Raudteeseadus

(6) Kui raudteeveoettevõtjad vahetavad omavahel raudteeveeremit, annavad nad teisele poolele vähemalt:

1) kogu raudteeveeremi käitamisohutusega seotud teabe;

2) teabe raudteeveeremi seisundi, varasema hoolduse ja hooldusraamatute osade kohta jälgitavuse eesmärgil;

3) teabe laadimistoimingute jälgitavuse ja saatelehtede kohta.

§ 40. Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem

(1) Avalikul raudteel tegutsev raudtee-ettevõtja kehtestab oma ettevõttes ohutusjuhtimise süsteemi ja tagab selle rakendamise. Ohutusjuhtimise süsteem dokumenteeritakse. Ohutusjuhtimise süsteemis näidatakse vastutuse jaotumine organisatsioonis.

(2) Ohutusjuhtimise süsteem peab tagama selle, et raudteel saavutatakse vähemalt ühised ohutuseesmärgid, raudteeinfrastruktuur on vastavuses koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud ohutusnõuetega ning et kohaldatakse ühiste ohutusmeetodite asjakohaseid osi ja asjakohaseid riigisiseseid eeskirju.

(3) Raudtee-ettevõtja arvestab ohutusjuhtimise süsteemi kehtestamisel ja rakendamisel oma tegevusliigi, tegevusulatuse, tegevuspiirkonna ja muude tingimustega, millega tagatakse raudtee-ettevõtja tegevusega seotud kõikide riskide juhtimine, arvestades sealhulgas hoolduse, käitamise, materjali tarne ja alltöövõtja kasutamisega seotud riske, lisaks asjakohaste riigisiseste või rahvusvaheliste regulatsioonide puudumise korral teiste poolte tegevusest tulenevaid riske, kui neid on võimalik ja mõistlik arvestada.

(4) Ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatakse kontrolli- ja järelevalvesüsteem, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja poolt tööle võetud vedurijuhtide vedurijuhiload ja sertifikaadid kehtivad, ning nähakse ette meetmete võtmine, kui tekib kahtlus vedurijuhi pädevuses.

(5) Ohutusjuhtimise süsteemis näidatakse, kuidas on raudteeohutust mõjutava juhtumi puhul tagatud koostöö raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja kõigi selles raudteevõrgustikus tegutsevate raudteeveoettevõtjate vahel ja koostöö päästeasutustega, et lihtsustada nende kiiret sekkumist, ja mis tahes muu poolega, kes võiks sel puhul kaasatud olla. Piiriülese raudteeinfrastruktuuri puhul peab koostöö raudteeinfrastruktuuriettevõtjate vahel lihtsustama mõlemal pool piiri asuvate päästeasutuste koordineerimist ja valmisolekut.

(6) Raudtee-ettevõtja esitab iga aasta 31. maiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta kohta ohutusaruande alljärgneva kohta:

1) ülevaade ettevõtja raudteeohutuse eesmärkide saavutamise ja tulemuste kohta;

2) riigisiseste ohutusnäitajate ja ühiste ohutusnäitajate areng, kui see on ettevõtja hinnangul vaja ohutusaruandes esitada;

3) sisemise ohutusauditi tulemused, milles kajastatakse ka selle käigus avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamiseks rakendatud meetmed;

4) tähelepanekud raudteeinfrastruktuuri või raudteeveo toimimise kitsaskohtadest või häiretest, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamine on ettevõtja hinnangul vajalik, sealhulgas kokkuvõte riskidest, mille asjaomased isikud on esitanud kooskõlas käesoleva seaduse § 39 lõike 5 punktiga 2;

5) aruanne asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamise kohta.

(7) Nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele kehtestab

määrusega.

§ 41. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegevuseeskiri

(1) Avalikku raudteed majandab raudteeinfrastruktuuriettevõtja oma tegevuseeskirja alusel. Tegevuseeskirjas kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja teistele isikutele raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise tingimused.

(2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja määrab tegevuseeskirjas raudteeinfrastruktuuril kasutatava suhtluskeele või -keeled.

(3) Tegevuseeskirja ja selle muudatused avalikustab raudteeinfrastruktuuriettevõtja vähemalt 45 päeva enne selle rakendamist oma veebilehel ning teavitab sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning Konkurentsiametit.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha ettekirjutuse tegevuseeskirja muutmiseks, kui tegevuseeskiri on vastuolus õigusaktidega.

§ 42. Hoolduse eest vastutav üksus

(1) Raudteeveeremi valdaja määrab enne raudteeveeremi raudteevõrgustikus kasutusele võtmist selle hoolduse eest vastutava üksuse, mis registreeritakse Euroopa raudteeveeremi registris.

(2) Hoolduse eest vastutav üksus tagab, et raudteeveerem, mille hoolduse eest ta vastutab, on töökorras. Selleks loob ta hooldussüsteemi, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõigete 2 ja 3 nõuetele.

(3) Hoolduse eest vastutav üksus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 III lisa nõuetele, mida kinnitab vastav sertifikaat.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sertifikaadi saamiseks esitatakse taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

(5) Nõuded hoolduse eest vastutava üksuse ja allhangitud hooldusfunktsioonide sertifitseerimisele ning taotluse ja sertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/779, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011 (ELT L 139I, 27.05.2019, lk 360–389).

(6) Kui hoolduse eest vastutav üksus on raudteeveoettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja taotlusel kontrollida selle üksuse nõuetele vastavust käesoleva seaduse § 23 kohase ohutusloa või § 27 kohase ühtse ohutustunnistuse menetluses ning kinnitada üksuse nõuetele vastavust nimetatud dokumentides.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 nimetatud taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(8) Hoolduse eest vastutav üksus ei pea taotlema käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sertifikaati, kui tema hooldussüsteem vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 nõuetele ja ta hooldab:

1) kolmandas riigis registreeritud raudteeveeremit selle riigi nõuete kohaselt;

2) raudteeveeremit, mida kasutatakse raudteevõrgustikus, mille rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ja mille puhul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine tagatud kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelise lepinguga;

3) kauba- ja reisivaguneid, mida kasutatakse ühiselt ettevõtjatega sellisest kolmandast riigist, mille raudteevõrgustiku rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest.

§ 43. Raudteeületuskoht

(1) Raudteed võib ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidu- või raudteeülekäigukohas liiklusseaduse alusel sätestatud korras. Muudes kohtades raudteel viibimine ei ole lubatud.

(2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, samuti muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud tagama raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse nende valduses oleva kinnisasja ulatuses raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud alustel ja korras, välja arvatud talihooldustööde puhul, mis on terves raudteeületuskoha ulatuses tee omaniku kohustus.

(3) Kui tee ristub samal tasandil mitme raudtee rööbasteedega, mille telgede vaheline kaugus üksteisest on väiksem kui 20 meetrit, loetakse tee ja raudteede ristumise ala üheks raudteeületuskohaks, mille korrashoiu, liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja ohutuse on kohustatud tagama avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuriettevõtja või juhul, kui raudteeületuskohal ei ole avalikku raudteed, siis kõige intensiivsema liiklusega raudtee omanik või valdaja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul on õigus raudteeületuskoha korrashoiu, liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja ohutuse tagamise eest nõuda teistelt raudtee omanikelt või valdajatelt võrdelist kulude hüvitamist.

§ 44. Raudteeliikluse oluline piiramine ja ajutine sulgemine

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib avalikul raudteel raudteeliiklust põhjendatud juhul oluliselt piirata või selle ajutiselt sulgeda, kui see on vältimatu ja vajalik:

1) raudteehoiutööde tegemiseks;

2) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale tekkinud otsese ohu kõrvaldamiseks;

3) erakorralise liiklustakistuse kõrvaldamiseks;

4) muudel põhjendatud ja vältimatutel juhtudel.

(2) Raudteeliikluse ajutine sulgemine on mingil raudteelõigul teatavaks ajavahemikuks kõigi liiklusgraafikus ettenähtud rongide käigust ärajätmine ning raudteeliikluse oluline piiramine on vähemalt ühe sõiduplaanis ettenähtud reisirongi käigust ärajätmine või olukord, kus ööpäeva jooksul ei suudeta tagada liiklusgraafikus ettenähtud rongiliinidest rohkem kui kolme neljandiku kasutamist.

