Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus

§ 36. Lepinguriigi makseasutuse ja e-raha asutuse piiriüleste teenuste osutamine Eestis

4. peatükk OLULINE OSALUS

§ 37. Oluline osalus

(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus makseasutuse või e-raha asutuse aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

(2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

(3) Osalus on kaudne, kui:

1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;

2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;

3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;

4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.

(4) Käesolevas peatükis aktsiakapitali ja aktsiate suhtes sätestatut kohaldatakse ka osakapitali ja osade suhtes.

(5) Käesoleva seaduse §-des 37–45 sätestatut kohaldatakse ka tulundusühistu suhtes.

§ 38. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded

(1) Makseasutuses või e-raha asutuses võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning makseasutuse või e-raha asutuse üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas peatükis isik):

1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab makseasutuse või e-raha asutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;

2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab makseasutuse või e-raha asutuse juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõuetele;

3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada makseasutuse või e-raha asutuse korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;

4) kes on võimeline tagama, et makseasutus või e-raha asutus on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks makseasutus või e-raha asutus saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;

5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske.

§ 39. Osaluse omandamisest teavitamine

(1) Isik, kes kavatseb makseasutuses või e-raha asutuses otsese või kaudse olulise osaluse omandada või suurendada osalust üle 20, 30 või 50 protsendi makseasutuse või e-raha asutuse aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel makseasutus või e-raha asutus muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning edastab käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 ja lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel makseasutuses või e-raha asutuses olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi makseasutuse või e-raha asutuse aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui makseasutus või e-raha asutus muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast makseasutuse või e-raha asutuse üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama sellest Finantsinspektsiooni.

(3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 40 lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 41 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

§ 40. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed

(1) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles olulist osalust omandatakse, suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas aktsiate nimekirja ning andmeid omandaja poolt omandatavate või talle varem kuulunud aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;

2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;

3) juriidilisest isikust omandaja aktsionäride või liikmete nimekiri ning andmed igale aktsionärile või liikmele kuuluvate aktsiate või osa ja häälte arvu kohta;

4) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva (juriidilise) isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;

5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;

6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel makseasutuse või e-raha asutuse juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ega terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku korral on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;

7) kirjeldus omandaja tegevuste kohta ettevõtluses ning omandamisega seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;

8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad isiku õiguse olla makseasutuse või e-raha asutuse juht;

9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;

10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;

11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;

12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;

13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;

14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹;

15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹;

16) makseasutust või e-raha asutust kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud;

17) ülevaade makseasutuses või e-raha asutuses seoses osaluse omandamisega rakendatavast strateegiast, kui makseasutus või e-raha asutus omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.

(2) võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.

(3) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon kirjalikult nõuda lisaandmeid ja -dokumente, täpsustades, millist lisateavet ta vajab.

§ 41. Menetlus ja menetlustähtajad

(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 38 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 39 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 40 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

(4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

(5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:

1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;

2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja;

3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon ja vastavad finantsjärelevalve asutused edastavad viivitamata üksteisele kõik andmed, mis on olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel olulised.

(7) Kui olulist osalust soovib samal ajal omandada mitu isikut, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

§ 42. Osaluse omandamise tingimused

(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta makseasutus või e-raha asutus kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 41 ja § 43 lõikes 1 sätestatust.

§ 43. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta

(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:

1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud nõuetele;

2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;

3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) makseasutus või e-raha asutus muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd.

(2) Finantsinspektsioon edastab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega iga kord keelata või piirata omandajal või isikul, kes makseasutuses või e-raha asutuses olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks makseasutus või e-raha asutus on, makseasutuses või e-raha asutuses hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon avalikustab ettekirjutuse oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel.

(5) Kui omandaja või isik, kes omab makseasutuses või e-raha asutuses olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks makseasutus või e-raha asutus on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka makseasutusele või e-raha asutusele, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

§ 44. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;

2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse;

3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud korras teavitatud;

4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 või enne §-s 41 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.

(2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid makseasutuse või e-raha asutuse tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhi avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(4) Kui teostati tehingust, millega makseasutus või e-raha asutus pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhi avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates.

§ 45. Olulise osaluse muutumisest teavitamine

(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse makseasutuses või e-raha asutuses või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist makseasutuse või e-raha asutuse üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli makseasutuse või e-raha asutuse üle või olulise osaluse makseasutuses või e-raha asutuses või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(3) Makseasutus ja e-raha asutus on käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4) Makseasutus ja e-raha asutus esitavad koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli makseasutuses või e-raha asutuses oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 37 ja 39 ning väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹.

5. peatükk KONTROLL, JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS

§ 46. Makseasutuse ja e-raha asutuse asukoht ning peakontor

(1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud makseasutuse ja e-raha asutuse registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.

(2) Makseasutuse ja e-raha asutuse ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et makseasutuse ja e-raha asutuse registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.

§ 47. Nõuded juhtidele ja töötajatele

(1) Makseasutuse juhiks ja e-raha asutuse juhiks võib valida või määrata vaid isikut, kellel on makseasutuse või e-raha asutuse juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon.

(2) Makseasutuse juhatuses ja e-raha asutuse juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(4) Makseasutuse juhiks ja e-raha asutuse juhiks on keelatud valida või määrata:

1) isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

2) pankrotivõlgnikku või isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja;

3) isikut, kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud;

4) isikut, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning kelle vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

5) isikut, kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.

(5) Makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes makseasutuse või e-raha asutuse ning tema klientide huvidest.

(6) Makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma makseasutuse või e-raha asutuse ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Lisaks on makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu, osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega ning andma kliendile nõuetekohast teavet makseteenuse kohta.

