivad oma vanema uut perekonnanime;
(1) Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks esitab isik perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse. Uue perekonnanime või uue isikunime andmise taotlemisel võib taotleda ka isiku alaealistele lastele uue perekonnanime andmist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses märgitakse järgmised andmed:
1) isiku eesnimi, perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sünnikoht, elukoht, kontaktandmed (sealhulgas telefoninumber ja elektronposti aadress), kodakondsus ning perekonnaseis;
2) uue perekonnanime taotlemisel käesoleva lõike punktis 1 sätestatud andmed isiku alaealiste laste kohta, kes kannavad avalduse esitajaga ühist perekonnanime ja soovivad oma vanema uut perekonnanime;
3) uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise põhjus;
4) soovitav uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi;
5) käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolek.
(3) Uue perekonnanime andmisel järgitakse käesoleva seaduse §-des 17 ja 18 sätestatut ja uue eesnime andmisel §-s 19 sätestatut. Uue ees- või perekonnanime andmiseks peab olema mõjuv põhjus § 17 või 19 mõttes.
5) käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolek;
6) isiku rahvus;
7) isiku emakeel;
8) isiku haridus;
9) isiku tegevusala.
(3) Uue perekonnanime andmisel järgitakse käesoleva seaduse §-s 17
<sup>1</sup>
ja eesnime andmisel §-s 19 sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi alusel antakse isikule uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi üldjuhul üks kord. Isikule antakse uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi rohkem kui üks kord vaid mõjuval põhjusel.
(5) Isikul on õigus loobuda käesoleva paragrahvi alusel antud eesnimest, perekonnanimest või isikunimest ning taotleda endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamist.
(6) Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustab regionaalminister käskkirjaga. Seda sätet ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud juhtudel.
(7) Regionaalministri käskkirjaga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustamise eest tasutakse riigilõiv.
(6) Käesoleva seaduse § 17<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud alustel uue perekonnanime andmise või endise isikunime taastamise ning § 19 lõike 1 punktides 4–8 sätestatud alustel uue eesnime andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister või tema poolt volitatud isik haldusaktiga. Käesoleva seaduse § 17<sup>1</sup> lõikes 2 sätestatud alustel uue perekonnanime andmise ning § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 9 sätestatud alustel uue eesnime andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(7) Valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku poolt haldusaktiga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustamise eest tasutakse riigilõiv.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses esitatavate andmete täpsustatud loetelu
.
(9) Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduse vormi
(9) Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise korra ja avalduse vormi
.
##### § 17. Isiku soovil uue perekonnanime taotlemise põhjused
(1) Uue perekonnanime taotlemise põhjuseks käesoleva seaduse § 16 alusel võib olla:
1) soov vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei sobi perekonnanimeks oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) soov kaitsta oma isikunime, kui isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg ühtivad teise isiku vastavate andmetega;
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6–9 nimetatud andmeid kogutakse statistilistel eesmärkidel ning avaldajale teatatakse, et nende esitamine on vabatahtlik.
(11) Enda isiku tõendamiseks esitab avaldaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–8 või §-s 4 nimetatud dokumendi, välja arvatud digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise korral.
##### § 17.
##### § 17<sup>1</sup>. Isiku soovil uue perekonnanime andmine
(1) Uus perekonnanimi antakse, kui isik:
1) soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime;
2) soovib kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime;
3) soovib kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele;
4) on lesestunud ja soovib kanda abielu eel viimati kantud perekonnanime;
5) soovib kanda tegelikus kasutuses juurdunud perekonnanime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab käesoleva seaduse nõuetele;
6) soovib kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta;
7) soovib kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
8) soovib oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist ja mis on vanemate ühine perekonnanimi.
(2) Uue perekonnanime võib anda isiku põhjendatud soovil, kui isik:
1) soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) soovib vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise isiku isikunimega;
3) soovib vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
4) soovib kanda eestipärast perekonnanime;
5) soovib perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel.