(3) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise kooskõlastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama kõiki sellel raudteel raudteevedu teostavaid raudteeveoettevõtjaid, kes raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise ajal ei saa neile eraldatud rongiliine kasutada või saavad neid kasutada piiratult või teistsugustel tingimustel, kui on kokku lepitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus.

(4) Ettenägematust raudteeliikluse olulisest piiramisest või ajutisest sulgemisest ning selle põhjusest peab raudteeinfrastruktuuriettevõtja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama.

(5) Kui raudteeliiklusega ohustatakse inimese elu, tervist või vara või keskkonda, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raudteeinfrastruktuuriettevõtjale ja teistele raudteeinfrastruktuuri valdajatele ettekirjutus raudteeliikluse oluliseks piiramiseks või ajutiseks sulgemiseks.

(6) Tehnilisest rikkest või õnnetusest tingitud raudteeliikluse häire korral võtab raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõik meetmed tavapärase olukorra taastamiseks. Selleks koostab ta häire lahendamise plaani, milles loetletakse ka asutused, keda tuleb käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud raudteeliikluse häire korral teavitada.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud häire võib mõjutada piiriülest raudteeliiklust, jagab raudteeinfrastruktuuriettevõtja asjakohast teavet teiste raudteeinfrastruktuuriettevõtjatega, kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada. Raudteeinfrastruktuuriettevõtjad teevad tavapärase piiriülese raudteeliikluse taastamiseks koostööd.

(8) Raudteeliikluse olulisest piiramisest ja ajutisest sulgemisest teavitamise korra ning esitatavate dokumentide ja andmete loetelu ja kooskõlastamise korra kehtestab

määrusega.

§ 45. Ohutusnäitajad

(1) Ohutusnäitajad on andmed, mille alusel hinnatakse raudteeohutuse arengut ning mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab igal aastal Raudteeametile.

(2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ja raudteeveoettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja esitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta ohutusnäitajate koostamiseks vajaliku teabe koos käesoleva seaduse § 40 lõikes 6 nimetatud ohutusaruandega.

(3) Ohutusnäitajate loetelu ning ohutusnäitajatest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Raudteeameti teavitamise korra kehtestab

määrusega.

§ 46. Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtjad ning raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud esitama iga kalendriaasta kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruande.

(2) Liikmesriigi või kolmanda riigi raudtee-ettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase aruande üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus igal ajal kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannetes esitatud andmete õigsust ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse vastavust kehtestatud nõuetele ning raudtee-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud seda igal ajal võimaldama.

(4) Nõuded raudteeinfrastruktuuri, raudteeliikluse korralduse ja raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimist ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, nende aruannete vormid ja esitamise tähtajad kehtestab

määrusega.

2. jagu Ohutusjuurdlus

§ 47. Ohutusjuurdluse Keskus

(1) Käesoleva seaduse § 48 kohaste tõsiste õnnetusjuhtumite, õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus.

(2) Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse teostamisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadustest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei tehta.

(3) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all.

(4) Ohutusjuurdlusega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama Ohutusjuurdluse Keskusele vajalikku kaasabi.

(5) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

§ 48. Raudteeohutust mõjutav juhtum

(1) Raudteeohutust mõjutavaks juhtumiks on tõsine õnnetusjuhtum, õnnetusjuhtum ja vahejuhtum (edaspidi koos raudteeohutust mõjutav juhtum).

(2) Tõsine õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongide kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mis põhjustab inimese surma või vähemalt viiele inimesele raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur või keskkond Ohutusjuurdluse Keskuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses kahjustusi, ja muud samade tagajärgedega õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutusele.

(3) Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on ettekavatsemata või ootamatu sündmus või sündmuste jada, mille tagajärjel tekib kahju. Õnnetusjuhtumid jagunevad järgmistesse kategooriatesse:

1) rongi kokkupõrge teise rongi, manööverdava raudteeveeremi või muu takistusega;

2) rongi rööbastelt mahasõit;

3) raudteeületuskohal toimunud õnnetus;

4) raudteeveeremi otsasõit inimesele;

5) raudteeveeremi põleng;

6) muud raudteega seotud õnnetusjuhtumid.

(4) Vahejuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kasutamisega seotud sündmus, mis ei ole tõsine õnnetusjuhtum ega õnnetusjuhtum, kuid mõjutab või võib mõjutada raudtee kasutamise ohutust.

(5) Tõsises õnnetusjuhtumis või õnnetusjuhtumis osalenud juhil on vahetult pärast juhtumit keelatud alkoholi või narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine.

(6) Raudteeohutust mõjutava juhtumi korral on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel kohustus likvideerida juhtumi tagajärjed ning taastada võimalikult kiiresti raudteeliiklus. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja peab korrapäraselt analüüsima raudteeliikluse taastamiseks tehtavate tööde tõhusust ja vajaduse korral rakendama meetmeid raudteeliikluse taastamise tööde paremaks korraldamiseks.

(7) Tõsise õnnetusjuhtumi või õnnetusjuhtumi korral on riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne osutada õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ning raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks igakülgset abi.

(8) Raudteeohutust mõjutava juhtumi tagajärjel raudteeliikluse katkemise korral kauemaks kui 12 tunniks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt või mitteavaliku raudtee valdajalt aruande esitamist raudteeliikluse taastamise ajakulu põhjuste, ohutusjuhtimise süsteemis kajastatud tegutsemisplaani ajakohasuse ning vajalike lisameetmete kohta.

(9) Pärast tõsist õnnetusjuhtumit peab raudteeveoettevõtja abistama ohvreid, aidates neid eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 kohaste kaebuste esitamise menetlustes, ilma et see piiraks teiste poolte kohustusi. Selline abi hõlmab asjakohaste suhtluskanalite kasutamist ja psühholoogilist tuge tõsise õnnetusjuhtumi ohvritele ja nende pereliikmetele.

§ 49. Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamine

(1) Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatavad raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja või raudteeveoettevõtja ja järelevalvetoimingute käigus vastavat teavet saanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata Ohutusjuurdluse Keskusele tema veebilehel avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi kohta kirjaliku teatena kolme tööpäeva jooksul juhtumi toimumisest arvates, esitades juhtumi kohta kogu olemasoleva teabe.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtumi kohta selgub teatajale lisateavet, tuleb see esitada viivitamata Ohutusjuurdluse Keskusele tema veebilehel avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi kohta kirjaliku teatena kolme tööpäeva jooksul lisateabe saamisest arvates.

(3) Lisateave vahejuhtumi kohta tuleb esitada kirjalikult ettekande vormis kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui Ohutusjuurdluse Keskus on seda teavet küsinud.

(4) Tõsisest õnnetusjuhtumist ja õnnetusjuhtumist teatab raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Esmalt edastatakse teade Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel kirjaliku teatena kolme tööpäeva jooksul juhtumi toimumisest arvates.

(5) Vahejuhtumist teatab raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile pärast vahejuhtumi põhjuste ning muude asjaolude väljaselgitamist viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates, esitades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku ettekande.

(6) Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud raudteeohutust mõjutava juhtumi põhjuste väljaselgitamiseks.

(7) Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande vorminõuded kehtestab

määrusega.

§ 50. Ohutusjuurdluse algatamine

(1) Ohutusjuurdluse peamine eesmärk on kindlaks teha, kas raudteeohutust mõjutava juhtumi põhjustas tegevus, tegevusetus, sündmus, tingimus või nende kombinatsioon, ja esitada soovitused, et edaspidi sellist juhtumit vältida ning parandada raudteeohutust.

(2) Ohutusjuurdluse Keskus algatab tõsise õnnetusjuhtumi puhul ohutusjuurdluse viivitamata.