(7) Makseasutuse ja e-raha asutuse juhid peavad tagama, et makseasutuse või e-raha asutuse organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest raporteerimise protseduurid, mis on makseasutuse või e-raha asutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.

(8) Makseasutuse ja e-raha asutuse juhid on kohustatud regulaarselt üle vaatama käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

§ 48. Juhtidest ja audiitorist teavitamine

(1) Makseasutuse juhi ja e-raha asutuse juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik makseasutusele või e-raha asutusele esitama:

1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 14 ja 15 nimetatud andmed;

2) kinnituse, et tema puhul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud makseasutuse või e-raha asutuse juhtimist välistavad asjaolud.

(2) Makseasutus ja e-raha asutus esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse omakorda Finantsinspektsioonile.

(3) Makseasutus ja e-raha asutus esitavad ka audiitori valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile tema nime ja audiitori kinnituse, et audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla makseasutuse või e-raha asutuse audiitor.

(4) Makseasutus ja e-raha asutus on kohustatud juhtide ja audiitori valimise või määramise kavatsusest, samuti nende tagasiastumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest või juhi ametiaja pikendamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist.

§ 49. Makseasutuse ja e-raha asutuse juhi tagasikutsumine

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda makseasutuse ja e-raha asutuse juhi tagasikutsumist järgmistel juhtudel:

1) isik ei vasta käesolevas seaduses juhile kehtestatud nõuetele;

2) isik on seoses enda valimise või tema määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;

3) isiku tegevus makseasutuse või e-raha asutuse juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline makseasutust või e-raha asutust usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või ta ei ole suuteline korraldama makseasutuse või e-raha asutuse juhtimist selliselt, et klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

(2) Kui makseasutus või e-raha asutus ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda makseasutuse või e-raha asutuse juhi tagasikutsumist kohtu poolt või tunnistada makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba kehtetuks.

(3) Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, makseasutuse või e-raha asutuse juhatuse, nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt.

§ 50. Makseasutuse ja e-raha asutuse sise-eeskirjad

(1) Makseasutuses ja e-raha asutuses peavad olema kehtestatud ja rakendatud makseasutuse või e-raha asutuse ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi käesolevas peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad makseasutuse või e-raha asutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja makseasutuse või e-raha asutuse juhtorganite otsuste täitmise.

(2) Makseasutuse ja e-raha asutuse kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama teenuste õigus- ja korrapärase osutamise. Makseasutus ja e-raha asutus hindavad regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning ajakohastavad sise-eeskirju nii, et oleks tagatud klientide huvide kaitse.

(3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:

1) asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;

2) makseteenuste või e-raha teenuste osutamise kord, sealhulgas kava nimetatud teenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks;

3) tehingute ja toimingute tegemise kord makseasutuse või e-raha asutuse nimel ja arvel ning klientide nimel ja arvel;

4) töötajate töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe makseasutuse või e-raha asutuse nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;

5) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;

6) sisemised protseduurireeglid, millega määratakse kasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning klientide vara hoidmise süsteemide turvalisus ning nende regulaarne kontrollimine;

7) sisekontrolli süsteemi toimimise kord;

8) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad;

9) turvalisusega seotud kliendikaebuste ja turvaintsidentide väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete rakendamise kord, sealhulgas intsidentidest teatamise kord kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 III peatükis sätestatud tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist ning osutatava makseteenusega seotud olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist teavitamise nõuetega;

10) tundlikele makseandmetele juurdepääsu registreerimise, seire, jälgimise ja piiramise kord;

11) talitluspidevuse tagamise kord, sealhulgas oluliste toimingute loetelu, tõhusad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja plaanid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid ning nende plaanide asjakohasuse ja tõhususe regulaarse testimise ning läbivaatamise menetlus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatuga;

12) tulemuslikkuse, tehingute ja pettuse kohta statistiliste andmete kogumise kord;

13) filiaalide või agentide olemasolu korral käesoleva seaduse § 51 lõike 5¹ kohase tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimise kord.

(4) Selle makseasutuse sise-eeskirjad, kes pakub üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust, ei pea sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 12 nimetatud korda.

(4) Makseasutus ja e-raha asutus kehtestavad oma töötajatele käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra ja loovad vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse §-le 8 teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. Õigusrikkumisest teavitamisel kohaldatakse teavitaja kaitset tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses.

(5) võib määrusega kehtestada sise-eeskirjadele esitatavad täpsemad nõuded.

§ 51. Sisekontroll ja andmete säilitamine

(1) Makseasutus ja e-raha asutus peavad rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad makseasutuse või e-raha asutuse kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid.

(2) Makseasutuse või e-raha asutuse nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseauditi juhi (edaspidi siseaudiitor). Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

(3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida makseasutuse või e-raha asutuse ja tema juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, makseasutuse või e-raha asutuse sõlmitud lepingutele ja heale tavale.

(4) Makseasutus ja e-raha asutus tagavad siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet makseasutuse või e-raha asutuse juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

(5) Siseaudiitor on kohustatud talle makseasutuse ja e-raha asutuse kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumistele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama makseasutuse või e-raha asutuse juhtidele ning Finantsinspektsioonile.

(5) Makseasutus ja e-raha asutus kontrollivad oma agentide ja filiaalide tegevuse vastavust nõuetele ning teostavad selleks vähemalt üks kord aastas kohapealse kontrolli agendi või filiaali tegevuskohas.

(6) Makseasutus ja e-raha asutus ning nende välisriigi filiaalid säilitavad käesolevas seaduses sätestatud andmed muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana viie aasta jooksul, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

(7) Makseasutus ja e-raha asutus ning nende välisriigi filiaalid säilitavad dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased makseasutuse või e-raha asutuse ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, nii kaua, kuni lepinguline või muu makseteenuse või e-raha teenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

(8) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et pärast makseasutusele või e-raha asutusele antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud viieaastase tähtaja möödumiseni.

