LegalizeReform history
Tarbijakaitseseadus
20 versions
· 2025-07-08
2025-08-31
2025-07-14
2024-12-31
2024-07-13
2023-12-31
2023-10-31
2023-08-31
2022-05-27
2021-12-31
2021-04-30
2020-12-13
2020-01-16
Changes on 2020-01-16
@@ -474,7 +474,9 @@
5) sõlmida koostöökokkuleppeid teiste järelevalveasutustega ning kohaliku omavalitsuse üksustega;
6) nõuda maakohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist.
6) nõuda maakohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist;
7) teavitada avalikkust kaupleja või tootja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija õigustatud huve, ning teavitada rikkumise tagajärjel kahju kannatanud tarbijaid hüvitise taotlemise võimalustest.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda tarbija kaebust, mille sisuks on tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tuleneva tarbijavaidluse lahendamine. Tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud lepingust tulenevat tarbijavaidlust lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsev tarbijavaidluste komisjon, lähtudes käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatust.
@@ -908,7 +910,11 @@
(10) Komisjoni esimeeste nimekirja ja liikmete nimekirja võib vajaduse korral täiendada uute esimeeste ja liikmetega.
(11) Iga vaidluse läbivaatamiseks kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik vähemalt kolmeliikmelise komisjoni koosseisu. Komisjoni koosseisus on esimees ja võrdne arv ettevõtjate ja tarbijate esindajaid.
(11) Iga vaidluse lahendamiseks kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 nimetatud nimekirjadesse kantud isikute hulgast komisjoni koosseisu.
(11) Komisjoni koosseisus on vähemalt kolm liiget: esimees ning võrdne arv ettevõtjate ja tarbijate esindajaid. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja määratakse komisjoni koosseisu sõltuvalt vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate esindajana ei määrata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku.
(11) Komisjoni koosseisu võib kinnitada üheliikmelisena, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ning vaidlus on võimalik lahendada käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohases kirjalikus menetluses. Üheliikmeline komisjoni koosseis koosneb komisjoni esimehest.
(12) Komisjoni esimehed ja liikmed ei või avaldada neile komisjoni menetluses teatavaks saanud andmeid, mille avaldamine on seadusega keelatud.
@@ -932,7 +938,7 @@
##### § 43. Taandumisteate lahendamine
(1) Kui komisjoni esimees või liige leiab, et esineb asjaolu, mis on tema taandumise aluseks, teeb ta selle teatavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile või tema volitatud isikule, kes asendab komisjoni esimehe või liikme esimesel võimalusel ja kinnitab käesoleva seaduse § 41 lõike 11 kohaselt uue komisjoni koosseisu.
(1) Kui komisjoni esimees või liige leiab, et esineb asjaolu, mis on tema taandumise aluseks, teeb ta selle teatavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile või tema volitatud isikule, kes asendab komisjoni esimehe või liikme esimesel võimalusel ja kinnitab käesoleva seaduse § 41 lõigete 11–11<sup>2</sup> kohaselt uue komisjoni koosseisu.
##### § 44. Komisjoni sekretariaat
@@ -978,7 +984,7 @@
6) vaidluse suulise arutamise soovi korral tarbija sellekohane tahteavaldus.
(4) Nõude esitamisel saab tarbija tugineda võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahenditele.
(4) Nõude esitamisel võib tarbija tugineda eelkõige võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahenditele.
(5) Avaldusele lisatakse tõendid, võimaluse korral tehingu tegemist tõendava dokumendi koopia ning kauplejale esitatud kaebuse ja saadud vastuse koopiad.
@@ -1022,7 +1028,7 @@
#### 3. jagu Tarbijavaidluse lahendamise menetlus
##### § 48. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse algus ja ettevalmistamine komisjoni istungiks
##### § 48. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse algus ja ettevalmistamine vaidluse lahendamiseks
(1) Vaidluse lahendamise menetlus algab tarbija esitatud avalduse menetlusse võtmisega.
@@ -1046,11 +1052,11 @@
(8) Sekretariaat lõpetab menetluse ka juhul, kui menetluse käigus selgub käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 toodud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus.