(3) Isikule uue perekonnanime andmisel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ei või uueks perekonnanimeks olla:
1) nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) nimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut;
3) nimi, mille võtmise korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elava isiku isikunime ja sünniaastaga;
4) nimi, mis on liiga laialdase kasutusega;
5) nimi, mida kasutatakse eesnimena;
6) üldtuntud ajaloolise isiku või kuulsa suguvõsa nimi;
7) juriidilisele isikule viitav nimi või üldtuntud registreeritud kaubamärgis sisalduv kaitstud sõnaline osa ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja nende organite ja asutuste nimi;
8) nimi, mille võtmise korral oleks isiku eesnimi ja perekonnanimi sama;
9) vanemate kahest nimest koosnev perekonnanimi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust võib teha erandi, kui perekonnanime muutjal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
(5) Liiga laialdase kasutusega perekonnanimi käesoleva seaduse mõistes on perekonnanimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 500 või rohkem isikut. Liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu
ja seda loetelu uuendatakse iga kolme aasta järel.
##### § 18.
##### § 19. Isiku soovil uue eesnime taotlemise põhjused
(1) Uue eesnime taotlemise põhjuseks käesoleva seaduse § 16 alusel võib olla:
1) soov vabaneda oma tavatust eesnimest, mis ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) soov kaitsta oma isikunime, kui see ühtib teise isiku isikunimega;
3) soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
4) soov kasutada vanemate või vanavanemate perekonnanime, et seda alal hoida;
5) soov kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime oma perekonnanimena;
6) soov kanda abikaasaga ühist perekonnanime;
7) lesestunud abikaasa soov kanda pärast abikaasa surma või surnuks tunnistamist abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime;
8) muu mõjuv põhjus, mida regionaalminister peab küllaldaseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 ei kohaldata, kui isik on toime pannud kuriteo ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt.
##### § 18. Isiku soovil uue perekonnanime andmise piirangud
(1) Uueks perekonnanimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:
1) nime, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) nime, mida ametlikult kannab teine isik, kellel on õigustatud huvi välistada sama perekonnanime andmist teisele isikule. Õigustatud huvi olemasolu otsustab regionaalminister;
3) nime, mille korral isiku uus perekonna- ja eesnimi ning sünniaeg ühtivad mõne teise isiku vastavate isikuandmetega;
4) nime, mis on liiga laialdase kasutusega;
5) nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena;
6) üldtuntud ajaloolise isiku või kuulsa suguvõsa nime.
(2) Mõjuvateks põhjusteks käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes on:
1) juhud, kui avalduse esitajal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav;
2) muu käesoleva lõike punktis 1 nimetamata põhjus.
(3) Liiga laialdase kasutusega perekonnanimi käesoleva seaduse mõttes on perekonnanimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 500 või rohkem isikut. Liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 mõistes
ning seda loetelu uuendatakse iga viie aasta järel.
##### § 19. Isiku soovil uue eesnime taotlemise põhjused
(1) Uue eesnime taotlemise põhjuseks käesoleva seaduse § 16 alusel võib olla:
1) soov vabaneda oma tavatust eesnimest, mis ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) soov kaitsta oma isikunime, kui isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg ühtivad teise isiku vastavate andmetega;
3) soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
4) soov muuta nimede arvu või järjekorda eesnimes;
5) muu mõjuv põhjus, mida regionaalminister peab küllaldaseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 ei kohaldata, kui isik on toime pannud kuriteo ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt.
#### 3. jagu Alaealisele uue perekonnanime andmine
##### § 20. Alaealisele uue perekonnanime andmine
(1) Kui lapse ema abiellus pärast lapse sünniakti koostamist mehega, kelle isadus on kindlaks tehtud või tuvastatud, antakse lapsele uus perekonnanimi perekonnaseisuasutuses vanemate ühise avalduse alusel, järgides käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatut ja lähtudes lapse huvidest.
(2) Vanemate abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise korral lapsele uut perekonnanime ei anta.