6. peatükk ÜMBERKUJUNDAMINE, JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE

§ 52. Ümberkujundamine ja jagunemine

(1) Makseasutuse või e-raha asutuse ümberkujundamine on lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks. Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba.

(1) Makseasutus või e-raha asutus kujundatakse ümber äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa saamiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega:

1) osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst;

2) osanike koosoleku protokoll;

3) ümberkujundamisaruanne.

(1) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast taotluse saamist.

(1) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui:

1) ümberkujundamisluba taotleva makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta käesolevas seaduses või äriseadustikus sätestatud nõuetele;

3) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide huve;

4) esineb muu oluline alus ümberkujundamist mitte lubada.

(1) Finantsinspektsioon avalikustab ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.

(1) Äriseadustiku § 485 lõikes 1 nimetatud ja äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba makseasutuse või e-raha asutuse ümberkujundamiseks.

(1) Makseasutuse ega e-raha asutuse piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud.

(2) Makseasutuse ega e-raha asutuse jagunemine ei ole lubatud.

§ 53. Ühinemine

(1) Makseasutuste ühinemine ja e-raha asutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Makseasutus võib ühineda üksnes teise makseasutusega või krediidiasutusega ning e-raha asutus võib ühineda üksnes teise e-raha asutusega, välja arvatud ühendatava ühinguna krediidiasutusega krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.

(3) Kui makseasutused või e-raha asutused ühinevad uue makseasutuse või uue e-raha asutuse asutamise teel, peab ühinemise tulemusel asutatav makseasutus või e-raha asutus taotlema tegevusloa käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras.

(4) Asutatav ja ühendav makseasutus ning asutatav ja ühendav e-raha asutus peavad vastama käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud usaldatavusnõuetele.

(5) Makseasutuste ühinemiseks ja e-raha asutuste ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba).

§ 54. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

(1) Makseasutuste ühinemisleping ja e-raha asutuste ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast Finantsinspektsiooni poolt ühinemisloa andmist.

(2) Makseasutuste ühinemislepingu ja e-raha asutuste ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama Finantsinspektsiooni kümne päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist.

(3) Makseasutuste ühinemisel ja e-raha asutuste ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida peab kontrollima audiitor.

(4) Audiitori aruandes tuleb näidata, milliseid hindamismeetodeid on aktsiate või osade vahetussuhte määramisel kasutatud, ning anda arvamus selle kohta, kas ühendav makseasutus või e-raha asutus vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.

§ 55. Ühinemisluba

(1) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav makseasutus või ühendav e-raha asutus või ühinevad makseasutused või ühinevad e-raha asutused ühiselt Finantsinspektsioonile taotluse (edaspidi käesolevas peatükis ühinemisloa taotlus), millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) ühinemisleping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri;

2) ühinemisaruanne;

3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;

4) audiitori aruanne;

5) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud andmed ja dokumendid ühendava makseasutuse või ühendava e-raha asutuse kohta;

6) käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;

7) käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud sise-eeskirjade projekt.

(2) Ühinemisloa saamiseks makseasutuste ühinemise või e-raha asutuste ühinemise korral uue makseasutuse või uue e-raha asutuse asutamise teel esitavad ühinevad makseasutused või ühinevad e-raha asutused ühiselt Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) ühinemisleping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri;

2) ühinemisaruanne;

3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;

4) audiitori aruanne;

5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tegevusloa taotlus.

§ 56. Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

(1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas ühinemisloa taotlejal on makseteenuste või e-raha teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ühendav makseasutus või ühendav e-raha asutus vastab käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut.

(2) Finantsinspektsioon teeb otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel taotluse saamisest arvates.

(3) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata ühendavale makseasutusele või ühendavale e-raha asutusele või ühinevatele makseasutustele või ühinevatele e-raha asutustele kätte.

(4) Ühinevate makseasutuste või ühinevate e-raha asutuste tegevuslubade kehtivuse lõpetamise makseasutuste või e-raha asutuste ühinemise korral uue makseasutuse või uue e-raha asutuse asutamise teel otsustab Finantsinspektsioon koos ühinemise tulemusel asutatavale makseasutusele või e-raha asutusele tegevusloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui uue makseasutuse või uue e-raha asutuse äriregistrisse kandmise päeval.

(5) Ühendatava makseasutuse või ühendatava e-raha asutuse tegevusloa kehtivuse lõpetamise makseasutuste või e-raha asutuste ühinemise korral otsustab Finantsinspektsioon koos ühendavale makseasutusele või ühendavale e-raha asutusele ühinemisloa andmise otsustamisega.

(6) Finantsinspektsioon avalikustab ühinemisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.

§ 57. Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

(1) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:

1) ühendava või uue makseasutuse või ühendava või uue e-raha asutuse juhid ei vasta käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele;

2) ühinemise tagajärjel rikutakse käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid;

3) ühendava või uue makseasutuse või ühendava või uue e-raha asutuse finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;

5) ühendava või uue makseasutuse või ühendava või uue e-raha asutuse ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab makseasutuse või e-raha asutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;

6) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide või teiste võlausaldajate huve.

§ 58. Ühinemisest teavitamine

(1) Ühinevad makseasutused ja ühinevad e-raha asutused peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel selle olemasolu korral.

(2) Ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitab makseasutus või e-raha asutus viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist.

7. peatükk TEGEVUSELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 59. Makseagentide kasutamine

(1) Makseagent on volituse alusel tegutsev makseasutuse füüsilisest või juriidilisest isikust esindaja, kes võib osutada makseasutuse nimel käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud makseteenuseid. Makseagendile võib nimetatud tegevus olla ka kõrvaltegevus.