(9) Kui vaidluse läbivaatamise ettevalmistamise käigus pooled lahenduseni ei jõua, edastab sekretariaat tarbija avalduse koos selle juurde kuuluva materjaliga lahendamiseks komisjoni istungil.
##### § 49. Vaidluste liitmine
(1) Kui komisjoni menetluses on ühel ajal mitme tarbija esitatud avaldused sama kauplejaga seotud ühetaolise vaidluse lahendamiseks, võib need liita ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud ja ühine menetlemine võimaldab vaidlusi kiiremini lahendada.
(9) Kui vaidluse läbivaatamise ettevalmistamise käigus pooled lahenduseni ei jõua, edastab sekretariaat tarbija avalduse koos selle juurde kuuluva materjaliga komisjoni esimehele.
##### § 49. Avalduste liitmine
(1) Komisjoni sekretariaat võib liita avaldused ühte menetlusse, kui nõuded samale kauplejale põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist.
##### § 50. Tarbija ja kaupleja osalemine menetluses
@@ -1058,24 +1064,28 @@
(2) Tarbija avalduse menetlusse võtmisel teavitab sekretariaat tarbijat sellest, et tal on võimalik igal ajal teatada soovist avaldus tagasi võtta. Pooli teavitatakse võimalusest pöörduda sama vaidlusega maakohtusse, kui nad menetluse tulemusega ei nõustu.
##### § 51. Vaidluse lahendamine komisjoni istungil ja komisjoni koosseisu määramine
(1) Vaidluse lahendamine komisjoni istungil toimub poolte kirjalikult esitatud ja sekretariaadi kogutud teabe alusel. Vaidluse arutamine poolte või nende esindajate osavõtul korraldatakse juhul, kui tarbija on selleks soovi avaldanud või kui komisjon peab seda vaidluse lahendamiseks vajalikuks.
(2) Vaidluse lahendamiseks määratakse komisjoni koosseis vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 11. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja määratakse komisjoni koosseisu sõltuvalt vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate esindajana ei määrata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku.
(3) Kui tarbija on avaldanud soovi asja suuliseks arutamiseks või kui komisjon peab seda vajalikuks, kutsutakse istungile ka vaidlevad pooled.
(4) Kui vaidlev pool ei ilmu komisjoni istungile mõjuval põhjusel ja teatab sellest enne istungi algust ning põhistab ilmumise takistatust, lükatakse vaidluse lahendamine edasi.
(5) Kui vaidlev pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, vaadatakse vaidlus läbi ja tehakse otsus tema kohalolekuta.
(6) Komisjoni esimees võib vajaduse korral kokku kutsuda eraldi korraldava istungi, et teha kindlaks vaidluse menetlusest keeldumise aluste puudumine.
##### § 51. Vaidluse lahendamine
(1) Vaidlus lahendatakse poolte kirjalikult esitatud ning sekretariaadi kogutud teabe ja tõendite alusel.
(2) Kui tarbija ei ole avaldanud soovi asja suuliselt arutada ja komisjoni esimees ei pea poolte suulist ärakuulamist vajalikuks, lahendatakse vaidlus kirjalikus menetluses.
(3) Vaidluse suuline arutamine poolte osavõtul korraldatakse juhul, kui tarbija on selleks soovi avaldanud või kui komisjoni esimees peab seda vaidluse lahendamiseks vajalikuks.
(4) Kui vaidlev pool ei ilmu komisjoni istungile mõjuval põhjusel ja teatab sellest enne istungi algust ning selgitab, mis tema ilmumist takistab, lükatakse vaidluse lahendamine edasi.
(5) Kui vaidlev pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, vaadatakse vaidlus läbi tema kohalolekuta.
(6) Komisjoni esimees võib vajaduse korral kokku kutsuda korraldava istungi selle kindlakstegemiseks, et ei ole alust vaidluse menetlemisest keelduda.
(7) Vaidlevad pooled ja komisjoni esimees võivad mis tahes menetlusetapis teha omapoolse ettepaneku lahendada vaidlus kokkuleppe teel.