(3) Kui vanem, kelle juurde jääb laps, soovib pärast abielu lahutamist, abielu kehtetuks tunnistamist, isast põlvnemise kindlakstegemist või tuvastamist või teise vanema surma või surnuks tunnistamist anda lapsele oma perekonnanime, otsustab lapsele uue perekonnanime andmise eestkosteasutus lapse huvidest lähtudes.
(4) Kui lapse emale, kes ei ole lapse isaga abielus ja isast põlvnemine ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud, antakse uus perekonnanimi või taastatakse varem kantud perekonnanimi ja ta soovib anda selle nime lapsele, otsustab lapsele uue perekonnanime andmise eestkosteasutus lapse huvidest lähtudes.
(5) Eestkosteasutuse korralduse alaealisele uue perekonnanime andmise kohta edastab eestkosteasutus kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on vaja käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolekut.
6) soov kanda tegelikus kasutuses juurdunud eesnime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud eesnimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab käesoleva seaduse nõuetele;
7) soov kasutada sulgudes kahest nimest koosneva eesnime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta;
8) soov kanda eesnime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
9) soov muuta eesnime muul mõjuval põhjusel.
(3) Isiku eesnime muutmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei või uueks eesnimeks olla:
1) nimi, mis ei ole eesnimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) nimi, mille võtmise korral oleks isiku eesnimi ja perekonnanimi sama;
3) nimi, mille võtmise korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elava isiku isikunime ja sünniaastaga.
#### 3. jagu
### 4. peatükk ISIKUNIMEDE KORRASTAMINE
@@ -302,11 +344,7 @@
(1) Käesoleva paragrahvi alusel kohaldatakse Eestis välisriigis antud või kohaldatud isikunime Eesti kodanikule ja Eestis elamisloa alusel viibivale isikule, kes ei ole ühegi riigi kodanik.
(2) Välisriigis antud või kohaldatud isikunime kohaldatakse:
1) Eesti kodaniku passi või välismaalase passi või isikutunnistuse andmisel isiku välisriigi sünnitunnistuse, välisriigi abielutunnistuse või välisriigi abielulahutuse tunnistuse või kohtuotsuse alusel;
2) isiku välisriigis sõlmitud abielu lahutamisel Eesti perekonnaseisuasutuses või kohtus.
(2) Nime kohaldatakse välisriigis väljaantud sünni-, abielu-, abielulahutusdokumendi või muu isikunime muutust tõendava ametliku dokumendi alusel.
(3) Välisriigis antud või kohaldatud isikunime kasutusele võtmisel järgitakse käesoleva seaduse kohaseid isikunime andmisel isikunime suhtes kehtivaid nõudeid, kusjuures:
@@ -316,45 +354,45 @@
3) abielulahutuse korral võidakse taastada isiku abielu eel viimati kantud või esimese abielu eel viimati kantud isikunimi Eestis kasutusel olnud kujul.
(4) Välisriigi dokumendis olev nimi, mis ei ole eesnime ega perekonnanime osa, loetakse eesnime osaks ja lisatakse eesnime järele.
##### § 22. Isikunime asendamine kohaldatud isikunimega
(72) Eesti haldusorgani või kohtu poolt dokumenti kantud välisriigi kodaniku või ajutiselt Eestis viibiva välismaalase, kes ei ole ühegi riigi kodanik, isikunime kasutatakse koos vastava dokumendiga seni, kuni isik ei ole esitanud välisriigi dokumenti, kuhu on kantud isikule välisriigi poolt antud või kohaldatud nimi, ja selle alusel ei ole isikunime kohaldatud.
(1) Eesti haldusorgani või kohtu poolt dokumenti kantud välisriigi kodaniku või ajutiselt Eestis viibiva välismaalase, kes ei ole ühegi riigi kodanik, isikunime kasutatakse koos vastava dokumendiga seni, kuni isik ei ole esitanud välisriigi dokumenti, kuhu on kantud isikule välisriigi poolt antud või kohaldatud nimi, ja selle alusel ei ole isikunime kohaldatud.
