Raudteeseadus

(2) Loa taotluses märgitakse raudteeveeremi kasutusala ning esitatakse tõendid selle kohta, et raudteeveeremi tehnilist ühilduvust kasutusala raudteevõrgustikuga on kontrollitud.

(3) Taotlusele tuleb lisada raudteeveeremit või raudteeveeremi tüüpi käsitlev toimik, mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta:

1) raudteeveeremit moodustavate liikuvate allsüsteemide EÜ vastavusdeklaratsioon;

2) kuidas on tagatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud allsüsteemide tehniline ühilduvus raudteeveeremis ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele;

3) kuidas on tagatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud allsüsteemide ohutu integreerimine raudteeveeremisse ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ning kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele ning ühistele ohutusmeetoditele;

4) kuidas on tagatud raudteeveeremi tehniline ühilduvus taotluses märgitud kasutusala raudteevõrgustikuga ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ning kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele, Euroopa raudteeveeremi registri andmetele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 käsitletud riskihindamise ühisele ohutusmeetodile.

§ 121. Raudteeveeremi turule laskmise loa menetlus

(1) Käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 nimetatud juhul loa andmiseks Raudteeamet:

1) hindab käesoleva seaduse § 120 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud asjaolusid, et kontrollida toimiku täielikkust ja asjakohasust ning vastavust koostalitluse tehnilistele kirjeldustele;

2) saadab taotleja toimiku kavandatud kasutusala asjaomastele riiklikele ohutusasutustele hindamiseks, et kontrollida toimiku täielikkust ja asjakohasust ning vastavust käesoleva seaduse § 120 lõike 3 punktis 4 nimetatud nõudele ning sama lõike punktides 1–3 nimetatud asjaolude vastavust võimalikele riigisisestele eeskirjadele.

(2) Käesoleva seaduse § 119 lõikes 3 nimetatud juhul hindab loa andmiseks toimiku vastavust § 120 lõikele 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohase hindamise osana ning põhjendatud kahtluse korral võib Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda katsete tegemist raudteevõrgustikus.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib praktilise kontrolli eesmärgil anda katsete tegemiseks ajutise loa raudteevõrgustikus raudteeveeremi kasutamiseks:

1) kui käesoleva seaduse § 120 lõike 3 punktides 2 ja 4 nimetatud tehnilise ühilduvuse tõendamiseks on katsed vajalikud;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.

(5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab katset võimaldama kolme kuu jooksul raudteeveeremi turule laskmise loa taotlejalt, Raudteeametilt või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotluse saamisest arvates.

(6) Ühe kuu jooksul raudteeveeremi turule laskmise loa taotluse saamisest arvates teatab loa andja taotlejale, kas esitatud toimik on täielik, või palub esitada lisateavet, andes selleks mõistliku tähtaja.

(7) Loa andja annab taotlejale raudteeveeremi turule laskmise loa või keeldub sellest eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates taotlejalt kogu asjakohase teabe saamisest.

§ 122. Raudteeveeremi turule laskmise loa taotlemine raudteeveeremi uuendamise ja ümberehitamise korral

(1) Turule laskmise loa saanud raudteeveeremi uuendamise või ümberehitamise korral nõutakse uut raudteeveeremi turule laskmise luba, kui:

1) käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktis 2 nimetatud parameetrite väärtusi muudetakse nii, et need ei vasta koostalitluse tehnilistes kirjeldustes määratud vastuvõetavate parameetrite väärtustele;

2) kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu raudteeveeremi üldist ohutustaset või

3) koostalitluse tehnilised kirjeldused sisaldavad sellist nõuet.

§ 123. Raudteeveeremi kasutusala laiendamine

(1) Kui taotleja soovib loa saanud raudteeveeremi kasutusala laiendada, täiendab ta toimikut käesoleva seaduse § 120 lõikes 3 nõutavate dokumentidega täiendava kasutusala kohta.

(2) Taotleja esitab toimiku käesoleva seaduse §-s 119 nimetatud asjaomasele loa andjale, kes annab §-s 121 sätestatud menetluste järel välja uuendatud loa, mis hõlmab laiendatud kasutusala.

§ 124. Raudteeveeremi registreerimine ja registreerimata raudteeveeremi kasutamine

(1) Pärast käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud loa saamist ja enne raudteeveeremi esmakordset kasutamist tuleb see valdaja taotluse alusel registreerida Euroopa raudteeveeremi registris.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimise toimingud teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53–91).

