Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus

2) lubada e-raha asutusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse vähendamist kuni 20 protsenti.

§ 72. Makseasutuse omavahendite minimaalsuurus

(1) Finantsinspektsioon määrab, millise käesoleva seaduse §-s 73, 74 või 75 sätestatud meetodi alusel peab makseasutus omavahendeid välja arvutama, võttes arvesse makseasutuse pakutavate teenuste iseloomu, tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet. Sobiva meetodi määramisel võib Finantsinspektsioon lähtuda makseasutuse äriplaanis esitatud finantsandmetest.

(2) Makseasutuse omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed järgmiste näitajatega või ületama neid:

1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud aktsia-, osa- või algkapitali suurus;

2) vastavalt ühele kolmest §-des 73–75 sätestatud arvutusmetoodikale arvutatud omavahendite suurus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 sätestatut ei kohaldata makseasutusele, kes osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 või üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud makseteenust.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus riskijuhtimise protsesside, kahjujuhtumite andmebaasi ja sisekontrollimehhanismide hinnangutest lähtuvalt:

1) nõuda makseasutuselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse suurendamist kuni 20 protsenti;

2) lubada makseasutusele käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse vähendamist kuni 20 protsenti.

§ 73. Püsivate üldkulude meetod

(1) Makseasutuse omavahendite summa ei tohi pärast mahaarvamisi olla väiksem kui 10 protsenti eelneva majandusaasta püsivatest üldkuludest.

(2) Tegevust alustaval või vähem kui kuus kuud tegutsenud makseasutusel ei tohi omavahendite summa pärast mahaarvamisi olla väiksem kui 10 protsenti äriplaanis planeeritud püsivatest üldkuludest.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõuda omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel aluseks võetud püsivate üldkulude suuruse korrigeerimist juhul, kui makseasutuse äritegevuses on toimunud olulisi muudatusi.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaani korrigeerimist, kui tema hinnangul ei vasta äriplaanis planeeritud püsivate üldkulude suurus makseasutuse vajadustele.

(5) Makseasutuse püsivate üldkulude summa arvutatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.03.2014, lk 8–26), artiklile 34b.

§ 74. Maksete mahu meetod

(1) Maksete mahu meetodi kasutamisel peavad makseasutuse omavahendid olema vähemalt võrdsed järgmiste mahuosade summaga, mida on korrutatud käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud kohanduskoefitsiendiga:

1) 4 protsenti maksete mahu osast, mis on kuni 5 miljonit eurot või sellega võrdne;

2) 2,5 protsenti maksete mahu osast, mis on üle 5 miljoni euro, kuid ei ületa 10 miljonit eurot;

3) 1 protsent maksete mahu osast, mis on üle 10 miljoni euro, kuid ei ületa 100 miljonit eurot;

4) 0,5 protsenti maksete mahu osast, mis on üle 100 miljoni euro, kuid ei ületa 250 miljonit eurot;

5) 0,25 protsenti maksete mahu osast, mis on üle 250 miljoni euro.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksete mahu osade arvutuste aluseks on 1/12 makseasutuse eelneva aasta jooksul täidetud maksetehingute kogusummast. Makseasutus, kes on eelneval aastal tegutsenud vähem kui 12 kuud, jagab asjakohase näitaja saamiseks eelneva aasta jooksul täidetud maksete mahu summa eelneval aastal tegutsetud kuude arvuga.

§ 75. Indikaatoritel põhinev meetod

(1) Indikaatoritel põhineva meetodi kasutamisel peavad makseasutuse omavahendid olema vähemalt võrdsed järgmiste näitajate summaga, mis on korrutatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud korrutusteguriga ning käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud kohanduskoefitsiendiga:

1) intressitulu;

2) intressikulu;

3) saadud vahendus- ja teenustasud;

4) muu tegevustulu.

(2) Kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajad liidetakse enne korrutamist, arvestades tulu plussmärgiga ja kulu miinusmärgiga. Näitaja arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne. Tegevust alustav või vähem kui kuus kuud tegutsenud makseasutus arvutab omavahendite summa äriplaanis planeeritud tulude ja kulude alusel.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitaja arvutamise aluseks olevad andmed ei ole auditeeritud kujul kättesaadavad, võib kasutada äriplaanis kajastatud prognoositavaid väärtusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitaja arvutamisel ei tohi arvesse võtta erakordseid või ebareeglipäraseid tuluartikleid.

(5) Kolmandale isikule tegevuse edasiandmisega seotud kulude korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajaid vähendada, kui kolmandaks isikuks on teine makseasutus käesoleva seaduse tähenduses.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrutustegur on järgmine:

1) 10 protsenti näitaja sellest osast, mis on kuni 2,5 miljonit eurot või sellega võrdne;

2) 8 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 2,5 miljoni euro, kuid ei ületa 5 miljonit eurot;

3) 6 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 5 miljoni euro, kuid ei ületa 25 miljonit eurot;

4) 3 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 25 miljoni euro, kuid ei ületa 50 miljonit eurot;

5) 1,5 protsenti näitaja sellest osast, mis on üle 50 miljoni euro.

(7) Indikaatoritel põhineva meetodiga arvutatud omavahendid ei tohi olla väiksemad kui 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajate summa viimase kolme majandusaasta keskmisest väärtusest.

