Reform history

(4) Eesti Rahvusringhäälingule kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd Eesti Rahvusringhäälingu seadus ei sätesta teisiti. Teistele ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevatele isikutele, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud, kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse § 15. Elektroonilise side ettevõtjale, kes taasedastab meediateenust, kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 51, 52, 55 ja 56.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaldamisel võib teha televisiooniteenuse osutamise tegevusloa tingimustes ja kõrvaltingimustes erandi valdavalt muusika-, spordi-, filmi- või muu teemaprogrammi edastamiseks luba omava televisiooniteenuse osutaja põhjendatud taotluse alusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude kohaldamisel võib teha üleriigilise raadioteenuse osutamise tegevusloa tingimustes ja kõrvaltingimustes erandi muusikaprogrammi edastamiseks luba omava meediateenuse osutaja põhjendatud taotluse alusel.

(6) Teleprogrammidele, mis edastavad vaid telereklaami ja otsepakkumist või üksnes enesetutvustust, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid.

(10) Televisiooniteenuse osutaja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud nõuete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.

(1) Meediateenuse osutajal on õigus seadusest ning televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa tingimustest ja kõrvaltingimustest kinni pidades vabalt otsustada oma saate ja programmi või programmikataloogi sisu ja paigutuse üle.

5) viite Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmetele.

2) veebilehel selle olemasolu korral – nime ja postiaadressi, elektroniposti aadressi, vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed ning viite Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmetele.

(7) Tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mis võib oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tehakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadavaks üksnes viisil, mis ei ole alaealisele tavaolukorras kättesaadav.

(2) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal.

(1) Äriteade on heli või pildiga esitatav teave, mis on mõeldud majandustegevusega tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade või teenuste otseseks või kaudseks tutvustamiseks, enesetutvustuseks või maine edendamiseks ja mis kaasneb saatega või on sellesse lisatud tasu või muu samalaadse hüvitise eest.

(2) Varjatud äriteate edastamine on keelatud.

(8) Käesoleva seaduse nõudeid kohaldatakse teleprogrammidele, mis edastavad vaid telereklaami ja otsepakkumist või üksnes enesetutvustust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus edastatava teleprogrammi olemusega.

(4) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada meediateenuse osutajalt teavet kehtivate sponsorlepingute kohta, et kontrollida edastatud sponsorteabe erinevust äriteate teistest vormidest.

1¹) ta on esitanud nõuetekohase tegevusloa taotluse;

1²) ta on esitanud andmed, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust teenuse osutamisel, välja arvatud televisiooni- ja raadioteenuse osutamisel ajutise tegevusloa alusel;

(1) Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud tegevusloa kõrvaltingimused ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks.

(1) Tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamiseks antakse, juhul kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel määratud tegevusloa kõrvaltingimused, kuni viieks aastaks välja järgmisi tegevuslubasid:

(1) Raadioteenuse osutamise tegevusluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud tegevusloa kõrvaltingimused ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks.

(1) Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja Tehnilise Järelevalve Amet on eelnevalt pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas.

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Tegevusloa taotluses märgitakse taotletava loa liik, programmi iseloomustus, andmed edastatava programmi levipiirkonna kohta ja muud andmed, mis on vajalikud, et kinnitada programmi pakkuja tegevuse vastavust tegevusloa tingimustele ja kõrvaltingimustele.

1¹) programmi nimi;

1²) programmi edastamise alustamise kuupäev;

(1) Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse ja raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmiseks kuulutab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks nii Kultuuriministeeriumi kui ka Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel.

(2) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse ja raadioteenuse osutamise tegevusloa eelseisvast konkursist Kultuuriministeeriumi vähemalt kaks kuud enne konkursi väljakuulutamist.

(3) Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse, tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse ja raadioteenuse osutamise tegevusloa kõrvaltingimustena võib selleks, et tagada teenuste mitmekesisus, kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude.

(4) Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse ja raadioteenuse osutamise tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamise vajaduse olemasolu otsustab kultuuriminister ning kehtestab sel juhul üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks.

(5) Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse ja raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva.

(6) Tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise, satelliittelevisiooni teenuse osutamise ja ajutise tegevusloa annab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloale võib määrata kõrvaltingimusi vastavalt kultuuriministri eelnevalt esitatud ettepanekule.