(3) Enne raudteeveeremi registreerimise taotluse esitamist või registrikande muutmise taotluse esitamist peab raudteeveeremi omanik või valdaja tasuma selle Euroopa raudteeveeremi registrisse kandmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(4) Raudteeliikluses on keelatud kasutada Euroopa raudteeveeremi registris registreerimata raudteeveeremit. Väljaspool liikmesriike registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveol kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.

(5) Registreerimata raudteeveeremiga võib liigelda üksnes järgmistel juhtudel:

1) Eesti Vabariigi territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama);

2) raudteeveeremi katsetamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve all.

§ 125. Raudteeveeremi kasutuseelne kontroll

(1) Enne raudteeveeremi kasutamist selle turule laskmise loas nimetatud kasutusalas kontrollib raudteeveoettevõtja, kas raudteeveerem:

1) on saanud turule laskmise loa kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 118 ja kas raudteeveerem on nõuetekohaselt registreeritud;

2) ühildub raudteeinfrastruktuuriga, millel seda kavatsetakse kasutada, lähtudes Euroopa raudteeveeremi registrist, koostalitluse tehnilistest kirjeldustest või muust olulisest teabest, mille raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui register puudub või on puudulik;

3) on nõuetekohaselt integreeritud rongikoosseisu, milles teda kavatsetakse kasutada, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud ohutusjuhtimise süsteemi ning käitamise ja liikluskorralduse koostalitluse tehnilisi kirjeldusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrollide tegemiseks võib raudteeveoettevõtja koostöös raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga korraldada katse. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja teeb taotlejaga kooskõlastatult kõik võimaliku selleks, et katse saaks toimuda kolme kuu jooksul pärast raudteeveoettevõtjalt taotluse saamist.

§ 126. Raudteeveeremi tüübiluba

(1) Raudteeveeremi tüübiloa annab Raudteeamet või kui raudteeveeremit kasutatakse ainult Eesti Vabariigi territooriumil, siis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Raudteeveeremi tüübiloa taotlus, teave kõigi taotluste kohta, teave asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta ning vajaduse korral teave taotluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule esitamise ja selle suhtes tehtud otsuse kohta esitatakse ühtse kontaktpunkti kaudu.

(3) Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab raudteeveeremi turule laskmise loaga samal ajal taotleja taotlusel ka raudteeveeremi tüübiloa, mis on seotud raudteeveeremi sama kasutusalaga.

(4) Kui koostalitluse tehnilise kirjelduse või riigisiseste eeskirjadega kehtestatud tehnilised nõuded on pärast raudteeveeremi tüübi kasutusele võtmise lubamist muutunud, tuleb tüübiluba uuendada, kui koostalitluse tehniline kirjeldus või riigisisene eeskiri näeb seda ette. Uuendamisel kontrollitakse vaid muutunud nõuete täitmist.

(5) Raudteeveeremi tüübile vastavuse deklaratsioon antakse:

1) koostalitluse tehnilistele kirjeldustele vastavuse tõendamise menetluses, või

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.08.2008, lk 82–128) moodulite B+D, B+F ja H1 kohaselt kindlaks määratud vastavushindamismenetluses, kui koostalitluse tehnilised kirjeldused ei kohaldu.

(6) Raudteeveeremi tüübiluba registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohases raudteeveeremi tüübilubade Euroopa registris.

(7) Raudteeveeremi tüübiloa menetlemisel järgitakse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/545 sätestatud nõudeid.

§ 127. Raudteeveeremi vastavus lubatud raudteeveeremi tüübile

(1) Raudteeveeremile või selle seeriale, mis vastab tüübiloaga raudteeveeremi tüübile, antakse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 118 turule laskmise luba loa taotleja poolt esitatud raudteeveeremi tüübi vastavusdeklaratsiooni alusel ilma täiendava kontrollita.

(2) Käesoleva seaduse § 126 lõike 4 kohane raudteeveeremi tüübiloa uuendamine ei mõjuta selliseid raudteeveeremi tüübi turule laskmise lube, mis on raudteeveeremi tüübiloa alusel juba välja antud.