##### § 52. Komisjoni istung
(1) Komisjon arutab vaidlust istungil, mille töökeeleks on eesti keel. Istungit juhatab komisjoni esimees. Esimees teeb teatavaks tarbija avalduse sisu ja komisjoni koosseisu ning selgitab taandumise kohustust.
(1) Kirjalikus menetluses toimuva komisjoni istungi võib korraldada asjakohaseid suhtlusvahendeid kasutades. Käesoleva seaduse § 41 lõikes 11<sup>2</sup> nimetatud üheliikmeline komisjon istungit ei korralda.
(2) Kui istungile on kutsutud ka vaidlevad pooled, teeb komisjoni esimees kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused ning selgitab pooltele menetluse tulemuse õiguslikku tähendust.
(3) Komisjoni esimees selgitab istungil vaidluse olemust ja asjakohaseid õigusnorme. Istungil tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning hinnatakse neid.
@@ -1086,7 +1096,7 @@
(6) Poolte osavõtul toimuval istungil võivad pooled vaidluse arutamise käigus teha omapoolseid ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kokkuleppe sõlmimise teel. Lepitusettepaneku võib esitada ka komisjon, kui see on konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik.
(7) Kui pooled jõuavad kokkuleppele, vormistab komisjoni esimees kirjalikult kokkuleppe ja lõpetab menetluse.
(7) Kui pooled jõuavad kokkuleppele, koostab komisjoni esimees kirjaliku kokkuleppe, mille vaidluse pooled allkirjastavad.
(8) Komisjon võib asja arutamise edasi lükata, kui:
@@ -1108,7 +1118,9 @@
(5) Komisjonil on õigus tellida vaidlusalusele kaubale või teenusele eksperdiarvamuse andmine ka juhul, kui eksperdiarvamust taotleb üks vaidlevatest pooltest ja ta on nõus tasuma sellega seotud kulud.
##### § 54. Komisjoni istungi protokoll
##### § 54. Komisjoni istungi protokollimine
(1) Poolte osavõtul toimuv istung protokollitakse. Poolte osavõtuta toimuva istungi protokollimise vajaduse otsustab komisjoni esimees.
(1) Istungi protokolli märgitakse järgmised andmed:
@@ -1138,11 +1150,11 @@
1) tarbija poolt avalduse tagasivõtmisega;
2) pooltevahelise kokkuleppe sõlmimisega komisjoni istungil;
2) pooltevahelise kokkuleppe sõlmimisega;
3) komisjoni poolt otsuse tegemisega.
(2) Komisjon võib vaidluse lahendamise menetluse lõpetada, kui enne istungit, istungil või istungitevahelisel ajal ilmnevad käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 3 sätestatud alused.
(2) Komisjon võib vaidluse lahendamise menetluse lõpetada, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 3 sätestatud alused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel vaidluse lahendamise menetluse lõpetamise otsustab komisjoni esimees. Menetluse lõpetamisest ja lõpetamise põhjustest teavitatakse vaidlevaid pooli viivitamata kirjalikult.
@@ -1156,7 +1168,9 @@
##### § 57. Otsuse tegemine
(1) Komisjon teeb otsuse pärast vaidluse arutamist istungil. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoni liikmed.
(1) Komisjon teeb otsuse pärast vaidluse läbivaatamist. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoni liikmed.
(1) Käesoleva seaduse § 41 lõikes 11<sup>2</sup> nimetatud üheliikmelise komisjoni otsuse teeb komisjoni esimees ja sellele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 5.
(2) Komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning põhinema vaidluse asjaolude õiguslikul hinnangul. Otsuse tegemisel hindab komisjon kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
@@ -1228,17 +1242,61 @@
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30−32 ja 49−51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
##### § 62<sup>1</sup>. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet kolmandalt isikult
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult, sealhulgas krediidiasutuselt, makseasutuselt, side- ja infoühiskonna teenuse osutajalt, samuti riigiasutuselt asjakohase teabe, dokumentide ja andmete esitamist, kui see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26) lisas nimetatud õigusaktidest (edaspidi *tarbijate huve kaitsvad liidu õigusaktid*) tulenevate nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kaupleja esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ametil on õigus saada võimalus tutvuda asjakohaste korrarikkumisega seotud mis tahes vormis või vormingus teabe, dokumentide ja andmetega.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet, dokumente ja andmeid või nendega tutvumise võimalust nõutakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas taotluses, milles nimetatakse teabe nõudmise eesmärk ja õiguslik alus, samuti vajaduse korral selle kaupleja nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle tegevusega seoses teavet kogutakse. Taotluses viidatakse teabe esitamata jätmise eest ettekirjutuse tegemise võimalusele.