§ 76. Kohanduskoefitsient

(1) Maksete mahu meetodi ja indikaatoritel põhineva meetodi puhul kasutatavad kohanduskoefitsiendid on järgmised:

1) 0,5, kui makseasutus osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud rahasiirdeteenust;

3) 1, kui makseasutus osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenustest vähemalt ühte.

§ 77. Konsolideerimisgrupi usaldatavusnõuded

(1) Kui makseasutus või e-raha asutus kuulub konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus, käsitatakse konsolideerimisgruppi krediidiasutuse konsolideerimisgrupina ja sellele kohaldatakse krediidiasutuste seaduses ja selle alusel sätestatut.

(2) Kui makseasutus või e-raha asutus ja makseasutuse või e-raha asutuse emaettevõtjaks olev krediidiasutus kuuluvad Finantsinspektsiooni konsolideeritud järelevalve alla, ei pea makseasutus ega e-raha asutus Finantsinspektsiooni nõusolekul omavahendite arvutamisel järgima käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 2 ning § 72 lõike 2 punktis 2 sätestatut.

(3) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõusoleku, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) emaettevõtjal puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõusoleku küsimise hetkel või teadaolevalt tulevikus praktilised või juriidilised takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või kohustuste täitmiseks;

2) emaettevõtja kas tõendab Finantsinspektsioonile tütarettevõtja usaldatavusnormatiivide piisavat juhtimist ning tagab kõikide tütarettevõtja poolt võetud kohustuste täitmist või on tütarettevõtjaga seotud riskid väheolulised;

3) emaettevõtja riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise ja pideva jälgimise ning nendest raporteerimise protseduurid kehtivad ka tütarettevõtjas.

(4) Omavahendite nõuete mitmekordse kohaldamise vältimiseks võib Finantsinspektsioon otsustada, milliseid käesolevas peatükis sätestatud kohustusi seoses omavahendite ja nende arvutamisega peab e-raha asutus täitma, kui:

1) e-raha asutus kuulub ühte konsolideerimisgruppi krediidiasutusega, makseasutusega, investeerimisühinguga, fondivalitsejaga, kindlustusandja või edasikindlustusandjaga või teise e-raha asutusega;

2) e-raha asutus osutab muid teenuseid kui e-raha väljastamine.

9. peatükk VARA HOIDMINE

§ 78. Vara hoidmise üldnõuded

(1) Makseasutus, kes osutab ühte või mitut käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud makseteenust, ja e-raha asutus peavad määrama sise-eeskirjadega oma klientide vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted.

(2) Makseasutus ja e-raha asutus peavad paigutama oma vara likviidsetesse vahenditesse selliselt, et igal ajal oleks tagatud klientide maksejuhiste täitmine või muude õigustatud nõuete rahuldamine seaduses sätestatud korras.

(4) Makseasutus ja e-raha asutus on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal hetkel võimaluse omavahendite ning investeerimispiirangute arvutamiseks piisava täpsusega.

(5) võib kehtestada määrusega makseasutuste ja e-raha asutuste täpsed varade hoidmise nõuded, investeerimispiirangud, aruandluse korra ja aruandluse erisused.

§ 79. Makseasutusele esitatavad vara hoidmise nõuded

(1) Makseasutus, kes osutab ühte või mitut käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud makseteenust, on kohustatud:

1) hoidma lahus makseteenuste osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara enda ja makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast;

2) hoidma kliendi raha eraldi kontol krediidiasutuses või Eesti Pangas avatud kontol kooskõlas Eesti Panga kehtestatud reeglite ja tingimustega või investeerima selle turvalistesse, likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse, kui makseasutus ei ole raha saamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks makseteenuste osutamisega seoses olevaid rahalisi vahendeid makse saajale või teisele makseteenuse pakkujale edastanud.

(2) Makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub makseteenusega seotud kliendile ning seda ei arvata makseasutuse pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata makseasutuse teiste võlausaldajate nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse asemel võib makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara katta kindlustuslepinguga või mõne samaväärse tagatislepinguga kindlustusandjalt või krediidiasutuselt, kes ei kuulu makseasutusega samasse konsolideerimisgruppi, ulatuses, mis on võrdväärne summaga, mis oleks eraldatud kindlustuslepingu või samaväärse tagatislepingu puudumisel, juhul kui makseasutus ei suuda täita oma finantskohustusi makseteenuste osutamisega seotud klientide ees.

(5) Tulevikus toimuvate maksetehingute katmiseks ja täitmiseks teadaoleva või varasemale infole tuginedes prognoositava summa suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 või lõikes 3 sätestatud vara hoidmise nõudeid. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab makseasutus olema suuteline põhjendama varasemale infole tuginedes prognoositavat summat.

(7) Finantsinspektsioon võib avaldada juhendi, milles selgitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud põhimõtteid klientide raha hoidmiseks või investeerimiseks.

(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata makseasutusele, kes osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud makseteenuseid.

§ 80. E-raha asutusele esitatavad vara investeerimise ja hoidmise nõuded

(1) E-raha asutus on kohustatud hoidma raha, mis on saadud e-raha väljastamisel ja mis võrdub e-raha kasutaja kasutuses oleva e-rahaga seotud rahaliste kohustuste summaga:

1) lahus enda ja e-raha väljastamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast;

2) eraldi kontol krediidiasutuses või Eesti Pangas avatud kontol kooskõlas Eesti Panga kehtestatud reeglite ja tingimustega või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse.