§ 128. Raudteeveeremi ja raudteeveeremi tüübi mittevastavus olulistele nõuetele

(1) Kui raudteeveoettevõtja leiab käitamisel, et tema kasutatav raudteeveerem ei vasta mõnele kohaldatavale olulisele nõudele, võtab ta vajalikud parandusmeetmed, et muuta raudteeveerem nõuetele vastavaks. Võetud meetmetest võib raudteeveoettevõtja teavitada Raudteeametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

(2) Kui raudteeveoettevõtjal on tõendeid selle kohta, et raudteeveerem ei vastanud nõuetele juba selle turule laskmise loa andmise ajal, teavitab ta sellest Raudteeametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab järelevalve käigus teada, et turule laskmise loa saanud raudteeveerem või raudteeveeremi tüüp, mida kasutatakse ettenähtud viisil, ei vasta mõnele olulisele nõudele, teavitab ta sellest seda raudteeveeremit või raudteeveeremi tüüpi kasutavat raudteeveoettevõtjat ning palub tal võtta vajalikud parandusmeetmed, et muuta raudteeveerem nõuetele vastavaks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Raudteeametit ning teisi asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi, sealhulgas neid, mis menetlevad sama tüüpi raudteeveeremi turule laskmise taotlust.

(5) Kui raudteeveoettevõtja võetavad parandusmeetmed ei taga vastavust olulistele nõuetele ning kui mittevastavus toob kaasa riski raudteeohutusele, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma järelevalveülesannete raames ajutiselt raudteeveeremi tüübiloa kehtivuse peatada ja vastava raudteeveeremi tüübi kasutamist piirata.

(6) Kui raudteeveeremi tüübiloa on andnud Raudteeamet, edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Raudteeametile teate koos põhjenduste ja tõenditega käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirangute rakendamisest.

§ 129. Raudteeveeremi turule laskmise loa ja tüübiloa muutmine ning kehtetuks tunnistamine

(1) Käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 või § 126 lõikes 1 nimetatud loa andja hindab § 128 lõikes 5 nimetatud riski kõrvaldamiseks võetud meetmete tõhusust ja tuvastab, kas oluline nõue oli täitmata juba loa väljaandmise ajal, ning otsustab seejärel, kas riski raudteeohutusele on võimalik kõrvaldada loa muutmisega. Kui riski raudteeohutusele ei ole võimalik kõrvaldada, tunnistab loa andja loa kehtetuks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest teavitatakse raudteeveeremi turule laskmise loa või raudteeveeremi tüübiloa omanikku ning Raudteeametit, kui otsuse tegijaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ning otsust põhjendatakse.

(3) Raudteeveeremi turule laskmise loa või raudteeveeremi tüübiloa omanik võib ühe kuu jooksul alates otsuse saamisest taotleda, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegija vaataks oma otsuse läbi. Sellisel juhul loa kehtetuks tunnistamise otsus ajutiselt peatatakse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegija otsustab ühe kuu jooksul alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, kas jätab taotluse rahuldamata või tunnistab oma otsuse kehtetuks.

(5) Kui Raudteeamet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase teate saamisel ei nõustu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt loa muutmise või kehtetuks tunnistamise põhjendustega, kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 7 sätestatud vahekohtumenetlust. Kui kõnealuse menetluse tulemusel raudteeveeremi turule laskmise luba ei muudeta ega tunnistata kehtetuks, siis käesoleva seaduse § 128 lõike 5 kohased ajutised meetmed peatatakse.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluse tulemusena jääb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus jõusse, võib loa omanik ameti otsuse kahe kuu jooksul otsuse saamisest arvates halduskohtus vaidlustada. Kui vahekohtumenetluses jääb Raudteeameti otsus jõusse, võib loa omanik kahe kuu jooksul otsuse saamisest arvates esitada kaebuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule.

(7) Raudteeameti või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus raudteeveeremi turule laskmise loa kehtetuks tunnistamise kohta kantakse raudteeliiklusregistrisse ning otsus raudteeveeremi tüübiloa kehtetuks tunnistamise kohta kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohasesse raudteeveeremi tüübilubade Euroopa registrisse.