(2) Kui makseasutus kavatseb oma teenuseid osutada makseagendi vahendusel, peab ta esitama Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:

1) makseagendi nimi või nimetus ja makseagendi juhtimisega seotud isikute nimed;

2) makseagendi aadress;

3) kirjeldus makseagendi rakendatavate sisekontrolli meetmete kohta, millega täidetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid nõudeid;

4) informatsioon, mis kinnitab makseagendi või tema juhtimisega seotud isikute usaldusväärsust, kui agent ei ole käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud makseteenuse pakkuja;

5) makseagendi vahendusel osutatavad makseteenused;

6) makseagendi äriregistri kood või isikukood.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas makseagendil on teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega tema suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid makseagendiga seotud asjaolusid, nõuab Finantsinspektsioon lisaandmete ja -dokumentide esitamist makseasutuse klientide huvide ja õiguste kaitseks.

(4) Makseasutus informeerib Finantsinspektsiooni viivitamata muutustest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes ja makseagendi kasutamise lõpetamisest.

(5) Makseasutus on kohustatud tagama, et makseagent annab klientidele teavet selle kohta, kelle nimel ta tegutseb.

§ 60. Makseagentide nimekiri

(1) Makseagendina võib tegutseda üksnes makseagentide nimekirja (edaspidi nimekiri) kantud makseagent ning makseasutus võib kasutada üksnes nimekirja kantud makseagendi teenust.

(2) Nimekiri avalikustatakse Finantsinspektsiooni veebilehel.

(3) Makseagendi kannab nimekirja ja kustutab nimekirjast Finantsinspektsioon.

(4) Finantsinspektsioon otsustab makseagendi nimekirja kandmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. Nimekirja kandmisest keeldumise otsus tehakse viivitamata makseasutusele teatavaks.

§ 61. Makseagendile esitatavad nõuded

(1) Füüsilisest isikust makseagendil ja äriühingust makseagendi juhatuse liikmel peab olema laitmatu eri- ja ärialane maine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuna ei või tegutseda isik:

1) kelle tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

2) kellel on ärikeeld;

3) kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;

4) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning kelle vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.

§ 62. Makseteenuse ja e-raha teenusega seotud tegevuse edasiandmisele esitatavad nõuded

(1) Makseasutusel ja e-raha asutusel on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus makseteenuse ja e-raha teenuse osutamisega seotud tegevusi või tööülesandeid edasi anda kolmandale isikule (edaspidi käesolevas paragrahvis edasiandmine). Nimetatud juhul peavad makseasutus ja e-raha asutus sellest eelnevalt teavitama Finantsinspektsiooni.

(2) Olulisi tööülesandeid, tegevusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteeme ei või edasi anda sellisel viisil, mis võib kahjustada või vähendada makseasutuse või e-raha asutuse suutlikkust teostada efektiivset sisekontrolli või makseasutuse või e-raha asutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.

(3) Oluline tööülesanne või tegevus on selline tegevus, mille puudulik täitmine või täitmata jätmine kahjustaks oluliselt makseasutuse või e-raha asutuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele või selle alusel antud õigusaktide nõuetele või tegevusloa saamise tingimustele ja sellega kaasnevatele kohustustele või kahjustaks oluliselt makseasutuse või e-raha asutuse finantstulemust, usaldusväärsust või osutatavate teenuste usaldusväärsust või nende osutamise järjepidevust.

(4) Makseasutus ja e-raha asutus kehtestavad sise-eeskirjadega edasiandmise korra ning oluliste tööülesannete edasiandmine peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

1) makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ei tohi edasiandmisel delegeerida oma vastutust;

2) see ei tohi kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide huve ning suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei tohi edasiandmise tõttu muutuda;

3) edasiandmine ei tohi olla vastuolus tingimustega, millele makseasutus või e-raha asutus peab käesoleva seaduse kohaselt tegevusloa saamiseks ning tegevusloaga kooskõlla jäämiseks vastama;

4) edasiandmine ei tohi tühistada ega muuta mis tahes muid tingimusi, mille alusel makseasutusele või e-raha asutusele tegevusluba anti.

(5) Makseasutus ja e-raha asutus jäävad olulise tööülesande või muu enda poolt osutatava teenusega seotud tegevuse edasiandmise korral, sealhulgas makseagendi või edasimüüja kasutamisel, täielikult vastutavaks edasiantud tööülesande nõuetekohase täitmise eest ja tegevuse vastavuse eest käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele.

(6) Makseasutus ja e-raha asutus peavad tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega oluliste tööülesannete ja teenustega seotud tegevuste edasiandmise lepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel.

(7) Kui makseasutus või e-raha asutus ei ole täitnud oma kohustusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmanda isiku ees, ei saa nimetatud kolmas isik pöörata oma sellekohaseid nõudeid makseasutuse ega e-raha asutuse klientide vastu.

(8) Makseasutusel ja e-raha asutusel peab olema õigus vajaduse korral edasiandmise leping lõpetada mõistliku etteteatamistähtajaga, kahjustamata sealjuures oma klientidele teenuste osutamise järjepidevust ja kvaliteeti ning nende õigustatud huve.

(8) Makseasutus ja e-raha asutus teavitavad Finantsinspektsiooni viivitamata tegevuse ja tööülesande edasiandmise lõpetamisest või muutustest edasiandmise asjaoludes.

(9) Finantsinspektsioon võib teha makseasutusele või e-raha asutusele ettekirjutuse, millega nõutakse makseagendile või edasimüüjale antud teenuse osutamise õiguse tagasivõtmist, kui rikutakse makseasutuse või e-raha asutuse klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht.