(3) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus algatada ohutusjuurdlus õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi puhul, mis teatud tingimustel oleks võinud põhjustada tõsise õnnetusjuhtumi, samuti üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi või koostalitluse komponendi tehnilise rikke korral.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ohutusjuurdluse algatamise otsustamisel peab Ohutusjuurdluse Keskus võtma arvesse õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi tõsidust, seda, kas see on osa õnnetusjuhtumite või vahejuhtumite seeriast, mis mõjutavad süsteemi kui tervikut, ja selle mõju raudteeohutusele.

(5) Ohutusjuurdluse Keskus peab õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi puhul otsustama ohutusjuurdluse algatamise kahe kuu jooksul õnnetusjuhtumit või vahejuhtumit käsitleva teate kättesaamisest arvates.

(6) Ohutusjuurdluse Keskus arvestab õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdluse algatamisel teise liikmesriigi ohutusasutuse, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeveoettevõtja esitatud taotlusi.

(7) Ohutusjuurdluse Keskus teavitab ühe nädala jooksul pärast ohutusjuurdluse algatamise otsust sellest Raudteeametit. Teates märgitakse raudteeohutust mõjutava juhtumi kuupäev, kellaaeg ja koht, juhtumi liik ning tagajärjed surmajuhtumite, tervisekahjustuste ja eeldatava materiaalse kahju korral.

§ 51. Ohutusjuurdluse menetlus

(1) Raudtee-ettevõtjad ja kolmandad isikud on Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel kohustatud esitama nende valduses oleva asjassepuutuva teabe.

(2) Raudtee-ettevõtja või muu raudtee valdaja esitab kõigi tõsiste õnnetusjuhtumite ja õnnetusjuhtumite ning Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel ka vahejuhtumite kohta kogutud materjalid Ohutusjuurdluse Keskusele.

(3) Ohutusjuurdluse Keskus korraldab õnnetuspaiga uurimise võimalikult lühikese ajaga, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja saaks raudteeinfrastruktuuri taastada ja liikluseks avada.

(4) Ohutusjuurdlus teostatakse võimalikult avalikult. Pooltele antakse võimalus selgituste andmiseks ja neid teavitatakse ohutusjuurdluse tulemustest.

(5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtjale ja raudteeveoettevõtjale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Raudteeametile, ohvritele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele, tootjatele, töötajate ja raudtee kasutajate esindajatele, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Keskkonnainspektsioonile antakse võimalus anda asjakohast tehnilist või muud teavet ohutusjuurdlusaruande kvaliteedi parandamiseks. Ohutusjuurdlusasutus võtab arvesse ka ohvrite ja nende sugulaste mõistlikke vajadusi ning teavitab neid ohutusjuurdluse käigust.

(6) Ohutusjuurdluse korra kehtestab

määrusega.

§ 52. Ohutusjuurdluse Keskuse menetluslikud õigused

(1) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus:

1) viivitamata juurde pääseda raudteeohutust mõjutava juhtumi sündmuskohale ning sellega seotud raudteeveeremile, raudteeinfrastruktuurile ning liikluskontrolli- ja signaalseadmetele;

2) nõuda kõrvaliste isikute õnnetuskohale ligipääsu piiramist ning keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine, eemaldamine ja hävitamine;

3) korraldada tõendusmaterjalide loetelu viivitamatu koostamine ning rusude, raudteeveeremi, infrastruktuuriseadeldiste ja -komponentide kontrollitud eemaldamine uurimiseks või analüüsiks;

4) viivitamata juurde pääseda pardaregistreerimis- ja muudele teavet salvestavatele seadmetele ja nende salvestistele ning need enda kontrolli alla võtta;

5) viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade ekspertiisi tulemused;

6) küsitleda juhtumiga seotud raudteetöötajaid ja teisi tunnistajaid, kellel võib olla ohutusjuurdluse seisukohalt tähtsat teavet, ning nõuda ohutusjuurdluseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist;

7) koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurde pääseda kogu juhtumiga seotud asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele;

8) viivitamata juurde pääseda juhtumiga seotud isikute uurimise tulemustele;

9) saada juurdepääs juhtumiga seotud raudteeinfrastruktuuriettevõtja, raudteeveoettevõtja, hoolduse eest vastutava üksuse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti asjakohasele teabele ja dokumentidele.

(2) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:

1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;

2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;

3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;

5) otsuse vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord;

6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

(4) Kui kohustatud isik jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata, võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot.

§ 53. Ohuhoiatus

(1) Ohutusjuurdluse Keskus võib teha ohutusjuurdluse käigus ohuhoiatuse, kui raudteeohutust mõjutava juhtumi uurimisel on ilmnenud faktid ja asjaolud, millel on tähtsus rohkem kui ühe raudteeinfrastruktuuriettevõtja või raudteeveoettevõtja või ühe või rohkema liikmesriigi jaoks.

(2) Ohuhoiatuse tegemisel hindab Ohutusjuurdluse Keskus ohutust mõjutavaid asjaolusid asjassepuutuval raudteeveeremi osal, raudteeinfrastruktuuri rajatisel, raudteeliikluse korralduses, hooldusmeetmetes, käitlusprotsessides ning tehnilistes ja õigusnormides.

(3) Ohuhoiatus sisaldab ainult fakte ja kirjeldusi ning ei sisalda soovitusi ega hinnanguid.

(4) Ohuhoiatuse edastab Ohutusjuurdluse Keskus asjaosalistele ja Raudteeametile.

§ 54. Koostöö teiste riikide ohutusjuurdlus- ja ohutusasutustega

(1) Kui raudteeohutust mõjutava juhtumi toimumiskohta ei ole võimalik liikmesriikides kindlaks teha või kui see toimus Eesti ja teise liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal, teeb Ohutusjuurdluse Keskus koostööd teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutusega, et leppida kokku ohutusjuurdluse korraldamine kas ühiselt või ainult ühe ohutusjuurdlusasutuse poolt.

(2) Teise liikmesriigi uurimisorganid kutsutakse ohutusjuurdluses osalema ja neile antakse juurdepääs asjakohasele teabele ja tõenditele, kui raudteeohutust mõjutava juhtumiga on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentsitud raudtee-ettevõtja ning kui raudteeohutust mõjutava juhtumiga on seotud selles liikmesriigis registreeritud või hooldatud raudteeveerem. Kolmanda riigiga lepitakse ohutusjuurdluse tegija määramine kokku eraldi lepinguga.

(3) Ohutusjuurdluse Keskus võib vajaduse korral ja tingimusel, et see ei kahjusta ohutusjuurdluse sõltumatust, paluda teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutuselt ja Raudteeametilt eriteadmisi, abi tehnilise kontrolli ja analüüsi tegemisel ning hinnanguid.

(4) Ohutusjuurdluse Keskus vahetab arvamusi ja kogemusi teiste liikmesriikide ohutusjuurdlusasutustega ühiste uurimismeetodite väljatöötamiseks, ohutusalaste soovituste järelkontrolli ühiste põhimõtete koostamiseks ning teaduse ja tehnika arenguga kohanemiseks.

(5) Ohutusjuurdluse Keskus osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 22 sätestatu kohaselt vastastikuste eksperdihinnangute programmis.

§ 55. Ohutusjuurdlusega seonduvad aruanded

(1) Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab Ohutusjuurdluse Keskus hiljemalt 12 kuud pärast raudteeohutust mõjutavat juhtumit kirjaliku ohutusjuurdluse aruande ja avalikustab selle viivitamata.

(2) Ohutusjuurdluse aruandes ei anta hinnangut kellegi süüle või vastutusele.

(3) Ohutusjuurdluse aruanne edastatakse kõigile asjassepuutuvatele raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele, raudteeveoettevõtjatele, teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutustele, kannatanutele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele ja tootjatele, Päästeametile, töötajate ja reisijate esindajatele ning Raudteeametile.