(8) Raudteeveeremi turule laskmise loa või tüübiloa kehtetuks tunnistamisest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raudteeveoettevõtjaid, kes kasutavad sama tüüpi raudteeveeremit, mille turule laskmise luba või tüübiluba tühistati.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohase teavituse saanud raudteeveoettevõtjad peavad kontrollima, kas nende kasutataval raudteeveeremil on sama mittevastavus kui kehtetuks tunnistatud loaga raudteeveeremil. Mittevastavuse tuvastamise korral järgib raudteeveoettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut.

(10) Kui raudteeveeremi turule laskmise luba tunnistatakse kehtetuks, siis seda raudteeveeremit enam ei kasutata ning selle kasutusala ei laiendata. Kui raudteeveeremi tüübiluba tunnistatakse kehtetuks, ei lasta selle loa alusel toodetud raudteeveeremeid turule või kui need on juba turule lastud, siis need kõrvaldatakse turult. Uut luba võib taotleda vastavalt käesoleva seaduse §-dele 118 ja 126.

(11) Kui käesoleva seaduse § 128 lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel piirdub olulistele nõuetele mittevastavus osaga raudteeveeremi kasutusalast ning see mittevastavus esines juba raudteeveeremi turule laskmise loa väljaandmise ajal, muudetakse turule laskmise luba nii, et sellest jäetakse välja kasutusala asjaomased osad.

11. peatükk Liikmesriikides piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimused

§ 130. Kohaldamisala

(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja suhtes, kes töötab raudtee-ettevõtjate hallatavas piiriüleses koostalitlusteenistuses.

(2) Piiriülesed koostalitlusteenused on piiriülesed teenused, mille puhul raudtee-ettevõtja omab Raudteeameti väljaantud ühtset ohutustunnistust ning kus raudteeveo lähte- ja sihtkoht on erinevates liikmesriikides.

(3) Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutav liikuv töötaja on töötaja, kes on rongimeeskonna liige ja kes töötab piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava raudteeveoettevõtja juures üle ühe tunni päevase tööaja jooksul.

(4) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kohaliku ja piirkondliku piiriülese reisijateveo ning piiriülese kaubaveo suhtes, mis ei ulatu riigipiirist kaugemale kui 15 kilomeetrit.

(5) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata sellistel piiriülestel marsruutidel, mille lähte- ja sihtkoht asub sama liikmesriigi raudteeinfrastruktuuril ning mis kasutavad teise liikmesriigi infrastruktuuri seal peatumata.

(6) Käesoleva seaduse §-des 131–136 sätestatud nõuete täitmise peab tagama tööandja.

§ 131. Vedurimeeskonna ja rongi saatepersonali tööpäevasisene vaheaeg

(1) Vedurimeeskonnale antakse 45-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tööaeg ületab 8 tundi, või 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tööaeg kestab 6–8 tundi.

(2) Tööpäevasisene vaheaeg antakse kolmanda ja kuuenda töötunni vahelisel ajal.

(3) Rongide hilinemise korral võib vaheaegu tööpäeva jooksul kohandada.

(4) Rongi saatepersonalile antakse vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tööaeg ületab 6 tundi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata, kui on olemas teine vedurimeeskond.

§ 132. Igapäevane puhkeaeg koduriigis

(1) Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja koduriigis veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 12 järjestikust tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib lühendada minimaalselt 9 tunnini üks kord 7-päevase ajavahemiku jooksul. Sel juhul lisatakse tunnid, mille võrra lühendatud puhkeaeg on lühem kui 12 tundi, järgmisele igapäevasele puhkeajale väljaspool töökohta.

(3) Lühendatud igapäevast puhkeaega ei saa määrata kahe väljaspool koduriiki veedetud igapäevase puhkeaja vahelisele ajale.

§ 133. Igapäevane puhkeaeg väljaspool koduriiki

(1) Igapäevase väljaspool oma koduriiki veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 8 järjestikust tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul.

(2) Igapäevasele puhkeajale väljaspool koduriiki peab järgnema igapäevane puhkeaeg koduriigis.

§ 134. Iganädalane puhkeaeg

(1) Iganädalase puhkeaja kestus peab olema vähemalt 36 järjestikust tundi 7-päevase ajavahemiku kohta.

(2) Igal aastal on piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutaval liikuval töötajal 104 24-tunnist puhkeaega, kaasa arvatud 52 iganädalast 24-tunnist puhkeaega, mis hõlmavad:

1) 12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12-tunnine puhkeaeg), mis hõlmab laupäeva ja pühapäeva;

2) 12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12-tunnine puhkeaeg), mille puhul ei ole tagatud laupäeva või pühapäeva hõlmamine.