(10) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele isikule teenusega seotud tegevuse või ülesande edasiandmise lõpetamist või kõigi makseasutuse või e-raha asutuse poolt kolmandate isikutega sõlmitud tegevuste või ülesannete edasiandmise lepingute lõpetamist, kui:

1) kolmandal isikul puudub makseasutuse või e-raha asutuse tegevuste või ülesannete tegemiseks vajalik kvalifikatsioon;

2) rikutakse makseasutuse või e-raha asutuse klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht;

3) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel, kes teostab järelevalvet kolmanda riigi isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks;

4) kolmas isik, kellele makseasutus või e-raha asutus on tegevused või ülesanded edasi andnud, ei vasta talle üleantud tegevuste või ülesannete täitmise nõuetele;

5) rikutakse käesolevas paragrahvis nimetatud muid tingimusi.

§ 63. Makseteenuse ja e-raha teenuse osutamisele esitatavad nõuded

(1) Makseteenuste osutamise ja makseteenuse lepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse 40. peatükis ja muudes õigusaktides maksekäsundi ja makseteenuste kohta sätestatut.

(2) E-raha väljastaja on kohustatud kliendi raha vastu viivitamata väljastama e-raha vastavalt saadud raha nimiväärtusele.

(3) E-raha väljastaja on kohustatud e-raha kasutaja nõudmisel enda väljastatud e-raha vastavalt nimiväärtusele tagasi võtma sularaha või maksekontole ülekantava summa vastu.

(4) E-raha väljastaja või tema nimel tegutsev edasimüüja esitab kliendile tema nõudmisel järgmised andmed:

1) e-raha väljastaja ärinimi, tema tegevuskoha aadress ning muu kliendi ja e-raha väljastaja vahelistes suhetes oluline aadress ning vajaduse korral tema edasimüüja, agendi või filiaali aadress ja viide käesoleva seaduse §-s 105 nimetatud nimekirjale, kuhu e-raha asutus on kantud;

2) teave e-raha teenustega seotud riskide kohta, arvestades pakutavate teenuste liiki ja mahtu;

3) e-raha seadmel oleva e-raha jääk.

(5) E-raha väljastaja ja e-raha kasutaja, sealhulgas e-raha maksevahendina vastuvõtva isiku vahel sõlmitavas lepingus sätestatakse selgelt e-raha tagasivõtmise tingimused, kaasa arvatud tingimused tasude maksmise kohta. E-raha väljastaja on kohustatud enne lepingu sõlmimist klienti teavitama e-raha tagasivõtmise tingimustest ja sellega seotud tasudest.

(6) E-raha tagasivõtmise tasu peab olema proportsionaalne ja vastavuses e-raha väljastaja kantud tegelike kuludega ning tasu võib võtta üksnes juhul, kui tasu võtmine on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5 lepingus ette nähtud ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:

1) e-raha kasutaja taotleb e-raha tagasivõtmist enne lepingu lõppemist;

2) e-raha kasutaja ütleb lepingu üles enne lepingus sätestatud e-raha tagasivõtmise kuupäeva;

3) e-raha kasutaja nõuab kasutamata e-rahaga seotud rahaliste vahendite tagastamist rohkem kui aasta möödumisel lepingu lõppemise kuupäevast arvates.

(7) Kui e-raha kasutaja esitab nõude e-raha tagasivõtmiseks lepingu lõppemise kuupäeval või ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemise kuupäeva:

1) tagastatakse omatava e-raha rahaline väärtus täies ulatuses;

2) tagastatakse kogu e-raha kasutaja nõutav rahasumma, kui e-raha asutus tegeleb ühe või mitme käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevusega ja e-rahana kasutatavate rahaliste vahendite osakaal ei ole täpselt ette teada.

§ 63¹. Kliendi kaebuse lahendamine

(1) Makseteenuse pakkuja on kohustatud vastama kliendi esitatud kaebusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teavitama kliendi nõude rahuldamisest või kaebuse võimalikust lahendusest mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 15 tööpäeva pärast kaebuse saamist.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul ei ole makseteenuse pakkujast mitteoleneval põhjusel võimalik kaebusele vastata või kaebuse lahendamiseks kõiki vajalikke toiminguid teha, on makseteenuse pakkuja kohustatud kliendile viivitust põhjendama ning määrama vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja, mis ei või olla pikem kui 35 tööpäeva.

§ 63². Isikuandmete töötlemine

(1) Makse algatamise teenuse pakkuja ei küsi kliendilt, ei püüa saada ega säilita muid kui makse algatamise teenuse osutamiseks vajalikke andmeid. Makse algatamise teenuse pakkuja võib makse saajale edastada talle seoses selle teenusega maksja kohta teatavaks saanud muud kui maksetehingu tegemiseks vajalikku teavet üksnes maksja nõusolekul.

(2) Kontoteabe teenuse pakkuja ei kasuta, ei püüa saada ega säilita kliendi andmeid muul eesmärgil kui kliendi poolt selgesõnaliselt taotletud kontoteabe teenuse osutamiseks kooskõlas andmekaitse normidega. Kontoteabe teenuse pakkuja võib saada andmeid üksnes määratud maksekontolt ja selle maksekontoga seotud maksetehingute kohta.

(3) Makse algatamise teenuse osutamiseks ei ole lubatud säilitada tundlikke makseandmeid.

(4) Makse algatamise teenust ja kontoteabe teenust osutavad makseteenuse pakkujad peavad tagama, et kolmandatel isikutel ei ole juurdepääsu kliendi isikustatud turvaelementidele.

(5) Makseteenuse pakkuja, kui ta taotleb maksja maksekontol vajaliku rahasumma kättesaadavuse kinnitust, võib töödelda kinnitusena edastatud teavet üksnes selle kaardipõhise maksetehingu täitmiseks, mille kohta nimetatud taotlus oli esitatud.

(6) Tundlike makseandmete all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse eelkõige isikustatud turvaelemente ja muid andmeid, mille õigustamatul viisil kasutamisega on võimalik toime panna pettus või tegu, mis vastab väärteo- või kuriteokoosseisule. Makse algatamise ja kontoteabe teenuse korral ei käsitata tundlike makseandmetena maksekonto numbrit ega teavet selle kohta, kelle nimele on makseteenuse pakkuja juures avatud maksekonto.