(2) E-raha väljastamisel e-raha asutuse valdusse antud kliendi rahalised vahendid, samuti nende arvel omandatud vara, kuuluvad sellele kliendile ning neid ei arvata e-raha asutuse pankrotivara hulka ja nende arvel ei rahuldata e-raha asutuse teiste võlausaldajate nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse asemel võib e-raha asutuse valdusse antud kliendi vahendid katta kindlustuslepinguga või mõne samaväärse tagatislepinguga kindlustusandjalt või krediidiasutuselt, kes ei kuulu e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi, ulatuses, mis on võrdväärne summaga, mis oleks eraldatud kindlustuslepingu või samaväärse tagatislepingu puudumisel, juhul kui e-raha asutus ei suuda täita oma finantskohustusi e-raha väljastamisega seotud klientide ees.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud likviidsed ja madala riskitasemega instrumendid on:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 336 nimetatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6 protsenti;

2) eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse.

(5) Finantsinspektsioonil on õigus instrumendi turvalisuse, tähtaja, väärtuse või muu riskielemendi hindamise põhjal otsustada, et konkreetset instrumenti ei käsitata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likviidse ja madala riskitasemega instrumendina.

(6) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, kohaldatakse seoses selle tegevusega tema suhtes käesoleva seaduse §-s 79 makseasutusele esitatavaid vara hoidmise nõudeid.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud vara hoidmise nõudeid tuleb kohaldada hiljemalt viiendast tööpäevast e-raha väljastamise kuupäevast arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

10. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS

§ 81. Raamatupidamise korraldamine

(1) Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse tulenevalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetest ja asjakohastest reeglitest ning makseasutuse või e-raha asutuse põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast.

(2) Raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise makseasutuse või e-raha asutuse majandustegevuse ja finantsseisundi kohta.

§ 82. Aruanded ja nende esitamine

(1) Makseasutus või e-raha asutus koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

(2) Makseasutus või e-raha asutus esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ärakirja, majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist.

(3) Makseasutus või e-raha asutus, kellele kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 või 2 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandit, esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, ülevaate majandusaasta jooksul tehtud maksetehingute arvu ja kogusumma kohta või e-raha teenuste mahu ning e-raha teenustega seotud kohustuste kohta kahe nädala jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist.

(3) Makseasutus, kellele kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud erandit, esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande kahe nädala jooksul pärast nende kinnitamist.

(4) Finantsinspektsioonile esitatavate makseasutuse aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab

määrusega.

(5) Finantsinspektsioonile esitatavate e-raha asutuse aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab

määrusega.

(6) võib määrusega kehtestada Finantsinspektsioonile esitatavate välisriigi makseasutuse filiaali aruannete skeemid, koostamise metoodika ja esitamise korra.

(7) võib määrusega kehtestada Finantsinspektsioonile esitatavate välisriigi e-raha asutuse filiaali aruannete skeemid, koostamise metoodika ja esitamise korra.

(8) Järelevalvelistel eesmärkidel Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete periood on üks kvartal. Makseasutus või e-raha asutus esitab Finantsinspektsioonile regulaarse aruande 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, võib aruande esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

(8) võib määrusega kehtestada makseasutusele, kellele kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 lõigetes 1–3 nimetatud erandit, käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust pikema aruandeperioodi.

(9) Käesolevas paragrahvis sätestatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

(10) Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.

(11) Eesti Pangal on õigus Eesti Panga seadusest ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda käesolevas paragrahvis sätestatud isikutelt täiendavaid ühekordseid või regulaarseid aruandeid. Aruannete vormid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab

.

§ 82¹. Järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruande kontroll ja puuduste kõrvaldamine

(1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruande vastavust nõuetele viivitamata pärast aruande laekumist.

(2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruandes puudusi, teavitab ta sellest kohe aruande esitajat.

(3) Järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud andmetes tuvastanud vea või eelmiste aruandeperioodide arvestuspõhimõtted on muutunud.

(4) Järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat.

§ 83. Aruannete avalikustamine

(1) Majandusaasta aruanne peab olema kättesaadav makseasutuse või e-raha asutuse asukohas, makseasutuse või e-raha asutuse kõigis filiaalides ning makseasutuse või e-raha asutuse veebilehel. Viimase puudumise korral esitab makseasutus või e-raha asutus avalikustatava aruande Finantsinspektsioonile avalikustamiseks tema veebilehel.

(2) Välisriigi makseasutuse või e-raha asutuse filiaal avalikustab majandusaasta aruande, mis on koostatud vastavalt makseasutuse või e-raha asutuse asukohariigi õigusaktidele ning tõlgitud eesti keelde.

(3) Majandusaasta aruanne avalikustatakse kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

(4) võib määrusega kehtestada makseasutusele ja e-raha asutusele täiendavalt avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete vormid ja koostamise metoodika ning avalikustamise tähtajad.

§ 84. Audiitorkontroll

(1) Makseasutuse ja e-raha asutuse raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.

(2) Makseasutuse või e-raha asutuse auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima järgmisi valdkondi ning esitama makseasutusele või e-raha asutusele ja Finantsinspektsioonile arvamuse nende kohta:

1) vara hindamise tulemuste vastavus vara tegelikule väärtusele;

2) omavahendite ja vastutuskindlustuse kohta kehtestatud nõuete täitmine;

3) sisekontrolli meetmete piisavus ja tõhusus;

4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide turvalisus.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule peab makseasutus esitama Finantsinspektsioonile audiitori eriotstarbelise aruande makseteenuste ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamise, eelkõige maksete mahu, arvu ja teenustasude kohta. Vastav aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile koos majandusaasta aruandega.