(4) Ohutusjuurdluse aruanne sisaldab kokkuvõtet, fakte juhtumi kohta, uurimise ja käsitluse andmeid, analüüsi ja järeldusi, rakendatud meetmeid ning Ohutusjuurdluse Keskuse esitatud soovitusi seoses raudteeohutust mõjutava juhtumiga vastavalt juhtumi tõsidusele.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning asutused, ettevõtted ja organisatsioonid, kellele Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdluse aruandes esitatud soovitused on suunatud, esitavad Ohutusjuurdluse Keskusele ohutusjuurdluse aruande avalikustamisele järgneva aasta 1. aprilliks soovituste põhjal võetud või kavandatavate meetmete aruande. Aruande koopia võib Ohutusjuurdluse Keskus esitada teistele asutustele.

(6) Iga aasta 30. septembriks avaldab Ohutusjuurdluse Keskus oma veebilehel aastaaruande, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul uuritud raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest, soovitustest ning soovituste põhjal võetud meetmetest raudteeliiklusohutuse kohta. Aastaaruande koopia edastatakse Raudteeametile.

5. peatükk Raudteeveeremi juhtimine

§ 56. Raudteeveeremi juhtimine

(1) Raudteeveoks vajalikku veeremit juhib vedurimeeskond, mis koosneb kahest liikmest – vedurijuhist ja vedurijuhiabist. Eriveeremit võib juhtida vedurijuht üksi.

(2) Vedurijuht võib juhtida raudteeveoks vajalikku veeremit vedurijuhiabita üksnes juhul, kui raudteeveoettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kehtestanud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja ja vedur on varustatud seadmega, mis võimaldab rongi peatada, kui vedurijuht ei ole võimeline vedurit juhtima.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti koos ohutuse analüüsiga, mis on koostatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 03.05.2013, lk 8–25) kohaselt, esitab raudteeveoettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja eelnevalt kooskõlastamiseks sellele raudteeinfrastruktuuriettevõtjale, kelle infrastruktuuril sõita soovitakse, ja seejärel heakskiitmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise ohutust. Eeskiri jõustub pärast selle heakskiitmist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus peatada viivitamata raudteeliikluses raudteeveerem, mille vedurimeeskond ei koosne vedurijuhist ja vedurijuhiabist, kui selline vedurimeeskond on nõutav.

§ 57. Raudteeveeremi juhtimise õigus

(1) Vedurijuhina võib töötada ja raudteeveeremit juhtida isik, kellel on:

1) Eesti või mõne teise liikmesriigi väljaantud kehtiv vedurijuhiluba (edaspidi vedurijuhiluba), mis tõendab, et vedurijuht vastab terviseseisundile, haridusele ja kutseoskustele kehtestatud nõuetele;

2) Eestis tegutseva raudtee-ettevõtja väljaantud sertifikaat (edaspidi sertifikaat), mis näitab, millisel infrastruktuuriosal on sertifikaadi omajal lubatud sõita ja millist raudteeveeremit on tal lubatud juhtida.

(2) Vedurijuhil peavad raudteeveeremi juhtimisel olema kaasas vedurijuhiluba ja sertifikaat. Kui vedurijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud vedurijuhiloa ja sertifikaadi kaasaskandmine kohustuslik.

(3) Väljaspool Euroopa Liitu välja antud vedurijuhiloa alusel võib isik riigipiirist kuni Eesti piirijaamani sõitval raudteeveeremil vedurijuhina või vedurijuhiabina töötada juhul, kui Eesti ja välisriik on selles kokku leppinud.

(4) Teavitades eelnevalt raudteeinfrastruktuuriettevõtjat, võib raudteeveoettevõtja nõutava sertifikaadita vedurijuhil lubada juhtida raudteeveeremit konkreetsel raudteelõigul tingimusel, et teda juhendab teine vedurijuht, kellel on olemas sellel raudteelõigul raudteeveeremit juhtida lubav sertifikaat, järgmistel juhtudel:

1) kui raudteeinfrastruktuuri toimimisega seotud häire tõttu on vaja kiiresti juhtida rong teisele rajale või teha raudteeinfrastruktuuril hooldustöid;

2) sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamisel raudteeveoks ajaloolise väärtusega raudteeveeremil;

3) raudteeinfrastruktuuriettevõtja nõusolekul sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamisel kaubaveoks;

4) uue raudteeveeremi kohaletoimetamisel või tutvustamisel;

5) vedurijuhi koolitamisel või eksamineerimisel;

6) raudteeinfrastruktuuriettevõtja nõusolekul uue raudteeveeremi katsetamisel või muu tehnoloogilise vajaduse korral.

(5) Liikluseks suletud raudteel võib lisaks vastava pädevusega vedurijuhile juhtida eriveeremit ka isik, kellel on raudtee eriveeremi juhi kutse kutseseaduse tähenduses.

(6) Vedurijuhiabil peab olema vedurijuhiabi kutse kutseseaduse tähenduses, mis antakse viieks aastaks.

(7) Vedurijuhiabina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(8) Raudteeveeremit ei ole lubatud juhtida ega vedurijuhiabi ülesandeid täita isikul, kes on joobeseisundis korrakaitseseaduse § 36 ja liiklusseaduse § 69 lõike 2 tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis liiklusseaduse § 69 lõike 3 tähenduses. Joobeseisund või alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

(9) Raudteeveoettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja ei tohi lubada raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikut.

(10) Raudteeinfrastruktuuriettevõtjal on õigus vedurijuht raudteeveeremi juhtimiselt või vedurijuhiabi tema ülesannete täitmiselt kõrvaldada, kui on alust eeldada, et nimetatud isik on tarvitanud alkoholi või narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, teavitades sellest viivitamata raudteeveoettevõtjat või muud raudteeveeremi valdajat.

§ 58. Vedurijuhiloa ja selle duplikaadi taotlemine ning vedurijuhiloa uuendamine

(1) Vedurijuhiloa vormistab ja annab isikule Transpordiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel.

(2) Vedurijuhiloa saamiseks peab isik sooritama Transpordiametis vedurijuhieksami.

(3) Vedurijuhiluba antakse isikule, kes on:

1) vähemalt 20-aastane;

2) omandanud vähemalt põhihariduse ja läbinud vedurijuhi 3. taseme kutseõppe või keskhariduse baasil vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse;

3) esitanud tõendi käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta;

4) edukalt sooritanud vedurijuhieksami.

(4) Vedurijuhiluba kehtib kümme aastat. Enne nimetatud tähtaja möödumist tuleb vedurijuhiluba uuendada. Vedurijuhiloa uuendamiseks peab vedurijuht Transpordiametis edukalt sooritama vedurijuhieksami.

(5) Vedurijuhiloa kehtivuse säilitamiseks peab selle omanik läbima käesoleva seaduse § 37 lõikes 5 määratud perioodilisi tervisekontrolle ja osalema raudtee-ettevõtja pakutavatel üldiste kutseteadmiste koolitustel.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiloa väljaandmisest või uuendamisest järgmistel juhtudel:

1) taotleja ei soorita nõutava tulemusega vedurijuhieksamit;

2) taotleja on esitanud taotluses enda kohta ebaõigeid andmeid;

3) taotleja ei ole läbinud tervisekontrolli;

4) taotleja ei ole tasunud riigilõivu;

5) taotleja raudteeveeremi juhtimise õigus on käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punkti 2 kohaselt peatatud ning peatamise tähtaeg ei ole möödunud.

(7) Vedurijuhiloa taotlemise või uuendamise taotluse läbivaatamise ja duplikaadi väljastamise eest ning vedurijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(8) Vedurijuhiloa väljaandmise, uuendamise ja duplikaadi väljastamise eeskirja, vedurijuhiloa vormi ning vedurijuhi eksamineerimise korra kehtestab

määrusega.

(9) Vedurijuhiloa vorm ja vedurijuhiloale kantavad andmed on kehtestatud komisjoni määruse (EL) nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.01.2010, lk 1–27) I lisas.

§ 59. Sertifikaadi väljaandmine

(1) Käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktis 2 nimetatud sertifikaadi annab välja ja seda uuendab vedurijuhi tööle võtnud raudtee-ettevõtja.

(2) Sertifikaadi ja sertifikaadi kinnitatud koopia vorm on kehtestatud komisjoni määruse (EL) nr 36/2010 II ja III lisas.