##### § 23. Isikunime kande parandamine
(1) Isikul on õigus taotleda oma ja oma alaealise lapse isikunime parandamist, kui:
1) dokumenti või riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse on kantud vigane isikunimi, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;
2) tegelikus kasutuses juurdunud isikunimi erineb dokumenti või riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise või sidekriipsu kasutamise poolest ning tegelikus kasutuses juurdunud nimi vastab käesoleva seaduse nõuetele;
1) dokumenti või rahvastikuregistrisse on kantud vigane isikunimi, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;
3) isikunime kohaldamisel ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid.
(2) Dokumenti kantud vigase isikunime peab dokumendi väljaandnud haldusorgan isiku taotluse alusel pärast vea avastamist ja tuvastamist viivitamatult parandama. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse kantud vigase isikunime peab andmekogu vastutav, volitatud või lepinguline töötleja omal algatusel või isiku taotluse alusel pärast vea avastamist ja tuvastamist viivitamatult parandama ning teavitama tehtud parandusest isikut, kelle isikunime suhtes parandus tehti.
(2) Dokumenti kantud vigase isikunime peab dokumendi välja andnud haldusorgan isiku taotluse alusel pärast vea avastamist ja tuvastamist viivitamatult parandama. Rahvastikuregistrisse kantud vigase isikunime peab andmekogu vastutav, volitatud või lepinguline töötleja omal algatusel või isiku taotluse alusel pärast vea avastamist ja tuvastamist viivitamatult parandama ning teavitama tehtud parandusest isikut, kelle isikunime suhtes parandus tehti.
(3) Kui isikunimi on kantud rahvastikuregistrisse, siis võetakse isikunime kande parandamise aluseks rahvastikuregistrisse kantud isikunimi.
##### § 24. Isikunime andmise või kohaldamise vaidlustamine
(1) Isik, kes leiab, et tema õigusi on isikunime andmise või kohaldamise menetluse käigus rikutud, või kes ei ole nõus talle või tema lapsele antud või kohaldatud isikunimega või isikunime andmisest või kohaldamisest keeldumisega, võib esitada 30 päeva jooksul vaide Siseministeeriumile. Tähtaja arvestus algab päevast, millal isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest või antud või kohaldatud isikunimest või selle andmisest või kohaldamisest keeldumise otsusest.
(1) Isik, kes leiab, et tema õigusi on isikunime andmise või kohaldamise menetluse käigus rikutud, või kes ei ole nõus talle või tema lapsele antud või kohaldatud isikunimega või isikunime andmisest või kohaldamisest keeldumisega, võib esitada 30 päeva jooksul vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule. Tähtaja arvestus algab päevast, millal isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest või antud või kohaldatud isikunimest või selle andmisest või kohaldamisest keeldumise otsusest.
(2) Siseministeerium vaatab vaide läbi ning teeb vaideotsuse vaide esitamisest arvates 30 päeva jooksul, kuulates vajaduse korral ära isikunimekomisjoni arvamuse.
##### § 25. Isikunimekomisjon
(1) Regionaalminister moodustab ministeeriumi valitsemisalasse viie kuni seitsme liikmega nõuandva isikunimekomisjoni ja
(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab ministeeriumi valitsemisalasse seitsme kuni üheksa liikmega nõuandva isikunimekomisjoni ja
.
(2) Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab regionaalminister.
(2) Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab valdkonna eest vastutav minister.
(3) Isikunimekomisjon:
1) annab regionaalministrile soovitusi isikunime andmise või kohaldamise vaidlustamise korral;
2) annab regionaalministrile soovitusi isikunime andmise või kohaldamise kohta esitatud küsimustele vastamiseks ja probleemide lahendamiseks;
3) teeb regionaalministrile ettepanekuid isikunime andmist ja kohaldamist käsitlevate õigusaktide muutmise algatamiseks;
1) annab valdkonna eest vastutavale ministrile soovitusi isikunime andmise või kohaldamise vaidlustamise korral;
2) annab valdkonna eest vastutavale ministrile soovitusi isikunime andmise või kohaldamise kohta esitatud küsimustele vastamiseks ja probleemide lahendamiseks;
3) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid isikunime andmist ja kohaldamist käsitlevate õigusaktide muutmise algatamiseks;
4) annab selgitusi isikunimede vastavuse kohta headele kommetele ning soole mittevastavate eesnimede kohta;
@@ -366,7 +404,7 @@
2) saada isikunime andmise ja kohaldamise küsimustele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt vastuseid;
3) koostada nimeseaduse selgitamiseks ja tutvustamiseks juhendeid ja selgitusi, mis kinnitatakse regionaalministri käskkirjaga.