§ 63³. Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta

(1) Isikuandmete, välja arvatud eriliiki isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta on lisaks isikuandmete kaitse seaduses sätestatule makseteenuse pakkujale lubatud maksepettuste avastamiseks, väljaselgitamiseks ja ennetamiseks.

§ 63⁴. Isikuandmete säilitamise tähtaeg

(1) Makseteenuse pakkujal on õigus isikuandmeid säilitada kuni makseteenuse lepingust või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja möödumiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 63⁵. Operatsiooniriskide juhtimine

(1) Makseteenuse pakkuja rakendab turvameetmeid ja kontrollimehhanisme, et juhtida operatsiooniriske, sealhulgas turvariske, mis on seotud nende pakutavate makseteenustega.

(2) Makseteenuse pakkuja esitab Finantsinspektsioonile igal aastal hiljemalt 1. märtsiks või Finantsinspektsiooni nõudmisel lühema ajavahemiku järel ajakohastatud hinnangu tema osutatavate makseteenustega seotud operatsiooniriskide, sealhulgas turvariskide kohta ning neile riskidele reageerimiseks rakendatavate turvameetmete ja kontrollimehhanismide piisavuse kohta.

(3) Makseasutus ja e-raha asutus järgib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud nõudeid.

§ 63⁶. Intsidendist ja küberohust teavitamine

(1) Makseteenuse pakkujad teavitavad viivitamata Finantsinspektsiooni olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist, mis on seotud nende pakutavate makseteenustega. Finantsinspektsioonile tuleb ühtlasi edastada intsidendi üksikasjad ja teave selle kohta, mida on intsidendi lahendamiseks ette võetud või plaanitakse ette võtta. Kui eelnimetatu esitamine ei ole viivitamata võimalik, tuleb intsidendi üksikasjad ja vastav teave esitada esimesel võimalusel.

(1) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud teavet ja rakendab asjakohasel juhul vajalikke meetmeid, sealhulgas teavitab vajaduse korral teisi asjaomaseid riigiasutusi.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intsidendil on või võib olla mõju klientide finantshuvidele, teavitab makseteenuse pakkuja viivitamata kliente intsidendist ja kõigist abinõudest, mida saab võtta kasutusele intsidendi negatiivse mõju leevendamiseks.

(3) Makseteenuse pakkuja esitab regulaarselt Finantsinspektsioonile statistilisi andmeid erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta.

(4) võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete täpsema koosseisu ning esitamise vormi, sageduse ja tähtajad.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata makseasutusele ega e-raha asutusele. Makseasutus ja e-raha asutus lähtuvad olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist Finantsinspektsioonile teavitamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 III peatükis sätestatust.

(6) Makseasutus ja e-raha asutus teavitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 3 punktis 10 sätestatud tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(7) Makseasutus ja e-raha asutus kasutavad käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite edastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ning lähtuvad teavitamisel kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(8) Kui makseasutus või e-raha asutus otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab makseasutus või e-raha asutus teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.

§ 63⁷. Vastutuskindlustus kontoteabe teenuse ja makse algatamise teenuse osutamisel

(1) Makseasutusel, kes osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud makseteenust, peab kogu tegutsemisaja jooksul olema oma tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamise tagamiseks kehtiv vastutuskindlustus järgmistel tingimustel:

1) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud makseteenuse osutamise korral hõlmavad kindlustusjuhtumid kõiki juhtumeid, mille puhul peab makseasutus hüvitama kahju vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 733², 733³ ja 733⁵;

2) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenuse osutamise korral hõlmavad kindlustusjuhtumid kõiki juhtumeid, mille puhul peab makseasutus hüvitama kahju tulenevalt autoriseerimata või pettuse teel saadud juurdepääsust maksekonto teabele või selle teabe autoriseerimata või pettuse teel kasutamisest;

3) kindlustussumma on võrdne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruse alusel arvutatud miinimumväärtusega või ületab seda;

4) kindlustuskaitse kehtib kogu territooriumil, kus makseasutus käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud makseteenust pakub;

5) kindlustuskaitse kehtib kahju kohta, mille tekkimise põhjuseks olnud sündmus või tegu leidis aset kindlustusperioodi jooksul või mille hüvitamise nõue esitatakse kindlustusperioodi jooksul, kui kindlustusleping katab makseasutuse varalise vastutuse kuni lepingust tuleneva nõude aegumistähtaja möödumiseni.

(2) Käesoleva seaduse alusel sõlmitud vastutuskindlustusleping ei pea katma kahju, mis:

1) tekib makseasutuse kohustuste tahtliku rikkumise tõttu;

2) on makseasutuse vastutuskindlustuse lepinguid sõlmivate kindlustusandjate kindlustustingimuste kohaselt tavaliselt välistatud tulenevalt rahvusvahelisest kindlustus- või edasikindlustuspraktikast.

(3) Vastutuskindlustuslepingu asemel võib makseasutus, kes osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud makseteenust, oma tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamise tagamiseks sõlmida krediidi- või finantseerimisasutusega garantiilepingu, mis peab olema samaväärne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga.

(4) kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutuskindlustuse kindlustussumma miinimumväärtuse arvutamise korra ja metoodika ning lõikes 3 nimetatud tagatise rakendamise tingimused.

§ 63⁸. Juurdepääs maksekontole krediidiasutuses

(1) Krediidiasutus peab tagama makseasutustele juurdepääsu maksekonto teenustele kooskõlas õigusaktidega ja tingimustel, mis peavad olema makseasutuste suhtes objektiivsed ja proportsionaalsed ning tagama nende võrdse kohtlemise. Selline juurdepääs peab olema piisavalt ulatuslik, et makseasutustel oleks võimalik osutada makseteenuseid oma klientidele takistamatult ja tõhusalt.