§ 85. Audiitori nimetamine

(1) Audiitoriks võib nimetada makseasutuse või e-raha asutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.

(2) Makseasutuse või e-raha asutuse audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitori nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud.

(3) Makseasutuse või e-raha asutuse asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui:

1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;

2) üldkoosoleku nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli tegemisest;

3) Finantsinspektsiooni hinnangul on audiitor kaotanud usalduse.

(4) Kohtu määratud audiitori volitused kestavad kuni üldkoosoleku poolt uue audiitori nimetamiseni.

§ 86. Audiitori informeerimiskohustus

(1) Audiitor on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni makseasutuse või e-raha asutuse auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:

1) makseasutuse või e-raha asutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;

2) makseasutuse või e-raha asutuse või tema tütarettevõtja edasise tegevuse katkemine;

3) audiitori eitav või märkustega vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta;

4) olukord, mille tõttu makseasutus või e-raha asutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi, või oht sellise olukorra tekkeks;

5) makseasutuse või e-raha asutuse juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju makseasutusele või e-raha asutusele või tema klientidele.

(2) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni makseasutuse või e-raha asutusega märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga audiitorile pandud konfidentsiaalsusnõuet.

11. peatükk MAKSEASUTUSE JA E-RAHA ASUTUSE LÕPETAMINE

§ 87. Lõpetamine

(1) Makseasutuse ja e-raha asutuse lõpetamine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(1) Makseasutuse või e-raha asutuse lõpetamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis lõpetamine) on vajalik Finantsinspektsiooni luba.

(1) Lõpetamise loa saamiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile avalduse, millele on lisatud järgmised andmed ja dokumendid:

1) makseasutuse või e-raha asutuse üldkoosoleku otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta;

2) makseasutuse või e-raha asutuse hinnang lõpetamise mõju kohta oma klientide või teiste võlausaldajate huvidele.

(1) Lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja makseasutuse või e-raha asutuse lõpetamise klientide või teiste võlausaldajate huvidele vastavuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut.

(1) Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast vastava avalduse saamist.

(1) Finantsinspektsioon võib keelduda lõpetamise loa andmisest, kui lõpetamine on vastuolus makseasutuse või e-raha asutuse klientide või teiste võlausaldajate huvidega.

(1) Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata makseasutusele või e-raha asutusele teatavaks.

(2) Makseasutuse või e-raha asutuse võib sundlõpetada Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtu määrusega, kui Finantsinspektsioon on makseasutusele või e-raha asutusele antud tegevusloa või loa käesoleva seaduse § 22 alusel kehtetuks tunnistanud.

(3) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud asjaolude kohta.

(4) Makseasutuse või e-raha asutuse sundlikvideerimise otsustab kohus kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates.

(5) Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut ei rakendata.

§ 88. Pankrot

(1) Makseasutuse või e-raha asutuse vastu võivad pankrotiavalduse esitada:

1) Finantsinspektsioon;

2) likvideerijad;

3) võlausaldajad.

(2) Tegutsev makseasutus või e-raha asutus kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.

(3) Makseasutus või e-raha asutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni pankrotiavalduse esitamisest enda suhtes.

(4) Makseasutuse või e-raha asutuse pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(5) Sellise makseasutuse pankroti korral, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 79 lõikes 3 sätestatut, või e-raha asutuse pankroti korral rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:

1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses;

2) klientide tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded;

3) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded;

4) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

12. peatükk JÄRELEVALVE

§ 89. Järelevalve alused ja teostamine

(1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet makseasutuse ja e-raha asutuse ning selle isiku, kellel on makseasutuses või e-raha asutuses oluline osalus, tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses ja teistes seadustes ning nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. Finantsinspektsioon ei teosta järelevalvet makseasutuse poolt osutatavate selliste teenuste ja tegevuste üle, mis ei ole sätestatud käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 ja § 5 lõike 2 punktis 1.

(1) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1230 piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L 274, 30.07.2021, lk 20–31) nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määrustes, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused.

(2) Järelevalve eesmärk on tagada makseasutuste ja e-raha asutuste asutamise, tegevuse, sealhulgas makseteenuse ja e-raha teenuse osutamise, ja lõpetamise vastavus seadusele ja teistele õigusaktidele, pidades eelkõige silmas makseasutuste ja e-raha asutuste klientide huvide ja õiguste kaitset.

(3) Finantsinspektsioonil on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seadusest sätestatud õigused.

§ 90. Järelevalve ulatus

(1) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:

1) kõiki makseasutusi ja e-raha asutusi, kelle registrisse kantud asukoht on Eesti, sealhulgas nende agente ja edasimüüjaid;

2) Eesti makseasutuste ja e-raha asutuste välisriikides asutatud filiaale, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui selle riigi finantsjärelevalve asutusega on sõlmitud vastav kokkulepe;

3) välisriikide makseasutuste ja e-raha asutuste Eestis asutatud filiaale, kui vastava välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti;

5) makseasutusega samasse konsolideerimisgruppi ja e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid.

(2) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus lepinguriigi makseasutuse filiaali ja e-raha asutuse filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimisel toimub koostöös makseasutuse ja e-raha asutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.