§ 135. Juhtimisaeg

(1) Juhtimisaeg ei või kahe igapäevase puhkeaja vahel ületada 9 tundi päevases või 8 tundi öövahetuses.

(2) Juhtimisaeg on kavandatud tegevuse kestus, mille jooksul vedurijuht vastutab veduri juhtimise eest, välja arvatud veduri käivitamiseks ja seiskamiseks ettenähtud aeg, kuid mis hõlmab ettenähtud katkestusi, mille ajal vedurijuht vastutab veduri juhtimise eest.

(3) Juhtimisaja kestus 2-nädalasel perioodil ei tohi ületada 80 tundi.

(4) Kui ööajal töötatakse vähemalt kolm tundi, loetakse see öövahetuseks.

§ 136. Tööaja arvestus

(1) Tööandja peab tööaja arvestust, milles on märgitud igapäevased töö- ja puhketunnid. Tööaja arvestust tuleb säilitada vähemalt üks aasta.

12. peatükk Raudteeliiklusregister ja raudteerajatised ehitisregistris

§ 137. Raudteeliiklusregister

(1) Raudteeliiklusregistri eesmärk on pidada arvestust vedurijuhilubade, sertifikaatide, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade üle, et tagada raudteeohutus ning käesolevast seadusest ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuete ning riikliku järelevalve ülesannete täitmine.

(2) Raudteeliiklusregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus ning andmete kandmine raudteeliiklusregistrisse ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Raudteeliiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab

määrusega, milles sätestatakse:

1) registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja andmete registrisse esitamise kord;

2) registri andmetele juurdepääsu kord ja andmete väljastamise tingimused;

3) andmete säilitamise ja arhiveerimise kord;

4) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

5) muud olulised nõuded, mis on vajalikud registri pidamiseks.

(7) Raudteeliiklusregistri vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(8) Raudteeliiklusregistrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina.

§ 137¹. Raudteeveeremi numeratsioon Euroopa Liidus ja kolmandates riikides

(1) Raudteeveeremi valdaja kannab raudteeveeremile, mis liigub ainult Euroopa Liidu territooriumil, Euroopa raudteeveeremi numbri.

(2) Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse mineva, kolmandatest riikidest tuleva või kolmandates riikides kasutamiseks ettenähtud 1520 või 1524 millimeetri laiusel rööbasteel liikuvale raudteeveeremile kantakse raudteeveeremi number SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi kaubavagunite ning konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe ning endise NSVL TM kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jagamise ning nende edaspidise ühiskasutuse kokkuleppe nõuete alusel.

§ 138. Raudteeliiklusregistri andmed

(1) Raudteeliiklusregister koosneb:

1) vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasist;

2) tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasist;

3) raudteerajatiste registrikoodidest;

4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmetest.

(4) Vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasi kantakse:

1) vedurijuhiloa andmed;

2) juhtimisõiguse peatamise ja taastamise andmed;

3) sertifikaadis sisalduvad andmed;

4) sertifikaadi peatamise või kehtetuks tunnistamise andmed;

5) vedurijuhi koolituse ja teadmiste hindamisega seotud andmed;

6) tervisetõendi andmetena tervisetõendi väljastanud arsti nimi, tõendi väljastamise ja kehtivuse kuupäev ning tõendi number.

(5) Tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasi kantakse raudtee-ettevõtjale väljaantud tunnistuse ja loa andmed.

(5) Raudteeliiklusregistris töödeldakse järgmisi vedurijuhiloa ja sertifikaadi omaniku isikuandmeid avalikku huvi teenivate ülesannete täitmiseks, sealhulgas raudteeliikluse ohutuse tagamiseks ja riikliku järelevalve tegemiseks:

1) üldandmed;

2) foto;

3) allkirjanäidis;

4) andmed keeleoskuse kohta;

5) koolituste ja hindamiste andmed;

6) tervisetõendi andmed ja info meditsiiniliste piirangute kohta.

(6) Raudteeliiklusregistri andmed, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ sätestatud andmed, on avalikud ja need avaldatakse raudteeliiklusregistri veebilehel, võttes arvesse õigusaktidega sätestatud piiranguid.