(3) Kui vedurijuhile on varem välja antud sertifikaat, peab raudtee-ettevõtja talle uue sertifikaadi väljaandmisel võtma arvesse tema varasema sertifikaadi andmeid.

(4) Vedurijuhi tööle võtnud raudtee-ettevõtja kannab sertifikaadile ühe või mõlemad juhtimisõiguse kategooriad või vajaduse korral komisjoni määruse (EL) nr 36/2010 II lisas nimetatud alamkategooriad:

1) A-kategooria – manöövervedur, töörong, iseliikuv raudtee eriveerem ja muu vedur, kui seda kasutatakse manööverdamiseks;

2) B-kategooria – kauba- või reisijateveoks kasutatav raudteeveerem.

(5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kirjaliku nõusoleku alusel kannab vedurijuhi tööle võtnud raudtee-ettevõtja sertifikaadile raudtee selle sõidupiirkonna andmed, kus vedurijuhil on lubatud sõita.

(6) Raudtee-ettevõtja sisestab sertifikaadi väljaandmisel või muutmisel selles sisalduvad andmed ning sertifikaadi peatamise või kehtetuks tunnistamise andmed viivitamata raudteeliiklusregistrisse.

§ 60. Nõuded sertifikaadi taotlemiseks ja kehtivuse säilitamiseks

(1) Sertifikaat antakse isikule, kes on läbinud käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohase sertifikaadiväljaõppe ja sooritanud sertifikaadieksami.

(2) Sertifikaat kehtib üksnes sellel märgitud veduriliigi kohta ja sõidupiirkonnas. Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuhil olema:

1) vedurijuhiluba;

2) läbitud raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi koolitus;

3) seda liiki veduri juhtimise oskus, mille juhtimiseks sertifikaati soovitakse;

4) põhjalikud teadmised sellest sõidupiirkonnast, kus sõitmiseks sertifikaati soovitakse;

5) raudteeliikluses toimetulekuks vajalikul tasemel keeleoskus.

(3) Esmakordselt teatavat liiki veduri juhtimise õigust taotleval isikul peab olema kehtiv vedurijuhiluba ning taotlemisele eelnev neljakuuline vedurijuhiabi tööstaaž seda liiki veduril, mille juhtimise õigust ta taotleb.

(4) Kui vedurijuht taotleb täiendavalt teist liiki veduri juhtimise õigust, peab tal enne taotlemist olema vedurijuhiabi tööstaaži seda liiki veduril vähemalt kaks kuud ning eelnevat tööstaaži vedurijuhina vähemalt kuus kuud.

(5) Teatavat liiki veduri juhtimise õiguse taotleja, kes ei tööta avalikku raudteed majandava ettevõtja juures ja soovib saada sertifikaati, mis annaks juhtimisõiguse ka avalikul raudteel, peab sertifikaadiväljaõppe käigus tegema avalikul raudteel sõitval veduril kaasa vähemalt kümme sõitu ühe kuu jooksul enne sertifikaadi taotlemist.

(6) Kui isik taotleb esmakordselt sellise raudteeveeremi juhtimise õigust, mis on kohandatud käitamiseks vedurijuhiabita, peab tal olema sellise raudteeveeremi juhtimise kogemus stažöörina vedurijuhi järelevalve all vähemalt neli kuud.

(7) Sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks peab vedurijuht läbima käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohase perioodilise täiendusõppe ja § 65 lõike 2 punkti 3 kohase vahekontrolli raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatud korra alusel. Vedurijuhi koolitus ja vahekontroll, samuti vedurijuhi oskused sertifikaadi saamisel peavad olema kooskõlas vedurijuhi kohta kehtestatud kutseteadmiste ja -oskustega.

§ 61. Sertifikaadi kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning vaidlustamine

(1) Raudtee-ettevõtja peatab sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui:

1) vedurijuht jätab mõjuva põhjuseta täiendusõppele ilmumata;

2) vedurijuht ei läbi käesoleva seaduse § 65 lõike 2 punktis 3 nimetatud vahekontrolli;

3) lõpeb vedurijuhi ja raudtee-ettevõtja vaheline tööleping või muu sarnane leping.

(2) Sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise ja eeltoodu vaidlustamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis.

(3) Kui vedurijuht on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korra kohaselt vaidlustanud raudtee-ettevõtja tehtud sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse ning ei ole vaidlustuse lahendusega rahul, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb raudtee-ettevõtjale ettekirjutuse kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks.

§ 62. Vedurijuhi koolitus

(1) Raudtee-ettevõtja on vastutav tema juures töötava vedurijuhi koolitamise eest.

(2) Vedurijuhi koolitus toimub väljaõppena uute oskuste või kutseala omandamiseks või täiendusõppena omandatud kutseala arendamiseks.

(3) Väljaõpe on vedurijuhi väljaõppe üldkoolitus ja sertifikaadiväljaõpe. Vedurijuhi täiendusõpe on perioodiline täiendusõpe sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks ja muud lisakoolitused.

(4) Koolituse läbimist tõendab koolitaja väljaantud tunnistus või tõend.

(5) Vedurijuht peab läbima täiendusõppe vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Täiendusõppe kavandamisel tuleb arvestada vedurijuhi haridust ja töökogemusi ning teadmiste ja oskuste arendamise vajadust tööülesannete jätkuvaks nõuetekohaseks täitmiseks.

§ 63. Vedurijuhi koolitaja

(1) Vedurijuhi koolitaja võib olla ettevõtja, kellele on antud selleks tegevusluba ja kes vastab komisjoni otsuse 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36–40) artiklites 3 ja 4 kehtestatud nõuetele.

(2) Koolitaja tegevusloa taotluse lahendab kolme kuu jooksul Haridus- ja Teadusministeerium, kellele esitatakse tegevusloa taotlemisel järgmised andmed ja dokumendid:

1) kinnitus, et vedurijuhi koolitus vastab komisjoni otsuse 2011/765/EL artiklis 3 kehtestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele;

2) andmed ja dokumendid, mis tõendavad komisjoni otsuse 2011/765/EL artikli 4 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastavust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete täitmise tuvastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelhaldusaktiga.

§ 64. Vedurijuhi kutseteadmistele ja -oskustele esitatavad nõuded

(1) Raudteeveeremi juhtimise õiguse saamiseks ja omamiseks peab isik tundma:

1) raudtee tehnokasutuseeskirja;

2) tuleohutusnõudeid ja tulekustutusvahendeid;

3) keskkonnakaitsenõudeid ja nõudeid keskkonnareostuse vähendamiseks;

4) tööohutus- ja töötervishoiunõudeid;

5) esmaabivõtteid;

6) vastavat liiki veduri ehitust;

7) automaatpiduri ja -siduri ehitust;

8) veduri side- ja turvaseadmete kasutamist;

9) veduri rikke avastamise ja teeloleku ajal kõrvaldamise võtteid;

10) raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi eeskirja.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule peavad raudteeveeremi juhtimise õigust taotlev isik ja vedurijuht tundma oma sõidupiirkonna teeprofiili, fooride ja teiste signaalide asukohti, sõidupiirkonna jaamade tehnokorraldusakte ning sõidupiirkonnas raudteeinfrastruktuuriettevõtja kehtestatud kiiruspiiranguid.

(3) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kelle raudteel vedurijuht sõidab, on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu tagamiseks rakendama abinõusid, mis on sätestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegevuseeskirjas, mille alusel raudteeinfrastruktuur raudteeveoettevõtjatele kasutada antakse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu tagamiseks on raudteeinfrastruktuuriettevõtja kohustatud korraldama mõistliku tasu eest sõiduväljaõpet ja katsesõite nende raudteeveoettevõtjate vedurijuhtidele ja vedurimeeskondadele, kellele ta on eraldanud läbilaskevõimeosa või kes on esitanud taotluse läbilaskevõimeosa või ohutustunnistuse saamiseks.

(5) Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule kehtestab

määrusega.

§ 65. Vedurijuhi teadmiste hindamine

(1) Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral tuleb vedurijuhile võimaldada tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust.