(7) Tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa ja ajutise tegevusloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(8) Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(1) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor moodustab tegevuslubade taotluste hindamiseks nõuandva komisjoni, millesse kuuluvad meediateenustega seotud asutuste ja juriidiliste isikute ning meediavaldkonna asjatundjate esindajad, sealhulgas Kultuuriministeeriumi esindaja. Komisjoni koosseisu ja töökorralduse kinnitab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor käskkirjaga.

(2) Parima pakkuja väljaselgitamisel hinnatakse pakkumise vastavust käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ning § 40 lõike 4 alusel kultuuriministri kehtestatud kõrvaltingimustele, lähtudes kõrvaltingimuste hindamise alustest.

(1) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub tegevusloa väljaandmisest, kui taotleja kavandatav tegevus ei vasta käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele või tegevusloa kõrvaltingimustele või taotleja ei osutunud valikmenetluses parimaks pakkujaks.

(2) Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa andmisest võib Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keelduda, kui sellise loa alusel edastatav teleprogramm rikuks oluliselt sihtriigis kehtivaid nõudeid, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas.

(1) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui tegevusloal märgitud isik:

3) ei ole edastanud tegevusloa tingimustele või kõrvaltingimustele vastavat programmi enam kui ühe kuu jooksul.

(2) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui tegevusloal märgitud isik:

1) ei täida tegevusloa tingimusi või kõrvaltingimusi;

2) on esitanud valeandmeid tegevusloa tingimuste või kõrvaltingimuste või käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise kohta;

(1) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa omaniku taotluse alusel peatada programmi edastamise tegevusloa kuni üheks kuuks, kui programmi tehnilisel edastamisel on ilmnenud olulisi takistavaid asjaolusid.

(1) Ettevõtja, kes soovib hakata osutama tellitavat audiovisuaalmeedia teenust, esitab Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse, mille andmed kantakse majandustegevuse registrisse majandustegevuse registri seaduses sätestatud korras.

5) viide Tehnilise Järelevalve Ametile kui riikliku järelevalve tegijale.

(5) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib teha registreeringu kustutamise otsuse juhul, kui majandustegevuse registrisse kantud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja rikub oma tegevuses korduvalt käesoleva seaduse nõudeid.

(2) Tehnilise Järelevalve Amet teeb liikmesriigist või konventsiooniga ühinenud riigist pärit teleprogrammi taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse järgmistel põhjustel:

2) Tehnilise Järelevalve Amet on kirjalikult teavitanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemisest teise riigi järelevalveasutust, televisiooniteenuse osutajat, teleprogrammi taasedastajat ja Euroopa Komisjoni;

(3) Tehnilise Järelevalve Amet loobub kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et Eesti tegevus käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

(4) Kui teleprogrammi taasedastamine, mis ei ole pärit liikmesriigist või konventsiooniga ühinenud riigist, rikub oluliselt ja korduvalt käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1–5 sätestatud nõudeid, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha teleprogrammi taasedastajale teleprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutus.

(5) Kui teisest riigist pärit raadioprogrammi taasedastaja rikub oluliselt ja korduvalt käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raadioprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutus.

(2) Tehnilise Järelevalve Amet võib teha Euroopa Liidu liikmesriigist pärit taasedastajale programmikataloogi pakkumise lõpetamise ettekirjutuse juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne ja kui programmikataloog takistab või ohustab vähemalt üht järgmist põhimõtet:

(3) Enne programmikataloogi pakkumise lõpetamise ettekirjutuse tegemist ja piiramata võimalusi kohtumenetluseks, peab Tehnilise Järelevalve Amet:

(4) Edasilükkamatutel asjaoludel, nagu avalikku julgeolekut selgelt ähvardava ohu korral, võib teha erandeid käesoleva paragrahvi lõike 3 tingimustest. Sel juhul teavitab Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust, näidates ära põhjused, miks Tehnilise Järelevalve Amet peab juhtumit edasilükkamatuks ja kiiret tegutsemist nõudvaks.

