Keskkonnatasude seadus

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud saastetasu maksmise kohustus asendatakse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega saasteainete või jäätmeliikide puhul, mille kogust vähendatakse kavandatud keskkonnakaitsemeetmetega vähemalt 15 protsenti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamise korral võib kõikide suublasse juhitavas vees sisalduvate veeloaga normeeritud saasteainete eest saastetasu maksmise kohustuse asendada kuni 50 protsendi ulatuses keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.

(3) Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping (edaspidi leping).

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete kogused, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaal ja jäätmete ohtlikkus peavad olema vähendatud ning nõuetekohane prügila rajatud hiljemalt lepingus märgitud tähtpäevaks.

(5) Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada saastetasu maksja omal kulul rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete maksumust.

(6) Kui saastetasu asendamise lepingus määratud saastetasu asendamise summa on suurem kui lepingu kehtivuse ajal reaalselt asendatud saastetasu summa, vähendatakse järgmiste kvartalite saastetasu asendamata summa võrra, kuid saastetasu asendamise periood ei või ületada kolme aastat.

(7) Lepingu alusel asendatakse saastetasu alates lepingu sõlmimise kvartali esimesest päevast. Asendatavaks investeeringuks loetakse lepingu jõustumisest alates tehtud investeeringuid.

§ 49. Saastetasu asendamise taotlus

(1) Saastetasu asendamiseks esitab saastetasu maksja valdkonna eest vastutavale ministrile enne projekti alustamist taotluse lepingu sõlmimiseks. Taotlusele lisatakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ja sellest tulenev saastetasu prognoos.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt:

1) taotluse esitaja nime ja tema registri- või isikukoodi;

2) saastetasu asendamise ulatust;

3) ülevaadet kavandatavate keskkonnakaitsemeetmete ja nende maksumuse kohta;

4) andmeid saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete kõrvaldamise kavandatava vähendamise kohta;

5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete kirjeldust ja eeldatavat tulemust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral;

6) prügila rajamise põhjendust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral.

(3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt peab sisaldama meetmete tehnilisi ja majanduslikke näitajaid, meetmete rakendamise ajakava toimingute ja kvartalite kaupa ning nende maksumust.

(4) Saastetasu prognoos koostatakse lepingu kehtivuse ajaks, arvestades keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eeldatavat mõju.

§ 50. Taotluse menetlemine

(1) Kui saastetasu asendamise taotlus ei ole nõuetekohane või keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud tingimustele, antakse taotlejale tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks.

(2) Taotluse menetlemisel hinnatakse:

1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti eeldatavate tulemuste vastavust käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

2) keskkonnakaitsemeetmete projekti keskkonnakaitsealast põhjendatust;

3) projekti teostatavust, tehnilist korrektsust ja vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele;

4) projekti majanduslikku põhjendatust;

5) esitatud andmete õigsust;

6) tähtaegade reaalsust;

7) täiendavate probleemide ja riskide olemasolu;

8) projekti täitmise ajakava ja eelarve kontrollitavust ning toimingute nimekirja konkreetsust ja kontrollitavust;

9) saastetasu prognoosi õigsust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kaasata eksperte. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel.

(4) Saastetasu asendamisest keeldutakse, kui:

1) keskkonnakaitsemeetmete projekti eeldatavad tulemused ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

2) keskkonnakaitsemeetmete projekt ei ole keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud;

3) projekt ei ole teostatav, tehniliselt korrektne või ei vasta parima võimaliku tehnika nõuetele;

4) projekt ei ole majanduslikult põhjendatud;

5) tähtajad ei ole reaalsed;

6) projektiga võivad kaasneda täiendavad keskkonna- või majandusriskid, mida saastetasu maksja ei ole taotluses hinnanud või käsitlenud;

7) projekti täitmise ajakava või eelarve ei ole kontrollitav;

8) projekti tulemus ei ole järjepidev.

(5) Taotluse rahuldamisest või taotluse rahuldamata jätmisest teatab haldusorgan taotluse esitajale kirjalikult 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg pikeneb eksperdihinnangute saamiseks vajaliku aja võrra.