(2) Krediidiasutus esitab juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise põhjendused Finantsinspektsioonile.

§ 63⁹. Arveldussüsteemis osalemise nõuetele vastavuse tunnustamine

(1) Kui makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 6 lõikes 3¹ nimetatud makseasutus või e-raha asutus soovib osaleda sama seaduse §-s 3 nimetatud arveldussüsteemis, peavad tema tegevus ja dokumendid vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja arveldussüsteemiga liitumise tingimustele.

(2) Arveldussüsteemiga liitumise taotlemiseks peavad makseasutuse või e-raha asutuse sise-eeskirjad ja tegevust reguleerivad muud dokumendid olema asjakohased ning piisavalt selged ja arusaadavad, et tagada arveldussüsteemi usaldusväärne ja tõhus toimimine.

(3) Makseasutuse või e-raha asutuse tegevuse ja dokumentide vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4–8 nimetatud arveldussüsteemis osalemise nõuetele hindab Finantsinspektsioon (edaspidi ka vastavuse tunnustamine).

(4) Vastavuse tunnustamiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse ning järgmised dokumendid ja andmed:

1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkti 7 kohane kliendi varade hoidmise ja kaitse üldnõuete kohaldamise kirjeldus ning muud asjakohased dokumendid;

2) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkti 8 kohased sise-eeskirjad ja raamatupidamise sise-eeskiri või nende projektid;

3) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 9 nimetatud andmed ja kord;

4) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 14 nimetatud andmed;

5) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 16 nimetatud andmed;

6) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkti 19 kohane turvapoliitika kirjeldus;

7) makseteenuste ja e-raha teenuste osutamise lõpetamise kord juhuks, kui makseasutuse või e-raha asutuse suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 7 tähenduses;

8) kinnitus selle kohta, et makseasutus või e-raha asutus täidab käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud nõudeid;

9) enesehindamise dokument, mis kajastab asutusesisest analüüsi arveldussüsteemis osalemise nõuete täitmise kohta.

(5) Kui makseasutus või e-raha asutus täidab kliendi varade hoidmise ja kaitse nõudeid käesoleva seaduse § 79 lõikes 1 või § 80 lõikes 1 nimetatud viisil, tuleb vastavuse tunnustamiseks esitada:

1) selgitus selle kohta, kuidas tagatakse, et makseasutusele või e-raha asutusele usaldatud kliendi raha hoitakse kooskõlas käesoleva seaduse § 79 lõikega 1 või § 80 lõikega 1;

2) käesoleva seaduse § 79 lõike 1 punktis 2 või § 80 lõike 1 punktis 2 nimetatud kontole juurdepääsu omavate isikute arv ja ülesanded ning konto suhtes sõlmitava lepingu kavandi koopia;

3) selgitus selle kohta, kuidas tagatakse, et makseasutuse või e-raha asutuse klientide arvel ei rahuldata makseasutuse või e-raha asutuse teiste võlausaldajate nõudeid.

(6) Kui makseasutus või e-raha asutus kindlustab klientide vara kindlustuslepinguga või tagab mõne samaväärse tagatislepinguga kindlustusandjalt või krediidiasutuselt, tuleb vastavuse tunnustamiseks esitada järgmised andmed:

1) üksikasjalik nõuetele vastavuse kontrollimise kord, millega tagatakse, et kindlustusleping või samaväärne tagatisleping on makseasutuse või e-raha asutuse finantskohustuste täitmiseks igal ajal piisav;

2) kindlustuslepingu või samaväärse tagatislepingu kestus ja selle pikendamise tingimused;

3) kindlustuslepingu või samaväärse tagatislepingu koopia või selle kavand.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud sise-eeskirjad peavad sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) käesoleva seaduse § 50 lõike 3 punkti 7 kohane sisekontrolli süsteemi toimimise kord, sealhulgas andmed selle eest vastutava isiku kohta ja tema elulookirjeldus;

2) filiaalide ja agentide olemasolu korral käesoleva seaduse § 50 lõike 3 punkti 13 kohane tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimise kord;

3) andmed makseasutuse või e-raha asutuse riskide juhtimiseks rakendatavate turvameetmete ja kontrollimehhanismide kohta, sealhulgas teave kontrollide sageduse ning eraldatud inimressursi kohta;

4) selgitus selle kohta, kuidas tagatakse, et makseasutus või e-raha asutus täidab käesoleva seaduse §-s 62 tegevuse edasiandmisele esitatud nõudeid, et vältida makseasutuse või e-raha asutuse sisekontrolli kvaliteedi kahjustamist;

5) konsolideerimisgrupi juhtimiskorraldus, kui makseasutus või e-raha asutus on teises lepinguriigis asutatud makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku tütarettevõtja.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud makseteenuste ja e-raha teenuste osutamise lõpetamise korra koostamisel arvestatakse makseasutuse või e-raha asutuse kavandatud tegevuse ulatust ja ärimudelit ning kord peab sisaldama kirjeldust leevendusmeetmete kohta, mida makseasutus või e-raha asutus võtab oma makseteenuste lõpetamise korral ning mis peavad tagama pooleliolevate maksetehingute ja kehtivate lepingute lõpetamise.

(9) Finantsinspektsioon võib makseasutuse või e-raha asutuse vabastada selliste käesolevas paragrahvis nimetatud andmete ja dokumentide esitamisest, mille makseasutus või e-raha asutus on juba esitanud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tegevusloa taotlemise menetluses, kui andmed ei ole muutunud ja dokumendid vastavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(10) Arveldussüsteemis osalemise nõuetele vastavaks tunnustatud makseasutus või e-raha asutus peab neile nõuetele vastama kogu aeg.