(2) Vedurijuhi teadmisi ja oskusi hinnatakse:

1) pärast väljaõppe üldkoolituse läbimist vedurijuhiloa saamiseks vedurijuhi eksamil;

2) pärast sertifikaadiväljaõppe läbimist sertifikaadieksamil;

3) vahekontrollil sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks.

(3) Sertifikaadieksami ja vahekontrolli korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija.

(4) Eksamineerija koostab eksamineerimise korra, kus on kehtestatud hindamise ja punktiarvestuse põhimõtted ja tulemuste esitamise viis ning mis on kooskõlas komisjoni otsuse 2011/765/EL artikliga 9. Eksamineerimise kord peab olema tehtud eksamineeritava jaoks kättesaadavaks vähemalt nädal enne eksami toimumist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud vahekontrolli peab vedurijuht läbima üks kord kolme aasta jooksul. Kontrolli käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta ning keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuril suhtlemiseks määratud keel ei ole isiku emakeel.

(6) Sõidupiirkonna tundmist ja keeleoskust puudutava vahekontrolli peab vedurijuht läbima ka siis, kui ta on olnud tööst eemal vähemalt aasta ja soovib tööle naasta.

(7) Eksamineerija teatab teadmiste hindamise aja, koha ja kontrollitava teema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt kümme tööpäeva enne sertifikaadieksami või vahekontrolli toimumist.

(8) Sertifikaadieksami või vahekontrolli läbimist tõendab eksamineerija väljaantud tunnistus või tõend.

(9) Sertifikaadieksami või vahekontrolli tulemuste vaidlustamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis.

(10) Kui vedurijuht ei ole pärast käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud korra kohast sertifikaadieksami või vahekontrolli tulemuste vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole, kes teeb otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks.

§ 66. Nõuded eksamineerijale ja eksamineerija tunnustamine

(1) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 3 nimetatud eksamineerijal peab olema kehtiv vedurijuhiluba ja vähemalt nelja-aastane sõidukogemus asjaomasel raudteeveeremil.

(2) Eksamineerija vastavust käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuetele ja tema koostatud eksamineerimise korra vastavust käesoleva seaduse § 65 lõike 4 nõuetele kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljaantud eksamineerijatunnistus.

(3) Eksamineerijatunnistuse saamiseks esitab taotleja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse, millele lisab käesoleva seaduse § 65 lõikes 4 nimetatud eksamineerimise korra ja dokumendid, mis tõendavad tema vastavust komisjoni otsuse 2011/765/EL artiklis 8 sätestatud pädevusnõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluses tuleb lisaks märkida valdkond või valdkonnad, milles eksamineerijatunnistust taotletakse:

1) üldiste erialateadmiste hindamine;

2) raudteeveeremiga seotud erialateadmiste hindamine;

3) raudteeinfrastruktuuriga seotud erialateadmiste hindamine.

(5) Eksamineerijatunnistuse taotlus lahendatakse 30 päeva jooksul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates.

(6) Eksamineerijatunnistus antakse viieks aastaks ning sellele märgitakse järgmised andmed:

1) eksamineerija nimi, isikukood ja kontaktandmed;

2) eksamineerijatunnistuse number;

3) valdkond või valdkonnad, milles on eksamineerijal õigus eksameid korraldada;

4) keeled, milles eksamineerija eksameid korraldab;

5) tunnistuse kehtivusaeg.

(7) Kui eksamineerijatunnistuse andmise aluseks olnud andmed muutuvad, peab eksamineerija esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse tunnistuse muutmiseks, millele lisatakse dokumendid muudatuste kohta.

§ 67. Vedurijuhi teadmiste hindamise ning vedurijuhiloa ja sertifikaadi väljaandmise süsteemi hindamine

(1) Vähemalt iga viie aasta järel korraldab Kliimaministeerium vedurijuhi ametialaste teadmiste ja oskuste omandamise ja hindamise ning vedurijuhiloa ja sertifikaadi väljaandmise süsteemi sõltumatu hindamise.

(2) Hindamise tulemused edastatakse asjaomastele asutustele ning vajaduse korral võetakse meetmed, et hindamise käigus ilmnenud puudused likvideerida.

§ 68. Raudteeveeremi juhtimiselt ajutine kõrvaldamine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik kõrvaldab isiku ajutiselt raudteeveeremi juhtimiselt liiklusseaduse §-s 91 sätestatud alustel ja korras.

§ 69. Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamine ja vedurijuhiabina töötamise keelamine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab raudteeveeremi juhtimise õiguse või käesoleva lõike punktides 2–4 sätestatud juhtudel keelab isikul vedurijuhiabina töötada:

1) vedurijuhiloa uuendamiseks ettenähtud vedurijuhieksami sooritamata jätmisel kuni vedurijuhieksami eduka sooritamiseni;

2) isiku suhtes väärteokaristuse jõustumisel käesoleva seaduse §-des 156, 158 ja 159 sätestatud rikkumise eest – kuni 24 kuuks;

3) kui isiku tervisetõend ei ole kehtiv;

4) arstlikult komisjonilt saadud otsuse alusel, kui isiku terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse §-s 37 ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise ja vedurijuhiabina töötamise keelamise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise aeg ja koht;

2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ja ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;

3) vedurijuhi või vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi ning elukoht;

4) vedurijuhiloa või vedurijuhiabi kutsetunnistuse andmed;

5) raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise või vedurijuhiabina töötamise keelamise alus ja tähtaeg;

6) otsuse edasikaebamise kord;

7) otsuse koostaja allkiri.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsus edastatakse isikule kohe pärast selle allkirjastamist ja otsuse kättesaamist kinnitab isik oma allkirjaga. Kui otsus vormistatakse paberil, märgib isik allkirja juurde otsuse saamise kuupäeva.

(4) Raudteeveeremi juhtimise õigus või vedurijuhiabina töötamise õigus peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse teatavakstegemisest arvates.

(5) Vedurijuht, kelle raudteeveeremi juhtimise õigus on peatatud, peab vedurijuhiloa viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hoiule andma.

§ 70. Raudteeveeremi juhtimise õiguse ja vedurijuhiabina töötamise õiguse taastamine

(1) Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud kauemaks kui kuueks kuuks, saab raudteeveeremi juhtimise õiguse taastada pärast peatamise aluse äralangemist juhul, kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami.

(2) Kui isikul on keelatud vedurijuhiabina töötada kauemaks kui 12 kuuks, võib ta uuesti vedurijuhiabina töötada, kui langeb ära peatamise alus ning isik sooritab kutset andva organi juures uuesti edukalt vedurijuhiabina töötamiseks vajaliku kutseeksami.

§ 71. Vedurijuhi ja vedurijuhiabi nõuetele vastavuse kontroll

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib igal ajal kontrollida vedurijuhi ja vedurijuhiabi nõuetele vastavust.

(2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht, kellele on vedurijuhiloa välja andnud teise liikmesriigi pädev asutus, ei vasta vedurijuhile esitatavatele nõuetele, esitab ta loa väljaandnud asutusele põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või loa peatamiseks ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.

(3) Kui teise liikmesriigi pädev asutus esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tema väljaantud vedurijuhiloa kohta põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või loa peatamiseks, tuleb taotlus läbi vaadata nelja nädala jooksul selle saamisest arvates ning teavitada oma otsusest Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.

(4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht ei täida talle väljaantud sertifikaadi tingimusi, esitab ta sertifikaadi väljaandjale põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või sertifikaadi peatamiseks. Sertifikaadi väljaandja võtab vajalikud meetmed ning esitab selle kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile aruande nelja nädala jooksul taotluse saamisest arvates.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vedurijuhil keelata Eesti Vabariigi territooriumil rongi juhtimise kuni vedurijuhiloa kohta otsuse tegemiseni või sertifikaadi kohta aruande esitamiseni. Sellisest otsusest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.

(6) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht ohustab raudteeliiklust, palub ta raudteeinfrastruktuuriettevõtjal rongi peatada ning keelab vedurijuhil Eesti Vabariigi territooriumil rongi juhtimise nii kauaks, kuni leiab, et vedurijuht ei ohusta enam raudteeliiklust. Sellisest otsusest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.