§ 51. Saastetasu asendamise leping

(1) Saastetasu asendamise lepinguga määratakse:

1) saastetasu asendamise algus;

2) saastetasu asendamise kestus;

3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisega saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete vähendamise kavandatav kogus;

4) saastetasu asendamise ulatus saasteainete, jäätmete või nende gruppide kaupa;

5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete eeldatav tulemus käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral;

6) prügila rajamise nõuded käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral;

7) aruannete esitamise tähtajad ja viisid;

8) lepingu täitmise kontrollimise korraldus;

9) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tähtajad ja rahastamise kava kvartalite kaupa.

§ 52. Saastetasu asendamise korraldus

(1) Saastetasu maksja esitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande ning tehtud kulutusi tõendavad dokumendid Keskkonnaametile posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või andes selle üle Keskkonnaametis aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

(2) Keskkonnaamet teeb otsuse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamise kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates.

(2) Kui Keskkonnaamet kinnitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande, esitab saastetasu maksja Keskkonnaametile aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist kinnitatud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande põhjal.

(2) Kui käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt asendatakse osa saastetasust pärast lepingu lõppemist, esitab saastetasu maksja käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist käesoleva seaduse § 55 punktis 2 nimetatud teatise järgi.

(3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamisest võib keelduda, kui:

1) ei ole järgitud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakava;

2) investeeringuid ei ole tehtud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakavas ettenähtud ulatuses.

(3) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või kui saastetasu maksja ei ole kvartaliaruannet tähtpäevaks esitanud, esitab saastetasu maksja aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles ei ole arvestatud saastetasu asendamist, ning kannab samal kuupäeval Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole üle deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva summa.

(4) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või ei ole talle kvartaliaruannet tähtajaks esitatud, teeb Keskkonnaamet saastetasu maksjale kirjaliku hoiatuse, milles määrab lepingu täitmises tekkinud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kolm kuud. Kui puudusi määratud tähtajaks ei kõrvaldata, teatab Keskkonnaamet sellest 15 tööpäeva jooksul valdkonna eest vastutavale ministrile ning teeb ettepaneku leping lõpetada.

(4) Kui saastetasu maksja on kõrvaldanud lepingu täitmises esinenud puudused, on tal õigus esitada käsitletava kvartali kohta uus keskkonnatasu deklaratsioon, milles on arvesse võetud saastetasu asendamine.

(5) Saastetasu maksja on kohustatud võimaldama Keskkonnaametil tutvuda lepinguga seotud originaaldokumentidega, tagama talle juurdepääsu keskkonnakaitsemeetmete rakendamise paika ning lubama tal teha seal lepingu täitmise kontrollimiseks vajalikke mõõtmisi ja võtta proove.

§ 53. Saastetasu asendamise lepingu täitmise lõpparuanne

(1) Lepingu täitmise lõpparuanne peab sisaldama:

1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eesmärgi, ajakava täitmise ja saavutatud tulemuste kokkuvõtlikku ülevaadet;

2) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel tehtud tööde vastuvõtuakte;

3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamiseks tehtud kulutusi tõendavaid dokumente;

4) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamist või muude käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist tõendavaid dokumente.

(2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata eksperte lepingu täitmise lõpparuande ja saavutatud tulemuste hindamiseks. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel.

§ 54. Saastetasu asendamise lepingu lõpetamine

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada saastetasu maksja taotluse alusel või lõpparuande kinnitamata jätmise korral. Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada Keskkonnaameti ettepanekul, kui:

1) saastetasu maksja ei esita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet;

2) Keskkonnaamet jätab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamata ja saastetasu maksja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks;

3) saastetasu maksja on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi;

4) saastetasu maksja ei esita lepingu täitmise lõpparuannet.

(2) Lepingu ühepoolse lõpetamise korral tuleb saastetasu maksjal kogu lepinguga asendatud saastetasu maksta kolme kuu jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab Keskkonnaamet saastetasu maksjale tasumisele kuuluva saastetasu kohta keskkonnatasu teate 15 tööpäeva jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates.