§ 91. Finantsinspektsiooni ülesanded, õigused ja rakendatavad meetmed

(1) Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon:

1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise;

2) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega seonduvat;

3) annab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel loa või nõusoleku või teostab käesolevas seaduses sätestatud registreerimisi ja kooskõlastamisi;

4) jälgib aruandeid ja muid dokumente kontrollides ning kohapealset kontrolli teostades makseasutuse või e-raha asutuse tegevuse vastavust seadusele;

5) teeb vastavalt vajadusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi;

6) täidab muid käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(2) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise kohta tehtud otsuse oma veebilehel määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.

§ 91¹. Finantsinspektsiooni ülesanded maksekontoga seotud tüüpiliste makseteenuste võrreldavuse tagamisel

(1) Maksekontoga seotud tüüpiliste makseteenuste tasude võrreldavuse tagamiseks Finantsinspektsioon:

1) koostab tasuliste makseteenuste kohta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja antud suunise järgi maksekontoga seotud tüüpiliste makseteenuse esialgse loetelu;

2) esitab Euroopa Komisjonile tema taotlusel lisateavet tüüpiliste makseteenuste esialgse loetelu koostamise aluseks võetud andmete ja kriteeriumide kohta;

3) kehtestab juhendiga Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja töötatud tüüpiliste makseteenuste ühtlustatud mõistetel põhineva maksekontoga seotud tüüpiliste makseteenuste lõpliku loetelu (edaspidi tüüpiliste makseteenuste loetelu) ja avaldab selle;

4) hindab ja vajaduse korral ajakohastab tüüpiliste makseteenuste loetelu ning vastavat juhendit iga nelja aasta tagant;

5) esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja Euroopa Komisjonile käesoleva lõike punktis 4 nimetatud hindamise tulemused ja asjakohasel juhul ajakohastatud tüüpiliste makseteenuste loetelu;

6) haldab veebilehte, mille vahendusel peab olema võimalik vähemalt tüüpiliste makseteenuste loetelus sätestatud makseteenuste tasusid võrrelda (edaspidi võrdlusveebileht).

(2) Võrdlusveebilehe kasutamine peab olema tarbijale tasuta ja sellel tuleb:

1) kohelda makseteenuse pakkujaid otsingutulemustes võrdselt;

2) esitada selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlused põhinevad;

3) esitada teavet selgelt ja arusaadavalt ning kasutada tüüpiliste makseteenuste loetelus kasutatud ühtlustatud mõisteid;

4) esitada täpset ja ajakohast teavet ning kuvada viimase uuendamise kuupäev;

5) esitada võimalikult esinduslik kogum tüüpiliste makseteenuste pakkumistest, kattes võimalikult suure osa turust;

6) pakkuda tarbijale võimalust võrdlusveebilehe kaudu teavitada tasude kohta avaldatud ebaõigetest andmetest.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 esitatav teave ei anna turust täielikku ülevaadet, tuleb sellest enne tulemuste kuvamist tarbijat selgel ja arusaadaval viisil teavitada.

§ 92. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud makseasutuse ja e-raha asutuse ning piiriüleseid teenuseid osutava makseasutuse ja e-raha asutuse üle

(1) Kui makseasutus või e-raha asutus, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon välisriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumiste lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed välisriigi finantsjärelevalve asutusele teatavaks.

(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata makseasutusel või e-raha asutusel välisriigis asutatud filiaali kaudu või muul viisil teenuste osutamise, kui:

1) ilmneb mõni käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud asjaolu;

2) välisriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud välisriigi õigusaktis sätestatud või välisriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest makseasutuse või e-raha asutuse poolt.

(1) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud ettekirjutuse makseasutusele või e-raha asutusele viivitamata kätte. Makseasutus või e-raha asutus on kohustatud lõpetama selles välisriigis filiaali kaudu või muul viisil teenuste osutamise Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

(2) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud ettekirjutuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kus makseasutuse või e-raha asutuse filiaal on asutatud või kus makseasutus või e-raha asutus pakub piiriüleseid teenuseid.

(3) Makseasutuse või e-raha asutuse filiaal või makseasutus või e-raha asutus, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali, makseasutuse või e-raha asutuse tegevuse üle selles riigis.

§ 93. Järelevalve Eestis asutatud välisriigi makseasutuse ja e-raha asutuse filiaalide ning Eestis piiriüleseid teenuseid osutava makseasutuse ja e-raha asutuse üle

(1) Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi makseasutuselt või e-raha asutuselt, kes osutab teenuseid Eestis, aruandeid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumise eesmärgil. Lepinguriigi makseasutuselt või e-raha asutuselt võib Finantsinspektsioon aruandeid nõuda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 29 lõigete 6 ja 7 alusel vastuvõetud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatule.

(2) Makseasutus või e-raha asutus, kes osutab teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on välisriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega piiriüleseid teenuseid osutada.

(3) Kui kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus, kes pakub Eestis teenuseid, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada rikkumise lõpetamiseks vajalikke meetmeid ja sanktsioone või tunnistada filiaali asutamise või piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks.

(4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi makseasutuselt või e-raha asutuselt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi makseasutus või e-raha asutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, teavitab Finantsinspektsioon sellest tema päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.

(6) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning lepinguriigi makseasutus või e-raha asutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi makseasutusel või e-raha asutusel Eestis tegutsemise või piiriüleste teenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt päritoluriigi finantsjärelevalve asutust, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, Euroopa Komisjoni ja vajaduse korral teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutusi.