(4) Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda kaupleja poole, välja arvatud juhul, kui puuduvad andmed kaupleja asu- või tegevuskoha kohta, kaupleja ei ole teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab menetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist või kui on kahtlus, et kaupleja esitatud teave ei ole tõene.
##### § 62<sup>2</sup>. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist
(1) Kui esineb tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine ja selle lõpetamiseks ning tarbijate kollektiivsetele huvidele tekkiva olulise ohu ärahoidmiseks puuduvad muud tõhusad võimalused, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha infoühiskonna teenuse osutajale ettekirjutus ja nõuda veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamist, veebiliidesele juurdepääsu piiramist või veebiliidesele juurdepääsul tarbijatele hoiatuse lisamist.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on veebiliides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 artikli 3 punktis 15 nimetatud tarkvara, milleks võib olla veebileht, selle osa või muu rakendus.
(3) Internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse alusel blokeerima ettekirjutuses nimetatud domeeninime talle kuuluvates nimeserverites.
(4) Domeeniregistri haldaja või domeeni registripidaja on kohustatud ameti ettekirjutuse alusel blokeerima juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime registreeringu ning võimaldama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil see domeeninimi registreerida.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregister või domeeni registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest ja teenuse osutamise piiramisest tekkiva kahju eest.
##### § 63. Kontrolltehing
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ja käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorganitel on õigus teha kontrolltehing, kui käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamine, kuid see on vajalik korrarikkumise väljaselgitamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras õigus teha kontrolltehing ka teistest tarbijate huve kaitsvatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel, niivõrd kui vastavate nõuete järgimine on avaliku korra osaks korrakaitseseaduse § 4 lõike 2 tähenduses. Kontrolltehingu tegemise otsustab järelevalveasutuse peadirektor või viimase volitatud ametiisik.
(2) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist. Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7<sup>51</sup> ja 7<sup>54</sup>–7<sup>57</sup> tähenduses.
(3) Kontrolltehingu tegija teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Kirjaliku põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates.
(4) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Protokollis esitatakse kontrolltehingu aluseks olnud otsus, kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud, ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta, üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus ning muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused. Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.
(5) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Terviseametil on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevast seadusest või tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine või korrarikkumise väljaselgitamine ei ole muul viisil võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse §-des 62–62<sup>2</sup> sätestatud meetmetega.
(2) Kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemisel võib varjata tehingu tegemise eesmärki.
(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.
(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7<sup>51</sup> ja 7<sup>54</sup>–7<sup>56</sup> tähenduses.
(5) Kontrolltehingu tegemisel käitub ametiisik kui keskmine tarbija. Kui kontrolltehingu laadist tulenevalt ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki, võib ametiisik vajaduse korral kasutada väljamõeldud nime või kaasata tehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul.
(6) Kontrolltehingu tegija teavitab isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes tehti kontrolltehing. Kirjaliku põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vajalik, et jätkata sama isiku tegevusega seotud järelevalvet või kontrollida teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimist. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates.
(7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.
(8) Protokollis esitatakse:
1) viide kontrolltehingu aluseks olnud otsusele;
2) kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud;
3) ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta;
4) üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus;
5) muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused.
(9) Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Terviseametil on õigus vajaduse korral kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida, demonteerida ja katsetada ning jälgida kontrolltehingu käigus teenuse osutamist.
(11) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
##### § 64. Tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamine
@@ -1246,7 +1304,7 @@
(2) Kollektiivseid huve kahjustavaks tegevuseks on mis tahes tegu, mis riivab või võib riivata määramata arvu tarbijate ühiseid huve ning mis on vastuolus käesolevas seaduses, võlaõigusseaduses ja teistes seadustes sätestatuga, eeskätt ebaausa kauplemisvõtte kasutamine või selle kasutamise kavatsus.