§ 55. Saastetasu asendamise lepingu lõppemine

(1) Leping loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:

1) saavutatud on saasteainete või jäätmete koguste vähendamine või muude nõuete täitmine käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ulatuses;

2) saastetasu maksja on esitanud valdkonna eest vastutavale ministrile lepingu täitmise lõpparuande ning valdkonna eest vastutav minister on lõpparuande heaks kiitnud, väljastades saastetasu maksjale ja Keskkonnaametile vastavasisulise teatise, milles märgitakse ka käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt lepingu kehtivuse ajal asendamata jäänud saastetasu summa, saasteainete või jäätmeliigid, mille saastetasu kuulub asendamisele, ning periood, mille jooksul eelnimetatud summat saab asendada;

3) Keskkonnaamet on andnud saastetasu maksjale keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tulemusena kujunenud keskkonnatingimustele vastava uue keskkonnaloa.

8. peatükk KESKKONNATASUDEST LAEKUVA RAHA JAOTUS JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNA TOETAMINE

§ 55¹. Laekunud keskkonnatasude jaotumine riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel

(1) Maavara kaevandamisõiguse tasust kantakse:

1) 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavara kaevandatakse avalikus veekogus, majandusvööndis või kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamata muus veekogus;

2) dolokivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,208 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,214 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,220 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,227 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,234 eurot;

3) madalamargilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,295 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,304 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,313 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,322 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,332 eurot;

4) kõrgemargilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,525 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,541 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,557 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,574 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,591 eurot;

5) tehnoloogilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,835 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,860 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,886 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,913 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,940 eurot;

6) viimistlusdolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,638 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,657 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,677 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,697 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,718 eurot;

7) kruusa täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,486 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,501 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,516 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,531 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,547 eurot;

8) ehituskruusa ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,798 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,852 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,908 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,965 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 2,024 eurot;

9) liiva täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,284 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,293 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,302 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,311 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,320 eurot;

10) ehitusliiva ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,150 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,185 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,221 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,258 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,296 eurot;

11) tehnoloogilise liiva ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,466 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,510 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,555 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,602 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,650 eurot;

12) lubjakivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,225 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,232 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,239 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,246 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,253 eurot;

13) madalamargilise lubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,325 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,335 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,345 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,355 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,366 eurot;

14) kõrgemargilise lubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,525 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,541 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,557 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,574 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,591 eurot;

15) tehnoloogilise ja tsemendilubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,538 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,554 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,571 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,588 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,606 eurot;

16) viimistluslubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,693 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,714 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,735 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,757 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,780 eurot;

17) keraamikasavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,543 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,559 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,576 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,593 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,611 eurot;

18) keramsiidisavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,559 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,576 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,593 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,611 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,629 eurot;

19) raskelt sulava savi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,013 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,043 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,074 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,106 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,139 eurot;

20) tsemendisavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,551 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,568 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,585 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,603 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,621 eurot;

21) aluskorra ehituskivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,425 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,438 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,451 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,465 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,479 eurot;

22) vähelagunenud turba ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,215 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,251 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,289 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,328 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,368 eurot;

23) 0,29 eurot ühe kaevandatud hästilagunenud turba tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse;

24) fosforiidi ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,513 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,528 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,544 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,560 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,577 eurot;

25) 0,275 eurot ühe kaevandatud põlevkivi tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse;

26) 100 protsenti kaevise või katendi tekkimise või maavarana arvele võtmata setendi, kivimi, vedeliku või gaasi lasundi või selle osa looduslikust seisundist eemaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui tasutakse maavaraga võrdväärseks määratud kaevise või katendi või muu ainese kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 9 või § 30 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

(1) Kui aruandekvartalis kehtiv põlevkivi kaevandamisõiguse tasu on võrdne 0,37 euroga tonni kohta või sellest suurem, kohaldatakse selle aruandekvartali eest arvestatud põlevkivi kaevandamisõiguse tasu jaotamisel riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel järgmiseid nõudeid:

1) põlevkivi kaevandamisõiguse tasust kantakse 0,24 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, 0,08 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi termilise töötlemise, sealhulgas vedelkütuse või elektrienergia tootmine, käitise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ja 0,05 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi mäeeraldiste asukoha kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetesse, jaotades selle kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kohaliku omavalitsuse üksuse mäeeraldistega kattuva pindalaühiku arvestusliku väärtuse järgi;

2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tasu eraldamiseks mäeeraldise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele jagatakse 0,05 eurot kaevandatud põlevkivi tonni eest mäeeraldisega kattuvate arvestuslike pindalaühikute väärtuste kogusummaga ja korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse mäeeraldistega kattuva arvestusliku pindalaühiku väärtusega;

3) mäeeraldiste ja kohaliku omavalitsuse üksuste pindala arvestatakse kaevandamise aasta 1. jaanuari seisuga.