(7) Finantsinspektsioon teatab käesoleva paragrahvi kohaselt rakendatud meetmetest välisriigi makseasutusele või e-raha asutusele. Finantsinspektsiooni rakendatud meetmete kohta võib esitada kaebuse välisriigi makseasutuse või e-raha asutuse filiaali kaudu selle asukoha järgsele kohtule.

(8) Finantsinspektsioon võib makseasutuse või e-raha asutuse klientide, võlausaldajate ja avaliku huvi kaitse eesmärgil, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse olulise rikkumise korral, rakendada lepinguriigi makseasutuse või e-raha asutuse suhtes seaduses sätestatud meetmeid nendest eelnevalt teavitamata. Sellisel juhul teavitatakse päritoluriigi finantsjärelevalve asutust, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni viivitamata pärast meetmete rakendamist. Meetmeid rakendatakse kuni nende kohaldamise vajadus on ära langenud.

§ 94. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus menetlusosalisele andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

(3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks.

(4) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib Finantsinspektsioon:

1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;

2) kohaldada politsei abil sundtoomist.

§ 95. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel

(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:

1) makseasutus või e-raha asutus, makseasutuse või e-raha asutuse juht ja töötaja;

2) makseasutusega või e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht ja töötaja;

3) makseasutuse või e-raha asutuse aktsionär;

3¹) makseasutuse või e-raha asutuse agent või edasimüüja;

4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral;

5) makseasutuse või e-raha asutuse likvideerija või pankrotihaldur;

6) riigiasutus ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus, riiklik põhiregister, riiklik register ja riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja.

(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:

1) teostada makseasutusega või e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;

2) nõuda makseasutuselt või e-raha asutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnõuete täitmise kontrollimiseks;

3) saada informatsiooni makseasutuse või e-raha asutuse siseaudiitorilt ning teha temaga koostööd.

(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

(4) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada makseasutusega või e-raha asutusega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest makseasutust või e-raha asutust teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest makseasutust või e-raha asutust mitte teavitada.

(5) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon teha korralduse, milles ta määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

(5) Kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.

(6) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada krediidiasutustelt pangasaladust sisaldavaid andmeid makseasutuse, e-raha asutuse ja nende klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud makseasutuse või e-raha asutuse ülesanded.

§ 96. Selgituste andmisest keeldumise alused

(1) Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.

§ 97. Kohapealne kontroll

(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus teostada kohapealset kontrolli järgmiste isikute (edaspidi käesolevas peatükis kontrollitav) asu- ja tegevuskohas:

1) makseasutus ja e-raha asutus;

2) makseasutuse või e-raha asutuse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing;

3) makseagent;

4) isik, kellele on vastavalt käesoleva seaduse §-le 62 edasi antud tööülesandeid või tegevusi.

(2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:

1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;

2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või muudes Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;

3) see on lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel vajalik;

4) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks.

(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli teostamiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus:

1) siseneda kõikidesse ruumidesse ja võtta oma valdusse andmeid, järgides seejuures kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;

2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;

3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;

4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.

(5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse või tema nimetatud audiitori või eksperdi.

§ 98. Kohapealse kontrolli akt

(1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta kolme kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon toimetab kontrollitavale viivitamata kätte.

(2) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul akti kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.

(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui viis kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

(5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad lisahindamist vajavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisateavet, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akti või lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra. Kui lõplikus aktis tehakse sellel perioodil olulisi muudatusi, saadab Finantsinspektsioon selle kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks uuesti.

(6) Finantsinspektsioon võib lõpliku aktiga määrata kontrollitavale puuduste kõrvaldamise tähtaja või muid kohustusi ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.

(7) Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõplik akt või selle osa avalikustada, kui see on investorite ja finantsjärelevalve subjekti klientide huvides ning finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalik

§ 99. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui:

1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;

2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud makseasutusele või e-raha asutusele, makseasutuse või e-raha asutuse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju;

3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist makseasutuse või e-raha asutuse või makseasutuse või e-raha asutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

(5) Eksperdil ja erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 97 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert ja erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võivad kasutada käesoleva seaduse § 97 lõikes 4 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisega.

(6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab Finantsinspektsioon. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

§ 100. Ettekirjutus

(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:

1) järelevalve tulemusel on avastatud seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumine;

2) on vaja ära hoida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine;

3) makseasutuse või e-raha asutuse võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muu tema tegevust, tema klientide huve või finantssüsteemi või raharingluse usaldusväärsust ohustav või ohustada võiv asjaolu;

4) Eesti Pank on teinud makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul ettepaneku võtta meetmeid.

(2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavakstegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma.

(3) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti.

§ 101. Õigused ettekirjutuse tegemisel

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:

1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;

2) keelata osaliselt või täielikult makseasutuse või e-raha asutuse kasumist väljamaksete tegemine;

3) nõuda makseasutuse või e-raha asutuse tegevuskulude piiramist;

4) nõuda makseasutuse või e-raha asutuse sise-eeskirjade muutmist;

5) nõuda makseasutuse või e-raha asutuse juhi tagasikutsumist;

6) teha makseasutuse või e-raha asutuse üldkoosolekule ettepanek makseasutuse või e-raha asutuse audiitori vahetamiseks;

7) nõuda makseasutuse või e-raha asutuse töötaja töölt kõrvaldamist;

8) nõuda makseasutuse või e-raha asutuse poolt agendile või edasimüüjale antud teenuse osutamise õiguse tagasivõtmist;