(3) Ettekirjutus tehakse kauplejale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse talle posti teel väljastusteatega tähtkirjaga kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
(3) Ettekirjutus toimetatakse kauplejale kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori või tema volitatud ametiisiku tehtud ettekirjutuse täitmine on kauplejale kohustuslik. Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta kauplejat selle täitmisest, välja arvatud juhul, kui kohus on otsustanud teisiti.
@@ -1254,7 +1312,7 @@
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud võlaõigusseaduse §-des 14<sup>1</sup>, 48, 48<sup>1</sup>, § 49 lõikes 2<sup>3</sup>, §-des 54−55<sup>1</sup>, § 56 lõikes 2<sup>4</sup>, §-des 62<sup>1</sup>, 62<sup>2</sup>, 380, 403<sup>1</sup>−404<sup>1</sup>, 406−408, 417<sup>1</sup>, 418, 711, 711<sup>1</sup>, 711<sup>3</sup>, 711<sup>5</sup>, 711<sup>6</sup>, 718<sup>1</sup>, 727, 727<sup>1</sup> ja 867–870 sätestatud teavitamiskohustusi, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud võlaõigusseaduse §-des 28<sup>1</sup>, 42, 113<sup>2</sup>, 401<sup>2</sup>, 406<sup>2</sup>, 419<sup>2</sup>, 419<sup>3</sup>, 710<sup>1</sup>, 711<sup>4</sup> ja 721<sup>1</sup>–721<sup>5</sup> sätestatut, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud võlaõigusseaduse §-des 28<sup>1</sup>, 42, 113<sup>2</sup>, 401<sup>2</sup>, 406<sup>2</sup>, 419<sup>2</sup>, 419<sup>3</sup>, 710<sup>1</sup>, 721<sup>1</sup>–721<sup>4</sup> ja § 721<sup>5</sup> lõikes 1 sätestatut, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse ning nõuda kauplejalt tarbijate õiguste rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist võlaõigusseaduse §-des 45, 50, 61, 236, 387, 420, 656, 733<sup>13</sup> ja 881 sätestatu kohaselt.
@@ -1262,6 +1320,12 @@
(5) Käesoleva paragrahviga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile või tema volitatud ametiisikule antud õigusi kohaldatakse Finantsinspektsiooni juhatusele või tema volitatud ametiisikule krediidiandjate ja -vahendajate üle järelevalve teostamisel krediidiandjate ja -vahendajate seaduses sätestatud õiguste ja kohustuste ulatuses.
##### § 65<sup>1</sup>. Kaupleja poolt kohustuse võtmine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kokkuleppel kauplejaga ettekirjutuse asemel sõlmida haldusmenetluse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud halduslepingu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud halduslepinguga võtab kaupleja endale kohustuse kindlaks tähtpäevaks korrarikkumine lõpetada ja heastada sellest tekkinud kahju tarbijatele. Kui halduslepingus sätestatud tähtpäevaks ei ole korrarikkumine lõpetatud ja tarbijatele tekitatud kahju heastatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks.
##### § 66. Tarbijate kollektiivseid huve kahjustava piiriülese tegevuse lõpetamine
(1) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse juhul, kui Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tegutseva kaupleja tegevus on vastuolus teatud direktiivide sätetega sellistena, nagu need on kehtestatud liikmesriigis kohaldatavates õigusaktides, ning rikkumise tagajärjed ilmnevad teises liikmesriigis.
@@ -1276,7 +1340,7 @@
##### § 67. Järelevalvealane koostöö
(1) Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamise eest vastutavaks määratud pädevate asutuste vaheline koostöö toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (ELT L 364, 09.12.2004, lk 1–11) kohaselt.
(1) Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamise eest vastutavaks määratud pädevate asutuste vaheline koostöö toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 kohaselt.
(2) Kontaktasutuseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse rakendamisel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
@@ -1284,6 +1348,8 @@
(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teatab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriikidele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse rakendamise eest vastutavaks nimetatud pädevad asutused ning ühtse kontaktasutuse.