(1) Mäeeraldistega kattuva arvestusliku pindalaühiku väärtuse arvutamiseks korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate põlevkivi mäeeraldiste pindala osakaal kohaliku omavalitsuse üksuse kogupindalast kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate põlevkivi mäeeraldiste pindalaga.

(3) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse 100 protsenti riigieelarvesse, kui vett võetakse erikasutuse korras piiriveekogust.

(4) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse vee erikasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 1000 kuupmeetri vee kohta:

1) Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatest veekogudest võetud vee eest – 19,17 eurot;

2) Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatest veekogudest võetud jahutusvee eest – 3,83 eurot;

3) muudest veekogudest võetud vee eest – 14,76 eurot;

4) muudest veekogudest võetud jahutusvee eest – 0,81 eurot;

5) kvaternaari põhjaveekihist võetud vee eest – 31,51 eurot;

6) devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini võetud vee eest – 42,34 eurot;

7) ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist võetud vee eest – 43,19 eurot;

8) kambriumi-vendi põhjaveekihist võetud vee eest – 47,74 eurot;

9) kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee tehnoloogiliseks otstarbeks, välja arvatud toiduainete valmistamiseks, kasutatava vee eest – 85,04 eurot;

10) joogiks kasutatava mineraalvee eest – 734,50 eurot;

11) ravivannimineraalvee eest – 115,04 eurot.

(5) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 1000 kuupmeetri vee kohta:

1) karjääridest väljapumbatava vee eest – 3,82 eurot;

2) kaevandustest väljapumbatava vee eest – 10,65 eurot.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud vee erikasutusõiguse tasu jaotub kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmiselt:

1) 15 protsenti Tallinna linnale;

2) 18,75 protsenti Anija vallale;

3) 18,75 protsenti Rae vallale;

4) 37,5 protsenti Kose vallale;

5) 5 protsenti Järva vallale;

6) 5 protsenti Paide linnale.

(6) Põlevkivi lend- ja koldetuha tonni kõrvaldamise saastetasust kantakse 0,08 eurot ühe kõrvaldatud tonni eest kõrvaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse.

(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatule kantakse riigieelarvesse:

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–25 ning lõigetes 4, 5 ja 6¹ nimetatud tasu ületav osa;

2) kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu;

3) saastetasu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud tasu.

(8) Keskkonnatasu andmete muutmise korral tehakse ümberarvestus tagasiulatuvalt ning kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatavat keskkonnatasu korrigeeritakse ülekandmata või rohkem ülekantud eraldiste summaga.

§ 55². Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse

(1) Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub.

(2) Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 55⁴ sätestatud kalandusettevõtja hüvitiste maksmiseks vajamineva summa, kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, mis asub meretuulepargi mõjualas.

(3) Meretuulepargi mõjuala ulatust arvestatakse tuulepargi lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi rannajoone piirini.

(4) Kui meretuulepargi mõjualas on mitu kohaliku omavalitsuse üksust, jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta arvutatud kauguspunktide osakaalule.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kauguspunktide arvutamisel võetakse arvesse tuuleelektrijaamad, mille lühim kaugus iga mõjualas asuva kohaliku omavalitsuse üksuse rannajoonest ei ole rohkem kui 20 kilomeetrit. Kauguspunkti arvutamisel lahutatakse 20 kilomeetrist tuuleelektrijaama kaugus lähimast vastava omavalitsusüksuse rannajoone punktist. Tuuleelektrijaamade kohta arvutatud kauguspunktid summeeritakse iga mõjualas asuva kohaliku omavalitsuse üksuse kaupa ja leitakse iga omavalitsusüksuse kauguspunktide osakaal kauguspunktide kogusummast.

§ 55³. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele füüsilistele isikutele

(1) Käesoleva seaduse § 55² lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele eluruumi kohta võrdselt tasu (edaspidi elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu), kui eluruum vastab taotlemise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuaril järgmistele tingimustele:

1) eluruum on füüsilise isiku omand ja

2) eluruum on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht.

(2) Maismaa tuulepargi mõjuala käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini.