9) nõuda likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte vastavusse viimist käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;

10) esitada muid nõudmisi makseasutuse või e-raha asutuse tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 106 sätestatule võib Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ettenähtud meetmeid, sealhulgas:

1) tunnistada kehtetuks makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba;

2) tunnistada kehtetuks filiaali asutamise luba;

3) nõuda makseasutuse või e-raha asutuse juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

§ 101¹. Õigused ettekirjutuse tegemisel võlaõigusseaduses sätestatud kohustuste rikkumise korral

(1) Võlaõigusseaduse §-des 710¹, 711, 711¹, 711³, 711⁵, 711⁶, 718¹, 720¹, 721¹–721⁴, § 721⁵ lõikes 1 ning §-des 727 ja 727¹ sätestatud kohustuste rikkumise korral on Finantsinspektsioonil õigus teha makseteenuse pakkujale käesoleva seaduse §-des 100 ja 101 sätestatud alusel ettekirjutus.

§ 102. Juhtimisorganite kokkukutsumine

(1) Makseasutuse või e-raha asutuse juhatus peab üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest teatama Finantsinspektsioonile vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt üks nädal ette.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:

1) makseasutuse või e-raha asutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;

2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.

§ 103. Juhtimisorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel

(1) Makseasutuse või e-raha asutuse asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seadusega, selle alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 104. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus

(1) Makseasutus või e-raha asutus on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks makseasutuse või e-raha asutuse tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:

1) makseasutuse või e-raha asutuse ärinimi, asukoha aadress või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;

2) põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;

3) sise-eeskirjadega kindlaks määratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise-eeskirjad;

4) juhtide vahetumise korral käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 14 nimetatud andmed;

5) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 16 nimetatud andmed;

6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisundit;

7) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.

(2) Makseasutus või e-raha asutus peab Finantsinspektsiooni nõudmisel viivitamata avalikustama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid, välja arvatud punktides 3 ja 6 nimetatu.

(3) Finantsinspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed oma veebilehel.

§ 105. Nimekiri

(1) Finantsinspektsioon peab nimekirja:

1) kehtivat tegevusluba omavate Eestis registreeritud makseasutuste ja e-raha asutuste kohta;

2) Eestis registreeritud makseasutuses või e-raha asutuses olulist osalust omavate isikute kohta;

3) agentide ja edasimüüjate kohta;

4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute juhtide kohta;

5) Eestis registreeritud makseasutuste ja e-raha asutuste välisriigis asutatud filiaalide kohta;

6) välisriigi makseasutuste ja e-raha asutuste Eestis asutatud filiaalide kohta;

7) makseasutuste ja e-raha asutuste kohta, kes osutavad Eestis piiriüleseid teenuseid;

8) makseasutuste ühinemiste ja e-raha asutuste ühinemiste kohta;

9) makseasutustele käesoleva seaduse § 11 lõigete 1–3 ja § 12 lõike 1 alusel kohaldatud erandite kohta;

10) käesoleva seaduse § 4¹ lõigetes 1 ja 3 nimetatud teated esitanud isikute ning teadetes kirjeldatud teenuste kohta;

11) isikute kohta, kelle makseteenuste osutamise või e-raha teenuste osutamise tegevusluba on kehtetuks tunnistatud.

(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.

§ 106. Sunniraha

(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa.

(3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest, või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogutuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi.

13. peatükk VASTUTUS

§ 107. Teabe esitamata jätmine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe või andmete avalikustamata jätmise või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, puuduliku või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 108. Olulise osaluse omandamise korra rikkumine

(1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse vastaselt makseasutuses või e-raha asutuses osaluse omandamise, selle võõrandamise või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt makseasutuses või e-raha asutuses hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 109. Sise-eeskirjade ja sisekontrolli nõuete rikkumine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud sise-eeskirjade või sisekontrolliks vajalike meetmete kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 109¹. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 või 16–18, artikli 19 lõigetes 1 või 3–5, artiklis 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 110. Teenusega seotud tegevuse edasiandmise kohustuste rikkumine

(1) Makseteenusega või e-raha teenusega seotud tegevuse edasiandmise kohta käesoleva seaduse §-s 62 kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 110¹. Vastutuskindlustuse ja garantiilepingu sõlmimise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 63⁷ sätestatud vastutuskindlustuse või garantiilepingu sõlmimise kohustuse rikkumise, sealhulgas vastutuskindlustuse või garantiilepingu tingimuste kohta sätestatud nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 110². Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele ja ülesütlemisele esitatud nõuete rikkumine

(1) Võlaõigusseaduse §-s 710¹ sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele või §-s 720¹ sätestatud põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisele esitatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks või ülesütlemiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 110³. Maksekontoga seotud tasude esitamisele, läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumine

(1) Võlaõigusseaduse §-s 711³, 711⁶ või 718¹ sätestatud maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas maksekontoga seotud tasude esitamise, läbipaistvuse ja võrreldavuse tagamiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 110⁴. Makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumine

(1) Võlaõigusseaduse §-s 711⁵, 721¹–721⁴ või § 721⁵ lõikes 1 sätestatud makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas makseteenuse üleviimise tagamiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 111. Makseasutuse ja e-raha asutuse juhi kohustuste rikkumine