§ 63¹⁰. Arveldussüsteemis osalemise taotluse läbivaatamine ning otsuse tegemine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Vastavuse tunnustamise taotluse menetlemisele ja käesoleva seaduse § 63⁹ lõigetes 3–7 nimetatud dokumentide ja andmete läbivaatamisele kohaldatakse §-s 17 sätestatud nõudeid.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda vastavuse tunnustamisest, kui:

1) taotleja ei vasta käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega makseasutuse või e-raha asutuse suhtes kehtestatud nõuetele;

2) taotleja ei täida käesoleva seaduse §-s 63⁹ sätestatud tingimusi;

3) taotlejal on täitmata Finantsinspektsiooni ettekirjutus või käesolevas seaduses sätestatud muu kohustus;

4) taotleja osalemine arveldussüsteemis ohustab arveldussüsteemi stabiilsust või terviklikkust.

(3) Otsuse vastavuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul arvates kõigi vajalike dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast taotluse saamist.

(4) Otsuse vastavuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata makseasutusele või e-raha asutusele teatavaks.

(5) Finantsinspektsioon võib vastavuse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui makseasutus või e-raha asutus:

1) ei ole taotlenud arveldussüsteemis osalemist kuue kuu jooksul;

2) ei ole alustanud arveldussüsteemis osalemist 18 kuu jooksul pärast talle vastavuse tunnustamise otsuse teatavaks tegemist;

3) on vastavuse tunnustamise taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli otsuse tegemisel oluline tähendus;

4) ei vasta enam vastavuse tunnustamise tingimustele.

8. peatükk USALDATAVUSNÕUDED

§ 64. Aktsia-, osa- ja algkapital

(1) Makseasutuse aktsia-, osa- või algkapital peab vastama:

1) vähemalt 20 000 eurole, kui makseasutus osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud makseteenust;

2) vähemalt 50 000 eurole, kui makseasutus osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud makseteenust;

3) vähemalt 125 000 eurole, kui makseasutus osutab ühte või mitut käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenust.

(2) E-raha asutuse aktsia-, osa- või algkapital peab vastama vähemalt 350 000 eurole.

(3) Makseasutuse või e-raha asutuse asutamisel uue äriühinguna võib aktsia- või osakapitalina näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

(4) Tegutseva äriühingu puhul koosneb makseasutuse või e-raha asutuse algkapital Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.

§ 65. Omavahendid

(1) Makseasutuse omavahendeid ja e-raha asutuse omavahendeid käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 26–88 tähenduses ja neile kohaldatakse samades artiklites sätestatut.

(3) Esimese taseme omavahenditest vähemalt 75 protsenti peavad moodustama esimese taseme põhiomavahendid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 50.

(4) Teise taseme omavahendid ei tohi ületada ühte kolmandikku esimese taseme omavahenditest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada omavahendite arvutamisel.

(8) Omavahendite aruandluse korra ja omavahendite minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted kehtestab

määrusega.

(9) Makseasutus ja e-raha asutus teavitavad Finantsinspektsiooni viivitamata ja esitavad oma selgituse, kui nende omavahendid on vähenenud rohkem kui viie protsendi võrra või langenud alla makseasutuselt või e-raha asutuselt nõutava omavahendite suuruse.

(10) Finantsinspektsioon võib määrata tähtaja, mille jooksul peab makseasutus või e-raha asutus viima omavahendid käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla.

§ 66. Allutatud kohustus

§ 67. Esimese taseme omavahendid

§ 68. Teise taseme omavahendid

§ 69. Allutatud kohustuse omavahendite koosseisu arvamine

§ 70. Määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide teise taseme omavahendite koosseisu arvamise tingimused

§ 71. E-raha asutuse omavahendite minimaalsuurus ja nende arvutamine

(1) E-raha asutuse omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed järgmiste näitajatega või ületama neid:

1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 nimetatud aktsia-, osa- või algkapitali suurus;

2) käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt arvutatud omavahendite nõuete summa.

(2) E-raha asutuse e-raha väljastamisega seotud omavahendite nõue on kaks protsenti e-raha asutuse väljastatud keskmisest e-raha mahust vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 sätestatule.

(3) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega või muude käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamisega või tegevustega ja väljastatud e-raha maht ei ole ette teada, siis võib võtta omavahendite nõuete arvutamise aluseks väljastatava e-raha hinnangulise mahu. Eelnimetatud hinnanguline maht peab olema prognoositud varasemate andmete alusel. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitab e-raha asutus põhjendused ja asjassepuutuvad andmed hinnangulise mahu arvutamise kohta.

(4) Tegevust alustav või alla kuue kuu tegutsenud e-raha asutus arvutab nimetatud omavahendite nõude äriplaanis esitatud e-raha mahu alusel. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda eelnimetatud äriplaani korrigeerimist, kui tema hinnangul ei vasta äriplaanis planeeritud väljastatav e-raha maht e-raha asutuse vajadustele.

(5) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, kohaldatakse e-raha asutuse makseteenustega seotud omavahendite nõude arvutamisele käesoleva seaduse §-des 73–76 makseasutuse omavahendite summade arvutamise kohta sätestatut. Finantsinspektsioon määrab, millise käesoleva seaduse §-des 73–75 sätestatud meetodi alusel peab e-raha asutus omavahendite nõude arvutama. Sobiva meetodi määramisel võtab Finantsinspektsioon arvesse e-raha asutuse pakutavate makseteenuste iseloomu, tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet, lähtudes e-raha asutuse äriplaanis esitatud finantsandmetest.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus riskijuhtimise protsesside, kahjujuhtumite andmebaasi ja siseprotseduuride ning kontrolli piisavusele antud hinnangutest lähtuvalt:

1) nõuda e-raha asutuselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse suurendamist kuni 20 protsenti;