(2) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ei maksta käesoleva seaduse § 21⁵ lõike 1 alusel laekunud tasust, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on otsustanud teisiti.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatud juhul elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksta füüsilisele isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 9 sätestatud nõuetele.

(3) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus ühe tuulepargi mõjualas asuva eluruumi kohta on kalendriaasta vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab veebilehel teabe elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kohta.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väljamakstav elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasude kogusumma aasta kohta jääb alla 50 protsendi kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, jääb väljamakstud summat ületav osa laekunud tasust kohaliku omavalitsuse üksusele.

(7) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saamiseks esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eluruumi omanik või tema kirjalikult volitatud isik eelmise kalendriaasta kohta kirjaliku taotluse hiljemalt 1. märtsiks kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub.

(8) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas.

(9) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saamise õigus on isikul, kes oli vastava eluruumi omanik eelmise kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.

(10) Kui eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, esitavad omanikud taotlused eraldiseisvalt ning kohaliku omavalitsuse üksus maksab nõuetekohase taotluse esitanud kaas- või ühisomanikele elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu võrdsetes osades eluruumi kohta arvestatud tasust.

(11) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega.

(12) Kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu enda territooriumil paikneva tuulepargi kohta ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava eluruumi eest.

§ 55⁴. Kalandusettevõtja hüvitis

(1) Kalandusettevõtjal on tõendatud juhul meres paikneva tuuleelektrijaama mõjualas tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemisel õigus saada hüvitist riigile laekunud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvelt.

(2) Kalandusettevõtja esitab käesoleva seaduse §-s 21⁶ nimetatud isikule või asutusele (edaspidi kalandusettevõtja hüvitise menetleja) kirjaliku avalduse hüvitise saamiseks kalendriaasta eest sellele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks.

(3) Tuuleelektrijaama kohta ei saa hüvitist taotleda samale kutselise kalapüügi loale kantud kalur ja kalapüügiloa omanik korraga. Sellisel juhul tagastatakse kaluri esitatud taotlus läbi vaatamata.

(4) Kalandusettevõtja hüvitise menetleja arvestab 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud määruse alusel kalandusettevõtjale hüvitise suuruse.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa ületab kümmet protsenti käesoleva seaduse § 21⁴ lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, vähendatakse antud tuulepargi mõjualas hüvitist saavate kõigi kalandusettevõtjate hüvitise suurust proportsionaalselt.

(6) Kalandusettevõtja hüvitise menetleja maksab kalandusettevõtjale hüvitise taotluse esitamise aasta 1. septembriks.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on väiksem kui kümme protsenti käesoleva seaduse § 21⁴ lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, kalandusettevõtja hüvitist ei taotletud või ühtegi taotlust ei rahuldatud, makstakse tasu vastavalt ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu makstakse tagasi kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 või selle alusel määratud tähtajast arvates.

(7) Kalandusettevõtja hüvitise arvutamise põhimõtted, hüvitise taotlemise ja maksmise korra, sealhulgas kalasaagi vähenemise tõendamise ja tõendatuks lugemise korra, kehtestab

määrusega.

§ 56. Keskkonnakaitse valdkonna toetamine

(1) Kliimaministeerium korraldab käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel keskkonnakaitse valdkonna toetusprogrammi (edaspidi keskkonnaprogramm) elluviimist talle selleks otstarbeks riigieelarvest eraldatud vahenditest riigi sihtasutuse kaudu, mille asutajaõiguste teostajaks on Kliimaministeerium (edaspidi sihtasutus). Keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldab Kliimaministeerium aastas summa, mille suurus vastab vähemalt riigieelarve koostamisele eelnenud aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.

(1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud summale eraldab Kliimaministeerium keskkonnaprogrammi elluviimiseks Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamise ja nendega toimetuleku toetamise eesmärgil aastas summa, mille suurus vastab vähemalt 0,35 eurole riigieelarve koostamisele eelnenud aastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud tonni kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutus korraldab keskkonnaprogrammi vahendite kasutamist keskkonnakaitse valdkondade rahastamise või keskkonnaprojektide elluviimise kaudu vastavalt Kliimaministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingule, mille sõlmimisele kohaldatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõikes 2 sätestatut.

(3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Kliimaministeerium.

(4) Kliimaministeeriumi tegevuse üle toimub järelevalve seadusega sätestatud korras.

(5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kliimaministeerium.