(5) Teise liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse alusel ning huvides teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2394 hõlmatud korrarikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses ettenähtud menetlustoimingud ning kohaldab korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid või teeb kohtuvälise menetlejana väärteomenetluses ettenähtud toimingud ja määrab karistuse.
### 8. peatükk Vastutus
##### § 68. Kauba ja kauba müügi ning teenuse osutamise kohta kehtestatud nõuete rikkumine
@@ -1314,88 +1380,88 @@
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
##### § 70<sup>1</sup>. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2018/302 sätestatud nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/302 artiklis 3 sätestatud internetipõhistele kasutajaliidestele juurdepääsu nõuete, artiklis 4 sätestatud kaupade ja teenuste kättesaadavuse nõuete või artiklis 5 sätestatud maksetega seoses diskrimineerimiskeelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 70<sup>1</sup>. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2018/302 sätestatud nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/302 artiklis 3 sätestatud internetipõhistele kasutajaliidestele juurdepääsu nõuete, artiklis 4 sätestatud kaupade ja teenuste kättesaadavuse nõuete või artiklis 5 sätestatud maksetega seoses diskrimineerimiskeelu rikkumise eest –
##### § 71. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata jätmine
(1) Võlaõigusseaduse §-s 403<sup>4</sup> sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 72. Krediidi kulukuse määra ülempiiri ja tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude hüvitamise piirangute järgimata jätmine
(1) Võlaõigusseaduse §-s 406<sup>2</sup> sätestatud krediidi kulukuse ülempiiri või võlaõigusseaduse §-s 113<sup>2</sup> sätestatud tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude hüvitamise piirangute järgimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 72<sup>1</sup>. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-s 710<sup>1</sup> sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 71. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata jätmine
(1) Võlaõigusseaduse §-s 403<sup>4</sup> sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata jätmise eest –
##### § 72<sup>2</sup>. Maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-des 711<sup>3</sup>, 711<sup>6</sup> ja 718<sup>1</sup> sätestatud maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 72. Krediidi kulukuse määra ülempiiri ja tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude hüvitamise piirangute järgimata jätmine
(1) Võlaõigusseaduse §-s 406<sup>2</sup> sätestatud krediidi kulukuse ülempiiri või võlaõigusseaduse §-s 113<sup>2</sup> sätestatud tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude hüvitamise piirangute järgimata jätmise eest –
##### § 72<sup>3</sup>. Makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-des 711<sup>5</sup>, 721<sup>1</sup>–721<sup>4</sup> ja § 721<sup>5</sup> lõikes 1 sätestatud makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 72<sup>1</sup>. Maksekontoga seotud tasude võrreldavusele, makseteenuse üleviimisele ja põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-des 710<sup>1</sup> ja 711<sup>4</sup> sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 73. Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse ja internetipõhise vaidluste kohtuvälise lahendamise platvormi kohta teabe esitamata jätmine
(1) Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või internetipõhise vaidluste kohtuvälise lahendamise platvormi kohta teabe esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 72<sup>2</sup>. Maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-des 711<sup>3</sup>, 711<sup>6</sup> ja 718<sup>1</sup> sätestatud maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
##### § 74. Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine
(1) Euro kasutusele võtmise seaduse §-s 2 sätestatud ulatuses seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba müügil või teenuse eest tasumisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 72<sup>3</sup>. Makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-des 711<sup>5</sup> ja 721<sup>1</sup>–721<sup>5</sup> sätestatud makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 73. Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse ja internetipõhise vaidluste kohtuvälise lahendamise platvormi kohta teabe esitamata jätmine
(1) Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või internetipõhise vaidluste kohtuvälise lahendamise platvormi kohta teabe esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
##### § 74. Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine
(1) Euro kasutusele võtmise seaduse §-s 2 sätestatud ulatuses seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba müügil või teenuse eest tasumisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
##### § 75. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
2019-03-28
2018-12-31
2018-12-02
2018-01-06
2017-07-03
2017-01-09
2016-03-20
2016-02-29
TKS
original version
Text at this date