3) koostada nimeseaduse selgitamiseks ja tutvustamiseks juhendeid ja selgitusi, mis kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.
(5) Isikunimekomisjon kasutab oma otsuse tegemisel nimeteadusliku usaldusasutuse eksperdihinnanguid.
@@ -374,83 +412,13 @@
(1) Nimeteadusliku usaldusasutuse ülesandeks isikunimede alal on anda nimede asjus eksperdihinnanguid.
(2) Vabariigi Valitsus määrab regionaalministri ettepanekul usaldusasutuseks teadusasutuse, kus on nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajaid.
(2) Vabariigi Valitsus määrab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul usaldusasutuseks teadusasutuse, kus on nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajaid.
### 5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE
##### § 27. Perekonnaseaduse muutmine
(85) Perekonnaseaduses (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336; 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 22, 148) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvid 5, 31, 46, 47, 48 ja 85, § 91 lõige 5, § 107
<sup>1</sup>
lõike 2 punkt 5, §-d 122 ja 140 ning 4. osa 14. peatüki 6. jagu tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahv 107 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«
§ 107. Perekonnaseisuakt
Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ning abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist.»;
3) paragrahvi 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Maavalitsused koostavad sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutusakte, muudavad, parandavad ja tühistavad neid akte, taastavad kaduma läinud perekonnaseisuakte, hoiavad aktiraamatuid, annavad välja tunnistusi, perekonnaseisuakti ärakirju ja tõendeid.»;
4) paragrahvi 114 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Leidlapse sünniakti kannet vanemate kohta ei tehta.»;
5) paragrahvi 112
<sup>1</sup>
lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Abiellumisavalduses, abielulahutuse avalduses, perekonnaseisuakti kannete muutmise või parandamise avalduses, perekonnaseisuakti taastamise või tühistamise avalduses, korduva perekonnaseisutunnistuse või perekonnaseisuakti kantud andmete kohta tõendi väljaandmise avalduses, lapse isast põlvnemise kindlakstegemise avalduses, perekonnaseisu tõendi väljaandmise avalduses ja abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi väljaandmise avalduses esitatavate andmete loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.»
##### § 28. Keeleseaduse muutmine
(86) Keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375; 93, 565; 2002, 9, 47; 53, 337; 63, 387; 90, 521; 2003, 82, 551) § 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(87) «
§ 20. Isikunime kirjutamine
(88) Isikunime kirjutamisel lähtutakse nimeseaduses sätestatust.»
##### § 29. Rahvastikuregistri seaduse muutmine
(89) Rahvastikuregistri seaduses (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22; 2004, 22, 148; 30, 208) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) regionaalministri käskkiri isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise kohta või eestkosteasutuse otsus lapsele perekonnanime andmise kohta;».
##### § 30. Riigilõivuseaduse muutmine
(90) Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 2, 7; 76, 526; 75, 521) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«
§ 72. Uue isikunime andmise otsustamine
Regionaalministri käskkirjaga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.»;
2) paragrahvi 216
<sup>1</sup>
täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Regionaalministri käskkirjaga uue eesnime andmise otsustamine, kui nime soovitakse muuta eesnime kooskõlla viimiseks nimeseaduse § 7 lõigetes 2 ja 3 eesnimede kohta sätestatud nõuetega, on kuni 2006. aasta 30. märtsini riigilõivuvaba.»
##### § 27–30.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
##### § 31. Kasutusel oleva isikunime kehtivus
@@ -460,5 +428,5 @@
##### § 32. Seaduse jõustumine
(93) Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 31. märtsil.
(1) Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 31. märtsil.
2005-03-30
NS
original version
Text at this date