(6) Keskkonnaprogrammist rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimekirja ja valdkondade vahel raha jagunemise proportsioonid kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 56¹. Keskkonnatasudest laekunud vahendite haldamine

§ 57. Täiendav keskkonnatasu

(1) Täiendavalt käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule loetakse käesoleva peatüki tähenduses keskkonnatasuks pakendiaktsiisi seaduse alusel riigieelarvesse laekuvast rahast 50 protsenti, keskkonnale tekitatud kahju hüvitis ning eripüügil uuringute ja õppepraktika läbiviimise ning veekogude ökosüsteemi parandamise eesmärgil püütud kala müügist saadud raha. Täiendavaks keskkonnatasuks ei loeta eripüügil uuringute eesmärgil püütud kala müügist saadud raha juhul, kui traalpüügiks kasutatakse kutselise kalapüügi laeva ja kutselise kalapüügi vahendeid. Eripüügiloale tehakse vastav märge.

§ 57¹. Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist riigieelarvesse kantavast summast raha eraldamine

§ 57². Süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks ning metsa kaitseks ja säästvaks majandamiseks vajaliku tegevuse toetamine

(1) Maakasutussektoris talletatud süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks ning metsaseaduse alusel metsa kaitseks ja säästvaks majandamiseks vajalikku tegevust rahastatakse Kliimaministeeriumi eelarvest vähemalt ulatuses, mis vastab riigieelarve koostamisele eelnenud aastal raadamisõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.

§ 58. Sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimetamine

§ 59. Keskkonnakaitse valdkondade rahastamine ja taotluste hindamine

(1) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud taotluste hindamise korraldab Kliimaministeerium. Kliimaministeerium võib keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud taotluste hindamise korraldamise käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 nimetatud halduslepinguga osaliselt või täielikult üle anda § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutusele.

(1) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutus teeb hindamistulemustele tuginedes taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning teeb järelevalvet toetuse kasutamise tingimuste täitmise üle.

(2) Seadustest ja määrustest ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega seotud projektitaotluste rahastamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutava ministri otsuste alusel rahastamist korraldab ja lepingute täitmist kontrollib sihtasutus.

(3) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja lõikega 2 seotud projektitaotlused peavad vastama järgmistele üldistele alustele:

1) projekti positiivse keskkonnamõju ulatuslikkus;

3) projekti kooskõla keskkonnaalaste ja keskkonnakaitsega seotud tegevus- ja arengukavadega.

(3) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1² sätestatud toetuse saamiseks peab projekt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule aitama kaasa § 56 lõikes 1² sätestatud eesmärkide saavutamisele.

(4) Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, korra ja kriteeriumid, toetatavad tegevused, otsuse tegemise, selle täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse korra kehtestab

määrusega. Taotluste hindamise kriteeriumide puhul lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust, arvestades valdkonna iseärasusi.

(5) Rahastamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatud alustele või lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele või kriteeriumidele.

(6) Toetus jäetakse välja maksmata või välja makstud toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse kasutamise tingimusi.

§ 59¹. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetus tuleb tagastada 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisest arvates. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(3) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetust tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutava toetuse summa.

(4) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus.

(5) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

§ 60. Muud eraldised loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks

(1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib Kliimaministeerium keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks sõlmida käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusega sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras halduslepinguid, et korraldada:

1) riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest tehtud muude sihtotstarbeliste eraldiste kasutamist;

2) vastavate riikidevaheliste ja rahvusvaheliste programmide finantseerimist;

3) valitsusteväliste organisatsioonide ja riigi vastavate koostööprojektide realiseerimist.

(2) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Kliimaministeerium.

(3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kliimaministeerium.

9. peatükk ARUANDLUS

§ 61. Aruandlus keskkonnatasude kohta

(1) Keskkonnatasude laekumise aruande esitab valdkonna eest vastutavale ministrile:

1) loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise ning jäätmete energiakasutuse ja kõrvaldamise korral Maksu- ja Tolliamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1¹ ja 2 sätestatud juhtudel;

1¹) kalapüügiõiguse tasu korral keskkonnaloa andja.

(2) Deklareeritud keskkonnatasude statistika pannakse avalikult kasutatavasse teabevõrku.