(7) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et teise liikmesriigi pädeva asutuse tehtud otsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjas ei vasta nõuetele, pöördub ta selles asjas Euroopa Komisjoni poole, kes esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul pöördumise saamisest arvates. Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud keeldu võib pikendada, kuni küsimus on koostöös Euroopa Komisjoniga lahendatud.

6. peatükk Raudteeinfrastruktuuriettevõtjana tegutsemine

§ 72. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastutus ja sõltumatus

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastutab käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud ülesannete täitmise eest.

(2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab olema õiguslikult eraldi mis tahes raudteeveoettevõtjast ja käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul sellesse kuuluvast muust üksusest.

(3) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv muu juriidiline isik ei tohi avaldada valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuriettevõtjale § 2 punktis 21 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel.

(4) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmed ning ettevõtja töötajad peavad tegutsema teiste raudteevaldkonnas tegutsevate isikute ja käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotlejate suhtes mittediskrimineerival viisil ning vältima tegutsemist huvide konflikti olukorras.

(5) Isikul ei ole lubatud samal ajal tegutseda:

1) raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeveoettevõtja juhatuse liikmena;

2) raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevate otsuste tegemise eest vastutava isiku ja raudteeveoettevõtja juhatuse liikmena;

3) raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeveoettevõtja nõukogu liikmena;

4) nii raudteeinfrastruktuuriettevõtja kui ka raudteeveoettevõtja üle kontrolli omava käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluva juriidilise isiku nõukogu liikmena ja nimetatud isiku kontrolli all oleva raudteeinfrastruktuuriettevõtja juhatuse liikmena.

(6) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud raudteeinfrastruktuuriettevõtja juhatuse liikmed ja raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevate otsuste tegemise eest vastutavad isikud ei tohi saada üheltki muult vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvalt juriidiliselt isikult töötulemustel põhinevat töötasu ega preemiat, mis on seotud konkreetse raudteeveoettevõtja finantstulemustega, välja arvatud preemia, mis on seotud raudteesüsteemi üldise toimivusega.

(7) Kui käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvatel üksustel on ühised infosüsteemid, antakse juurdepääs raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannetega seotud tundlikule teabele üksnes raudteeinfrastruktuuriettevõtja volitatud töötajale.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tundlikku teavet ei edastata muudele vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvatele üksustele.

§ 73. Avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja rahastamine

(1) Kliimaministeerium koostab avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava, mille eesmärk on tulevase liikumisvajaduse rahuldamiseks vajaliku infrastruktuuri hooldamise, uuendamise ja arendamise jätkusuutlik rahastamine.

(2) Vabariigi Valitsus kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava, mis hõlmab vähemalt viieaastast perioodi.

(3) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostab äriplaani, mis sisaldab investeerimis- ja rahastamiskava, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuskava ja riigipoolset rahastamist. Äriplaan peab tagama raudteeinfrastruktuuri optimaalse ja tõhusa kasutamise, kättesaadavaks tegemise ja arendamise ning nägema ette nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku rahalise tasakaalu ja rahalised vahendid. Äriplaan peab olema kooskõlas käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud lepinguga, kui selline leping on sõlmitud.

(4) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja annab enne äriplaani kinnitamist teadaolevatele ning selleks soovi avaldanud võimalikele läbilaskevõime taotlejatele juurdepääsu asjakohasele teabele ja võimaluse väljendada oma seisukohti äriplaani kohta infrastruktuurile juurdepääsu ja selle kasutamise tingimuste ning infrastruktuuri olemuse, kättesaadavaks tegemise ja arendamise küsimuses.

(5) Riik peab tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus.

§ 74. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja

(1) Vertikaalselt integreeritud ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on raudteeinfrastruktuuriettevõtja:

1) kelle üle omab kontrolli ettevõtja, kes omab ühtlasi kontrolli vähemalt ühe raudteeveoettevõtja üle, kes osutab raudteeveoteenuseid tema raudteevõrgustikus;

2) kelle üle omab kontrolli vähemalt üks raudteeveoettevõtja, kes osutab raudteeveoteenuseid tema raudteevõrgustikus;

3) kes omab kontrolli vähemalt ühe raudteeveoettevõtja üle, kes osutab raudteeveoteenuseid tema raudteevõrgustikus.

(2) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeveoettevõtja on teineteisest täiesti sõltumatud, kuid mõlema üle teostab otsest kontrolli riik ilma vahetasandi üksuseta, siis ei peeta neid vertikaalselt integreeritud ettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses.

§ 75. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmine

(1) Raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel peab raudteeinfrastruktuuriettevõtja olema sõltumatu nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemisel, mille tagamiseks ei ole lubatud:

1) raudteeveoettevõtjal ega ühelgi muul juriidilisel isikul avaldada raudteeinfrastruktuuriettevõtjale valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel;

2) raudteeveoettevõtjal ega ühelgi muul vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluval juriidilisel isikul omada valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevaid otsuseid tegevate isikute ametisse nimetamise ja ametist vabastamise üle;

3) huvide konflikti tekkimine seoses raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete eest vastutavate isikute tööle asumisega teise tööandja juures.

(2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab osalema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artiklis 7f nimetatud Euroopa raudteeinfrastruktuuriettevõtjate võrgustikus.

§ 76. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja erapooletus liiklusjuhtimises ja hooldustööde kavandamises

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja täidab liiklusjuhtimise ja hooldustööde kavandamisega seotud ülesandeid läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil ning tagab, et nende ülesannete kohta otsuste vastuvõtmise eest vastutavad isikud ei ole huvide konfliktist mõjutatud.

(2) Raudteeveoettevõtjal peab olema teda puudutavate raudteeliikluse häirete korral täielik ja õigeaegne juurdepääs asjakohasele teabele. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja võimaldab raudteeveoettevõtjale juurdepääsu liiklusjuhtimisele, teeb ta seda raudteeveoettevõtja jaoks läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

(3) Raudteeinfrastruktuuri ulatuslike hooldus- ja uuendustööde pikaajalise kavandamise korral konsulteerib raudteeinfrastruktuuriettevõtja läbilaskevõime taotlejatega, võtab väljendatud seisukohti võimaluse korral arvesse ning koostab sellele vastavalt hooldustööde ajakava.

§ 77. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesannete jagamine

(1) Tingimusel, et puudub huvide konflikt ja tagatud on tundliku äriteabe konfidentsiaalsus, võib raudteeinfrastruktuuriettevõtja:

1) tellida nende käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud ülesannete täitmise, mis ei ole § 2 punktis 21 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded, teiselt isikult, kes ei ole raudteeveoettevõtja, raudteeveoettevõtja üle kontrolli omav isik ega isik, kelle üle omab kontrolli raudteeveoettevõtja;

2) anda käesoleva seaduse § 2 punktis 21 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid vertikaalselt integreeritud ettevõtja sees edasi muule üksusele, kui selline üksus täidab ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid ning vastab §-des 72, 75, 76 ja 78 sätestatud nõuetele;

3) tellida raudteeinfrastruktuuri arendamise, hooldamise ja uuendamisega seotud tööd ning nendega seotud ülesannete täitmise raudteeveoettevõtjalt või ettevõtjalt, kes kontrollib raudteeveoettevõtjat või kes on raudteeveoettevõtja kontrolli all.

(2) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete üleandmisest säilitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja järelevalveõiguse käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud ülesannete täitmise üle ja kannab nende täitmise eest lõppvastutust.

(3) Käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesandeid võivad täita eri raudteeinfrastruktuuriettevõtjad ning avaliku ja erasektori partnerluses osalejad, kui nad täidavad käesoleva seaduse § 72 lõigetes 3–7 ning §-des 75, 76 ja 78 sätestatud nõudeid ning vastutavad täielikult asjaomaste ülesannete täitmise eest.