(1) Makseasutuse või e-raha asutuse juhi poolt käesoleva seaduse § 47 lõikes 6 sätestatud kohustuste rikkumise eest, millega kaasnes makseasutuse või e-raha asutuse või tema klientide huvide kaitseta jätmine või selle oht, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 112. Usaldatavusnõuete rikkumine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud omavahendite nõuete või omavahendite arvutamise nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 113. Maksekontode pidamise nõuete rikkumine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud maksekontode pidamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 113¹. Makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumine

§ 113². Eurodes tehtavate kreedit- ja otsekorralduste tehniliste ning äriliste nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 artiklites 3–9 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 113³. Maksekaartide vahendustasude ja maksetehingute reeglite nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.05.2015, lk 1–15) artiklites 3–5, 8, 10 ja 12 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 113⁴. Piiriüleste maksete ja konverteerimistasude kohta kehtestatud nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1230 artiklis 3, 4, 5 või 6 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 114. Kliendi vara hoidmise ja kaitse nõude rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 78–80 sätestatud kliendi vara hoidmise või kaitsega seotud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 115. Nimekaitse nõuete rikkumine

§ 116. Välisriigi makseasutuse ja e-raha asutuse tegevuse nõuete rikkumine

(1) Välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse teenuse osutamise eest Eestis ilma Finantsinspektsiooni teavitamata või käesolevas seaduses välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 116¹. Investeerimispiirangute rikkumine

§ 116². Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive

(1) Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive, sealhulgas brutotulu, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on esimeses lauses nimetatud brutotuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi.

§ 116³. Aegumine

(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 117. Menetlus

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

14. peatükk MUUDATUSED SEADUSTES

§ 118.

–

§ 127.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

15. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE

§ 128.

§ 129. E-raha asutuste seaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 130. Rakendussätted

(1) Erinevalt võlaõigusseaduse § 728 lõikes 1 sätestatust võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja kuni 2012. aasta 1. jaanuarini leppida kokku muus täitmise tähtajas, mis ei või aga ületada kolme arvelduspäeva. Kui tegemist on paberkandjal algatatud maksejuhisega, võib käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada veel ühe arvelduspäeva võrra.

(2) Isikud, kes osutasid makseteenuseid või nendega samaväärseid teenuseid enne käesoleva seaduse jõustumist ning kes kavatsevad pärast käesoleva seaduse jõustumist sellel alal tegutsemist jätkata, peavad esitama Finantsinspektsioonile tegevusloa või käesoleva seaduse § 13 kohase erisuse taotluse hiljemalt üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 2–6 nimetatud isikute suhtes.

(3) Isikud, kes osutasid makseteenuseid või nendega samaväärseid teenuseid enne käesoleva seaduse jõustumist ning kes kavatsevad pärast käesoleva seaduse jõustumist sellel alal tegutsemist jätkata, sealhulgas krediidiasutused, peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse nelja kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kuni käesoleva seadusega vastavusse viimiseni peavad käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikute tegevus ja dokumendid vastama kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(4) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavad e-raha asutused peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kuni käesoleva seadusega vastavusse viimiseni peavad e-raha asutuste tegevus ja dokumendid vastama kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(5) Isikud, kes on osutanud makseteenuseid või nendega samaväärseid teenuseid käesoleva seaduse tähenduses enne käesoleva seaduse jõustumist, võivad jätkata nimetatud teenuste osutamist ilma käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud luba või §-s 14 sätestatud tegevusluba omamata kuni 2011. aasta 30. aprillini.

(6) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikule anda makseasutuse tegevusloa ning lisada ta käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud makseasutuste nimekirja ilma tegevusloa taotlemise korda rakendamata juhul, kui Finantsinspektsioon on seisukohal, et nimetatud isik täidab käesolevas seaduses tegevusloa taotlemise suhtes sätestatud nõudeid.

(7) Makseasutus, e-raha asutus, välisriigi makseasutuse või e-raha asutuse filiaal või enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud luba omav isik, kes osutas makseteenuseid või e-raha teenuseid või nendega samaväärseid teenuseid, kuid ei omanud enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 nimetatud tunnuskoodi, võib igal ajal taotleda Finantsinspektsioonilt tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamist. Finantsinspektsioon otsustab tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.

(8) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva seaduse § 91¹ lõike 1 punktis 3 nimetatud tüüpiliste makseteenuste loetelu kolme kuu jooksul Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poolt vastava tehnilise standardi kohta välja antud delegeeritud õigusakti jõustumisest arvates.

(9) Finantsinspektsioon esitab Rahandusministeeriumile hiljemalt 2018. aasta 1. septembriks ja seejärel iga kahe aasta järel järgmised andmed:

1) andmed võlaõigusseaduse § 711³ lõigetes 1–6, § 718¹ lõigetes 1–6 ja § 711⁶ lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmise kohta;

2) võlaõigusseaduse § 709 lõikes 15² nimetatud makseteenuse üleviimisel üle viidud maksekontode arv ning üleviimiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste osakaal;

3) võlaõigusseaduse § 709 lõike 15¹ tähenduses maksekontoga seotud põhimakseteenuseid pakkuvate krediidiasutuste arv, avatud maksekontode arv ning maksekonto avamiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste osakaal.

(10) Enne 2026. aasta 31. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistule, kes omab makseasutuse tegevusluba ning jätkab alates 2029. aasta 1. jaanuarist oma tegevust tulundusühistuna, ei kohaldata käesoleva seaduse § 5 lõike 1 teises lauses sätestatut.

§ 131. E-raha asutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 16. juunil vastuvõetud redaktsiooniga