(5) Tehnilise Järelevalve Amet võib loobuda kavandatud või juba tehtud programmikataloogi pakkumise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et ettekirjutus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

(6) Euroopa Liitu mittekuuluvast riigist pärit programmikataloogi puhul võib Tehnilise Järelevalve Amet ühel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel teha programmikataloogi pakkuvale taasedastajale programmikataloogi pakkumise lõpetamise ettekirjutuse.

(1) Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma teavet käesoleva seaduse rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja võib anda teavet ka liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele nende soovi korral.

(2) Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et teabe avaldamine Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ei ole põhjendatud, teavitab ta Euroopa Komisjoni, et ei soovi teabe avaldamist, ning esitab sellekohased põhjendused.

(3) Kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eestis asuvat meediateenuse osutajat, teavitab Tehnilise Järelevalve Amet teabe avaldamisest ka meediateenuse osutajat.

(4) Kui mõni liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja televisiooniteenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoiduda kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab Tehnilise Järelevalve Amet ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemapoolselt rahuldav lahendus.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teabevahetuses Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ei ole leitud mõlemaid pooli rahuldavat lahendust, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad.

(6) Kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et need meetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ja Eesti hinnangud on asjakohased ning piisavalt põhjendatud, võib Tehnilise Järelevalve Amet erandkorras teha käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teleprogrammi taasedastajale teleprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.

(7) Kui mõni liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutus teavitab Tehnilise Järelevalve Ametit asjaolust, et Eestis asuv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või osaliselt ühes või mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeediateenuste osutamisele sätestatud nõudeid, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha vajaduse korral audiovisuaalmeediateenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. Tehnilise Järelevalve Amet teavitab liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutust kasutusele võetud meetmetest ja nende tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist.

(8) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teavitada Euroopa Komisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhtumist, kui Tehnilise Järelevalve Amet ei nõustu Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuselt saadud teabega.

(1) Käesoleva seaduse täitmise ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

2) kontrollida meediateenuse osutaja tegevusloa tingimuste ja kõrvaltingimuste täitmist;

(1) Riiklikku järelevalvet tegev ametiisik võib käesoleva seaduse ning televisiooni- ja raadioteenuse osutaja tegevusloa tingimuste või kõrvaltingimuste rikkumise korral teha meediateenuse osutajale ettekirjutuse, milles:

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 15 000 eurot, ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral kuni 30 000 eurot.

(1) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 ja §-des 28–31 sätestatud nõuete rikkumise eest –

(2) Käesoleva seaduse §-des 57 ja 58 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.

(1) Käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud nõuet rakendavad audiovisuaalmeedia teenuste osutajad järk-järgult pärast käesoleva seaduse jõustumist. Audiovisuaalmeedia teenuste osutajad esitavad teabe oma pakutavate teenuste kättesaadavaks tegemise kohta nägemis- ja kuulmispuudega inimestele esmakordselt 2011. aasta 15. novembriks Kultuuriministeeriumile ja seejärel alates 2013. aastast iga aasta 15. veebruariks Tehnilise Järelevalve Ametile.

(3) Kaabellevivõrgu ringhäälinguloa omajad teatavad Tehnilise Järelevalve Ametile kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist levipiirkonna, lähtudes käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetest. Kehtivad ringhäälinguload kaabellevivõrgus võrdsustatakse tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevuslubadega vastavalt levipiirkonna suurusele.

(4) Kohaliku ja regionaalse raadiovõrgu ringhäälinguloa omajad teatavad Tehnilise Järelevalve Ametile kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist levipiirkonna, lähtudes käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetest. Kehtivad ringhäälinguload kohalikus või regionaalses raadiovõrgus võrdsustatakse regionaalse või üleriigilise raadioteenuse osutamise tegevuslubadega vastavalt levipiirkonna suurusele.

(1) Kuni käesoleva seaduse §-de 47 ja 48 jõustumiseni esitavad Tehnilise Järelevalve Ametile teate need ettevõtjad, kes soovivad hakata osutama tellitavaid meediateenuseid, märkides andmed teenuse osutaja kohta, osutatava teenuse nimetuse ja liigi, teenuse kättesaadavuse vormi ja levipiirkonna ning programmikataloogi vastutava toimetaja nime.