(4) Avaliku ja erasektori partnerlus on olukord, kus avaliku sektori asutuse ja vähemalt ühe ettevõtja vahel, kes ei ole peamine raudteeinfrastruktuuriettevõtja, on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt ettevõtja osaliselt või täielikult ehitab või rahastab raudteeinfrastruktuuri ehitamist või saab õiguse täita käesoleva seaduse § 2 punktis 14 loetletud ülesandeid eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib Konkurentsiameti järelevalve all oma ülesannete jagamiseks sõlmida koostöölepinguid ühe või mitme raudteeveoettevõtjaga, tehes seda läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning pidades silmas klientidele kasu toomist väiksemate kulude või parema toimivuse kaudu lepinguga hõlmatud raudteevõrgustiku osal.

(6) Konkurentsiamet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lepingute sõlmimist ja täitmist ning annab põhjendatud juhul soovituse nende muutmiseks või lõpetamiseks.

§ 78. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja tehingute finantsläbipaistvus

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib kasutada raudteeinfrastruktuuri majandamisest saadavat tulu ja riiklikke vahendeid üksnes oma tegevuse rahastamiseks ning oma võlakohustuste täitmiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel dividendide maksmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulust tekkinud kasumit võib kasutada dividendide maksmiseks ettevõtja nendele omanikele, kes ei ole ettevõtjad, kes moodustavad vertikaalselt integreeritud ettevõtja osa ja kes kontrollivad nii raudteeinfrastruktuuriettevõtjat kui ka raudteeveoettevõtjat.

(3) Raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ei ole lubatud raudteeveoettevõtjale laenu anda ega temalt laenu võtta.

(4) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate juriidiliste isikute vahelisi laene võib anda ja teenindada üksnes turul valitseva intressimääraga ning tingimustel, mis vastavad juriidilise isiku individuaalsele riskiprofiilile.

(5) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute poolt raudteeinfrastruktuuriettevõtjale pakutavad teenused põhinevad lepingul ja nende eest tasutakse kas turuhinda või hinda, mis kajastab tootmiskulusid ning mõistlikku kasumit.

(6) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võlakohustused tuleb selgelt lahus hoida vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute võlakohustustest ja neid tuleb teenindada üksteisest lahus. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võlakohustuse võib tasuda vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv ja nii raudteeinfrastruktuuriettevõtjat kui ka raudteeveoettevõtjat kontrolliv ettevõtja või vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv muu üksus.

(7) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute raamatupidamisarvestust peetakse viisil, mis tagab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete järgimise ja võimaldab eraldiseisvat raamatupidamisarvestust ning läbipaistvaid rahavooge ettevõtjas.

(8) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab pidama üksikasjalikku arvestust mis tahes äri- ja finantssuhete kohta sellesse vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikutega.

§ 79. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostoimesuunised

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostab ja avaldab huvitatud isikutega konsulteerides koostoimesuunised.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud huvitatud isikud on raudteeveoettevõtjad ja käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotlejad. Vajaduse korral kutsutakse konsultatsioonis osalema raudteeveo kasutajate ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajad.

(3) Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsultatsioonis osaleda vaatlejana.

(4) Koostoimesuunised hõlmavad:

1) käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotlejate vajadusi seoses raudteeinfrastruktuuri hooldamise ja läbilaskevõime arendamisega;

2) käesoleva seaduse § 80 lõike 4 punktis 3 nimetatud kasutajakesksete tulemuslikkuseesmärkide sisu ning sama lõike punktis 5 nimetatud stiimulite sisu ja nende rakendamist;

3) käesoleva seaduse §-s 84 nimetatud raudteevõrgustiku teadaande sisu ja rakendamist;

4) ühendvedude ja koostalitlusega seotud küsimusi;

5) muid küsimusi, mis on seotud raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu, raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja teenuste kvaliteediga.

(5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja arutab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud küsimusi huvitatud isikutega vähemalt üks kord aastas ja avaldab oma veebilehel ülevaate käesoleva paragrahvi kohastest tegevustest.

(6) Käesoleva paragrahvi alusel peetav konsultatsioon ei piira käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotlejate õigust esitada Konkurentsiametile kaebusi ega Konkurentsiameti käesoleva seaduse §-des 108 ja 109 sätestatud õigusi.

§ 80. Pädeva asutuse ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja vaheline leping

(1) Kliimaministeerium raudteevaldkonna eest vastutava pädeva riigiasutusena ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja sõlmivad vajaduse korral vähemalt viieaastase kehtivusajaga lepingu, mille eesmärk on vähendada raudteeinfrastruktuuri käigushoidmise kulusid ning juurdepääsutasusid, pidades seejuures silmas ohutust ja teenuse kvaliteedi parandamist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping tuleb sõlmida, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjale eraldatakse riigieelarvest vahendeid käesoleva seaduse § 73 lõikes 5 nimetatud tasakaalu tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimisel tagavad raudteevaldkonna eest vastutav pädev riigiasutus ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja läbilaskevõime taotlejatele ja võimalikele taotlejatele, kui nad selleks soovi avaldavad, võimaluse esitada lepingu sisu kohta seisukohti enne selle allkirjastamist. Leping avaldatakse raudteevaldkonna eest vastutava pädeva riigiasutuse ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja veebilehel ühe kuu jooksul selle sõlmimisest arvates.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingus sisalduvad vähemalt:

1) lepingu reguleerimisala seoses raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatistega, mis hõlmab raudteeinfrastruktuuri majandamise kõiki aspekte, kasutuses oleva infrastruktuuri hooldust ja uuendamist ning vajaduse korral ka uue infrastruktuuri ehitamist;

2) infrastruktuuriteenuste, hoolduse ja uuendamise ning tegemata hooldustööde ja uuendamise eest tehtavate maksete või nende jaoks eraldatavate vahendite struktuur, mis vajaduse korral hõlmab ka uue infrastruktuuri jaoks eraldatavate vahendite struktuuri;

3) kasutajakesksed tulemuslikkuseesmärgid, milleks on rongiliikluse tulemuslikkus, rongiliini kiirus ja töökindlus, tarbijate rahulolu, raudteevõrgustiku läbilaskevõime, varahaldus, tegevuse maht, ohutustase ja keskkonnakaitse;

4) võimalike tegemata hooldustööde maksumus ning varad, mille kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja millega seetõttu kaasnevad erinevad finantsvood;

5) stiimulid infrastruktuuri käigushoidmise kulude ja juurdepääsutasude vähendamiseks;

6) raudteeinfrastruktuuriettevõtja minimaalse lepingulise aruandekohustuse sisu ja sagedus, sealhulgas igal aastal avaldatav teave;

7) lepingu kokkuleppeline kestus, mis on ajaliselt ühtlustatud ja kooskõlas raudteeinfrastruktuuriettevõtja äriplaani, kontsessiooni või tegevusloa kestusega ning käesoleva seaduse § 98 lõike 7 alusel kehtestatud kasutustasude määramise metoodikaga;

8) eeskirjad oluliste tegevushäirete ja avariiolukordade kõrvaldamiseks, mis hõlmavad ka raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi kohast tegutsemisplaani raudteeohutust mõjutava juhtumi lahendamiseks, tingimusi lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks tulenevalt häirest ja avariiolukorrast ning asjaomase raudteeinfrastruktuuri kasutajate teavitamist;

9) parandusmeetmed, mida võetakse riiklike vahendite kättesaadavust mõjutavate eriolukordade puhul ja juhul, kui üks osaline rikub lepingulisi kohustusi;

10) uute läbirääkimiste ja lepingu lõpetamise tingimused ja menetlus.

7. peatükk Juurdepääs avalikule raudteele ja läbilaskevõime jaotamine

§ 81. Juurdepääs avalikule raudteele

(1) Raudteeveoettevõtjal on õigus kasutada avalikku raudteed, ilma et teda diskrimineeritaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, kasutusaja ja muude kasutustingimuste küsimuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus hõlmab juurdepääsu ka mere- ja siseveesadamaid ja teenindusrajatisi ühendavale raudteeinfrastruktuurile ning rohkem kui üht lõpptarbijat teenindavale või teenindada võivale raudteeinfrastruktuurile.