(7) Raudteeliiklusregistrisse kantud andmeid töödeldakse avalikku huvi teenivate ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve tegemiseks.

§ 138¹. Raudteeliiklusregistri andmete arhiveerimine

(1) Raudteeliiklusregistri andmed ja alusdokumendid kantakse üle registri arhiivi kümne tööpäeva jooksul arvates ajast, kui:

1) vedurijuhiloa kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;

2) vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;

3) tegutsemise ohutustunnistuse kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;

4) ohutusloa kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;

5) isik on surnud;

6) juriidiline isik on lõppenud.

(2) Raudteeliiklusregistri andmete ja alusdokumentide registri arhiivi kandmisel märgitakse nende juurde arhiivi kandmise kuupäev. Arhiveeritud registriandmeid ja alusdokumente säilitatakse 50 aastat.

§ 139. Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamine

(3) Kui ehitisregistrisse kantud raudteerajatist ei kasutata, tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis. Kasutusel mitteoleva raudteerajatise uuesti kasutusele võtmise korral tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis koos raudteeinfrastruktuuri nõuetele vastavuse kontrollimise aruandega.

(4) Raudteeliiklusregistrile esitavad andmeid:

3) raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse § 138 lõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud andmete puhul;

4) koolitaja või eksamineerija käesoleva seaduse § 138 lõike 4 punktis 5 sätestatud andmete puhul;

5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 1 ja 9, lõike 4 punktides 1, 2 ja 6 ning lõikes 5 sätestatud andmete puhul.

(5) Raudteeliiklusregistrile andmete esitaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

§ 140. Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamise tähtajad

§ 141. Registreerimisest keeldumine ja registreeringu kehtetuks tunnistamine

§ 142. Ehitisregistris registreerimata raudteerajatise kasutamine

(1) Raudteeliikluse korraldamisel on keelatud kasutada ehitisregistris registreerimata raudteerajatist.

13. peatükk Riiklik järelevalve

§ 143. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad järgmised korrakaitseorganid:

1) Kliimaministeerium;

1¹) Keeleamet;

2) Konkurentsiamet;

3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

4) Transpordiamet;

5) Tööinspektsioon.

(2) Kliimaministeeriumi pädevuses on rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja raudteega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ning vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, samuti avalikku raudteed majandava raudtee-ettevõtja poolt teiste riikide raudteed majandavate raudtee-ettevõtjate või raudteeorganisatsioonidega sõlmitud lepingutest kinnipidamise kontrollimine, kui need toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele.

(2) Keeleameti pädevuses on vedurijuhtide eesti keele oskuse taseme kontrollimine vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/554, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta) (ELT L 97, 08.04.2019, lk 1–5), VI lisale.

(3) Konkurentsiameti pädevuses on:

1) käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1–3 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine;

2) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuslubade andmine, nende kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning kehtetuks tunnistamine;

3) käesoleva seaduse § 77 lõikes 5 nimetatud lepingute nõuetele vastavuse üle järelevalve tegemine;

4) vastavalt käesoleva seaduse §-le 109 esitatud kaebuste menetlemine.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on:

1) raudteerajatiste ja raudteeveeremi korrashoiu ning raudteeliikluse korraldamise nõuete täitmise kontrollimine;

2) järelevalve tegemine ohutusjuhtimise süsteemi rakendamise üle;

3) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuslubade andmine, nende kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning kehtetuks tunnistamine;

4) käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud nõuete täitmise kontrollimine ning vedurijuhi koolituse, oskuste hindamise, vedurijuhilubade ja sertifikaatidega seotud tegevuste pidev jälgimine;

5) käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatud raudteesüsteemide koostalitluse nõuete täitmise kontrollimine.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb järelevalvet raudtee-ettevõtjatele väljaantud ühtsete ohutustunnistuste, ohutusjuhtimise süsteemide ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise, energia ja raudteeinfrastruktuuri allsüsteemide üle lisaks käesolevas seaduses sätestatule vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 17 ning tal on raudteesüsteemide koostalitluse nõuete üle järelevalvet tehes toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused.

(6) Transpordiameti pädevuses on raudtee-ettevõtjatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine, arvestades käesoleva seaduse §-s 7 sätestatut.

(7) Tööinspektsiooni pädevuses on teha riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 131–136 kehtestatud tingimuste üle.