§ 62. Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldava sihtasutuse aruandlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutuse aruandlust ja auditeerimist korraldab sihtasutuse nõukogu vastavalt sihtasutuste seadusele ja raamatupidamise seadusele.

(2) Keskkonnakasutusest laekunud raha kasutamise aruande esitab keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus valdkonna eest vastutava ministri ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud korras.

10. peatükk VAIDLUSTE KOHTUEELNE LAHENDAMINE

§ 63. Vaide esitamine keskkonnatasude määramise kohta

(3) Keskkonnatasu määramise kohta võib esitada vaide valdkonna eest vastutavale ministrile, kes lahendab selle 30 tööpäeva jooksul vaide laekumise päevast arvates.

(3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määramisele.

(4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata vaidluste lahendamisele eksperte ning nõuda kontrollproovide võtmist ja nende analüüsimist.

(5) Ekspertide kaasamise ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud katab vaide esitaja. Kui vaie rahuldatakse, kannab kulud haldusorgan.

(6) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus pikendada vaide lahendamise tähtpäeva:

1) eksperdihinnangute saamiseks ning kontrollproovide võtmiseks ja analüüsimiseks vajamineva aja võrra;

2) muul olulisel põhjusel 30 tööpäeva võrra.

§ 63¹. Vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti ning toimingu peale

(1) Vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale esitatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

11. peatükk LÕPPSÄTTED

§ 64.

–

§ 68.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 68¹. Seaduse rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 16 punkti 6 ja § 19 lõike 1 punkti 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2008. aasta 19. juunil, kohaldatakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist.

(2) Maapõueseaduse alusel väljastatud maa-ainese kaevandamise loa alusel riigile kuuluva kivimi või setendi kaevandamise eest tuleb tasuda kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Maa-ainese kaevandamise loa alusel kaevandatava kivimi või setendi kaevandamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse § 9 lõike 10 alusel.

(3) Aruandeperioodile, mis algas enne 2011. aasta 1. aprilli, ja selle kohta koostatud aruandele kohaldatakse käesoleva seaduse 5.–10. peatüki sätteid enne 2011. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsioonis.

(4) Käesoleva seaduse § 11 lõike 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2012. aasta 2. mail, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2011. aasta 30. detsembrist käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel 2012. aastaks kehtestatud kutselise kalapüügiõiguse tasu määradele.

(5) Käesoleva seaduse § 11 lõike 5 redaktsioonile, mis on vastu võetud 2012. aasta 2. mail, eelnenud redaktsiooni alusel 2012. aastaks arvestatud kalapüügiõiguse tasu makstakse enammakstud osas tagasi käesoleva seaduse § 44 punkti 1 alusel ja 6. peatükis ettenähtud korras.

(6) Aruandeperioodile, mis algas enne 2013. aasta 1. jaanuari, ja selle kohta koostatud aruandele kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 sätteid enne 2013. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis.

(7) Käesoleva seaduse § 9 lõiget 5¹ kohaldatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

(8) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 2 rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt alates 2017. aasta 1. jaanuarist.

(9) Enne 2025. aasta 1. septembrit kehtinud käesoleva seaduse § 56 lõike 1¹ alusel nimetatud Riigikogu liikmete volitused § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse nõukogu liikmetena lõpevad 2025. aasta 31. augustil.

§ 68². Energeetiliste maavaradega seotud sätete rakendamine

(1) Käesoleva seaduse §-e 2, 3, 4, 9 ja 9¹ rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. juulist.

(2) Käesoleva seaduse paragrahvi 19 rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt 2016. aasta 1. jaanuarist.

(3) Käesoleva seaduse § 9¹ lõikest 2 tulenevalt muudetakse käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu määra hiljemalt ühe kuu jooksul käesoleva lõike jõustumisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt muudetud energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu määra kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. juulist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 kohaldamisel tekkinud keskkonnatasu enammakse tagastatakse käesoleva seaduse § 43¹ lõikes 2 ja maksukorralduse seaduse §-s 89 sätestatud korras.