(9) Et võimaldada Kliimaministeeriumil täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannet, esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kelle raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kes soovib sõlmida teise riigi raudtee-ettevõtja või raudteeorganisatsiooniga lepingu, mis toob kaasa õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele, valdkonna eest vastutavale ministrile heakskiitmiseks lepingu kavandi.

§ 144. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 145. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudtee-ettevõtjale ja muule raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajale ettekirjutus raudteerajatise või raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi tellimiseks vastava pädevusega ekspertiisiasutuselt. Ekspertiisi kulud tasub raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdaja.

(2) Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Transpordiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti riiklikku järelevalvet tegeval ametiisikul on õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduri ja reisirongiga tasuta.

§ 146. Sunniraha määr

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Konkurentsiamet võivad asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha füüsilisele isikule kuni 3200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.

§ 147. Kliimaministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Konkurentsiameti, Transpordiameti ja Tööinspektsiooni õigus teabele ning juurdepääs järelevalveobjektidele

(1) Raudtee-ettevõtja ja tema töötajad, muu raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi omanik või valdaja ja tema töötajad, raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja ja tema töötajad, samuti raudteeveeremi tehnohoolde või remondiga tegelev ettevõtja ja tema töötajad on kohustatud valdkonna eest vastutavale ministrile või tema poolt selleks volitatud ametnikule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Konkurentsiametile, Transpordiametile ning Tööinspektsioonile nende esimesel nõudmisel andma riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus vabalt juurde pääseda järelevalveobjektiks olevale raudteeinfrastruktuurile, raudteeveeremile ja tehnovarustusele, raudteeveo veostele ning järelevalveobjektiga seotud dokumentidele.

(3) Kliimaministeeriumil ning Konkurentsiametil on oma ülesannete täitmiseks õigus vabalt juurde pääseda raudtee-ettevõtja ja raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja raamatupidamisdokumentidele.

§ 148. Äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsus

(1) Kliimaministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet, Tööinspektsioon ning Transpordiamet on kohustatud tagama neile riikliku järelevalve tegemisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

14. peatükk Vastutus

§ 149. Raudtee või raudteerajatise kahjustamine

(1) Raudtee või raudteerajatise omaniku või valdaja poolt raudtee või raudteerajatise kahjustamise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht või kui sellega ohustati raudteeliiklust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 150. Kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmine

(1) Veoste raudteeveeremile pealelaadimisel ja raudteeveeremilt mahalaadimisel, ehitustööde tegemisel ja esemete paigutamisel kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmise eest, kui see seadis ohtu raudteeveeremil ja selle lähedal asuva inimese elu, tervise või isiku vara, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 60 000 eurot.

§ 151. Raudteeliikluse takistamine

(1) Raudteeliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele, samuti raudteel selleks mitteettenähtud kohas viibimise või raudteeliikluse muul viisil takistamise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 152. Kaitsevööndis nähtavuse piiramine ja tulekahju tekitamine

(1) Kaitsevööndis nähtavuse piiramise või tulekahju tekitamise eest, kui see takistas raudteeliiklust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 153. Registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamine

(1) Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 60 000 eurot.

§ 154. Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumine raudteel

(1) Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumise eest raudteel, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht või kui sellega ohustati raudteeliiklust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 155. Raudteeveovahendite kasutamise nõuete rikkumine

(1) Liikuvale rongile pealemineku või sellelt mahatuleku, vaguni astmelaual, rongi katusel või rongi haakeseadmel või mujal selleks mitteettenähtud kohas sõitmise, rongi omavolilise peatamise või kaubarongis loata sõitmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 156. Raudteeveeremi juhi, vedurijuhiabi või raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutava töötaja poolt raudteeliikluse nõuete rikkumine

(1) Raudteeveeremi juhi, vedurijuhiabi või raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutava töötaja poolt raudteeliikluse nõuete rikkumise eest ja kui puudub karistusseadustiku §-s 422, 423 või 425 sätestatud süüteokoosseis, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 157. Raudteeveeremi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1) Juhtimisõiguseta isiku poolt raudteeveeremi juhtimise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus on ära võetud või kelle juhtimisõigus on peatatud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 158. Raudteeveeremi juhtimine ja vedurijuhiabi ülesannete täitmine joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis

(1) Raudteeveeremi juhtimise või vedurijuhiabi ülesannete täitmise eest joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 159. Tõsises õnnetusjuhtumis või õnnetusjuhtumis osalenud juhi poolt pärast juhtumit alkoholi või narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine

(1) Alkoholi või narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamise eest tõsises õnnetusjuhtumis või õnnetusjuhtumis osalenud raudteeveeremi juhi poolt vahetult pärast juhtumit enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal ja kui puudub karistusseadustiku §-s 423² sätestatud süüteokoosseis, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 160. Joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või juhtimisõiguseta isiku lubamine raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma

(1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma, samuti juhtimisõiguseta isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 161. Raudteeliikluse ja raudteeveo korra rikkumine

(1) Raudteel kaubaveo või reisijateveo või raudteeinfrastruktuuril liikluse korraldamise eest selleks vastavat ühtset ohutustunnistust, tegutsemise ohutustunnistust või ohutusluba omamata, samuti raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise korra rikkumise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 162. Raudtee tehnokasutuseeskirja rikkumine

(1) Raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht või kui sellega ohustati raudteeliiklust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 163. Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra rikkumine

(1) Raudteel toimunud raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 164. Raudteeveonõuete rikkumine

(1) Raudteeveoste paigaldamise nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule, tervisele või varale või kui sellega ohustati raudteeliiklust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 165. Ehitisregistris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamine

(1) Ehitisregistris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 166. Sertifikaadi tingimuste rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 59–61 sätestatud sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse tagamise tingimuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 60 000 eurot.

§ 167. Reisijale teabe andmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 artiklis 9 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 168. Ettemakse tegemata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 artiklis 15 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 169. Reisijale rongi hilinemise korral abi andmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 artiklis 18 või 20 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 170. Puudega või piiratud liikumisvõimega reisijale teabe või abi andmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 artiklis 22 või 23 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 171. Töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine tööandja poolt

(1) Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus delegeeritud, käesoleva seaduse §-des 131–136 sätestatud töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

§ 172. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 149–166 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 151, 155, 158 ja 159 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Käesoleva seaduse §-des 167–170 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Transpordiamet.

(4) Käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.

15. peatükk Rakendussätted

§ 173. Raudtee määramine avalikuks kasutamiseks

(1) Raudteed, mis olid enne käesoleva seaduse jõustumist määratud avalikeks raudteedeks, loetakse avalikeks raudteedeks ka pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 174. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 nõuete suhtes erandite rakendamine

(1) Riigisisese reisijateveo korral, sealhulgas linna-, linnalähi- ja piirkondlikel liinidel, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõigete 4 ja 5 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2024. aasta 3. detsembrini sama määruse artiklit 10.

(2) Rahvusvahelise reisijateveo korral, kui rongiliin väljub Euroopa Liidu piiridest, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõike 6 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2024. aasta 3. detsembrini sama määruse artiklit 10 ning artikleid 15–17.

§ 175. Raudtee eriveeremi juhtimine

(1) Liikluseks avatud raudteel võib kuni 2021. aasta 31. detsembrini raudtee eriveeremit juhtida lisaks vedurijuhiluba ja vastavat sertifikaati omavale vedurijuhile ka raudtee eriveeremi juhi kutset omav isik.

§ 176. Erandid raudteetöötajale kehtestatud nõuetest Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras

(1) Kui raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval töötajal, vedurijuhiabil ning eriveeremi juhil ei olnud Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu võimalik talle antud kutset uuendada, loetakse talle esitatud pädevusnõue täidetuks lõppenud kutse alusel. Isikule antud pädevust tõendav kutse tuleb uuendada 180 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist.

§ 176¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/267 tuleneva ja nakkushaiguse levikuga seonduva erandi kohaldamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/267, milles sätestatakse COVID-19 kriisi jätkumisega seoses ajutised erimeetmed, mis käsitlevad teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamist või pikendamist, korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamist teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades ning määruses 2020/698 osutatud teatavate ajavahemike pikendamist (ELT L 60, 22.02.2021, lk 1–20), artikli 9 lõikes 5, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 6 sätestatud mittekohaldamise erandi kasutamise otsustab

määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ministri määrust võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 23. märtsist.

§ 177.

–

§ 181.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 182. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 31. oktoobril.