(6) Keskkonnaamet tagab käesoleva paragrahvi lõigetest 2 ja 4 tulenevalt välisõhu saastetasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagasiulatuva muutmise eeltäidetud deklaratsioonide kättesaadavuse 2016. aasta 1. augustiks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetest 2 ja 4 tulenevalt suuremas summas tasutud välisõhu saastetasult ja maavara kaevandamisõiguse tasult ei arvestata intressi perioodi eest tasu maksmisest kuni tagastamiseni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud koefitsientide kaotamise ja lõikes 4 viidatud kaevandamisõiguse tasu määrade ja kaevandamisõiguse tasu arvestamise aluste tagasiulatuvast rakendamisest tulenevalt ei vähendata 2017. aasta 1. jaanuarini kehtivas ulatuses käesoleva seaduse § 13 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kantud maavara kaevandamisõiguse tasu ega 2016. aasta 1. juulini käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel sihtasutusele eraldatud välisõhu saastetasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu.

§ 68³. Seaduse rakendamine põlevkivi lend- ja koldetuhale 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

(1) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 3 põlevkivi lend- ja koldetuhale sätestatud tasumäär on 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1,31 eurot.

§ 68⁴. Põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete taaskasutamise analüüs

(1) Keskkonnaministeerium analüüsib koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga 2020. aasta 15. oktoobriks käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud jäätmete taaskasutamise võimalustest ja keskkonnamõjust lähtuvalt vajadust täiendavalt mõjutada nende jäätmete käitlust jäätmete kõrvaldamise saastetasumäära abil ja esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete saastetasumäärade kohta pakutakse alates 2021. aastast rakendamiseks välja uus saastetasu rakendamise põhimõte, kui see osutub analüüsist tulenevalt vajalikuks.

§ 68⁵. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendamine

(1) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendatakse tuulepargi valdajale, kes alustab tuulepargiga seonduvat ehitustegevust või elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, käesolevas seaduses sätestatud mahus.

(2) Tuuleelektrijaama valdaja, kes on esitanud tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise enne käesoleva paragrahvi jõustumist, kuid alustab elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, maksab käesoleva paragrahvi jõustumisest kuni elektrienergia toomise alustamiseni tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, arvestades käesoleva seaduse §-s 21⁵ sätestatut.

(3) 2026. aastal elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu taotlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 55³ lõiget 1 kuni käesoleva lõike jõustumiseni kehtinud sõnastuses.

(4) Kuni 2026. aasta 30. juunini loetakse käesoleva seaduse § 21⁵ lõike 1 kohaldamisel tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks kasutusloa andmise päev ning lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata.

(5) Kui tuuleelektrijaam on käesoleva seaduse § 21⁵ lõike 3 tähenduses võrguga sünkroniseeritud enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuupäeva, kuid sellele ei ole selleks kuupäevaks antud kasutusluba, loetakse selle tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks 2026. aasta 1. juuli.

§ 68⁶. Raadamisõiguse tasuga seotud sätete rakendamine

(1) Raadamisõiguse tasu maksmise kohustust rakendatakse alates 2024. aasta 1. juulist esitatud metsateatistele.

§ 68⁷. Kutselise kalapüügiõiguse tasuga seotud sätete rakendamine

(1) 2024. aasta kohta tasutakse kutselise kalapüügiõiguse tasu enne 2024. aasta 1. juulit kehtinud määras.

§ 68⁸. Saastetasumäärade erandid varasemalt kehtinud nõuete kohaselt vormistatud keskkonnalubade alusel saasteainete välisõhku väljutamisel

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1¹ ja 3 nimetatud keskkonnaloa puhul, mis ei ole antud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt, rakendatakse:

1) osakestele – käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 4 sätestatud saastetasumäära;

2) keskkonnaloas rühmana esitatud summaarsetele mittemetaansetele lenduvatele orgaanilistele ühenditele (NMVOC) ning käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetamata lenduvatele orgaanilistele ühenditele ja rühmadele, välja arvatud metaan – käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 6 sätestatud saastetasumäära.

§ 68⁹. Raadamisõiguse tasu järelhindamine

(1) Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks raadamisõiguse tasu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

§ 68¹⁰. Saastetasu järelhindamine

(1) Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2028. aasta 1. detsembriks 2024. aasta 1. juulil jõustunud saastetasu määrade eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

§ 68¹¹. Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste toetusmeetme rakendamine

(1) 2025. aastaks käesoleva seaduse § 56 lõikes 1² sätestatud eesmärgil eraldatava summa arvutamisel võetakse aluseks 2023. aasta teisel poolaastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud kogus tonnides.

§ 69. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.